(1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutava vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Kallaste linna territooriumil. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate kohaliku omavalitsuse vahelise lepinguga. (3) Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. (4) Vee-ettevõtja osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust kuni kirjalikult kokkulepitud liitumispunktini. (5) Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. (6) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist, avalikest veevõtukohtadest vee võtmist ning avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ja puhastamist reguleeritakse eraldi sellekohaste lepingutega. (7) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Kallaste linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid "Kallaste linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri" (edaspidi liitumise eeskiri) sätestatud tähenduses. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kasutatakse eeskirjas järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: 1) kanalisatsioonikaev- reovee, ühisvoolse või sadamavee kanalisatsiooni rajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka; 2) klient- kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud teenuslepingu; 3) teenusleping- vee-ettevõtja ja kliendi vahel kirjalikult sõlmitud leping vee võtmiseks ühisveevärgist ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse vee võtmiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni üks teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii- ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb kliendi veega varustamine ja/või nende reo- või sadmenevee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 5) ühisvoolne kanalisatsioon- ehitiste ja sademete süsteem reo- ja sademevee ühiseks kanaliseerimiseks.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub volikogu poolt määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Kallaste Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule. (2) Ühisveevärgi ja -kanalistsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub teenuslepingu ja eeskirja alusel. (3) Kõigil juhtudel, kus eeskiri või muud õigusaktid annavad vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramiseks või katkemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest tulenevalt kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või kliendi kohustuste rikkumise tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnistusruumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused. (5) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (sh kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile paigaldatud arvestite toimimise ja säilimise), kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik)
(1) Ühisveevärgist kliendi kinnistu veevärki juhitav vesi peab vastama kehtestatud nõuetele. (2) Vee-ettevõtja kohustab tagama ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu 1,8 baari, kui arendamise kava või detailplaneeringuga ei ole hoonestuse valdavast kõrgusest või muudest asjaoludest tulenevalt kehtestatud kõrgemat piirväärtust. Konkreetses liitumispunktis tagatav vaba veerõhk, mis ei või olla käesolevas punktis nimetatud piirväärtusest madalam, määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistu veevärgis vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulu.
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa käsoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ja ohtlike ainete kontsentratsioonid ei ületa keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi, ning reovett, milles sisalduvate reoainete või ohtlike ainete piirväärtused ei ole käesoleva eeskirja või keskkonnaministri määrusega kehtestatud, kui mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused. (3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi. (4) Ühiskanalisatsioonirajatise kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagasmiseks kehtivad reovee reostumuse piirkonsentratsioonid reoainete kaupa järgmiselt: 1) hõljuvaine (mg/l) 1300; 2) BHT7 (mg/l) 1400; 3) üldfosfor (mg/l) 30; 4) üldlämmastik (mg/l) 90; 5) pH alla 6 või üle 9; 6) KHT (mg/l) 2500; 7) naftasaadused (mg/l) 5. (5) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhtivate ohtlike ainete kohta kehstatakse keskkonnaministri määrustega. (6) Sadameveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille kesmised reostusnäitajad ei ületa vabariigi valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid. (7) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida lõigetes 2, 3 ja 4 reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga. (8) Juhul, kui klient soovib kanaliseerida reoaineid, mis ületavad kehtestatud piirväärtust või mille suhtes ei ole käesolevas eeskirjas või keskkonnaministri määruses piirväärtust kehtestatud, võib seda teha vaid linnavalitsuse poolt väljastatud vastuvõtutingimuste kohaselt, millega muuhulgas kehtestatakse vastavate reoainete piirväärtused. Käesolevas punktis sätestatud kohutsuse rikkumisel või vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. (9) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele ja keskkonnale mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (10) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. (11) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsoonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke ülekoormusi.Käesolevas punktis sätestatud kohustuse rikkumisel või vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. (12) Juhul, kui kliendi reovesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava reovee nõuetele, tuleb kliendil reovesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada nõutava tasemini lokaalsetes puhastusseadmetes. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Klient on kohustatud lokaalsed puhastusseadmed ja keskendi ehitama ning need korras hoidma oma kulul. Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi puhastusseadmete ja keskendi töö tõhusust.
