Rapla valla põhimäärus sätestab valla sümbolid ja nende kasutamise korra, valla omavalitsusorganite valimise ja moodustamise korra ning nende töökorra ja pädevuse, valla esindamise korra, valla ametiasutuste moodustamise ning ametiasutuse hallatavate asutuste asutamise korra, valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja kehtivuse ning valla tegevuse muud olulisemad põhimõtted.
(1)Rapla vald (edaspidi vald) on kohaliku omavalitsuse üksus, mis on seaduse alusel moodustunud Juuru valla, Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla valla ühinemise teel ning on nende õigusjärglane.
(2)Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(3)Valla piir ja selle kirjeldus määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. Valla piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.
(4)Valla territooriumil asuvad asustusüksustena Rapla vallasisene linn, Alu, Hagudi, Juuru, Kaiu ja Kuusiku alevikud ning 83 küla. Isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt asub Rapla valla territooriumil, on valla elanik.
(5)Rapla valla omavalitsusorganite Rapla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Rapla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) asukoht ja valla keskus on Rapla linn.
(1)Valla sümbolid on vapp ja lipp.
(2)Valla sümbolite kirjeldused ja kujutis on kinnitatud Rapla Vallavolikogu 26. aprilli 2018 otsusega nr 41 „Rapla valla lipu ja vapi kinnitamine“.
(3)Valla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.
(1)Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu ja vallavalitsuse väljaantavatel dokumentidel ja pitseritel; 2) valla tunnustusavaldustel ja meenetel ning ametlikel trükistel; 3) valla veebilehel.
(2)Valla vappi võib kasutada: 1) valla piiritähistel, sealhulgas liikluskorraldusvahenditel; 2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 3) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistades valla poolt ürituse, isiku või projekti toetamist.
(3)Valla vapi kasutamine käesolevas määruses loetlemata juhtudel toimub vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.
(1)Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides heiskamisel Eesti lipu seaduses ja käesolevas määruses sätestatut ja head tava.
(2)Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt ametiasutuse hoonel ja piirkonna teenuskeskuse hoonel; 2) riiklikel lipupäevadel ja valla lipupäeval valla ametiasutuse hallatava asutuse hoonel.
(3)Valla lippu võib heisata: 1) alaliselt valla ametiasutuse hallatava asutuse hoonel ja vallale kuuluval hoonel; 2) ajutiselt Rapla linna keskväljakul; 3) ajutiselt valla pidupäeval, valla avalikul üritusel ja muul üritusel, kus vald on esindatud; 4) kohaliku omavalitsuse üksuste ametlike delegatsioonide kohtumisel, kus vald osaleb; 5) valla territooriumil asuval elu-, äri- või büroohoonel teise lipuna riigilipu kõrval riiklikul lipupäeval; 6) muul juhul vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.
(4)Kui valla lipp heisatakse koos teise kohaliku omavalitsuse üksuse lipuga, asuvad lipud lipurivi tagant vaadatuna paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.
(5)Kasutamiskõlbmatuks muutunud lippu hävitatakse sündsal viisil.
(6)Valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel.
(1)Valla lipupäev on 3. märts.
(2)Valla antavad tunnustused ja tunnustuse avaldamise tingimused ja korra kehtestab volikogu määrusega.
Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
(1)Volikogu liige on volikogu liikmeks valitud valla elanik. Volikogu liikme tegevus on avalik.
(2)Volikogu liige on kohustatud hoidma talle volikogu liikmena teatavaks saanud avaliku teabe seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud infot.
(3)Volikogu liige arvestab oma tegevuses korruptsioonivastase toimingupiiranguga, vajadusel selgesõnaliselt taandades end volikogu komisjoni koosolekul ja volikogu istungil enne küsimuse arutelu algust ja mitte osaledes sellise päevakorrapunkti arutamisel ja otsustuse langetamisel.
(4)Volikogu liikmel on, lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule, õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ning esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevale eelnõule vastavalt volikogu töökorrale; 2) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 3) esitada kirjalikke arupärimisi vastavalt volikogu töökorrale; 4) informeerida ametiasutuse kaudu valijaid enda vastuvõtuajast ja -kohast; 5) saada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes ametiasutuselt tehnilist tuge.
(5)Volikogu ja volikogu komisjoni liikmele, välja arvatud volikogu liikmele, kes oma volituste ajal on Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
Volikogu töökorraldus reguleeritakse volikogu kehtestatavas volikogu töökorras.
(1)Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu töökorras isikuvalimiste kohta sätestatud korras. Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
(2)Volikogu esimehe, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõikes 3 sätestatud juhul, ja aseesimehe valimised korraldab volikogu ning viib läbi volikogu moodustatud häältelugemiskomisjon volikogu töökorras isikuvalimiste kohta sätestatud korras.
(3)Enne volikogu aseesimehe valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu. Mitme aseesimehe valimisel korraldatakse valimised üheaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.
(4)Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor, kus kandideerivad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Võrdselt hääli saanud häältearvult teine ja kolmas kandidaat pannakse eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb kandideerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.
