(1) Kord kehtestab Hiiu valla munitsipaalomandis oleva vara (edaspidi vallavara) omandamise, valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. (2) Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid ning rahaliselt hinnatavad varalised õigused ja kohustused. (3) Tervikvarana korra mõistes käsitletakse asjade kogumit, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (4) Vallavara valdamisest ja kasutamisest saadav tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. (5) Toimingute läbiviimiseks vallavaraga vastavalt käesolevale korrale moodustab Hiiu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vähemalt 3-liikmelise komisjoni. Elektrooniliselt läbiviidava enampakkumisega müügi korral määratakse vallavalitsuse poolt vastutav isik (edaspidi korraldaja).
(1) Vallavara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla või Eesti Vabariigi õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valdamine on tegeliku võimu teostamine asja üle. (3) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. (4) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigusega. (5) Vallavara valitsejad on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavalitsuse hallatav asutus. (6) Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise eest (7) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras. (8) Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara valitseja vallavalitsus. (9) Vallavara valitseja korraldab tema valitsemisel oleva vallavara asutusesisest kasutamist ja määrab vallavara eest varaliselt vastutavad isikud. Kui vallavara eest varaliselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle vallavara eest varaliselt vastutav asutuse juht. (10) Vallavara majandamiseks vajalikud võlaõiguslikud lepingud sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires vallavara valitseja, kui käesolevas korras või volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Vallavara omandamise viisid on: 1) ostmine või tasuta omandamine; 2) kingi või pärandi vastuvõtmine; 3) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 4) peremehetu vara hõivamine; 5) muud seadusega sätestatud viisid.
(1) Vallavara omandamise tasu eest otsustab Hiiu Vallavolikogu (edaspidi volikogu), kui: 1) omandatakse kinnisasi, äriühingu aktsiaid või osasid; 2) omandatava vara hind ületab eelarves selleks ettenähtud vahendeid. (2) Vallavara omandamise tasu eest otsustab vallavalitsus või valla hallatava asutuse juht, kui vara omandatakse jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendite piires. (3) Vallavara tasuta omandamise otsustab vallavolikogu, kui omandatava varaga kaasnevad varalised õigused on eeldatavasti väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused.
(1) Vara omandamisel pärimise või kinkimise teel määrab vara valdaja vallavalitsus. Pärandvara või kingi valitsejaks jääb valla hallatav asutus, kui ta on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. (2) Kui testamendi või pärandaja muu tahteavalduse alusel pärimise või kinkimise teel omandatava varaga kaasnevad varalised õigused on eeldatavasti väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud vara või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara inventuuri nõude esitab ja kingi hindamise korraldab vallavalitsus. (3) Seadusjärgse pärimise korral teostab pärija õigusi ja kohustusi vallavalitsus.
(1) Valla kasuks piiratud asjaõiguse omandamise otsustab: 1) vallavalitsus, kui piiratud asjaõiguse omandamisega ei kaasne tasu või perioodiliste maksete tasumise kohustust või nimetatud tasu või perioodilised maksed ei ületa 600 eurot aastas ja piiratud asjaõigus omandatakse valla arengukavas, üldplaneeringus või kehtestatud detailplaneeringus ettenähtud tegevuste tarbeks; 2) muudel juhtudel volikogu. (2) Juhul, kui piiratud asjaõiguse omandamine tuleneb seadusest või muust Eesti Vabariigi õigusaktist, lähtutakse piiratud asjaõiguse omandamisel vastavas seaduses või muus Eesti Vabariigi õigusaktis sätestatust.
Vallavara omandamise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavanem või tema asendaja või vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
Vara munitsipaalomandisse taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seadusandluses sätestatud korras.
Riigihankeid korraldab vallavalitsus vastavalt hankekorrale ning riigihangete seadusele.
