(1) Vahendeid on lubatud paigutada üksnes järgmistesse finantsinstrumentidesse: 1) nõudmiseni ja tähtajalised hoiused; 2) võlakirjad ning muud emiteeritud ja kaubeldavad võlakohustused (edaspidi võlakirjad); 3) pöördrepotehingud, võlakirjade ostu- ja tagasimüügitehingud (edaspidi pöördrepotehingud); 4) rahandusministri määratud rahaturu- ja intressifondide osakud. (2) Vahendeid ei ole lubatud paigutada struktureeritud võlakirjadesse. (3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võib lisaks lõikes 1 nimetatule paigutada ka sellistesse börsil kaubeldavate indeksfondide osakutesse, mille alusvaraks on Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Jaapani, Šveitsi, Norra, Uus-Meremaa, Hongkongi, Suurbritannia, Iisraeli, Singapuri või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi aktsiad. (4) Stabiliseerimisreservi vahendeid ei ole lubatud paigutada selliste börsil kaubeldavate indeksfondide osakutesse, mis kasutavad võimendust aktsiahindade liikumisele panustamisel või mis panustavad aktsiahindade langusele.
(1) Likviidsusreservi vahendite paigutamisest, riigi antud laenudest, võlaportfellist ja riigi potentsiaalsetest kohustustest tulenevate finantsriskide juhtimiseks on lubatud teha üksnes järgmisi tuletistehinguid: 1) võlakirjade forvard- ja futuurtehingud; 2) välisvaluuta hetke-, vahetus-, forvard- ja optsioontehingud; 3) intressimäärade vahetus-, forvard-, futuur- ja optsioontehingud. (2) Likviidsusreservi intressiriski juhtimiseks on lubatud kasutada intressifutuuride lepinguid, mille alusvaraks on kolme kuu Euribor ja Saksamaa valitsuse 1,75- kuni 2,25-aastase tähtajaga võlakiri. (3) Stabiliseerimisreservi intressiriski juhtimiseks on lubatud kasutada võlakirjade forvardtehinguid ja intressifutuure, mille alusvaraks on kolme kuu Euribor või Saksamaa valitsuse võlakirjad. 3 (3¹) Stabiliseerimisreservi tururiski juhtimiseks on lubatud kasutada aktsiaindeksite futuure. 3 (3²) Stabiliseerimisreservi valuutariski juhtimiseks on lubatud kasutada välisvaluuta hetke-, vahetus-, forvard- ja optsioontehinguid. (4) Vahendite paigutamisel on lubatud osta ja müüa lähima tähtajaga intressifutuure, välja arvatud juhul, kui enne intressifutuuride tähtaja lõppemist asendatakse olemasolev futuur uue järgmise lähima tähtajaga futuuriga. (5) Vahenditega tehingute tegemisel ei ole lubatud optsioonide müük ja intressifutuuride optsioontehingud.
(1) Vahenditega tehingute tegemisel, laene andes ja võlakohustusi võttes tuleb arvestada ja juhtida järgmisi finantsriske: 1) likviidsusrisk; 2) valuutarisk; 3) intressirisk; 4) krediidirisk; 5) refinantseerimisrisk; 6) tururisk. (2) Finantsriskide juhtimisel lähtutakse aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise põhimõtetest, mille kohaselt on finantsvarade ja -kohustuste intressi- ja valuutariskid kokku võimalikult neutraalsed. (3) Lõikes 2 nimetatud põhimõtte rakendamisel käsitatakse finantsvarana likviidsusreservi ja riigi antud laene isikutele, kelle raha Rahandusministeerium ei hoia riigieelarve seaduse § 67 lõike 1 alusel, ning finantskohustustena võlaportfelli. (4) Likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi paigutamisel ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimisel ja varade tootlikkuse mõõtmisel võetakse aluseks rahandusministri käskkirjaga kinnitatud normportfelli koostamise põhimõtted, mis väljendavad vastava investeerimisportfelli üldist riskitaluvuse taset ning tulenevad vastava investeerimisportfelli varade paigutamise eesmärkidest.
