(1) Paldiski linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Paldiski linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja eluasemeteenust vajavate isikute arvestuse pidamise korra ning Paldiski Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) pädevuse vastavate toimingute teostamisel. (2) Eluruumide võõrandamine, vahetamine, kasutamise otstarbe muutmine ja asjaõigustega koormamine toimub Paldiski linnavara eeskirja ja muude õigusaktide alusel.
(1) Eluruum – Paldiski linna omandis olev korteriomand, selle osa, mis koosneb reaalselt piiritletud eraldiseisvast toast, samuti elamu või muu ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja on kasutatav alaliseks elamiseks (2) Sotsiaaleluruum – Paldiski linna omandis olev eluruum, mis on tunnistatud Paldiski Linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt sotsiaaleluruumiks ja mida antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele. Sotsiaaleluruum võib olla kohaldatud erivajadustega inimestele.
(1) Paldiski linnale eluruumide omandamise, raha eest eluruumide teistelt isikutelt üürile andmiseks Paldiski linna kasutusse võtmise ja eluruumide kasutamise sihtotstarbe määramise küsimused otsustab volikogu. (2) Eluruumide üürile andmisega, kasutamisega ja korrahoiuga seotud küsimuste lahendamise otsustab linnavalitsus, kui käesolevas korras ja teistes õigustloovates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (3) Paldiski linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või seltsingulepingu sõlmimisel korraldab linnavalitsus. Volituse andmine Paldiski linna esindamiseks korteriomanike või -valdajate üldkoosolekul otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. (4) Linnavalitsus moodustab komisjoni (edaspidi komisjon), mille ülesandeks on linnavalitsusele: 1) eluruumide üle arvestuse pidamine; 2) eluruumi taotlejate arvestuse, järjekorra jms pidamine; 3) ettepanekute esitamine asustamata eluruumide, s.h sotsiaaleluruumide, üürile või muul viisil kasutusse andmise kohta; (5) Komisjoni liikmete arvu otsustab linnavalitsus, kuid kohustuslikult peavad sinna kuuluma linnavalitsuse liige ning sotsiaal- ja linnakorralduse osakondade juhatajad. (6) Eluruumide ehitus- ja kapitaalremondi töid korraldab linnavalitsus selleks linna eelarves ettenähtud rahaliste vahendite eest. (7) Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, samuti lammutamise otsustab linnavalitsus. Eluruumi seisukorra kohta koostatakse vastavat kvalifikatsiooni omavate isikute poolt hinnang.
(1) Eluruumide üürileandmist võivad taotleda: 1) isikud, kes asuvad teenistusse või tööle Paldiski linna ametiasutustesse või nende hallatavatesse asutustesse töö või teenistuse ajaks; 2) isikud, kellele eluruumi üürileandmine on põhjendatud avaliku huviga; 3) isikud, kelle Paldiski linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja kellel ei ole teist eluruumi ning puudub võimalus seda endale või oma perekonnale tagada; 4) Paldiski linna elanik, kellel ei ole eluruumi ning puudub võimalus seda endale ja oma perekonnale tagada; 5) isikud, keda loetakse sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluasemeteenust vajavateks isikuteks; 6) sotsiaaleluruumi vajavad isikud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. (2) Sotsiaaleluruumi taotlema õigustatud isikud on: 1) füüsiliste või psüühiliste erivajadustega isikud, kes vajavad abi ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kelle kasutada olevas ja Paldiski linnas asuvas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; 2) regulaarseid sotsiaalteenuseid vajavad isikud, kes oma materiaalse olukorra tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi; 3) kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kellel ei ole võimalik asuda elama Paldiski linnas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne kinnipidamiskohta paigutamist; 4) täiskasvanuks saanud isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta laste asenduskodust, eestkostja või hooldaja juurest. (3) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoht on olnud viimase jooksva aasta jooksul Paldiski linn. (4) Lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikud loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne kinnipidamiskohta või asenduskodusse paigutamist, eestkostja või hooldaja juurde elama asumist oli Paldiski linn.
