Redaktsioonide võrdlus

(1) Hummuli valla põhimääruses sätestatakse:11) valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;22) valla sümbolid ja nende kasutamise kord ning tunnustamisavalduste alused;33) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused;44) komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;55) vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord66) vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;77) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;88) valla asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord;99) valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;1010) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;2 (2) Valla põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusena ning see sisaldab lisaks muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.

(1) Hummuli vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.2 (2) Hummuli vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.3 (3) Hummuli vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu vallavolikogu.4 (4) Hummuli valla vara kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.

(1) Hummuli vald teostab omavalitsuslikku haldamist Hummuli valla kui haldusüksuse territooriumil.2 (2) Hummuli valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.3 (3) Hummuli valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.4 (4) Hummuli valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Hummuli valla ametiasutus – Hummuli Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).5 (5) Hummuli valla territoorium koosneb Hummuli alevikust ja kaheksast külast: Aitsra, Alamõisa, Jeti, Kulli, Piiri, Puide, Ransi ja Soe.

Hummuli valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel, kui õigusakti või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti.

Hummuli vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp, vapp ja aumärgid.

(1) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp, rohelisel põhjal kollane kimalane kahe musta vöödiga kehal. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:1. Lipu normaalmõõtmed on 105x105 cm.2 (2) Valla vapil on rohelisel kilbil kollane kimalane kahe musta vöödiga kehal.3 (3) Valla vapi ja lipu tunnus lähtub valla nime algvariandist, mis tähendab kimalast.

(1) Hummuli valla vapi kujutist kasutatakse:11) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel;22) Hummuli valla asutuste dokumendiplankidel.2 (2) Hummuli valla vapi kujutist võib kasutada:11) valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;22) valla asutuste hoonete siltidel;33) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil;44) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;55) valla aumärkidel, medalitel ja valla muul sümboolikal;66) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;77) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.3 (3) Vapi värvideta kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.4 (4) Hummuli valla lipu võib heisata:11) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Hummulivald;22) Hummuli valla avalikel üritustel ja Hummuli valla asutuste üritustel;33) muudel üritustel, kus on esindatud Hummuli vald;44) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;55) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.5 (5) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Hummuli valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:11) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;22) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;33) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;44) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.6 (6) Hummuli valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

(1) Hummuli vald avaldab tunnustust:11) ühekordse rahalise preemiaga;22) Hummuli valla aukirja ja/või tänukirja andmisega;33) Hummuli valla märgi ja/või aumärgi andmisega;44) Hummuli valla aukodaniku nimetuse omistamisega.2 (2) Ühekordse rahalise preemiaga tunnustatakse/võib tunnustada Hummuli vallas töötavaid isikuid, kes on oma töös saavutanud silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, samuti juubelitähtpäevade, ametist lahkumise jt. oluliste sündmuste puhul.3 (3) Rahalise preemia andmise otsustab valitsus vastavalt eelarvesse planeeritud summale.4 (4) Hummuli valla aukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele vallapoolse austusavaldusena.5 (5) Aukirja andmise otsustab valitsus.6 (6) Hummuli valla tänukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele vallapoolse tänuavaldusena osutatud teenete eest.7 (7) Tänukirja andmise otsustab vallavanem.8 (8) Vallal on kaks märki: valla vapi kujutisega märk ja hõbedaste tammelehtedega ümbritsetud valla vapi kujutisega aumärk.9 (9) Hummuli valla märke antakse Hummuli vallast pärit või Hummuli vallas elavatele ja/või töötavatele inimestele, kes on saavutanud oma töös või ühiskondlikus tegevuses silmapaistva tulemuse Eesti tasandil või pikaajalise tegevuse eest valla tasandil.10 (10) Aumärgi andmise otsustab volikogu ja valla vapi kujutisega märgi andmise otsustab vallavolikogu esimees või vallavanem.11 (11) Hummuli valla aukodaniku nimetus omistatakse ja valla aumärk antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Hummuli vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.12 (12) Ettepanekuid Hummuli valla aukodaniku nimetuse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu. Ettepanek esitatakse kirjalikult hiljemalt 15. septembriks. Kandidaadi esitajal peab ettepaneku esitamiseks olema kandidaadi nõusolek.13 (13) Aukodanik nimetatakse üks kord 5 aasta jooksul alates aastast 2011 ning tunnustatakse ühekordse rahalise preemiaga 640 euro ulatuses.14 (14) Valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu ja vormistab selle otsusega. Valla aukodaniku teenete kirjeldus koos aukodanikuks nimetamise taotlusega säilitatakse vallavolikogu istungi vastava protokolli juures.15 (15) Aukodaniku nimetuse andmist tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab vallavalitsus.16 (16) Üldjuhul antakse aukodaniku tunnistus ja Hummuli valla vapimärk aukodanikule Hummuli valla aastapäeva ürituste raames.17 (17) Tunnustusavalduste andmise üle peetakse arvestust vallavalitsuse kantseleis.

