(1) Kareda valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kehtestada Kareda valla kui raamatupidamiskohuslase raamatupidamise ja finantsaruandluse kord ning tagada aruandlus. (2) Eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), raamatupidamise toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), riigi raamatupidamise üld¬eeskirjast (edaspidi ÜE). (3) Eelarve koostamise ja täitmise arvestuse korraldus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest. (4) Raamatupidamisarvestust peetakse raamatupidamisprogrammis Pmen. (5) Eeskirjas ei korrata üldjuhul RPS-is, RTJ-is ega ÜE lisades sätestatut (6) Majandusteabe kajastamisel kasutatakse sünteetilist ja analüütilist arvestust. Sünteetilise arvestuse all mõistetakse majandusteabe kirjendamist raamatupidamiskontodele ning analüütilise arvestuse all mõistetakse raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusteabe detailiseerimist. (7) Kareda vald raamatupidamiskohuslasena korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Kareda Vallavalitsuse kaudu. (8) Kareda Valla allasutusteks on: Kareda Vallavalitsus, Peetri Kool, Peetri Rahvamaja ja Kareda Vallaraamatukogu.
(1) Kareda valla raamatupidamises kasutatakse ÜE-s kinnitatud kontoplaani. (2) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest: 1) Konto kood – raamatupidamiskontod majandustehingute kirjendamiseks hea tava reeglite kohaselt. Kontod jagunevad bilansikontodeks (aktiva- ja passivakontod) ning tulemikontodeks (tulude ja kulude kontod). 2) Tehingupartneri kood (TP-kood) – tunnused, mis on määratud igale bilansil olevale iseseisvale allüksusele. 3) Tegevusala kood – tunnused, mis tagavad majandusteabe süstematiseerimise üksuse lisafunktsioonide kaupa. Raamatupidamiskanne tuleb klassifitseerida nii majandusliku sisu kui ka tegevusala järgi. 4) Allika kood – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid ja kulusid finantseerimisallikate alusel või jälgida tehtud kulude sihtotstarvet. 5) Rahavoo kood – tunnused, mille kasutamine võimaldab jälgida mõningate bilansikontode liikumist aruandeperioodil. (3) Peale kontokombinatsiooni (konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo kood) kasutatakse aruannete koostamiseks bilansis ja tulemiaruandes mittekasutavaid lisakontosid, mis on vajalikud aruandevormide ja aastaaruannete lisade täitmiseks. (4) Nimetatud kontodel kajastatakse järgmisi tegureid: 1) Töötajate arv – koosseisuliste töötajate keskmine arv aruandeperioodil taandatuna täistööajale. 2) Kohustused ja nõuded – laenukohustuste jaotus järelejäänud tähtaja järgi, bilansivälised kohustused ja nõuded. 3) Põhivara renoveerimine tegevusalade kaupa – olemasolevale põhivarale lisatud parendused tegevusalade kaupa 4) Kapitalirendi tingimustel rendile võetud varad – kapitalirendile võetud varade soetusmaksumus ja aasta lõpuks kogunenud kulum. 5) Kasutusrendile antud varad – kasutusrendile antud varade soetusmaksumus ja aasta lõpuks kogunenud kulum rentnike TP-koodide kaupa. 6) Kontingendi arv – asutuste ja seal teenindavate isikute aasta keskmine arv ja aasta lõpu arv. (5) PMeni erinevatest moodulitest kannete importimiseks pearaamatusse kasutatakse alljärgnevate koodidega memoriaalordereid: L01 Kassa; L02 Pank; L03 Riigikassa; L05 Palk; L06 Hankijad; L07 Ostjad;L09 Varad. Otsekannete tegemiseks (näiteks algsaldode või korrigeerimiskannete sisestamiseks) pearaamatusse kasutatakse alljärgnevaid memoriaalordereid: L50 Raamatupidamise õiend.