(1) Eluruumi, s.h sotsiaaleluruumi, üürile saamiseks esitatakse linnavalitsusele kirjalik taotlus (avaldus), millele kirjutab alla eluruumi taotleja või tema esindaja. (2) Taotlus peab sisaldama eluruumi üürile andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas: 1) taotleja isiku-, elukoha- ja kontaktandmeid; 2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta; 3) andmed isiku seotuse kohta Paldiski linnaga; 4) andmed seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üldpind, mugavuse ja heakorrastatuse aste ja muud olulisemad andmed); 5) eluruumi taotlemise põhjendus (sotsiaaleluruumi taotlemise puhul asjaolud, mille tõttu isik taotleb sotsiaaleluruumi); 6) elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise põhjused; 7) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks. (3) Taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis on vajalikud isikule eluruumi andmise otsustamiseks. Sotsiaaleluruumi taotlemisel peavad avaldusele olema lisatud dokumendid, mis tõendavad isiku rasket materiaalset olukorda või tema tervislikku seisundit või tõend hoolekandeasutusest või kinnipidamiskohast vabanemise kohta. (4) Komisjonil on õigus küsida avalduse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt ja kolmandatelt isikutelt selgitusi ja dokumente esitatud taotluse kohta.
(1) Komisjon vaatab linnavalitsusele eluruumi saamiseks esitatud taotlused läbi 30 päeva jooksul, alates paragrahvis 5 loetletud andmete ja dokumentide esitamist. (2) Taotluse põhjendatuse korral ja vaba eluruumi olemasolul esitab komisjon linnavalitsusele ettepaneku eluruumi üürileandmise otsustamiseks. Eluruumi üürilepingu sõlmimise aluseks on linnavalitsuse korraldus. (3) Üürileandmise otsustamisel arvestatakse konkreetse eluruumi üürileandmise võimalust kõigi eluasemeteenuse vajajana arvele võetud isikutele osas, arvestades otsustuse tegemisel iga isiku arveloleku aega, arvelevõtmise põhjuseid, eluasemeprobleemi tõsidust, vabanenud eluruumi vastavust isiku vajadustele ja muid olulisi asjaolusid. (4) Vaba või sobiva eluruumi puudumisel võtab komisjon taotleja arvele eluasemeteenust vajava isikuna. (5) Komisjon lõpetab taotluse menetlemise, kui taotluse (avalduse) esitaja ei kuulu käesoleva korra paragrahv 4 nimetatud õigustatud isikute hulka. (6) Taotluse läbivaatamise tulemused tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult.
(1) Eluasemeteenust vajava isikuna arvele võetud isik on kohustatud avalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete muutumisel andmeid uuendama, esitades linnavalitsusele 30 päeva jooksul, alates muudatuste toimumisest, kirjaliku teatise ja vastavad dokumendid. (2) Kui esialgses taotluses esitatud andmed ei ole muutunud, on arvele võetud isik kohustatud iga kalendriaasta esimese kahe kuu jooksul seda komisjonile kirjalikult kinnitama. (3) Komisjon kustutab arvele võetud isiku arvelt: 1) tema avalduse alusel; 2) arvel oleva isikuga eluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimisel; 3) arvel olemise asjaolude äralangemise tõttu; 4) valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisel; 5) eraldatud eluruumi vastuvõtmisest põhjendamatul keeldumisel; 6) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral; 7) muudel asjaoludel, mille tõttu isiku arvelolek ei ole põhjendatud.
(1) Üürilepingu võib sõlmida: 1) tähtajaga kuni kolm aastat, kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist; 2) tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus üürileping omal äranägemisel lõpetada. (2) Käesoleva korra paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud üürnikud ja nende perekonnaliikmed on kohustatud eluruumi vabastama hiljemalt ühe kuu jooksul töölepingu või teenistussuhte lõpetamisest.
