(1) Käesolev Imavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded ning määrab liitumise korra, veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuse osutamise ja kasutamise korra Imavere vallas. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liituda soovijatele, liitunud ja seda kasutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Imavere vallas. (3) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest; 2) arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas sätestatud (otseselt liitumisega seostatav) piirkond, kus arendatakse ühisveevärki ja kanalisatsiooni vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale; 3) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 4) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega; 5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 6) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi; 7) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on seaduse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks; 8) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul; 9) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses; 10) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja - kanalisatsioon; 11) klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks; 12) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest; 13) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks; 14) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja-kanalisatsiooni ühenduskoht; 15) liitumistasu – tasu, mis tuleb kinnistu omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul maksta kinnistu või ehitise kui vallasasja veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga; 16) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm; 17) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 18) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis; 19) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki; 20) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine; 21) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; 22) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus; 23) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus. Konkurentsiametiga või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud veeteenuse hinna kehtestab vee-ettevõtja; 24) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks; 25) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; 26) saasteaine (reoaine) – mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust; 27) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni; 28) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks; 29) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 30) tegevuspiirkond – piiritletud maa-ala, kus vee-ettevõtja osutab veega varustamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid; 31) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist; 32) volitatud isik – isik, kes Imavere Vallavolikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele; 33) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud; 34) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav; 35) ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava – kava mille kinnitab volikogu ja mille alusel arenduspiirkonnas toimub ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine; 36) ühetaolised liitujad – liitujad, kellel on ühesugune tarbimisvõimsus (l/s) või kelle siseveevärgi ja -kanalisatsiooni torud on sama läbimõõduga; 37) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond. (2) Ühisveevärgi ja kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või kanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab Imavere Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja peab tagama teeninduspiirkonnas kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Imavere Vallavalitsuse (edaspidi v allavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. (3) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel. (4) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks eelkõige olme ja tootmisvajaduste rahuldamiseks. Vee kvaliteet peab vastama õigusaktidega kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. (5) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. (6) Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja –kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on vee-ettevõtjal ja volikogu volitatud isikul. (7) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga. (8) Ühisveevärk on ette nähtud joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga (edaspidi liitumine) eeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub kinnistu omaniku, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omaniku (edaspidi liituja) taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel. (3) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu eeskirjas sätestatud korras. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. (4) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade väljavahetamisel tasuda liitumistasu. (5) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee-ettevõtja. (6) Kui vee-ettevõtja või liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutumist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.
(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt. (2) Liitumispunkt paigaldatakse avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter kinnistu piirist väljaspoole. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja liituja kokkuleppel. (3) Liitumispunktiks on: 1) veevärgil peakraan, mis kuulub ühisveevärgi juurde; 2) kanalisatsioonil vaatluskaev (toru), mis kuulub ühiskanalisatsiooni juurde. (4) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (5) Veevärgi peakraani või kanalisatsiooni vaatluskaevu puudumisel võib vee-ettevõtja määrata liitumispunktiks vastava torustiku punkti, märkides selle asukoha liitumislepingu liitumistingimustes või teenuslepingu lisaks oleval joonisel.
(1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama: 1) liituja isikuandmeid; 2) andmeid kinnistu omandi, suuruse ning maa sihtotstarbe kohta, detailplaneeringu koopiat või kokkuvõtet selle olemasolul; 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta, ehitusprojekti, ehitusloa või ehituse kasutusloa koopiat selle olemasolul; 4) andmeid ühisveevärgi vee kasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta; 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reo- ja sademevee koguse, saasteainete jareostusnäitajate kohta (elamukinnistutelt neid ei nõuta); 6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 7) ettepanekut kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta; 8) kinnistu plaani; 9) teenindus- ja tootmisotstarbega sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta. (2) Liitumistaotlus esitatakse vee-ettevõtja poolt kinnitatud tüüpblanketil ja sellele lisatakse nõutav lisadokumentatsioon (omandiõigust kinnitav dokument, esindusõigust kinnitav dokument, kinnistu katastriplaan, detailplaneering, projektdokumentatsiooni väljavõtted, tootmisprotsessi kirjeldus koos reoainete loeteluga, kasutatavate kemikaalide loetelu, kohtpuhasti tehniline dokumentatsioon jms). (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule täiendavaidandmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumistingimuste seadmiseks.