(1) Hummuli valla auraamatusse märgitakse Hummuli valla aukodanike nimed ja auraamatus registreeritakse Hummuli valla märgid.2 (2) Hummuli valla auraamatusse kantakse:11) aukodaniku nimi ja sünniaeg ning muud olulised eluloolised andmed;22) aukodaniku värviline foto mõõtmetega 10x15 cm;33) vallavolikogu otsuse, millega isikule anti aukodaniku nimetus ja vapimärk, number ja kuupäev;44) aukodaniku teenete kirjeldus;55) vapimärgi number.3 (3) Auraamatut peetakse ametiasutuses.

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2 (2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.3 (3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Hummuli valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud vallavolikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.2 (2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 26 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.3 (3) Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve.4 (4) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.5 (5) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.6 (6) Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2 (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega.3 (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.4 (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.5 (5) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.6 (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.7 (7) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.8 (8) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.9 (9) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.10 (10) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.11 (11) Vallavolikogu liige märgib hääletussedelile selle kandidaadi numbri (vastavalt kandidaatide nimekirjale), kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti.12 (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.13 (13) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.14 (14) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millele on märgitud rohkem kui ühe kandidaadi number või millele ei ole märgitud ühegi kandidaadi numbrit või millele ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.15 (15) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.16 (16) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.17 (17) Valimistulemused kinnitatakse11) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;22) seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.18 (18) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis- või häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimis- või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis- või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimis- või häältelugemiskomisjon seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.19 (19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.20 (20) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.21 (21) Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung kokku uuesti. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

(1) Vallavolikogul on üks aseesimees.2 (2) Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.3 (3) Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 26 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.4 (4) Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd.2 (2) Vallavolikogu esimees:11) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab Hummuli valda ja vallavolikogu vastavalt seadustele, vallavolikogu õigusaktidele ja Hummuli valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale;33) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;44) korraldab juhul, kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees on mõlemad ära, puuduvad või ei saa komisjoni tegevust korraldada, vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut;55) edastab avalikkusele vallavolikogu tegevuse kohta informatsiooni;66) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;77) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest.3 (3) Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu istungite juhatamisel ja ettevalmistamisel ning asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul.4 (4) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.5 (5) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”. Vallavolikogu esimehe asendajal on kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.

(1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse.2 (2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(1) Vallavolikogu liige peab võtma osa vallavolikogu istungitest.2 (2) Vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalisse komisjoni.3 (3) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.4 (4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele, ametiasutuse ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vallavalitsuselt ja ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.5 (5) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest.6 (6) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.7 (7) Vallavolikogu liige on kohustatud nii vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.8 (8) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastase seadusega sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavolikogu liikme võrra väiksem.

(1) Vallavolikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.2 (2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.3 (3) Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamine vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse lähetatava nimi, lähetuse aeg, sihtkoht ja lähetuse eesmärk.4 (4) Vallavolikogu liikme käskkirja valmistab ette ning käskkirja ja alusmaterjalid säilitab vallasekretär. Volikogu esimehe käskkirja lähetusse saatmise kohta allkirjastab volikogu aseesimees.