(1) Kliendi reovee reostusnäitajaid kontrollitakse vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokkulepitud proovivõtukohast (kontrollkaevust), milleks on üldjuhul liitumispunkti kontrollkaev ning selle puudumisel liitumispunktile lähim kontrollkaev väljaspool kinnistu piiri, kui teenuslepingus ei lepita kokku teisiti. Prooviga määratakse reostusnäitajate loetelu kehtestatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt reostuse iseloomule. (2) Reostusnäitajaid määrava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest ning tema kinnistul kasutatatavatest või hoitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest. (3) Proove võtab ja reostusnäitajaid määrab vee-ettevõtja oma vastavalt akrediteeritud või tunnustatud laboris või tellib proovid ja analüüsid mõnest teisest vastavalt akrediteeritud või tunnustatud laborist. Proovi võtmine toimub volitatud isiku või kliendi esindaja juuresolekul ja see vormistatakse vastava aktiga. (4) Proovide võtmine ja proovide analüüs toimub vee-ettevõtja kulul. Juhul, kui klient taotleb täiendavate proovide tegemist, kannab vastavad kulud klient, välja arvatud juhul, kui tegemist on lahkarvamuste tulemusena tellitud kordusprooviga, mis lükkab umber eelneva proovi tulemuse, millisel juhul kannab nimetatud kordusprooviga seonduvad kulud vee-ettevõtja. (5) Reostusnäitajate mõõtmisel tuleb arvestada veeseaduse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele ja analüüsi referentmeetoditele esitatavaid nõudeid.
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema projekteeritud, ehitatud ja kasutusele võetud vastavalt liitumise eeskirjas sätestatud nõuetele. (2) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veevärk peab olema kaitstud kõrgtemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. (3) Kinnistu kanalisatsioon peab olema paigaldatud ja ühendatud ühiskanalisatsiooniga nii, et oleks takistatud reovee sattumine sademevee kanalisatsiooni ja sademevee sattumine reovee kanalisatsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. (5) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel nind drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuse vältimiseks. (6) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendtorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. (7) Klient on kohustatud: 1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käsolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni toimimine ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3) tagama volitatud isikule vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustuste rikkumisel on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine katkestada vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 3 ette teatades. (9) Klient peab hoidma sisestustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. (10) Sisestustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale. Sisestustoru lekke korral võib vee-ettevõtja ülevaatust teinud volitatud isiku akti alusel vee andmise ette teatamata katkestada. Sisestustorul lekke likvideerimise tööde teostamine on kliendi kohustus. Lekke likvideerimise ajaks on 48 tundi lekke märkamisest kui vee-ettevõtja pole kokku leppinud teisiti. (11) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusl, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.
