(1) Rakke valla ehitusmäärus (edaspidi määrus) kehtestatakse kohalike oludega arvestamiseks, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse ning planeerimisseadusega ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel Rakke vallas. (2) Määrus reguleerib Rakke Vallavolikogu (edaspidi volikogu), Rakke Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute ning pädevate asutuste vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
(1) Volikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine läbi valla üldplaneeringu ning arengukava; 2) üldplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 3) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 4) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 5) algatada põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamine aladel ja juhtudel, milledel ei ole Planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (2) Peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi vaatab volikogu kehtestatud üldplaneeringu üle ning esitab hiljemalt kuue kuu jooksul ülevaatamise tulemused maavanemale. (3) Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine vallavalitsuse kaudu; 3) detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste määramine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine; 4) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud Planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 sätestatud juhul; 5) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 6) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine. (4) Planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste lahendamine käesolevas korras ettenähtud juhtudel on vallavalitsuse pädevuses.
(1) Rakke valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering) koostatakse valla haldusterritooriumi kohta ning selle koostamise aluseks on valla arengukava ning kehtestatud maakonnaplaneering. (2) Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus (asutusena), kes töötab välja üldplaneeringu lähteülesande ning pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist ja lähteülesande kinnitamist volikogu poolt korraldab üldplaneeringu projekti koostamise. (3) Üldplaneeringu lähteülesandes määratakse lähtepunktid üldplaneeringu koostamiseks, toetudes kehtiva seadusandlusega sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. (4) Tähtajad: 1) teade avaliku väljapaneku koha ja aja kohta vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avalikku väljapanekut; 2) avaliku väljapaneku kestvus neli nädalat; 3) teade avaliku arutele toimumise koha ja aja kohta vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 4) teade üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul peale planeeringu kehtestamist; 5) kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsususe volikogude korralisi valimisi.
(1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse Rakke valla (edaspidi valla) territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Valla territooriumi väiksem osa on vastavalt vajadusele minimaalselt üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala ja nende teenindamiseks vajalik maa-ala. (2) Detailplaneeringu algatamiseks esitab huvitatud isik vormikohase avalduse vallavalitsusele (asutusena). Avaldusele lisatakse: 1) planeeritava ala asendiskeem; 2) olemasolul katastriüksuse plaan; 3) olemasolul kinnistusameti registriosa väljavõte või muu maakasutusõigust tõendav dokument või selgitus selle puudumise kohta; 4) lühiselgitus planeeringu koostamise eesmärkide ja aluste kohta; 5) vajadusel võib vallavalitsus nõuda projekteerimistingimuste väljastamiseks muid dokumente ja selgitusi. (3) Peale vallavalitsuse (asutusena) kantseleis avalduse registreerimist seatakse sisse planeeringu toimik, kus säilitatakse kõiki selle planeeringuga seotud dokumente. (4) Vallavalitsus (asutusena) koostab ühe kuu jooksul avalduse ning projekteerimistingimuste väljastamiseks vajalike lisamaterjalide esitamise päevast detailplaneeringu projekteerimistingimused. (5) Loa detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras annab vallavalitsus (asutusena) detailplaneeringu projekteerimistingimuste kinnitamisel. (6) Detailplaneering koostatakse projekteerimistingimustes fikseeritud mahus, millele võivad lisanduda planeeringu koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnevad täiendavalt vajalikud tööd. (7) Detailplaneeringu projekteerimistingimustes määratakse muuhulgas: 1) planeeritava ala suurus ja piirid. Vallavalitsusel on õigus otsustada detailplaneeringut hõlmava maa-ala suurus, et tagada piirkonna ühtne ja otstarbekas areng; 2) planeeringu koostamise eesmärk ja alused; 3) arvestamisele kuuluvad kehtivad planeeringud; 4) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 5) detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud kooskõlastused; 6) keskkonnamõju hindamise vajalikkus, lähtudes sellest, kas detailplaneeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju; 7) planeeritava ala kruntideks jaotamise korral krundi miinimumsuurus ja/või maksimaalne kruntide arv planeeritaval maa-alal; 8) infrastruktuuriobjektide ühildamise vajadus ümbruskonna objektidega; 9) avalike läbipääsuteede säilitamise või rajamise vajadus. Uutele kruntidele juurdepääsuteede planeerimisel näha ette teekinnistute moodustamist; 10) planeeringu eskiislahenduse lähteseisukohti tutvustavate arutelude vajadus ja arv. (8) Detailplaneeringu projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat. Projekteerimistingimusi ei pikendata ning nendele vastav detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele enne projekteerimistingimuste kehtivuse lõppu. (9) Projekteerimistingimused kinnitab vallavalitsus. (10) Vallavalitsus (asutusena) võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks kinnisasja omanikule või huvitatud isikutele. Sõlmitud lepingud registreeritakse ning lepingu koopia säilitatakse planeeringu toimikus. (11) Vallavalitsus (asutusena) korraldab detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustamise (juhul, kui see on projekteerimis- tingimustes ette nähtud), mille eesmärgiks on välja selgitada selle vastavus projekteerimistingimustele, avalikele huvidele ja kehtivatele õigusaktidele. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused, milleks on planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitistevahelised kujad, tehnovõrkude ja rajatiste paigutus. Eskiisprojekti tutvustamisel osalevad vallavalitsuse (asutusena) poolt nimetatud isikud, detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik, vajadusel eskiisprojekti koostaja ning asjassepuutuvate ametkondade esindajad. Eskiisprojekti tutvustamine on avalik ning sellel on õigus osaleda asjast huvitatud isikutel. Tutvustamisel esitatud arvamused ja ettepanekud protokollitakse ning säilitatakse planeeringu toimikus. (12) Detailplaneeringu projekt tuleb kooskõlastada projekteerimistingimustes määratud kooskõlastajatega. Projekti kooskõlastamata jätmist peavad nimetatud isikud põhjendama kirjalikult seaduses sätestatud korras. (13) Projekteerimistingimustele ja seadusele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekt esitatakse paberkandjal (ja digitaalkandjal, kui see on projekteerimistingimustes ette nähtud) vallavalitsusele vastuvõtmiseks. (14) Vastuvõetud detailplaneeringu projekti avalikustamise ja avaliku arutelu korraldab vallavalitsus (asutusena). Avalikustamise ja avaliku arutelu käigus võib nõuda täiendavaid projekteerimistingimustes määramata kooskõlastusi. (15) Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostajalt enne detailplaneeringu avalikustamisele suunamist detailplaneeringut illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. (16) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab planeeringu koostaja detailplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise. (17) Vallavalitsus võib lisaks seaduses sätestatule vajadusel nõuda detailplaneeringule täiendavate andmetega dokumente. (18) Tähtajad: 1) teade avaliku väljapaneku koha ja aja kohta vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avalikku väljapanekut; 2) avaliku väljapaneku kestvus kaks nädalat; 3) teade avaliku arutele toimumise koha ja aja kohta vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 4) teade detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul peale planeeringu kehtestamist;
Kinnistut jagatakse või ühendatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute kinnistute moodustamisele ja olemasolevate kinnistute piiride muutmisele. Käesolevas punktis sätestatut rakendatakse tiheasus-tusega aladel ning maakonna- ja üldplaneeringuga määratletud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel.