(1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on vallavolikogu liikme kõik õigused ja kohustused.2 (2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.3 (3) Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud otsuste tegemine.2 (2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele või ametiasutusele.3 (3) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige.2 (2) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.3 (3) Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälteenamusega.

(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist teavitama vallavolikogu aseesimeest või vallavolikogu vanimat liiget.2 (2) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus.3 (3) Vallavolikogu istung kutsutakse üldjuhust erinevalt kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates.4 (4) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, siis juulis vallavolikogu istungeid ei toimu.5 (5) Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud saadetakse vallavolikogu liikmetele e-postiga.

Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab sellest teavitama vallavolikogu istungi juhatajat, kuid mitte hiljem kui vallavolikogu istungi alguseks. Kui vallavolikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest vallavolikogu istungi juhatajat teavitada, edastab ta vastava informatsiooni vallasekretärile.

(1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega.2 (2) Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3 (3) Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel.4 (4) Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.5 (5) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.6 (6) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Päevakorras eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.7 (7) Päevkorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võetava küsimuse eelnõu peab olema vallavolikogu liikmetele istungi alguseks kättesaadavaks tehtud.8 (8) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:11) vallavolikogu liikmed;22) vallavalitsuse liikmed;33) vallasekretär;44) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.9 (9) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.10 (10) Kui vallavolikogu istungit soovitakse audio- või audio-videovahendiga salvestada, v.a vallavolikogu protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, tuleb sellest vallavolikogu istungi algul või enne salvestamist vallavolikogu teavitada.

(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.2 (2) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.3 (3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.4 (4) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt viieteistkümne minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust.5 (5) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle viie minuti.6 (6) Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.7 (7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.8 (8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.9 (9) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.10 (10) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudel.11 (11) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks.12 (12) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.2 (2) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Poolthäälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Kooseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.3 (3) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Vallavolikogu liige võib taotleda, et vallavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.4 (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.5 (5) Istungi ruumis viibiv vallavolikogu liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata.6 (6) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.7 (7) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.8 (8) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse vallavolikogu järgmisel istungil.

(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.2 (2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemisekomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis.3 (3) Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.4 (4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.5 (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.6 (6) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile.7 (7) Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha helisalvestist. Salvestisi hoitakse ja kasutatakse põhimääruse §-s 31 sätestatud tingimustel ja korras.2 (2) Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.3 (3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.4 (4) Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) volikogu istungil osalevate volikogu liikmete arv koos viitega registreerimislehele ning teiste istungist osavõtnud isikute nimed.33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;55) viited vastuvõetud õigusaktidele;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.5 (5) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.6 (6) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.7 (7) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Hummuli valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.2 (2) Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel.

(1) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja põhimäärusega sätestatud korras.2 (2) Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt veebruarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.3 (3) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon vallavolikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist Hummuli valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisonikomisjoni esimees.4 (4) Lisaks revisjonikomisjonile peab vallavolikogu alalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.5 (5) Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alalisi komisjone ka muul ajal.6 (6) Õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks (nt korruptsioonivastase seaduse rakendamise komisjon). Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse vallavolikogu alaliste komisjonide kohta sätestatust, v.a komisjoni kooskäimise sagedus.