(1) Veearvesti ja veemõõdusõlm 1) Kinnistu veevärk, mi on otseslt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veearvestiga, mis üldjuhul paigaldatakse veemõõdusõlme. 2) Veemõõdusõlm peab üldjuhul asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisestustoru suubumist hoonesse, või veemõõdukaevus, kohe peale sisestustoru suubumist kinnistule. 3) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui: hoones puudub selleks võimalus, kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine, sisestustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m, sisestustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute grupp või kinnistut läbi teise kinnistu. 4) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. 5) Juhul, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti, monteerib vee-ettevõtja veearvesti kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme või kliendi ja vee-ettevõtja kokkuleppel muusse kohta ja plommib omal kulu vee tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõppemisel või lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt. 6) Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldavad seadmed (tagasilöögiklapp, settekoguja jne) paigaldab vee-ettevõtjaga kooskõlastatult klient. 7) Klient peab tagama, et veearvesti ja plommid säilivad vigastamatuna ja on kaitsutud uputuse, külmumise ja ülekuumenemise eest, veemõõdusõlme ruum või veemõõdukaev on korras, puhas ja kuiv ning veemõõdusõlme ruumis on valgustus, veemõõdusõlme armatuur on töökorras, veemõõdusõlme lähim ümbrus ja juurdepääs on veearvesti kontrollimiseks vaba. 8) Vee-ettevõtjale kuuluvad rikutud (ka külmunud, ülekuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltu kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta. 9) Juhul, kui enne käesoleva eeskirja jõustumist kliendile kuulunud veearvesti rikneb või amortiseerub või ei läbi taatlust, asendab vee-ettevõtja selle omal kulul. 10) Veearvesti riketest, vigastustest, uputusest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. 11) Klient võib kirjaliku avalduse alusel nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlusaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus (mõõteviga) vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. (2) Vee mõõtmine ja arvestamine 1) Kliendile antava vee kogust mõõdetakse veearvestiga. 2) Veearvesti taatluse ajal ja veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse antud vee kogus taatlusele või rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamist kasutatakse taatlemise korral taatlemise aja kohta ning rikke korral rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3) Kui eeskirja paragrahvi 8 lõike 1 punkti 11 kohasel erakorralisel taatlusel ostutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile antud vee koguse ümberarvestus alates veearvesti paigaldamise kuupäevast möödunud aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest. 4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. (3) Reoveearvesti ja reovee mõõdusõlm 1) Kinnistud varustatakse reovee mõõdusõlme paigaldatava reoveearvestiga eeskirja paragrahvis 8 lõikes 4 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel. 2) Reovee mõõdusõlme asukoht ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. 3) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja paragrahvi 8 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuetest. 4) Reoveearvesti riketest, vigastustest, uputustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. 5) Kleint võib kirjaliku avalduse alusel nõuda vee-ettevõtjale kuuluva reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et reoveearvesti täpsus (mõõteviga) vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. (4) Reo- ja sademevee mõõtmine ja arvestamine 1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmisel kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovib pool. 2) Kui klient soovib kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku võetud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 3) Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus oluliselt erinev ühisveevärgist võetud vee kogusest, võib linnavolikogu poolt määratud korras muuta ärajuhitava reovee koguse arvutamise põhimõtet, kui koguse mõõtmiseks ei paigaldata reoveearvestit. 4) Reoveearvesti taatluse ajal ja reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja paragrahvi 8 lõikes 2 punktis 2 sätestatud korras. 5) Kui eeskirja paragrahvi 8 lõike 3 punkti 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus reoveearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vee ulatuses kliendi poolt ärajuhitud reovee koguse ümberarvestus alates reoveearvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest. 6) Kliendi kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee kogus arvestatakse vee-ettevõtja poolt statistiliste andmete alusel või mõõdetakse vastava arvestiga. Statistiliste andmete või mõõtmise puudumisel arvestatakse normiks 0,35 m3 m2 kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub sademevee äravool ühiskanalisatsiooni.
(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestatakse vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale. (2) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade ja korra alusel vastavalt käesolevale eeskirjale ja teenuslepingule.