(1) Ehitamine on: 1) ehitise püsitamine; 2) ehitise laiendamine: 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. (2) Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. (3) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
(1) Ehitiste projekteerimine toimub vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele tiheasustusega aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Üldjuhul ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi Rakke vallas ei ole. Vallavalitsus võib detailplaneeringule lisaks kehtestada vajadusel ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi. Detailplaneeringu kohustuseta aladel toimub projekteerimine vastavalt projekteerimistingimustele. (2) Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustab projekteerimistingimuste või ehitusloa väljaandja, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusest. (3) Väikeehitise ehitamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) väikeehitise ehitamisel, mille ehitamiseks ei ole detailplaneering ega ehitusprojekt kohustuslikud ja mille ehitusalune pindala on väiksem kui 20 m², on nõutav vallavalitsuse kirjalik ehitise asukoha ning põhilahenduste kooskõlastus; 2) väikeehitise ehitamisel, mille ehitamiseks ei ole detailplaneering ega ehitusprojekt kohustuslikud ja mille ehitusalune pindala on 20-60 m², on nõutav vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Kirjaliku nõusoleku vormistamiseks võib vallavalitsus (asutusena) nõuda ehitusprojekti; 3) väikeehitise ehitamiseks nõusoleku või kooskõlastuse saamiseks peab lisaks seaduses sätestatule lisama maakasutust tõendava dokumendi, asendiplaani ja seletuskirja, kus on kirjas ehitise: värvilahendus ja ehitusmaterjalid; 4) väikeehitise ehitamise korral antakse nõusolek, kooskõlastus, ehitusluba ja kasutusluba üksnes maaomanikule; 5) ehitise või rajatise projekteerimise algatamise õigus tekib alates detailplaneeringu kehtestamise hetkest, juhul kui on tegemist planeeringukohustusega alaga. (4) Hoonestaja peab esitama projekteerimistingimuste taotluse seaduses kehtestatud vormil. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) koopia kinnistamisotsusest või muust maakasutusõigust tõendavast dokumendist või selgitus nende puudumise kohta; 3) projekteeritava ehitise asukoha plaan optimaalses mõõtkavas; 4) tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta; 5) vajadusel kaasomanike nõusolek. (5) Vallavalitsus (asutusena) määrab korraldusega projekteerimistingimused ja väljastab päeva jooksul taotluse ja kõigi muude nõutavate dokumentide esitamise päevast. Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kuni kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimusi ei pikendata. (6) Projekteerimistingimused avalikustatakse internetis Rakke valla kodulehel ja valla lehes.
(1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalve teostamine kuulub vallavalitsuse pädevusse. (2) Õiguse ehitamiseks annab ehitusluba, kirjalik nõusolek või kirjalik kooskõlastus, mille väljastamise alusteks on vallavalitsuse korraldus: 1) vallavalitsuse poolt kinnitatud ehitusloa väljastab vallavalitsus (asutusena) taotleja poolt esitatud vormikohase taotluse, tasutud riigilõivu ja kinnitatud ehitusprojekti alusel 20 päeva jooksul viimase dokemendi esitamise päevast arvates; 2) väikeehitise, mille ehitusalune pindala on väiksem kui 20 m², püstitamiseks väljastab vallavalitsus kooskõlastuse taotleja poolt esitatud avalduse ja ehitise seletuskirja alusel 20 päeva jooksul esitamise päevast arvates. Kooskõlastuseks on vallavalitsuse korraldus. (3) väikeehitise, mille ehitusalune pindala on 20-60 m², püstitamiseks väljastab vallavalitsus (asutusena) kirjaliku nõusoleku, taotleja poolt esitatud vormikohase taotluse, tasutud riigilõivu ja ehitise seletuskirja (nõudmisel ehitusprojekti) alusel 20 päeva jooksul esitamise päevast arvates. (4) Ehitusprojekt tuleb esitada kindlasti ka paberkandjal. (5) Ehitamiseks selleks mitte ettenähtud sihtotstarbega maaüksusele tuleb peale ehitusloa saamist, kuid enne ehitamise alustamist muuta maa sihtotstarve vastavalt Maakatastri-seadusele. Ehitamist võib alustada peale maa vastava sihtotstarbe muutmist Maakatastris (6) Kehtestatud detailplaneeringu alal väljastatakse ehitusluba hoonete püstitamiseks peale planeeringus ettenähtud juurdepääsuteede rajamist. (7) Elamuehituse lubamisel detailplaneeringu kohustuseta aladel, selleks mitte ettenähtud sihtotstarbega maaüksusele, lähtub vallavalitsus kaalutlus õigusest. (8) Ehitise lammutamine toimub ehitusloa alusel. Vallavalitsuse poolt kinnitatud ehitusloa lammutamiseks väljastab vallavalitsus (asutusena) ehitise omaniku esitatud vormikohase taotluse ja tasutud riigilõivu alusel. Taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument, taotluse vormil nõutud lisadokumendid ning asjaomaste ametkondade kooskõlastused. Ehitiste lammutamise korral peab olema näidatud ka lammutamisel tekkivate inertsete ehitusjäätmete ladustamise korraldamine. Lammutustööde projekti koostamise vajaduse määrab vallavalitsus (asutusena). (9) Ehitusloa andmisest keeldumisest teatab vallavalitsus (asutusena) hoonestajale kirjalikult koos vajalike põhjendustega. (10) Maksimaalseks piirde kõrguseks Rakke valla territooriumil on 1,5 m. Kõrgema kui 1,5 m piirde vajadusel võib vallavalitsus, põhjendatud taotluse alusel, anda nõusoleku selle rajamiseks. (11) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. (12) Ajutise ehitise püstitamise lubamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. Loa saamiseks pöördub taotleja vormikohase taotlusega vallavalitsuse (asutusena) poole. Ajutise ehitise püstitamiseks võrreldes muude ehitistega täiendavaid piiranguid alade osas ei ole. (13) Ajutise ehitise püstitamiseks ehitusloa või kirjaliku nõusoleku saamiseks peab taotleja vallavalitsusele (asutusena) lisaks seaduses sätestatule, esitama: 1) maakasutust tõendava dokumendi; 2) katastriüksuse plaani; 3) asendiplaani; 4) seletuskirja, kus kirjas ehitise: värvilahend ja ehitusmaterjal. (14) Ajutise ehitise ehitamise korral antakse nõusolek, ehitusluba ja kasutusluba üksnes maaomanikule. (15) Maaga püsivalt ühendamata (ilma kapitaalse vundamendita, kergelt demonteeritavad või teisaldatavad) ehitiste nagu tänava- ja pargiinventari, arhitektuursete väikevormide ja valgustuse, ajutiste müügikioskite ja paviljonide, kuuride ja garaažide, lavade ja telkide, atraktsioonide ning teisi valla välisilmet mõjutavate kujunduselementide paigaldamiseks ja fassaadide värvimiseks on vajalik vallavalitsuse (asutusena) kooskõlastus ning maaomaniku või -valdaja kirjalik nõusolek. (16) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab hoonestaja viivitamatult avariiohu kõrvaldama. Avariiohu mitte kõrvaldamisel on vallavalitsusel (asutusena) õigus seda teha omal algatusel, kusjuures kulud nõutakse sisse hoonestajalt. Avariiohtliku ehitise lammutamiseks annab korralduse vallavalitsus.
(1) Ehitist võib kasutama hakata pärast vallavalitsuse (asutusena) poolt kinnitatud kasutusloa saamist . Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. (2) Ehitise ülevaatust teostatakse vastavalt kehtivatele seadustele. (3) Ehitise ülevaatuse aja määrab vallavalitsus (asutusena), arvestades ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide ning ehitise omaniku poolt avaldatud arvamusi ehitise ülevaatuse toimumise aja kohta 30 päeva jooksul. (4) Ehitise ülevaatuse akt: 1) ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatuse tegemisel viibinud ametiisikud; 2) ehitise ülevaatuse aktile lisatakse ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused ja kooskõlastused; 3) ehitise ülevaatuse aktis nõutavad kooskõlastused hangib hoonestaja. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. Kasutusluba kasutusotstarbe muutmiseks väljastatakse, kui detailplaneeringuga krundile määratud sihtotstarve vastava otstarbe ette näeb. Detailplaneeringu koostamise vajadusel vastab vallavalitsus taotluse esitajale kahe nädala jooksul taotluse laekumise päevast, andes ülevaate otstarbe muutmise mittelubamise põhjustest. (6) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega. (7) Vallavalitsus (asutusena) väljastab käesoleva määruse § 9 lg 6 nimetatud vallavalitsuse korralduse alusel ehitise kasutusloa 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi (kaasa arvatud ülevaatuse akt) esitamise päevast arvates.
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseadusest. (2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama vallavalitsuse ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. (4) Hoonele uue kujundusega välisuste ja akende paigaldamine, rõdude ja lodžade kinniehitamine, ehitise värvitooni muutmine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult vallavalitsuse loal, kusjuures kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga. Loa annab vallavalitsus, kooskõlastades värvilahenduse või muudatuste projekti. Kirjalik kooskõlastus on aluseks ehitusloa väljastamisele.
Rakke vallas on ehitusjärelevalvet teostavaks ametiisikuks vallavalitsuse poolt määratud ametiisik.
(1) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. (2) Tunnistada kehtetuks Rakke Vallavolikogu 1998. a 27. augusti määrus nr 19 (3) Määrus jõustub 06.06.2007. a.