(5)Teises hääletusvoorus nõutava häälteenamuse puudumisel või võrdse häälte arvu korral korratakse valimisprotseduuri.
(1)Volikogu esimees täidab, lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 42 sätestatud ülesannetele, järgmisi ülesandeid: 1) korraldab volikogu õigusakti eelnõu menetlemist; 2) volitab teisi volikogu liikmeid esindama valda ja volikogu temale antud pädevuse piires; 3) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 4) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 5) nõuab vallavalitsuselt ja valla ametiasutuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 6) osaleb vajadusel sõnaõigusega vallavalitsuse istungil; 7) täidab muid seadusega ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(2)Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires.
(3)Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab volikogu esimees aseesimeeste omavahelise tööjaotuse ja volikogu esimehe asendamise korra.
Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe seatud ülesannetele.
(1)Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni.
(2)Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimeeste ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.
(3)Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest või fraktsiooni volitatud isik. Fraktsiooni esimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.
(1)Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(2)Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(3)Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, millel on nende kõigi allkirjad. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(4)Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.
(1)Volikogu korraldab oma tööd alatiste ja ajutiste komisjonide kaudu (edaspidi komisjon).
(2)Volikogu moodustab revisjonikomisjoni ja võib moodustada teisi alatisi komisjone, mille tegutsemine on sätestatud volikogu alatise komisjoni põhimääruses ja volikogu töökorras.
(3)Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks, ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks, samuti muude valda puudutavate küsimuste arutamiseks.
(4)Ajutine komisjon moodustatakse üksikküsimuse lahendamiseks.
(1)Volikogu alatine ja ajutine komisjon moodustatakse ning lõpetatakse volikogu otsuse alusel. Volikogu otsuses, millega moodustatakse ajutine komisjon, kinnitatakse selle esimees ja koosseis ning määratakse komisjoni ülesanded, volituste ulatus ja tegutsemise tähtaeg.
(2)Alatise komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjoni, koosseisus on volikogu liikmeid vähemalt pool. Ajutise komisjoni koosseisu määramisel lähtutakse seaduses sätestatust.
(3)Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras ning nende volitused kestavad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.
(4)Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, jätkab komisjoni aseesimees oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(5)Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, jätkab komisjoni esimees oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(6)Alatise komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjoni, liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildise alusel nimekirjana avalikul hääletusel volikogu poolthäälte enamusega.
(7)Muudatusi komisjoni koosseisus teeb volikogu komisjoni esimehe ettepanekul ning juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni töös kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal komisjoni koosolekuid ei toimunud.
(1)Komisjoni koosolekust osavõtval vallavalitsuse ja komisjoni mittekuuluval volikogu liikmel on sõnaõigus. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(2)Komisjoni otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(1)Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks revisjonikomisjoni, millel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48 sätestatud ülesanded.
(2)Kontrollifunktsiooni ülesannete täitmiseks on revisjonikomisjoni liikmel õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse ning viia vajadusel läbi inventuuri; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.
(3)Revisjonikomisjoni kohustused, mis eelnevad majandusaasta aruande kinnitamisele volikogus, sätestatakse valla finantsjuhtimise korras.
(1)Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kui ülesande täitmisse on kaasatud asjatundjaid, kirjutab kontrolliülesandele alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile.
(2)Kontrollitava asutuse juht või tema poolt määratud isik loob kontrollijale vajalikud tingimused kontrolli teostamiseks. Materiaalse väärtuse kontrollimisel peab juures viibima materiaalselt vastutav isik. Vajadusel osutab kontrollitav asutus kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi.
(3)Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, nõuab kontrollija takistuse kõrvaldamist. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.
(4)Kontrollija ei tohi häirida kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.
(5)Kontrollimise tulemust ei avaldata enne revisjonikomisjoni otsust.
(6)Kontrollimise tulemuse kohta koostatakse akt, mis arutatakse läbi asjaosalistega ning millele kirjutavad alla revisjonikomisjoni liikmed ja kontrollitava asutuse juht. Kontrollitava asutuse juhil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(7)Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg.
(8)Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest kajastatakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses ning viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) vallavara kasutamise õigsust ja sihipärasust ning faktilise olukorra kirjeldust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust ja tulemuslikkust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust; 6) avastatud puudused, ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg.
(9)Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära kahju rahaline suurus, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimise põhjused ja kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad.
(10)Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele seisukohavõtuks ja vastamiseks kümne tööpäeva jooksul. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks volikogu õigusakti eelnõu.
(11)Asutuse juht on kohustatud puuduste kõrvaldamisest teavitama revisjonikomisjoni esimeest.
(1)Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
(2)Vallavanema valimine toimub salajasel hääletusel volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.
(1)Vallavanem täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 50 ja muudes seadustes sätestatud ülesandeid ning teisi talle õigusaktiga pandud ülesandeid.
(2)Vallavanemal on volitus valituks osutumisest ühe kuu jooksul esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse (täitevorgani) struktuuri ja liikmete arvu ning isikulise koosseisu kinnitamise kohta.