(1) Kareda valla raamatupidamisaruandeks on saldoandmik, mis esitatakse elektrooniliselt Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi sisestuskeskkonda aadressil https://saldo.fin.ee. Saldoandmiku andmete alusel koostatud aruanded (bilanss, tulemiaruanne, pikk bilanss, pikk tulemi¬aruanne, rahavoogude aruanne, põhivarade aruanne, laenukohustuste aruanne) on auditeerimiseks ja juhtimisteabe saamiseks kättesaadavad Rahandusministeeriumi koduleheküljel aadressil http://saldo.fin.ee/reporting. Saldoandmikud esitatakse aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks. (2) Kareda vald koostab majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. Kareda valla majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne ja reservfondi kasutamise aruanne. Lisades avaldatav sõnaline teave peab vastama raamatupidamise seaduse ja RTJ-is esitatud majandustehingute avalikustamise nõuetele. Majandusaasta aruanded avalikustatakse Kareda valla koduleheküljel. (3) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse rahandusministeeriumi kinnitatud vormil ja esitatakse kehtestatud korras ja tähtajaks. (4) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel elektroonselt e-Maksuameti kaudu. (5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel elektooniliselt e-stati kaudu. (6) Volikogu eelarvekomisjonile esitatakse eelarve täitmise aruanne iga kuu 10. kuupäevaks.
(1) Raamatupidamise algdokumendiks on majandustehingu toimumist kinnitav dokument, mis peab vastama RPS § 7 kehtestatud nõuetele. Algdokumentideks on kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid; pangakonto väljavõtted; saatelehed; tarnijate arved; klientidele esitatavad nõuetekohased arved; vallavalitsuse korraldused, vallavanema käskkirjad; aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid, lõpetamata ehituste aktid); lepingud; lähetuse, koolituse aruanded;palgadokumendid. Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (2) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning aktsepteeritud kulusid tegema volitatud (kohustatud) isiku poolt. Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem või tema korraldusel mõni teine vastava tegevusala tegevust korraldav või volitatud ametiisik. Samuti peab olema märgitud projektiga seotud kulude puhul projekti nimetus. Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik. Aktsepteerija vastutab selle eest, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad varem sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele sarnaste tehingute tingimustele. (3) Raamatupidaja peab dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel tagama järgmiste andmete kontrollimise ja õige kajastamise raamatupidamisarvestuses: 1) tehingu tegemise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega; 2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve klassifikaatori koodide õigsus; 3) maksetähtpäev; 4) tekkepõhine periood; 5) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslasena või mitte ning kas arve on vormistatud käibemaksuseaduse kohaselt; 6) kas aktsepteerija on dokumendi oma allkirjaga kinnitanud. (4) Iga algdokumendi peavad allkirjastama nii aktsepteerija kui ka raamatupidaja. Kui raamatupidaja tuvastab dokumendil puudusi, märgib ta need dokumendi pöördele ning annab selle aktsepteerijale tagasi. (5) Üksus on kohustatud dokumenteerima ning kirjendama kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal, või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. (6) Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada nii käsitsi kirjutatud või prinditud dokumendina või kirjalikku taasesitamist võimaldaval teabekandjal, kui on tagatud sellel säilitatava teabe autentsus. (7) Raamatupidaja vastutab algdokumentide süstematiseerimise (köitmise) eest kinnitatud dokumentide loetelu ja korra kohaselt. (8) Algdokumentide käive Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Esitaja Tööaja arvestuse tabelid 5 tööpäeva enne kuu lõppu allasutused Töövõtu jm käsunduslepingud palga maksmiseks 5 tööpäeva enne kuu lõppu allasutused Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 5 tööpäeva enne väljamaksmist allasutused Ostu-müügi-, laenu jms. võlaõiguslikud lepingud 3 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist allasutused Sõiduleht ja sõidupäevik järgneva kuu 3. tööpäevaks allasutused Lähetuskulude aruanded 3 päeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Sularaha arved ja tšekid kohe pärast dokumendi saamist ja kinnitamist volitatud isik Tarnijate arved kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist volitatud isik Põhivara mahakandmise aktid 3 päeva jooksul peale akti kinnitust kas vallavalitsuses või volikogus komisjoni esimees Väikevara mahakandmise aktid 3 tööpäeva jooksul peale akti kinnitamist komisjoni esimees Sots.toetuste väljamaksu lehed 3 tööpäeva enne väljamaksmist sots.nõunik Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha nimekirjad, laste kohalkäimise nimekirjad igakuuliselt 3. tööpäeval kool Puhkuste ajakavadiga aasta 31. märtsiksvallasekretärMärkus: Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. (9) Projektide raamatupidamisarvestuses tuleb lisaks § 1 lg 2 viidatud õigusaktidele lähtuda struktuuritoetuse seadusest ja muudest struktuuritoetusi puudutavatest õigusaktidest. Projektide raamatupidamine peab olema eristatav üksuse raamatupidamisest (nt lisatunnuse abil) ning projekti jooksul tehtud tehinguid peab olema võimalik tõendada nende aluseks oleva dokumentatsiooniga. Üksuse juhi käskkirjaga kehtestatakse iga projekti eripärast lähtudes projekti raamatupidamise korraldamine, kinnitatakse dokumentide esitamise ja kinnitamise ning majandustehingute kajastamise kord. Projektide originaaldokumendid arhiveeritakse eraldi üksuse raamatupidamisdokumentidest, sest projektide dokumentide säilitamistähtaeg erineb RPS-is kehtestatud tähtajast. Üksuse raamatupidamisarvestuse kaustadesse köidetakse projekti dokumendi koopia, millele märgitakse viide originaaldokumendi asukohale.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel. Pangaoperatsioone teostatakse elektrooniliselt. (2) Maksekorraldused valmistab pangaprogrammis ette pearaamatupidaja ja teostab internetipangas ülekande. Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita, raha ülekandmise õigus on pearaamatupidajal ja vallavanemal. Ametiasutuse hallatavate asutuste kuludokumentide kinnitamise õigus on asutuse juhil. Algdokumentide allkirjastamiseks võib kasutada digitaalallkirja. (3) Raha liikumise kajastamise aluseks on pangakonto väljavõte. Raha liikumise pangakontodel kajastab raamatupidaja hiljemalt tehingule järgneval tööpäeval. (4) Sularaha hoitakse kassas pearaamatupidaja kontrolli all olevas seifis. Töötajaga, kes teostab kassaoperatsioone, sõlmib üksuse juht materiaalse vastutuse lepingu. Kassa sularahatehingute kajastamisel kasutatakse sissetuleku- ja väljaminekuordereid. Kassasse raha laekumisel vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha vastuvõtmise kohta antakse raha kassasse maksnud isikule kviitung (üks osa sissetulekuorderist). Kassast sularahas väljamaksete tegemisel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kassaorderite alusel koostatakse kassaraamat, kust nähtub sularahajääk kassas päeva algul, sissetulekud ja väljaminekud maksedokumentide numbrite järjestuses ning sularahajääk kassas päeva lõpuks. Koonddokumendile lisatakse kassadokumendid, mille allkirjastab koostaja. Kassalimiiti ei kehtestata. Hallatavatest asutustest kviitungite ja mõningal juhul nimekirja alusel laekuv omatulu tuuakse kuu lõpul kassasse koos kviitungi koopiatega, kus pearaamatupidaja sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammi ning trükib välja kassa sissetuleku orderi. Kassast on lubatud teha väljamakseid vallavanema poolt kinnitatud dokumendi alusel (töötasu väljamaksed, toetuste väljamaksed jm.) Kassa väljamineku orderi aluseks on väljamaksmise aluseks olevad dokumendid. Sularahas tehtud kulutuste kviitungeid või kaupluste tšekke võib kanda isiku pangaarvele. (5) Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varude arvestust peetakse bilansiväliselt. Bilansivälise arvestuse korral kantakse soetatud tooraine ja materjalid raamatupidamises soetamise perioodil kuluks. Analüütilist arvestust peab materiaalselt vastutav isik koguseliselt. Materiaalselt vastutavad isikud koostavad varude analüütilise andmiku ja esitavad selle üksuse kehtestatud tähtajaks raamatupidajale. Seejärel võrreldakse analüütilist arvestust raamatupidamisandmetega ning vahede ilmnemisel need parandatakse. (6) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest, arvestades ÜE §-s 39 toodud erinõudeid. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil. Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont, hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega. Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmise aluseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus. (7) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest. Materiaalseks põhivaraks loetakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara maksumusse riiklikke makse ega lõive, välja arvatud töötasudelt arvestatud maksud. Põhivara kapitaliseerimise alampiir on üldjuhul ÜE §-s 41 esitatud piirmäär, välja arvatud maa, mis võetakse arvele soetusmaksumuses, olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna. (8) Erandina on lubatud võtta soetusmaksumusest olenemata arvele kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene. (9) Komplektina (nt arvutikomplekt, mööblikomplekt, tootmisseadmete komplekt) võib põhivara arvele võtta siis, kui kogum/komplekt moodustab ühesuguse kasutusega terviku ning selle soetusmaksumus ületab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiiri. (10) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. (11) Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (12) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (13) Teede kajastamisel ei eristata teede erinevaid komponente (14) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooninorm %-des Hooned 20-40 2,5-5 Rajatised 4-40 2,5-25 Masinad ja seadmed 4-10 10-25 Inventar 2-10 10-50 Arvutustehnika 3-5 33-20 Immateriaalne põhivara 2-20 5-50 (15) Üksuse juht võib käskkirjaga kinnitada üksuses kasutatavad amortisatsiooninormid, mis erinevad eeskirja amortisatsiooninormidest. (16) Põhivara hakatakse amortiseerima igakuiselt alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. (17) Aastainventuuri tegemisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ning kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb komisjon ettepaneku muuta amortisatsiooninormi. Raamatupidaja muudab amortisatsiooninormi asutuse juhi käskkirja alusel. Amortisatsiooninormi muutmist kajastatakse aruandeperioodi ja järgmiste perioodide puhul, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata. (18) Põhivara soetamisel, sh etapiviisilisel soetamisel ja rekonstrueerimisel, on raamatupidamiskirjendi koostamise aluseks vara vastuvõtmise akt, ostuarve vms dokument, mis sisaldab lisaks algdokumendile kehtestatud nõuetele järgmist teavet: 1) põhivara nimetus (klassifitseeritud kontoplaani alusel), 2) põhivarale antud inventarinumber, 3) täpsustavad tunnused (nt sõiduki registreerimisnumber, arvuti tehasetähis), 4) põhivara asukoht, 5) amortisatsiooninorm, 6) materiaalselt vastutava isiku kinnitus vara vastuvõtmise kohta. (19) Materiaalselt vastutava(d) isiku(d) määrab üksuse juht käskkirjaga. Vastavasisulise korralduse puudumisel on vastutavaks isikuks üksuse juht. (20) Põhivara müüki, tasuta üleandmist ja mahakandmist kajastatakse raamatupidamisarvestuses ÜE §-des 44 ja 46 kehtestatud nõuete kohaselt. Müügiootel põhivara kajastatakse RTJ 5 §-des 79–83 esitatud nõuete kohaselt. (21) Põhivarade parendusi kajastatakse RTJ 5 §-de 40–41 nõuete kohaselt. Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt üldeeskirja § 4l lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirini (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. (22) Väheväärtuslik vara maksumusega 320–1999.99 eurot (ilma käibemaksuta), mis on üksuse tegevuseks soetatud inventar ja mis ei vasta põhivara tunnustele, kantakse soetamisel kuluks, markeeritakse üldjuhul inventarinumbriga ning selle üle peetakse bilansivälist arvestust vastutajate ja asukohtade kaupa.Varaobjektid maksumusega kuni 320 eurot kantakse soetamisel kuluks ja bilansivälise arvestuse pidamine ei ole kohustuslik. Väheväärtusliku vara vastuvõtmine vormistatakse kas kuluarvel või materiaalselt vastutava isiku koostatud bilansivälise väheväärtusliku vara vastuvõtmise aktiga.Väheväärtuslik vara kantakse maha, kui vara on nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenud, muutunud kasutuskõlbmatuks, hävinud või kadunud. (23) Kontogrupis 1030 kajastatakse üksuse poolt müüdud toodete ja osutatud teenuste ning varade kasutusse andmisest või müügist tekkinud ostjatelt laekumata nõuete summasid. Määratud tähtajaks laekumata nõude kohta väljastab üksus võlgnikule kirjaliku või elektroonilise meeldetuletuse.Korrigeerimiskanded nõuete lühi- ja pikaajalise osa kajastamiseks tehakse aasta lõpus. Kontogrupis 1035 kajastatakse laekumata lühiajalisi nõudeid toetuste eest. Kui toetuste arvel tehtavad kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine D 1035** K K350***. Sotsiaalkindlustusameti hüvitatavaid lisapuhkusepäevi kajastatakse kontol 103560. Kontogrupis 1036 kajastatakse mitmesuguseid muid nõudeid.Lähetus- ja majanduskulude ettemakseid tehakse üksuse juhi käskkirja alusel ja kajastatakse kontol 103920. Ettemaksed kantakse kuludesse aktsepteerija kinnitatud lähetus- või majanduskulude aruande alusel. Siin kajastatakse ka töötajatele ettemakstud tulevaste kuude töö-ja puhkusetasusid ja nendelt arvestatud makse. (24) Nõuete hindamisel (ÜE § 37 lg 2) kasutatakse ligikaudset meetodit.Nõuded, mille maksetähtaeg on ületanud 90–180 päeva, hinnatakse alla 50% ulatuses, ning nõuded, mille maksetähtaeg on ületanud 180 päeva, hinnatakse alla 100% ulatuses.Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse aasta lõpus. Üksuse raamatupidaja koostab nõude ebatõenäoliselt laekuvaks kandmise akti aruandeperioodile järgnevaks 10. kuupäevaks ja kajastab tehingu aruandeperioodis. (25) Kui nõude allahindlus on kajastatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Nõue loetakse lootusetuks, kui üksusel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (nt võlgniku pankrot, likvideerimine, nõudeõigus on aegunud, võlgnikku ei leita, asukoht on teadmata) või kui selle tagasi¬nõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete lootusetuks tunnistamiseks koostab üksuse raamatupidaja lootusetute nõuete mahakandmise akti ja edastab selle üksuse juhile. Aktis märgitakse: 1) võlgniku nimi ja aadress; 2) nõude tekkimise kuupäev (nõude tasumise tähtaeg); 3) nõude aluseks oleva dokumendi number ja kuupäev; 4) nõude ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamise kuupäev; 5) põhjus, miks nõue loetakse lootusetuks.Lootusetu nõude laekumisel kajastatakse laekumine kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimus (kassapõhiselt), s.t eelmisi perioode ei korrigeerita. (26) Kontogrupis 201 kajastatakse lühiajalisi kohustusi hankijatele ostetud toodete ja teenuste eest ning muid võlgu. Pikaajalisi kohustusi ostetud toodete ja teenuste eest kajastatakse kontogrupis 250. Kontogrupis 202 kajastatakse aruandeperioodil töötajate poolt väljateenitud, kuid neile väljamaksmata töötasusid, puhkusetasusid ja muid võlgu töötajatele. Siin kajastatakse ka töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud, kuid deklareerimata maksukohustusi, mille deklareerimise kuu ei ole veel saabunud. Kontogrupis 2030 kajastatakse tekkepõhiselt deklareeritud maksukohustusi, mis peavad võrduma maksukoguja poolt näidatud tekkepõhise nõudega bilansipäeval. Kontogrupis 2036 kajastatakse mitmesuguseid muid kohustusi. (27) Tulude ja kulude kajastamine: 1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii kassa- kui tekkepõhiselt. 