(1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.2 (2) Komisjoni esimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega.3 (3) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Alaliste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2 (2) Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.3 (3) Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega.4 (4) Vallavolikogu komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(1) Komisjoni, va revisjonikomisjoni, võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kolme järjestikuse töökuu jooksul.2 (2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone.2 (2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide (v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt üks kord kvartalis. Juulikuus üldjuhul alalised komisjonid koosolekuid ei korralda.3 (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees.4 (4) Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. Kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees puudub või ei saa komisjoni juhtida, korraldab komisjoni tegevust vallavolikogu esimees või viimase äraolekul või puudumisel vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu esimees või aseesimees võib komisjoni kokkukutsumise ning komisjoni koosoleku juhtimise erandkorras anda ülesandeks komisjoni ühele liikmetest.5 (5) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.6 (6) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees. Erandkorras võib komisjoni koosolekut juhtida vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees või nende ülesandel üks komisjoni liikmetest.7 (7) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.8 (8) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokollile allakirjutaja või allakirjutajad vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.9 (9) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Hummuli valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.10 (10) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed.11 (11) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja.12 (12) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

(1) Vallavanem11) esindab oma tegevusega Hummuli valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Hummuli valda kui omavalitsusüksust;22) juhib vallavalitsuse tegevust;33) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.2 (2) Vallavanema valib vallavolikogu. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(1) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.2 (2) Vallavolikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.3 (3) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.4 (4) Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.5 (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu.6 (6) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.7 (7) Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §‑s 26 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.8 (8) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.9 (9) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.10 (10) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.11 (11) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja.12 (12) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.13 (13) Vallavolikogu liige märgib hääletussedelile selle kandidaadi numbri (vastavalt kandidaatide nimekirjale), kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti.14 (14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.15 (15) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.16 (16) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millele on märgitud rohkem kui ühe kandidaadi number või millele ei ole märgitud ühegi kandidaadi numbrit või millele ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.17 (17) Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.18 (18) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.19 (19) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.20 (20) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.21 (21) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.22 (22) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

(1) Vallavanema valimine vormistatakse vallavolikogu otsusega.2 (2) Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Hummuli vallavanemaks.3 (3) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt vallavolikogukehtestatud palgamääradele ja palgatingimustele.

(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.2 (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusktide alusel.2 (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:11) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;22) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;33) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;44) juhib vallavalitsuse istungeid;55) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;66) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.3 (3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:11) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;22) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega;33) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;44) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;55) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.4 (4) Vallavanem esindab Hummuli valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.5 (5) Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju.6 (6) Vallavanem esindab Hummuli valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.7 (7) Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui Hummuli vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.8 (8) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.9 (9) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Hummuli valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seadusega sätestatud alustel ja korras või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seadusega sätestatud alustel ja korras.

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.2 (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.3 (3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.4 (4) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.5 (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

(1) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema asetäitja, kelle määrab vallavanem oma käskkirjaga.2 (2) Käskkirja puudumisel vallavanema ajutise töövõimetuse või muude ettenägematute asjaolude tõttu asendab vallavanemat vallavalitsuse vanim liige.3 (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel.

(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.2 (2) Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.3 (3) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu.4 (4) Vallavanemal on ametisse valimisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisus esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule. Kui vallavolikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse koosseisu, on vallavolikogu tegutsemisevõimetu ning kõigi tema liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.5 (5) Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.2 (2) Vallavalitsus:11) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;22) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;44) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbi-vaatamist;55) korraldab Hummuli valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;66) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse kinnitamisest ning kestavad vallavalitsuse tagasiastumiseni, vallavalitsusele umbusalduse avaldamiseni või vallavalitsuse liikmest tagasiastumise või vallavalitsuse liikme umbusaldamiseni.

(1) Vallavalitsuse liige peab võtma osa vallavalitsuse istungitest.2 (2) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.3 (3) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.4 (4) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist. Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab vallavolikogu.5 (5) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.6 (6) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.7 (7) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.2 (2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.3 (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.4 (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul mitte harvem kui kaks korda kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini.5 (5) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.6 (6) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.7 (7) Istungi kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.8 (8) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.9 (9) Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt.10 (10) Vallavalitsuse istungil peab osalema vallasekretär. Vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega.11 (11) Istungil osalevad vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis. Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. Kui vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolli.