(1) Vee- ja reoveearvesti näitude registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Võetud vee ja/või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. (2) Arve koostamise aluseks on kliendi poolt esitatud arvestite näidud. Kui klient ei esita tähtaegselt arvestite näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul võetud vee või ärajuhitud reovee koguse järgi ning järgmisel kuul teostatakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel. (3) Kui klient ei esita ka teisel kuul tähtaegselt näitusid, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine katkestada vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikes 3 ette teatades. (4) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale arve sätestatud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast. Arve loetakse tasutuks raha vee-ettevõtja arvelduskontole laekumise kuupäevast. (5) Kirjaliku pretensiooni arve õigsuse osas võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne kalendrripäeva jooksul alates arve kätteaamise päevast. Pretensioon lahendatakse seitsme kalendripäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamise päevast. Klient on kohustatud arve tasuma kümne kalendripäeva jooksul pärast pretnsiooni lahendi kätteaamist.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavoliliseks kasutamiseks (omavoliliseks vee võtmiseks ja/või omavoliliseks reo- ja sademevee ärajuhtimiseks) loetakse juhtumeid, kui: 1) ühisveevärgist võetakse vett või ühiskanalisatsiooni juhitakse reo- või sademevett olukoraas, kus vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud vastava teenuse osutamiseks teenuslepingut, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik lepingu, kuid vee- ettevõtja esitab regulaarselt võetud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arveid õigeaegselt tasunud; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud; 3) vee-või reoveearvesti taatluspomm on eemaldatud või rikutud; 4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise, ülekuumenemise või uputuse tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavolilselt eemaldatud; 5) vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur on eemaldatud; 6) vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud; 7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 8) vee-võtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni; 9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt sellekohane akt ning vee-ettevõtja võib vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise kestvust arvutatakse ajast, mil vastav juhtum esimest korda aset leidis, kuni päevani, millal volitatud isik võis veenduda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. (4) Vee võtmisega seonduva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puhul arvutatakse omavoliliselt võetud vee maht vastava veetoru läbilaskevõime järgi kasutus-, avamis-, eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et vastav veetoru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torus siseläbimõõduga kuni 20 mm 0,5 m/s, torus 21...40 mm 1,0 m/s ning torus 50 mm 1,5 m/s. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, loetakse, et klient on lisaks omavoliliselt juhtinud ühiskanalisatsiooni sama koguse nõuetele vastavat reovett. (5) Reo- või sademevee ärajuhtimisega seonduva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puhul arvutatakse omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee maht alljärgnevalt: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt määruse paragrahvi 11 lõike 4 kohasele arvestuskorrale; 2) reo- ja sademevee ärajuhtimisega seotud plommi, sulguri, kraani või arvesti eemaldamise, rikkumise või avamise või näidu moonutamise puhul vastava kanalisatsioonitoru, millele plomm, sulgur, kraan või arvesti on paigaldatud, läbilaskevõime järgi vastavalt määruse paragrahvi 11 lõike 4 kohasele arvestuskorrale; 3) sademevee ühisvoolsesse või sadamavee kanalisatsiooni kanaliseerimise puhul iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti kohta (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravoolu jne) 75 m3 kuus; 4) reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni purgimise puhul puhul tühjendatud mahuti(te) 15-kordne maht. (6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavolilise kasutamise juhtudel, mis ei mahu eeskirja paragrahvi 11 lõikes 4 ja lõikes 5 sätestatud juhtude alla, määratakse omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee maht volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. (7) Vee-ettevõtja võib käesoleva eeskirja paragrahvi 11 lõike 4, lõike 5 ja lõike 6 kohaselt arvutada mahtusid, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. (8) Klient on kohustatud omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee eest maksma vee-ettevõtjale tasu vastavalt õiguspäraselt võetud vee või ärajuhitud reo- ja sademevee suhtes kehtestatud hindadele ja tasumise korrale. Selleks esitab vee-ettevõtja kliendile eeskirja paragrahvi 11 lõikes 2 nimetatud akti ning paragrahvi 11 lõike 4, lõike 5, lõike 6 ja lõike 7 kohaselt arvutatud mahtude alusel arve.