(1) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üüri on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest. Üüri arvestamisel loetakse eluruumi üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa (2) Paldiski linnale kuuluvate eluruumide üüri piirmäära kehtestab linnavolikogu. Konkreetse eluruumi üüri määra otsustab, lähtuvalt kehtestatud üüri piirmäärast, linnavalitsus. (3) Eluruumide üüri hulka kuuluvad arvestuslikult üürilepingu esemega seotud kulud, samuti tasu üürnikule osutatud või ostetud teenuste tasu, arvestatuna üüripinna ühe ruutmeetri kohta. Eelkõige on nendeks kuludeks: 1) kulud hoone selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete ehituskonstruktsioonide, tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks (remondifond); 2) hooneväliste tehnovõrkude (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-. elektri- jne) hooldus ja remondi kulud; 3) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja -näriliste tõrjeks ning hoone maa-ala või ümbruse korrashoiuks; 4) eluruumiga seotud hoone kindlustus ja maksukulud; 5) üürileandja kasum. (4) Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega, muuhulgas valitsemiskulud ja kommunaalkulud. Eelkõige on nendeks kuludeks: 1) tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest; 2) tasu üldkasutatavate ruumide, hoone ümbruse ja eluruumi valgustuse ja muuks otstarbeks kasutatud elektrienergia eest; 3) tasu prügiveo teenuse eest; 4) tasu soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest; 5) eluruumi asukoha järgse korteriühistu, valdaja vms poolt kehtestatud hoolduskulu tasu. (5) Lisaks üürile ja kõrvalkuludele tasub üürnik kõik kulud, mis on tekkinud tema poolt iseseisvalt sõlmitud muude teenuslepingute alusel (side, televisioon jms.). (6) Paldiski linnale kuuluvate eluruumide üüri ja kõrvalkulude arvestamise ja nende eest tasumise perioodiks on üks kalendrikuu. (7) Üüri ja kõrvalkulude tasumiseks esitab linnavalitsus üürnikule nõuetekohase üüriarve hiljemalt arvestuskuu 20-ks kalendripäevaks maksetähtajaga 10 kalendripäeva. Üüriarvele peab olema märgitud makseperioodil võetav üür, kõrvalkulud, muud maksed, võlgnevused ja viivised. (8) Paldiski linnale kuuluva eluruumi eest tasumisega viivitamisel on viivis 0,15 protsenti päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates arve tasumise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(1) Eluruumi üürileandmise otsustab linnavalitsus komisjoni ettepanekul oma korraldusega. (2) Korraldus peab sisaldama andmeid: 1) eluruumi asukoha, suuruse ja tubade arvu kohta; 2) üürniku nime ja temaga koos elavate perekonnaliikmete arvu; 3) üürilepingu tähtaja kohta; 4) üürimäära; 5) muid olulisi tingimusi. (3) Eluruumi üürileandmise korraldusega kinnitatakse ka sõlmitava eluruumi üürilepingu projekt. (4) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda uue üürilepingu sõlmimist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud. (5) Uus üürileping võidakse sõlmida juhul, kui üürnik on täitnud lepingujärgsed kohustused ja avaldus ning dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on hiljemalt kaks kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist. (6) Eluruumi üürniku surma puhul on selles eluruumis, üürileandja loal, üürnikuga koos elanud abikaasal õigus üürniku asemel eluruumi üürilepingusse astuda. Kui üürnikul ei olnud abikaasat, kellel on õigus ja soov eluruumi üürilepingusse astuda, on eluruumi üürilepingusse astumise õigus ühel teistest, vastavalt nendevahelisele kokkuleppele, üürnikuga koos, üürileandja loal, elanud isikul. Abikaasa või muu isik peab ühe kuu jooksul, alates üürniku surmast, esitama linnavalitsusele vastava taotluse. (7) Poolte kokkuleppel toimuva eluruumi üürilepingu muutmine või uue üürilepingu sõlmimine toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud korras (8) Eluruumi valdus antakse üürnikule üle peale üürilepingu sõlmimist üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja eluasemekomisjoni esindaja või linnavalitsuse poolt määratud isik. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama vähemalt eluruumi seisukorra kirjeldust ja mõõdikute näitusid.