(1) Vallavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda võetakse küsimused, mille õigusaktide eelnõud on vallasekretär eelnevalt läbi vaadanud ning andnud eelnõu õiguspärasuse kohta oma hinnangu. Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega.2 (2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse päevakorrast väljajätmise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.3 (3) Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavalitsuse liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.4 (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:11) vallavanem;22) vallavalitsuse liikmed;33) vallasekretär;44) vallavolikogu esimees või tema asendaja ja vallavolikogu alaliste komisjonide esimehed vallavanema kaudu.5 (5) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. Õigusaktide eelnõud peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär ning eelnõud peavad vähemalt 1 päev enne istungit olema vallavalitsuse liikmetele kättesaadavaks tehtud.6 (6) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus.7 (7) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks.8 (8) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.9 (9) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liige võib taotleda, et vallavalitsuse istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.10 (10) Istungil viibiv vallavalitsuse liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata. Vallavalitsuse liige peab hääletama isiklikult, hääletamist ei saa edasi volitada.11 (11) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused on isikuvalimistel hääletamisel. Isikuvalimistel hääletamisel on vallavalitsuse liikmel üks poolthääl.12 (12) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavalitsuse liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.13 (13) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavalitsuse istungil.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.2 (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.3 (3) Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed;33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;55) vastuvõetud otsused;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.4 (4) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.5 (5) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.6 (6) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.7 (7) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.8 (8) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Hummuli valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks moodustada alatisi komisjone ja ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone.2 (2) Alatisel komisjonil on põhimäärus, mille kinnitab vallavalitsus oma määrusega.3 (3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni ettepanekute ja järelduste esitamise kord.4 (4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.5 (5) Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.6 (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale komisjoni esimehe või tema asendaja osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse vallavalitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelul.7 (7) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõud.8 (8) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse korralduste ja määruste vastuvõtmisel.9 (9) Ühekordsete tööülesannete täitmiseks moodustatud ajutise komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.

Oma pädevuse alusel ja volituste piires11) annab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;22) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(1) Õigusaktide algatamise õigus on11) vallavolikogu liikmel;22) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;33) vallavalitsuse liikmel;44) vallavanemal;55) vallasekretäril;66) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;77) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;88) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;99) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2 (2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.2 (2) Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele.3 (3) Vallavolikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.4 (4) Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga Hummuli valla veebilehel ning ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks määratakse tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat.5 (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.6 (6) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.7 (7) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.8 (8) Enne vallavolikogu õigusakti eelnõu vallavolikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui vallavalitsus eelnõud heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõud ei toeta.

(1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas Hummuli valla veebilehel või edastatakse vallavolikogu liikmele elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.2 (2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.3 (3) Ettepaneku istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu muutmiseks istungil võib teha vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul kirjalikult või istungil eelnõu menetlemisel suuliselt. Isik, kes soovib eelnõu muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku.

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.2 (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki vastavas küsimuses enam arutelu ei toimu.3 (3) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.4 (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates.2 (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.2 (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3 (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.4 (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Hummuli valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.5 (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.2 (2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.3 (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Valga maavanem.4 (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

(1) Hummuli valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.2 (2) Hummuli valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.3 (3) Hummuli valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.4 (4) Hummuli valla asutusel on asutuse nimega pitsat ning Hummuli valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.5 (5) Hummuli valla asutuse haldusdokumentidel võib kasutada Hummuli valla vapikujutist.6 (6) Hummuli valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.7 (7) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.8 (8) Hummuli valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Hummuli valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2 (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Hummuli valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.3 (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu.4 (4) Ametiasutuse pädevus, õigused ja tegevuse korraldus kehtestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.5 (5) Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgajuhendi kehtestab vallavolikogu.6 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud õigusaktide või nende muutmise eelnõu esitab üldjuhul vallavolikogule vallavanem. Ametiasutuse põhimääruse ning struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmise eelnõu on õigus esitada ka vallavanemal, kes ei ole saanud veel vallavanema kõiki volitusi, või vallavolikogu liikmel.