(1) Vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidevalt, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine on lubatud üksnes eeskirjas ja muudes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine taastatakse täies mahus pärast piiramise või katkestamise põhjuse kõrvaldamist või äralangesmist ning, välja arvatud eeskirja paragrahvi 12 lõikes 4 sätestatud juhtudel, vee-ettevõtjale tema poolt seoses piiramise, katkestamise ja taastamise tehtud ja tehtavate kulutuste hüvitamist. Suletud omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu. (3) Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine võib toimuda viie kalendripäeva möödumisel alates kliendi poolt vee-ettevõtja vastava kirjaliku teate kätteaamise päevast, välja arvatud juhul, kui selleks hetkeks on piiramise või katkestamise alus ära langenud. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas sätestatule, võib vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtumise piiramine või katkestamine toimuda lühema etteteatamise tähtaja möödumisel või ette teatamata. (4) Lisaks muudele eeskirjas sätestatud alustele on vee-ettevõtjal õigus ette teatamata piirata või katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine: 1) loodusõnnetuste korral; 2) elektrienergia varustuse katkemisel; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii korral; 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks; (5) Lisaks muudele eeskirjas sätestatud alustele on vee-ettevõtjal õigus ette teatamata katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine: 1) omavolilise liitumise või liitumislepingus sätestatud tingimuste rikkumise puhul; 2) juhul, kui kliendi tegevus või tegevusetus või kliendi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni seisund või nõuetele mittevastav toimine võib kaasa tuua ohu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele või nende kinnistute veevärgile ja kanalisatsioonile. (6) Vee-ettevõtjal on õigus vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 3 ette teatades katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine: 1) kui klient on viivitanud teenuste eest tasumisega üle ühe kuu arvates eeskirjale vastavast maksetähtajast; 2) kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal või volitatud isikul üle vaadata vee või reovee mõõdusõlme, kontrollida vee- või reovee arvestit ja nende näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on neil eeskirjast või muust õigusaktist tulenev õigus; 3) vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt tehtud ja eeskirjast või muust õigusaktist tuleneva ettekirjutuse mittetäitmisel; 4) vee võtmise piirkoguste ületamisel või reovee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel. (7) Vee- ettevõtjal on õigus piirata või katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine, kui see on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni remondiks või ühendustöödeks, informeerides sellest kliente kirjalikult ja Kallaste linna veebilehel vähemalt 24 tundi ette. (8) Kui klient vajab vee andmise plaanilist katkestamist, mis põhjustab teistele klientidele vee andmise või neilt reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramise või katkestamise, siis tuleb vastaval kliendil selleks esitada vee-ettevõtjale kirjalik taotlus vähemalt viis kalendripäeva ette. Piiramise või katkestamisega seotud kulud kannab selle tellija.
(1) Teenusleping sõlmitakse tähtaega määramata, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumise eeskirja tingimused. Kui liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. (2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud. (3) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ta ei soovi edaspidi teenust kasutada. (4) Vee-ettevõtjal on õigus teenusleping üles öelda, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette: 1) kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli vee andmine või reovee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud; 2) muudel teenuslepingus sätestatud alustel. (5) Lisaks muudele käesolevas eeskirjas sätestatud lõppemise alustele lõpeb teenusleping: 1) kliendi muutmisel vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks, mille aluseks võib muuhulgas olla kinnistu piiride muutmine, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine, kinnistu omandi või valduse üleminek, kusjuures klient on kohustatud nimetatud asjaoludest teatama vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette; 2) juriidilisest isikust kliendi likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 3) füüsilisest isikust kliendi surma korral, kui tal ei ole pärijat. (6) Teenuslepingu lõppemise korral on klient kohustatud tasuma kuni teenuslepingu lõppemise päevani kasutatud teenuste eest vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi poolt koostatud kirjalikus aktis sätestatud arvestite näitudele ja muudele käsolevas eeskirjas kehtestatud või käesoleva eeskirja alusel vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokku lepitud arvestuspõhimõtetele. Teenuslepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata. (7) Pärast teenuslepingu lõppemist on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, kui isik, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, ei ole esitanud vee-ettevõtjale uue teenuslepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente 15 kalendripäeva jooksul alates teenuslepingu lõppemise päevast. (8) Isikul, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, on õigus teenuslepingu uuendamiseks (uue teenuslepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ilma uut liitumislepingut sõlmimata ja liitumistasu maksmata. Teenuslepingu uuendamiseks on nimetatud isik kohustatud eelnevalt tasuma vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud.
(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse võid muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt kuus kuud pärast määruse kehtestamist. (2) Määrus jõustub 10. jaanuaril 2008.a.