(3)Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(4)Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.
(1)Vallavanemat asendab tema käskkirjaga määratud vallavalitsuse kui täitevorgani liige või vallavalitsuse vanim liige.
(2)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, kui vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemiselt taandab, teeb need toimingud või tehingud teda vallavalitsuse poolt asendama määratud vallavalitsuse kui täitevorgani liige. Kui vallavanem taandab ennast vallavalitsuse kollegiaalse otsustuse vastuvõtmisel, asendab teda otsustusega vastuvõetud korralduse allkirjastamisel vallavanema taandamise ajal vallavalitsuse istungit juhtinud isik.
Vallavalitsuse liikmete tööjaotus kinnitatakse vallavalitsuse (täitevorgani) struktuuri kinnitamisega.
(1)Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Vallavalitsuse liikmete kandidaadid esitatakse soovitavalt ühes ettepanekus. Kandidaadiks esitatu annab oma nõusoleku.
(2)Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10 minutilise ettekandega. Ettekande järel võib iga volikogu liige esitada ettekandjale ja kandidaadile ühe küsimuse, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.
(3)Vallavalitsuse liikmete kinnitamise või ametisse nimetamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(4)Kui vallavanem esitab volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvust vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole koosseisust.
(5)Kui mõne vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse või nimetatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema ettepanekul käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(6)Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest arvates. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(7)Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist. Ametist vabastamisel lõpevad vabastatava volitused vallavalitsuse liikmena.
Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(1)Vallavalitsuse töökorraldus reguleeritakse volikogu kehtestatavas vallavalitsuse töökorras.
(2)Vallavalitsus võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid, välja arvatud vaba ametikoha täitmise avaliku konkursi komisjon, moodustatakse vallavanema käskkirjaga.
(1)Valla ametiasutus on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.
(2)Ametiasutuse tegevusvaldkonnad ja ülesanded, juhtimine, struktuur ning teenistuskorraldus on sätestatud Rapla Vallavalitsuse põhimääruses, mille kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.
(3)Valla muu ametiasutuse (välja arvatud vallavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Valla muu ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu.
(1)Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest.
(2)Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.
(3)Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem.
(4)Valla ametiasutuse hallatava asutuse tegevust korraldab vallavalitsuse vastav struktuuriüksus.
(1)Rapla valla arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tagatakse kõikide huvitatud isikute kaasamine.
(2)Arengukava peab olema kooskõlas riiklike arengukavade ja valla üldplaneeringuga. Kõik valdkonnapõhised arengukavad peavad lähtuma valla arengukavast, olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.
(3)Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis koostatakse Rapla valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud dokument.
(4)Arengudokumentide koostamise korra kehtestab vallavalitsus.
(1)Rapla vallal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve, mille koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus.
(2)Valla eelarve koostatakse igaks kalendriaastaks eelarvestrateegia alusel arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks.
(3)Eelarve koostamise üldised põhimõtted on: 1) eelarves kajastatakse kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte); 2) eelarve kõik tulud ja kulud on selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ning eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte); 3) eelarve tulud ja kulud on kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte); 4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte); 5) eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide kulude katmiseks (kassaühtsuse põhimõte); 6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte); 7) kõik eelarve menetluse etapid avalikustatakse määral, mis võimaldab igal isikul saada ülevaate valla eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte); 8) eelarves kajastatakse tulud ja kulud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse (tekkepõhisuse põhimõte).
(4)Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise kord on sätestatud valla finantsjuhtimise korras.
(5)Eelarve eelnõu koostamist, eelarve täitmist ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamist, majandusarvestust ning aruandlust korraldab vallavalitsus.
(1)Väljaspool valla haldusterritooriumi asuvale varale kohaldatakse valla õigusakte.
(2)Volikogu õigusakti eelnõu tehakse üldiselt kättesaadavaks valla dokumendihalduskeskkonnas pärast eelnõu volikogu menetlusse võtmist.
(3)Vallavalitsuse istungi ning volikogu ja vallavalitsuse komisjoni koosoleku protokoll avalikustatakse valla dokumendihalduskeskkonnas.
(4)Üldiselt kättesaadavaks ei tehta valla õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
(5)Valla õigusaktide avalikustamise ning volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse teatavakstegemise korraldab ametiasutus.
Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab ametiasutus.
Valda võivad oma pädevuse piires esindada volikogu ja volikogu esimees ning vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud isikud.
(1)Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.
(2)Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolituseta vallavanem, volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri volituse alusel.
(3)Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või ametiasutuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada kohtus ka lepinguline esindaja.
(1)Õigusaktis sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi esindaja määrab volikogu või delegeerib esindaja määramise vallavalitsusele.
(2)Volikogu liikmete hulgast volikogu esindajad valitakse salajasel hääletamisel volikogu töökorras isikuvalimiste kohta kehtestatud korras.
(3)Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega määratud isik või vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige või teenistuja.
(4)Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga määratud isik.
Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmest komisjoni liikme ning muud volikogu antud volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]