(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Hummuli valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.2 (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse vallavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid.3 (3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.4 (4) Hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse vastav osakond. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.5 (5) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga või õigusaktidest tulenevalt vallavalitsuse korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest.6 (6) Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse vallavalitsuse protokollis.7 (7) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Hummuli valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

(1) Hummuli vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Hummuli valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.2 (2) Hummuli vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.3 (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Hummuli vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Hummuli vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.4 (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Hummuli vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Hummuli vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik.5 (5) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud volikogu pädevuses olevate otsustuste tegemiseks esitab vallavolikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Hummuli vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Hummuli vallale kaasa toob.

(1) Hummuli valla esindamise all mõistetakse Hummuli valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Hummuli valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.2 (2) Hummuli valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Hummuli valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Hummuli valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.2 (2) Vallavolikogu esindab Hummuli valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.3 (3) Vallavalitsus esindab Hummuli valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Hummuli valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4 (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Hummuli valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.5 (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Hummuli valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.6 (6) Hummuli valla asutus esindab Hummuli valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Hummuli valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.7 (7) Hummuli valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Hummuli valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.8 (8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Hummuli valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Hummuli valda vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Hummuli valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.2 (2) Hummuli valla asutuse juht esindab Hummuli valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Hummuli valla asutuse juht esindab Hummuli valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1) Hummuli valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Hummuli valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.2 (2) Üldjuhul volitatakse Hummuli valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Hummuli valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.3 (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus.4 (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.5 (5) Kui kohtuasja algatajaks on Hummuli vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

(1) Vallavolikogu esindab Hummuli valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.2 (2) Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Hummuli valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.3 (3) Vallavalitsus esindab Hummuli valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuri- üksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.4 (4) Vallavanem esindab Hummuil valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.5 (5) Hummuli valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsus-organi või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse all-järgnevalt:11) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;22) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;33) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.6 (6) Avalikel üritustel esindavad Hummuli valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed.

(1) Hummuli valla arengu planeerimiseks peab Hummuli vallal olema arengukava. Arengukava kinnitab vallavolikogu määrusega.2 (2) Arengukava on Hummuli valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab Hummuli valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava peab sisaldama iga-aastast hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse Hummuli valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.3 (3) Arengukavaga seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks Hummuli valla eelarve koostamisel, Hummuli vallale kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.4 (4) Hummuli valla arengukava peab olema kooskõlas Hummuli valla üldplaneeringuga.5 (5) Hummuli valla valdkonnapõhised arengukavad koostatakse kooskõlas Hummuli valla arengukavaga.6 (6) Hummuli valla omavalitsusorganid ja asutused peavad tegutsema Hummuli valla arengukavast lähtuvalt.7 (7) Hummuli valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine ja muutmine viiakse läbi vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Valla finantsjuhtimine hõlmab:11) Hummuli valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust;22) Hummuli valla ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist;33) Hummuli valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist.2 (2) Finantsjuhtimise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (edaspidi KOFS), KOFS alusel antud õigusaktid ning vajadusel muud õigusaktid.3 (3) Hummuli valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.4 (4) Hummuli valla finantsjuhtimise alused on:11) Hummuli valla eelarvestrateegia;22) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud Hummuli valla eelarve;33) vallaeelarve täitmine kooskõlas KOFSi, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;44) läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne;55) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.5 (5) Valla finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras.6 (6) Vallavalitsuse tegevust valla finantsjuhtimisel koordineerib vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon.7 (7) Valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutuse raamatupidamine.8 (8) Hummuli valla asutuste raamatupidamine korraldatatakse tsentraliseeritult ametiasutuse kaudu.

(1) Käesoleva põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega.2 (2) Põhimääruse eelnõud menetletakse vähemalt kahel lugemisel, põhimääruse muutmise eelnõu võib vastu võtta esimesel lugemisel.3 (3) Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.

Tunnistada kehtetuks Hummuli Vallavolikogu 17.03.2010 määrus nr 13 “Hummuli valla põhimääruse kehtestamine”.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.