(1) Taotluse esitamise päevast 30 kalendripäeva jooksul seab vee-ettevõtja taotlejale kirjalikult liitumistingimused, sh piiratud ulatuses liitumise tingimused või jätab taotluse rahuldamata. (2) Liitumistingimustes märgitakse (vastavalt vajadusele): 1) liitumispunktide asukohad; 2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reoveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad; 3) veerõhk ühisveevärgis ning ühiskanalisatsiooni paisutustase; 4) tehnilised erinõuded (mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid jne); 5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded; 6) liitumistingimuste kehtivusaeg. (3) Vee-ettevõtja võib liitumisest keelduda kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. (4) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises. Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.
(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele ning Imavere vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ehitusnõuetele. Lihtsate liitumiste korral võib vee-ettevõtja loobuda liitumisprojekti nõudmisest. Sellisel korral peab liituja kirjalikult kinnitama liitumistingimustega nõustumist. Lihtsaks liitumiseks loetakse üldjuhul pereelamu kinnistu liitumist ühisveevärgiga ja reoveekanalisatsiooniga kui seejuures vee ja kanalisatsiooni ühendamiseks kasutatakse mõlemal teenusel ainult ühte liitumispunkti ja liitumispunktide asukohaks on kinnistuga piirnev avalikult kasutatav maa ja kinnistul ei paikne kinnistu veevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatavaid tehnoloogilisi seadmeid, kasutatakse ühte veemõõdusõlme. Vee-ettevõtjal on õigus lugeda lihtsateks liitumisteks ka teisi sarnastel tingimustel kavandatavaid liitumisi ning ajutisi liitumisi. (2) Liitumisprojekti koosseisu kuulub (vee-ettevõtja otsuse kohaselt): 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos kõigi vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise koguse- ja reostusnäitajatega; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste plaan; 3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reo- ning sademevee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised. (3) Liituja ning vee-ettevõtja kokkuleppel võib liituja samal ajal liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul seatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused. Vee-ettevõtja otsusel võib liitumine toimuda ilma projektita liitumistingimuste nõudeid täites, kusjuures ehitustegevus toimub vee-ettevõtja kontrolli all vastavalt liitumislepingu tingimustele.
(1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks esitamist või liitumistingimustega nõustumus teate esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist. (2) Liitumislepingus märgitakse: 1) liitumistingimused (mis vajaduse korral on liitumisprojektist lähtuvalt täpsustatud); 2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus; 3) liitumistasu maksmise kord; 4) liitumise tähtaeg; 5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded. (3) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtudes, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine, lähtudes liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehituseks vajalikest töödest. Vee-ettevõtjal on õigus liitumispunktid rajada oma jõududega. (4) Kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja § 8 lõigete 1 ja 2 nõuetele või liituja keeldub liitumistingimustega nõustumuse kinnitamisest, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Vee-ettevõtja tagastab liitumisprojekti seda kooskõlastamata, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.
(1) Liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. (2) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel teenuslepingu osad. Piiritlusakti koostamise aluseks on teostusjoonis. (3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses liitumisprojektiga. Liituva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida volikogu otsusega volitatud isikul ja liitumistingimused väljastanud vee-ettevõtja esindajal või tema poolt määratud vee-ettevõtja töötajal. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta kahes eksemplaris akt, millest üks eksemplar antakse liitujale. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist. Liitumislepingu tingimuste täitmise järgselt enne teenuslepingu sõlmimist paigaldab vee-ettevõtja veemõõdusõlme veearvesti ja teostab vajalikud plommimised. (4) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse. (5) Liitumisleping lõpetatakse liituja soovil, kui ta loobub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumisest. (6) Vee-ettevõtjal on õigustäitmata liitumisleping üles öelda: 1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast; 2) juriidilise isiku pankroti korral; 3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel. (7) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades Võlaõigusseaduse §-s 655 sätestatut.
(1) Liitumistasu peab katma kinnistule teenuste nõuetekohaseks osutamiseks, sealhulgas tuletõrjeveega varustamiseks, kui see toimub ühisveevärgist, vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud. (2) Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale, mis on kättesaadav kohaliku omavalitsuse veebilehel.
(1) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. (2) Kui liituja ning vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja: 1) 50% liitumistasust 14 kalendripäeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; 2) 50% liitumistasust liitumislepingu kohaste ehitustööde lõpetamise päevaks ja kui tööd kestavad vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule üle 30 kalendripäeva, siis ehitustööde kestuse jooksul. (3) Kui liituja ei pea kinni liitumislepingu järgsetest maksetähtaegadest, on vee-ettevõtjal õigus nõuda viivist vastavalt liitumislepingule, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summalt päevas. (4) Kui liitumislepingu järgsest ehitustähtajast ei pea kinni vee-ettevõtja, on liitujal õigus nõuda leppetrahvi vastavalt liitumislepingule, kuid mitte üle 30% liitumistasust.