(1) Vahendeid võib paigutada: 1) kuni üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse ja hoiustesse, mille emitendi või krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja krediidireiting on vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch); 2) üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse, mille emitendi või emitendi emaettevõtja krediidireiting on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s ja Fitch); 3) riigigarantiiga võlakirjadesse, mille garanteerija krediidireiting vastab punktis 2 sätestatud tingimustele ja garanteeriva riigi tagasivõtmatu garantii kehtib kuni võlakirjade lunastamiseni; 4) rahandusministri määratud rahaturu- ja intressifondidesse; 5) Eesti Panka ja Euroopa Keskpanka. (2) Likviidsusreservi vahendeid võib lisaks lõikes 1 toodule paigutada krediidiasutustesse, kelle kaudu teostatakse riigiasutuste kassalist teenindamist, järgmiselt: 1) hoiustesse tähtajaga kuni 92 päeva ja võlakirjadesse, kui krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch); 2) hoiustesse ja võlakirjadesse tähtajaga kuni 35 päeva, kui krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-2 (Moody’s), A-2 (Standard & Poor’s) või F-2 (Fitch); 3) hoiustesse ja võlakirjadesse tähtajaga kuni 21 päeva, kui krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-3 (Moody’s), A-3 (Standard & Poor’s) või F-3 (Fitch); 4) nõudmiseni hoiusena kahe pangapäeva jooksul laekumisest arvates, kui krediidiasutusel ei ole krediidireitingut. (3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võib lisaks lõikes 1 nimetatule paigutada ka pandikirjadesse, mille krediidireiting on Aaa (Moody’s) või AAA (Standard & Poor’s ja Fitch) ja mille emitendi krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch), ning üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse, mille emitendi või emitendi emaettevõtja krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch). (4) Pöördrepotehingu esemeks olevad võlakirjad peavad vastama lõigetes 1 ja 3 sätestatud piirangutele. (5) Likviidsusreservi vahendeid on lubatud kuni 5 miljoni euro ulatuses paigutada kuni 30-päevase tähtajaga Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi hoiustesse ja kuni 5 miljoni euro ulatuses kuni 30-päevase tähtajaga Euroopa stabiilsusmehhanismi hoiustesse. (6) Vahendeid ei ole lubatud paigutada Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirjadesse. (7) Stabiliseerimisreservi vahendeid ei ole lubatud paigutada krediidiasutustesse, mille hoiuseid riik tagab vastavalt tagatisfondi seadusele. (8) Olemasolevate rahapaigutuste krediidireitingute muutumisel lõikes 1, 2 või 3 nimetatud tasemest madalamaks hinnatakse paigutusega seotud võimalikke finantsriske ja paigutuse realiseerimise majanduslikku mõju. Lähtudes eesmärgist minimeerida majanduslikku kahju ja võimalikke finantsriske, otsustab Rahandusministeerium sellise paigutuse hoidmise või realiseerimise.
(1) Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema kontserniga seotud paigutuste ja muude tehingute osakaal ei tohi ületada 20% vastava investeerimisportfelli vahendite turuväärtusest.
(2) Stabiliseerimisreservi paigutused: 1) riigivõlakirjadesse peavad moodustama vähemalt 65% reservi vahendite turuväärtusest; 2) börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse moodustavad nende ostu hetkel kuni 10% stabiliseerimisreservi vahendite turuväärtusest.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud paigutuste osakaalu arvutamisel võetakse aluseks tehingute turuväärtused ja summeeritakse järgmised krediidiasutuse, emitendi või tema kontserniga seotud paigutused ja tehingud: 1) hoiused ja võlakirjad; 2) pöördrepotehingu esemeks olevad võlakirjad.
(4) Krediidiasutuse või tema kontserniga seotud lõikes 3 nimetatud paigutuste osakaalu arvestusse summeeritakse järgmised tehingu vastaspoole riskist tulenevad summad: 1) 5% pöördrepotehingu rahalisest kohustusest tehingu lõpptähtajal; 2) tagatiseta tuletistehingute turuväärtus; 3) tagatiseta tuletistehingutest tulenev täiendav riskisumma, mille määrab Rahandusministeerium sõltuvalt tehingu liigist ja selle lõpptähtajast; 4) tagatud tuletistehingust tulenev riskisumma, mille määrab Rahandusministeerium sõltuvalt tagatise ümberhindluse sagedusest ja muudest riskiteguritest; 5) Rahandusministeeriumi tasutud tuletistehingu tagatissumma.
(5) Lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata reitinguagentuuride Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA või Fitch AAA krediidireitingut omavatele riikidele, keskpankadele, riiklikele agentuuridele, Eesti Pangale, Euroopa Keskpangale ega supranatsionaalsetele institutsioonidele.
(6) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata: 1) likviidsusreservi vahendite paigutamisel, kui likviidsusreservi vahendite turuväärtus on väiksem kui 600800 miljonit eurot; 2) stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel, kui stabiliseerimisreservi vahendite turuväärtus on väiksem kui 200 miljonit eurot.
(7) Lõikes 6 toodud juhul paigutatakse vahendid võimalikult hajutatuna.
(8) Lõikes 1 nimetatud piirang võib olla ületatud kolme pangapäeva jooksul, juhul kui vahendite täiendamisel või kasutusele võtmisel suurenevad või vähenevad vastava investeerimisportfelli vahendid päevas rohkem kui 20%. Rahandusministeeriumil on õigus pikendada käesolevas lõikes toodud tähtaega, kui see on majanduslikult otstarbekas.
(1) Krediidiriski osaks on tehingu vastaspoole risk, misTururisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida kohaselt tehingust tulenevaid kohustusi.
(2) Võlakirja-, futuur-, repo-börsihindade muutumine mõjutab finantsvarade ja pöördrepotehinguid, väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi- ning müügi- ja tagasiostutehinguid, rahaturu- ja intressifondide osakutega tehinguid võib teha, kui tehingu vastaspooleks oleva krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-2 (Moody’s), A-2 (Standard & Poor’s) või F-2 (Fitch)kohustuste väärtust.
(3) Tuletistehinguid, välja arvatud futuurtehinguid, võib teha: 1) kuni 35-päevase tähtajaga, kui tehingu vastaspooleks oleva krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-2 (Moody’s), A-2 (Standard & Poor’s) või F-2 (Fitch); 2) kuni üheaastase lõpptähtajaga, kui tehingu vastaspooleks oleva krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on Prime-1 (Moody’s), A-1 (Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch); 3) üle üheaastase lõpptähtajaga, kui tehingu vastaspooleks oleva krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja madalaimaks krediidireitinguks on A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s või Fitch), tingimusel, et tehingu vastaspool on tehingule andnud tagatise.
(