(1) Mäetaguse valla eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Mäetaguse valla eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. (2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi asutus).
(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta finantseerimisele; 2) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta; 3) valla kinnitatud eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud eelarve; 4) lisaeelarve – valla kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve; 5) alaeelarve – valla kinnitatud eelarve või lisaeelarve baasil asutuste tulude ja kulude jaotus tegevusalade ja kontogruppide lõikes, millele on lisatud seletuskiri. Alaeelarved kinnitab vallavalitsus; 6) eelarve tulem – põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma; 7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega; 8) kohaliku omavalitsuse arvestusüksus – kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus (Mäetaguse vald ja temast sõltuv üksus); 9) sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes vallavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud vallavalitsuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust vallavalitsuselt ja vallavalitsuse mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses.
(1) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine (eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine). (2) Eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks: 1) üldised valitsussektori teenused;a) vallavolikogub) vallavalitsusc) reservfondd) omavalitsusliitude liikmemaksud ja IVOL -i keskkonnafond 2) avalik kord ja julgeolek;a) menetlusteenistus ja abipolitseib) muu avalik kord (valve) 3) majandus;a) ettevõtluse arengu toetamineb) maakorraldus-põllumajandusc) ehitusd) teede korrashoide) transpordikorraldusf) kauplusauto toetusg) turismh) muu majandus 4) keskkonnakaitse;a) prügivedu ja jäätmekäitlusb) heitveekäitlusc) maastikukaitse, haljastusd) muu keskkonnakaitse 5) elamu ja kommunaalmajandus;a) veevarustusb) tänavavalgustusc) muu elamu- ja kommunaalmajandus 6) tervishoid;a) perearsti toetus, ravikindlustuseta isikute ravikulud ja hambaravi toetus 7) vabaaeg, kultuur ja religioon;a) sporditegevusb) täiskasvanute huvialaasutusedc) raamatukogud) huvikeskuse) kultuuriüritusedf) seltsitegevusg) valla ajalehth) muu vaba aeg ja kultuur 8) haridus;a) lasteaedb) eraldised teistele omavalitsustele lasteaia kulude katteksc) põhikoold) eraldised teistele omavalitsustele kooli kohamaksude kattekse) õpilasveo eriliinidf) õpilasmalev 9) sotsiaalne kaitse.a) muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitseb) eakate sotsiaalhoolekandeasutusedc) muu eakate sotsiaalne kaitsed) lastekodue) muu perede ja laste sotsiaalne kaitsef) töötute sotsiaalne kaitseg) eluasemetoetusedh) riiklik toimetulekutoetusi) muu sotsiaalne kaitse (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus (-); 2) põhivara müük (+); 3) põhivara toetuseks saadav sihtfinantseerimine (+); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-); 5) osaluste soetus (-); 6) osaluste müük (+) 7) muude aktsiate ja osade soetus (-); 8) muude aktsiate ja osade müük (+); 9) antavad laenud (-) 10) tagasilaekuvad laenud (+); 11) finantstulud ja finantskulud (+). (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) Laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel (+); 2) Võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-). (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus. (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 – 3 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena. (11) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega. (12) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega: 1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga; 2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne; 3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne. (13) Vallavolikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-9 toodud detailsuses. (14) Lähtudes vallavolikogus kinnitatud eelarvest või lisaeelarvest koostab pearaamatupidaja asutuste ettepanekute alusel haldusalade kaupa tegevusalade ning tulude ja kulude kontogruppide lõikes liigendatud alaeelarved ja esitab need vallavalitsusele kinnitamiseks. (15) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas vallavolikogu kehtestatud reservfondi kasutamise korraga. Reservfondi kasutamise aruanne avalikustatakse valla kodulehel.
(1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse §-dest 20 ja 30. (3) Eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab vallavalitsus. (4) Mäetaguse valla esimene eelarvestrateegia koostatakse 2012. aastal. (5) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(1) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule koos arengukava muutmise eelnõuga. Volikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, kuid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (2) Vallavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud korras eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. (3) Eelarvestrateegia (koos arengukavaga) ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid nende menetlemise kohta avaldatakse Mäetaguse valla veebilehel.
(1) Vallavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid, mis avalikustatakse valla veebilehel. (2) Asutused esitavad eelarveprojekti taotlused koos seletuskirjaga vallavalitsusele alaeelarve liigenduses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korra kohaselt.
(1) Asutuse haldusala eelarveprojekti läbivaatamisel hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarveprojekti üle peetakse läbirääkimisi asutuste esindajate ja vallavalitsuse vahel. (2) Eelarve seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra §-s 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta. (3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. (4) Vallavolikogu komisjonid analüüsivad eelarveprojekti ning esitavad vallavalitsusele muudatusettepanekud enne eelarve teist lugemist. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. (5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused (6) Eelarveprojekti arutatakse vähemalt kahel vallavolikogu istungil, kahel lugemisel. (7) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega. (8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelnõus kavandatust. (3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Mäetaguse valla veebilehel, kantseleis ja vallaraamatukogus. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel, kantseleis ja vallaraamatukogus. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid. (3) Vallavalitsuse kinnitatud alaeelarved avalikustatakse vastuvõtmisest seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Mäetaguse valla veebilehel, kantseleis ja vallaraamatukogus. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. (4) Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega vallavolikogu arvestama neid ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada vallavolikogule negatiivne lisaeelarve. (6) Eelarveprojekti arutatakse vähemalt ühel vallavolikogu istungil, ühel lugemisel. (7) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. (8) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Mäetaguse valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid. (9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (10) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (11) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemiste tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsusema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarve ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra § 9 lõikes 3 ning § 11 lõikes 11 nimetatud juhul. (3) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel. (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
Eelarve kassalist teenindamist korraldab raamatupidamisüksus. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve sissetulekute kogumine ja eelarvest tehtavate väljaminekute üle arvestuse pidamine ning väljamakset teostamine arveldusarvet teenindavate pankade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustes ja korras.
Eelarve vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli teostab kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjon.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada:1) valla vara ja eelarveliste vahendite kasutamise sihipärasus ja vastavus õigusaktidele; 2) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
(1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, valla raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel Rahandusministeeriumile. (3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse valla kodulehel.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel, kantseleis ja vallaraamatukogus.
Käesolevat korda rakendatakse 2012. aasta ja sellele järgnevate aastate eelarvete ja aruannete suhtes.
(1) Määrus jõustub 01. märtsist 2012. a. (2) Tunnistada kehtetuks Mäetaguse Vallavolikogu 31.08.2006. a. määrus nr 27 „Mäetaguse valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine“.