2) Maksutulud kajastatakse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. 3) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse valla tuludena, nende arvel tehtud kulud lülitatakse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud korras. 4) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse valla tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele. 5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse käibemaksu kontol, põhivara soetamisel käibemaksukulu kajastatakse põhivara käibemaksukontol. 6) Kulude arvestust peetakse iga asutuse lõikes eraldi, kusjuures kord kuus tehakse kassaliste kulude väljatrükid raamatupidamise programmist “PMen”, millistest ühe eksemplari saavad asutuste juhid informatsiooniks endale. 7) Kulude kajastamisel kasutatakse tegevusala koodi ja kulu artikleid üldeeskirjas kehtestatud nomenklatuuris. Täpsema informatsiooni saamiseks võib kulu- ja tuluartikleid laiendada. (28) Toetuste kajastamisel lähtutakse ÜE 7. peatükis toodud põhimõtetest. Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupa ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupa ega teenuseid. (29) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused.Riigieelarveseaduses nimetatakse sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmise poolel eraldisteks ja saamise poolel toetusteks. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. (30) Toetuste kajastamise üldpõhimõtted: 1) Sihtfinantseerimist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. 2) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes samades perioodides kui toetuse saajad. (31) Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks: 1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500. 2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550 ja 103555). 3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepinguline summa on väiksem § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. (32) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontoklassis 3502. Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimiseleping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvaks finantseerimiseks, samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud või antud isikutele. (33) Tulu tekkimise hetke ja tulu määramisel lähtutakse RTJ 10-st. Kaupade ja teenuste müüki kajastatakse kontoklassis 32. (34) Muude tuludena kajastatakse kontorühmas 38 üksuse varude ja põhivara müügist tekkivat müügikasumit või -kahjumit, mis leitakse müügihinna, müügiga seotud kulude ja raamatupidamisliku jääkväärtuse vahena. (35) Tööjõukuludena kajastab üksus töövõtjatele arvestatud töötasusid, nende tasudega maksustamisel võrdsustatud tasusid ja erisoodustusi ning nendelt arvestatud makse. (36) Töötasu arvestamise aluseks on tööleping, töövõtuleping või käskkiri. Töötasu arvestamiseks peab eespool nimetatud dokumentidel kajastuma üheselt arusaadavalt (s.t mõistmiseks ei ole vaja otsida lisateavet) järgmine teave: 1) töövõtja ees- ja perekonnanimi; 2) töövõtja isikukood; 3) mitteresidendi puhul asukoha riik, aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 4) tööleasumise kuupäev; 5) ametikoht ja määratlus (kõrgem-, vanem- või nooremametnik; juht, tippspetsialist, keskastmespetsialist jne); 6) töökoht juhul, kui see erineb üksuse asukohast; 7) kuu töötasu kokku; 8) töötasu arvestab raamatupidaja tööajagraafiku alusel ning töövõtulepingutes sõlmitud kokkulepete kohaselt.Töövõtja töötasu maksustamisel on tulumaksuvaba miinimumi rakendamise aluseks töövõtja avaldus. Selle puudumise korral maksustatakse töötasu tulumaksuvaba miinimumi arvestamata.