(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni oluline osa. (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, tehakse seda vee-ettevõtja ja liituja vahelisel kokkuleppel. (3) Ühisveevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse vee-ettevõtja poolt ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni. (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega (nende olemasolu korral) teenuslepingu lahutamatu osa. (5) Kinnistu piiride või hoonestuse muutumise korral tuleb kliendil sellest vee-ettevõtjat teavitada. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.
(1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. (2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H2O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul. (3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H2O (k.a tuletõrje hüdrandis) ega ületada 60 m H2O. (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee- kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning ühisvoolse kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reovee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul. Paisutuskõrgusest madalamal asuvate ruumide üleujutusest põhjustatud kahjude eest ei vastuta vee-ettevõtja.
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta. (2) Ajutise torustiku ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja omal kulul. Kui ajutisi ühendusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul. (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp. Ajutiste torustike liitumispunktide asukoha määrab vee-ettevõtja. 1) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reovee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. (2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul või valdajal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. (3) Teenuslepingus määratakse vee-ettevõtja õigused ja kohustused kliendile vee müümisel ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused teenuse kasutamisel. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti allakirjutamiseks 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. (4) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 päeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandiõigust tõendava dokumendiga uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee ärajuhtimise omavoliliseks. (5) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. (6) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee ärajuhtimine suletud; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise ümberehitamise korral; 3) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta; 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õiglusjärglast; 5) juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel; 6) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel. (7) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. (8) Kinnistu omanikul või valdajal on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee avamise ja reovee ärajuhtimise taastamise kulud. (9) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul või valdajal sõlmida liitumisleping. (10) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmib vee-ettevõtja teenuslepingu kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt Asjaõigusseaduse § 72.
(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Vee-ettevõtja tagab minimaalse veesurve liitumispunktis 2 baari. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma kulul. (3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga. (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. (6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. (7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt akt, mille alusel on veeettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.
(1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Selle puudumisel peab klient ehitama omal kulul kinnistule veemõõdusõlme. Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp. (2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks. (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru. (4) Klient on kohustatud: 1) kasutama ning hoidma kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele; 2) peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana; 3) sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale; 4) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja nende plommimiseks, kontrollimiseks ja taatlemiseks juurdepääsu vee-ettevõtja esindajale, tagama veemõõdusõlme korrashoiu, säilimise ja neid hooldama; 5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reoveeproove ja Terviseametil veeproove; 6) hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad tuletõrje hüdrandikaevude, kanalisatsiooni kontrollkaevude ja peakraani luugid lume ja jäävabad ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele; 7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust. (5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse: 1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis; 2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 4) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga. (6) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja –ülekandesüsteem; 3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik; 4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit. (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest. (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel. (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel ja tingimusi täites.
(1) Vastavalt käesolevale eeskirjale ja teenuslepingule on kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli õigusteostada vee-ettevõtjal ja volikogu otsusega volitatud isikul või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale. (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) klient on viivitanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates; 2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee ja reovee proovide võtmist; 3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; 4) klient ei ole kinni pidanud vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast; 5) klient ei ole täitnud eeskirja paragrahvi 13 lõike 5 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast. (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine: 1) omavolilise veevõtu või reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul; 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või –kanalisatsiooni, inimese elu ning tervist või keskkonda; 3) sisendustoru lekke ilmnemisel. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel. (4) Katkestamise põhjuste kõrvaldamise järel ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamisel taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel vee andmine ja reovee ärajuhtimine. (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest. (6) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuse arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud. (7) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest. (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja kliendile mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks sama asustatud punkti piires. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o SMSi, e-posti või posti teel) vähemalt viis päeva enne tööde algust. (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud. (4) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõiguliikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(1) Omavoliliseks veevõtuks või reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil: 1) isikul puudub veevõtuks ja reovee ärajuhtimiseks kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee ja reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja paragrahvi 19 lõikes 4 sätestatud juhtudel; 3) vee- ja reoveearvesti taatlusplomm või –kleebis on eemaldatud või rikutud; 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti rikutud või eemaldatud; 5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, välja arvatud eeskirja paragrahvi 19 lõikes 4 sätestatud juhul; 7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni; 8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata; 9) vee omavolilise kasutamise või reovee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja akti. (2) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 l/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett on võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuse hindadest lähtudes. (3) Omavolilise reovee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasele arvestuskorrale; 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku sisemõõdu järgi. (4) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee ärajuhtimine või purgimine toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordse mahuti mahu eest. Purgimisel sadeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra. (5) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. (7) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigetele 1, 2 ja 4 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav. (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C. (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul. (5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada hüdraulilisi löökkoormusi. (6) Avariijuhtudest, mis on põhjustatud ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised: 1) reostusnäitajate piirväärtused: Reostusnäitajad Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus - mg/l 300,0 Biokeemiline hapnikutarve - mg/l 500,0 Keemiline hapnikutarve - mg/l 700,0 Polaarsete süsivesikute sisaldus - mg/l 50,0 Naftasaaduste sisaldus - mg/l 1,5 Üldlämmastiku sisaldus - mg/l 60,0 Ühealuseliste fenoolide sisaldus - mg/l 0,3 Kahealuseliste fenoolide sisaldus - mg/l 15,0 Üldfosfor - mg/l 9,0 2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused. (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsesside häireid. (3) Kui reovee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. (4) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust ja järelevalvet korraldab vee-ettevõtja.