(1) Üürileping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu lõppemisel muudel alustel. (2) Üürilepingu lõppemisel on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud eluruumi vabastama ja üle andma linnavalitsusele ühe kuu jooksul alates lepingu lõppemise kuupäevast. (3) Eluruum antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja komisjoni esindaja või linnavalitsuse poolt määratud isik. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama vähemalt eluruumi seisukorra kirjeldust, mõõdikute näitusid ning vajadusel üürniku või üürileandja poolt tasumisele kuuluvad summasid (tasumisele kuuluv üür, kõrvalkulud, viivised, leppetrahv, kahju hüvitamine jms). (4) Eluruumide vabastamise ja/või üle andmisega viivitamise korral üle käesoleva paragrahvi lõikes 2 näidatud tähtaja on Üürnik kohustatud tasu¬ma lisaks üürile ja muudele Lepingu järgi tasumisele kuuluvatele maksetele leppetrahvi 10 (kümme) % ühe kuu üürisummast iga üleandmisega viivitatud päeva eest.
(1) Kasutada temale üüritud eluruumi vastavalt sõlmitud üürilepingule. (2) Majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid vanemaid. (3) Teha linnavalitsuse nõusolekul kasutatavas eluruumis parendusi või muudatusi. Kui parenduste ja muudatustega kaasneb üürileandja kohustus kulude hüvitamisele, siis enne nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist eluruumile võib lubada ainult kui need on vajalikud avalikes huvides.
(1) Kasutada üüritud eluruumi vastavalt sihtotstarbele ja heaperemehelikult. (2) Täita kõiki eluruumi kasutusega seotud õigusakte (s.h sanitar-, tuleohutus jne), eluruumi asukohajärgse hoone valdaja või korteriühistu poolt kehtestatud reegleid ja eeskirju. (3) Mitte andma üüritud eluruumi allüürile või allkasutusse. (4) Tasuma õigeaegselt käesoleva korra paragrahvis 9 alusel koostatud ja üürnikule edastatud üüri ja kõrvalkulude arve. (5) Üürilepingu lõppemisel vabastama eluruumi vastavalt käesoleva korra paragrahv 11 näidatud tingimustele. (6) Üürniku kohustused eluruumi hooldamisel, kui üürilepinguga ei ole kokku lepitud teisiti, on: 1) seinte, lagede, uste, põranda, akende, rõdu ja rõduuste, sisseehitatud mööbli, korrashoid, sh krohvi- ja viimistlusparandused, värvimine, põrandakatete paigaldus, asendamine samaväärsega; 2) välisuste (s.h rõduuste) põhilukkude korrashoid, hooldus ja asendamine, lisalukkude, uksesilmade ja -kettide paigaldamine, sisemiste poolte värvimine või heliisolatsiooni materjaliga katmine, hingede ja sulgurite remont ja vahetus 3) purunenud akende ja rõduuste klaaside asendamine; 4) külma- ja soojaveevarustuse ja kanalisatsiooni osade, eelkõige valamud vannid, dušši alused ja -kabiinid, veekraanid ja segistid, WC potid (loputuskastid) ühendusvoolikud ja -ventiilid hooldus ja vajadusel asendamine: 5) ventilatsiooni, elektriseadmete (s.h juhtmed, lülitid jms), antennikaablite, valgustusseadmete korrashoid ja hooldus; 6) gaasiseadmete, küttekollete, ahjude, pliitide, soemüüride, suitsulõõride puhastamine ja hooldus. (7) Üürniku poolt käesolevas paragrahvis loetletud kohustuste mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus lõpetada üürileping ennetähtaegselt ning käesolevas korras või muudes õigusaktides sätestatud juhtudel nõuda viivist ja leppetrahvi.
(1) Käesoleva määrust rakendatakse kõikide uute või enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud üürilepingute automaatse pikenemistingimusega, tingimuse saabumise hetkest, lepingute osas. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.