Ühekordsete lisatasude arvestamise aluseks on üksuse juhi käskkiri. Käskkirjal peab olema märgitud kuupäev või kuupäevade vahemik, millise perioodi eest ja kui palju lisatasu makstakse. Ka toetuste, preemiate ja tulemustasude arvestamise aluseks on üksuse juhi käskkiri. Puhkusetasude arvestamise aluseks on üksuse juhi kinnitatud aasta puhkusegraafik või puhkuse ajakava muutmise käskkirjad. Puhkuse muutmiseks on töövõtja kohustatud esitama vahetule juhile avalduse hiljemalt kaks nädalat enne puhkusegraafikus märgitud puhkuse algust. Üldjuhul makstakse puhkuseraha välja puhkuse algusele eelneval eelviimasel tööpäeval või töötaja soovil palgapäeva(de)l. Et tagada, et puhkusetasu makstakse välja seadusest tuleneval tähtajal, tuleb puhkusegraafik või puhkuse ajakava käskkirjad esitada raamatupidajale hiljemalt kuus tööpäeva enne töövõtja puhkuse algust. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustus hinnatakse ümber kord aastas 31. detsembri seisuga. Puhkusetasude kohustuse muutus kajastatakse kord aastas aasta lõpu seisuga. Töö- ja puhkusetasudelt ning muudelt töövõtjatele makstud tasudelt peetakse kinni, arvestatakse ning kantakse Maksu- ja Tolliametile üle tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed ning erisoodustustelt makstud tulu- ja sotsiaalmaks kehtivate maksuseaduste järgi. Kogumispensioniga liitumist kontrollib raamatupidaja elektrooniliselt aadressil http://www.pensionikeskus.ee. Arsti väljastatud töövõimetuslehtede edastamise eest raamatupidajale vastutab üksuse juht. Töövõimetuslehed edastatakse Eesti Haigekassale üksuse asjaajamiskorra kohaselt vähemalt kord nädalas. Allasutustest saadud informatsiooni põhjal teostab töötajate ravikindlustusega kindlustamist ja arvelt mahavõtmist asutuse pearaamatupidaja. Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. Soovi ja võimaluse korral võib palga saada kassast. Palgalehed koostatakse tegevusalade lõikes. Töötajale saadetakse elektrooniline palgalipik. Aruandeaasta kohta trükitakse iga töötaja kohta isikukontokaart. (37) Üksuse tegevuskuludena näidatakse üldjuhul ainult üksuse tegevusega seotud kulusid. Majandamiskulude kajastamisel lähtutakse ÜE lisa 1 kontoplaani kasutusjuhendis toodud põhimõtetest. Lähetuskuludena kajastatakse töötajate ja teenistujate lähetuskulusid Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärade ulatuses. Koolituskuludena kajastatakse oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks ja täiendusõppeks tehtud kulusid täiskasvanute koolituse seaduse § 3 lg 3 alusel. Aktsepteerija vastutab selle eest, et üksuse juhi korralduses ja töötaja/teenistuja kuluaruandes oleks üheselt mõistetavalt märgitud, kas tegemist on lähetus- või koolituskuludega. Isikliku sõiduauto kasutamise kulusid kompenseeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra („Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad”) kohaselt.
(1) Inventeerimisel lähtutakse ÜE 11. peatükis kehtestatud nõuetest. (2) Üksuse juht määrab käskkirjaga sularaha, varude, põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja muu vara inventuurikomisjoni,– üldjuhul vastutab inventuuri eest inventuurikomisjoni esimees. Materiaalselt vastutav isik osaleb inventuuris selgituste andjana, mitte komisjoni liikmena. Komisjoni töösse ei kaasata raamatupidajat, kellel on teavet varude koguste kohta. (3) Raamatupidaja vastutab igapäevaste, iga kuu ja kvartali lõpu seisuga tehtavate võrdluste ja hindamiste nõuetele vastamise eest. (4) Inventeerimise ajalisel jaotusel lähtutakse ÜE §-st 51. (5) Iga päev võrreldakse sularaha ja pangakontode tegelikku jääki bilansis kajastatuga. (6) Iga kuu lõpus võrreldakse: 1) analüütiliste allregistrite saldosid bilansis kajastatuga; 2) maksunõuete ja -kohustuste saldosid e-Maksuameti infosüsteemi kontokaartidega; 3) finantsinvesteeringute allregistrite saldosid bilansis kajastatuga. (7) Vähemalt kord aastas korraldab üksuse juht sularahakassa ootamatu inventuuri. (8) Kord aastas aastainventuuri käigus (aastalõpu seisuga või seisuga kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu) kontrollitakse varude ja varade olemasolu ja seisukorda. Varude inventeerimisel antakse hinnang väheliikuvate varude allahindluse vajaduse kohta. Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel antakse hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse vajadusele. (9) Kord aastas aastainventuuri käigus (aastalõpu seisuga) inventeeritakse kõik bilansikontode saldod, et kontrollida ja hinnata saldode õigsust pearaamatus. (10) Komisjon koosneb inventuurikomisjoni esimehest ja liikmetest (vähemalt kaks isikut). (11) Inventuurikomisjoni esimehe kohustused: 1) vastutab inventuuri läbiviimise eest; 2) on teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest (RPS § 11, ÜE § 50–52 ja punkt 4); 3) kontrollib komisjoni liikmete tööd; 4) korraldab üksuses inventuuri dokumenteerimise. (12) Inventuurikomisjoni kohustused: 1) loeb ja märgib lugemistulemused; 2) annab hinnanguid; 3) võrdleb; 4) dokumenteerib võrdlused. (13) Inventuuri tegemist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed (inventeerijad) kui ka varade eest vastutav isik. (14) Varude inventeerimisel lähtutakse ÜE § 52 lõike 5 nõuetest. (15) Põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel lähtutakse ÜE § 52 lõike 6 nõuetest. (16) Inventuuri dokumentatsiooni moodustavad: 1) puudu- või ülejääkide korral materiaalselt vastutava isiku seletuskiri, 2) inventuuri ajal liikunud varude dokumentatsiooni koopiad, 3) varade inventeerimisnimestik, kus on märgitud hinnangud ja võrdlustulemused. (17) Bilansiväliste varade inventuur valmistatakse ette ning see toimub sarnaselt põhivarade inventuuriga. Ettetäidetud lugemislehtedel (inventeerimisnimestikel) kajastatakse kogused, maksumused ja inventari number. (18) Inventuuri dokumentatsiooni moodustavad: 1) puudu- või ülejääkide korral materiaalselt vastutava isiku seletuskiri; 2) inventuuri ajal liikunud varade dokumentatsiooni koopiad; 3) varade inventeerimisnimestik, kus on märgitud hinnangud. (19) Bilansisaldode aastainventuur tehakse aastalõpu seisuga. (20) Raamatupidaja kohustused inventeerimisel: 1) võrdleb saabunud saldokinnitusi raamatupidamisandmetega, märkides aktile vastuse saamise kuupäeva, toob välja vahed ja selgitab nende sisu; 2) kontrollib pangakontode saldosid ÜE § 52 lõike 2 kehtestatud nõuetest lähtudes; 3) hindab ja inventeerib finantsinvesteeringuid ÜE § 52 lõike 3 nõuete kohaselt; 4) kontrollib, kas nõuded ja kohustused on periodiseeritud tekkepõhisuse printsiibi kohaselt; 5) hindab nõuete laekumise tõenäosust ja allahindluste kajastamise vajadust (vt ÜE § 37); 6) liigitab nõuded ja kohustused lühi- ja pikaajaliseks (ÜE § 36 ja 48); 7) hindab eraldisi ja potentsiaalseid kohustusi ning võtab need arvele. (21) Varude ja varade saldode võrdlemiseks moodustatakse raamatupidamisprogrammist aastainventuurile järgnenud ja aruandeaasta 31. detsembrini jääva perioodi kohta print kontode kaupa varade sissetuleku ja väljamineku kohta. Bilansisaldode võrdlemiseks liidetakse varade aastainventuuri tulemustele sissetulekud, lahutatakse väljaminekud ja saadakse aruandeaasta jääk, mis peab olema võrdne pearaamatus vastava varakonto saldoga. Lisaks võrreldakse varade analüütilise arvestuse vastavust bilansikontodele. (22) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventuurikomisjoni koostatud lõppakti alusel. (23) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt; 2) süüdlase mitteavastamisel – Kareda valla põhimääruses sätestatud korras.
Raamatupidamisdokumentide säilitamine Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Kareda Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.
(1) Määrus jõustub 31. detsembril 2012.a.