(1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimiseks määratakse teenuslepingus kontrollkaev. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev liitumispunktis, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust. (2) Reovee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest. (3) Proove võtab vee-ettevõtja kliendi või tema esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis. (4) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid. (5) Reoveeproovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile. (6) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi, on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.
(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega. (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. (4) Vee-ettevõtja otsusel paigutatakse veemõõdusõlm mõõdukaevu, kui: 1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine ja ülekuumenemine; 3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m. (5) Veemõõdusõlme ehitus ja asukoht peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele. (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul enne teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõppemisel demonteerib arvesti vee-ettevõtja.
(1) Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse; 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks, teenindamiseks ja vahetamiseks: 5) veearvesti nähtavuse. (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjale teatama. (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta. (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.
(1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi, kui ei ole teisiti kokku lepitud. (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi 12 kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood on lühem kui 12 kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. (3) Kui eeskirja paragrahvi 28 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest. (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja paragrahvi 19 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. (5) Kastmisveeks kasutatud (või kanalisatsiooni mittejuhitava tehnoloogilises protsessis ärakasutatud) vee mõõtmiseks võib klient omal kulul paigaldada kooskõlastatult vee-ettevõtjaga kinnistule ehitatud kastmisvee mõõdusõlme kuni ühe täiendava veearvesti, mille ta esitab vee-ettevõtjale ülevaatamiseks ja plommimiseks. Seejuures ei tohi olla võimalust kastmisvee arvestit läbiva vee kanalisatsiooni juhtimiseks. Kõik kastmisvee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.
(1) Vee arvestus ja tasumine, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele. (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.
(1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kastmisvee arvesti olemasolu korral lahutatakse reovee koguse määramiseks peaveearvesti näidu alusel arvutatud tarbitud vee kogusest kastmisvee arvesti näidu järgi arvutatud kastmisvee kogus. Kui klient soovib, siis kasutatakse reovee mõõtmist ning sellisel juhul kannab klient kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud. (2) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sadevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus kliendi juuresolekul teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. (3) Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga, selle puudumise korral arvestatakse ühisveevärgist tarbitud veekogus elamutes m3 kuus inimese kohta: 1) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon kuni 2,0 m3; 2) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis kuni 4,0 m3. (4) Vee tarbimise arvestamiseks peab klient teatama vee-ettevõtjale eluruumis elavate isikute arvu. (5) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades kokkulepitud tähtajaks vee-ettevõtjale sellekohased andmed.
(1) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale tema poolt kasutatud teenuse eest tasuma vastavalt arvel näidatud tähtajale. (2) Näidu mitteteatamisel teenuslepingus sätestatud tähtajaks on vee-ettevõtjal õigus esitada arve vastavalt eelneva tarbimise alusel arvestatud kogusele. (3) Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. (4) Vee-ettevõtja väljastab arve vähemalt 10 päeva enne maksetähtaega. (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus. (6) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.
(1) Kliendil on õigus nõuda vee-ettevõtjalt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. (2) Kõik Imavere vallas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusekasutajad on kohustatud järgima käesolevast eeskirjast tulenevaid nõudeid ning sõlmima vee-ettevõtjaga teenuslepingu. (3) Kõiki käesoleva eeskirja täitmisest tulenevaid eriarvamusi lahendatakse vastavate õigusaktidega sätestatud korras.
Tunnistada kehtetuks: 1) Imavere Vallavolikogu 07.12.2000 määrus nr 10 „Imavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri“; 2) Imavere Vallavolikogu 07.12.2000 määrus nr 11 „Imavere valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.