(1) Laenu võtmise, võlakirjade emiteerimise, kapitalirendi- ja faktooringukohustuse võtmise ning kontsessioonikokkuleppe alusel kohustuse võtmise otsustab volikogu. (2) Muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu, kui võetakse varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves. (3) Vallavalitsus otsustab eelarveaastat ületava lepingu sõlmimise aastase maksumusega kuni 30 000 eurot järgmiselt: 1) teenuse osutamise leping vallavara majandamiseks; 2) kestvusleping infotehnoloogia valdkonnas; 3) leping muu kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustuse täitmiseks, mis ei ole seotud eelarveaastaga.
Vallavara valdajateks on vallavalitsus ja valla hallatavad asutused vastavalt vara otstarbele ning valla või valla hallatava asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele või kolmandad isikud nendega sõlmitud lepingu alusel.
(1) Vallavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt (vald või valla hallatav asutus) teisele ilma omandivormi muutmata. (2) Vallavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab vallavalitsus lähtudes sellest, milline vara on vajalik valdaja põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. (3) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. Aktis peab olema toodud vara nimetus (võimalusel soetamise aasta), seisund, bilansiline soetus- ning jääkväärtus. (4) Vallavara valdaja võib vallavalitsuse nõusolekul vallale kuuluva asja anda üüri-, hoiu- või muu lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks.
Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks; 4) sotsiaalhoolekande eesmärkidel; 5) tööandja eluruumina.
Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt.
(1) Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, vallavalitsusele ning vallavalitsuse hallatavatele asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. (2) Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, sotsiaaleluruumina, tööandja eluruumina, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, võib kasutada tulu saamiseks.
(1) Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) kasutusse antakse kinnisasi, mille hind ületab 50 000 eurot; 3) kasutusse antakse vallasasi, mille hind ületab 25 000 eurot. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavalitsus, kui: 1) kasutusse andmise tähtaeg on kuni viis aastat (k.a); 2) kasutusse antakse kinnisasi, mille hind väärtus ei ületa 50 000 eurot; 3) kasutusse antakse vallasasi, mille hind ei ületa 25 000 eurot.
Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise tähtajad on: 1) vallasasja puhul mitte üle 10 aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 40 aasta.
Vallavara hindamisel võetakse aluseks: 1) rendile ja üürile (edaspidi üürile) antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara üürile andmise eest saadav tulu; 3) samalaadse vara üürile andmise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu; 4) ekspertide hinnangud või muud asjaolud, mida peetakse oluliseks.
Vallavalitsus on kohustatud kontrollima vara kasutusse andmise lepingute täitmist ning võtma tarvitusele abinõud vältimaks vallale kahju tekkimist.
(1) Vallavara kasutusse andmise viisid on: 1) kasutusse andmine otsustuskorras; 2) kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) kasutusse andmine enampakkumise korras. (2) Vallavara kasutusse andmise viisi määrab vallavara kasutusse andmise otsustaja.
(1) Vallavara võivad kasutusse taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kellel ei ole maksuvõlgasid (riiklikud, kohalikud maksud). (2) Sotsiaalhoolekande eesmärkidel vara kasutusse andmise otsustamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirangut maksuvõlgade osas.
(1) Otsustuskorras antakse kasutusse: 1) eluruume sotsiaalhoolekannet vajavate vallaelanike majutamiseks; 2) vallavara, mille suhtes või mille abil on kasutaja kohustatud tegema konkreetset tööd või osutama konkreetset teenust, kusjuures selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi; 3) vallavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud eelläbirääkimistega pakkumine või enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemust; 4) vallavara, mis on jäänud ootamatult kasutajata, mille tõttu on seatud ohtu selle säilimine; 5) muu vallavara, lähtudes valla huvidest. (2) Vallavara võib otsustuskorras kasutusse anda tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutusele; 2) heategevuslikule organisatsioonile; 3) vallale kuuluvale (aktsiate või osade ainuomanik on vald) äriühingule; 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele; 5) mittetulundusühingule ja seltsingule; 6) vallale tähtsa ühiskondliku ürituse läbiviimiseks; 7) vallale vajaliku töö tegijale või teenuse osutajale; 8) sotsiaalhoolekandlikul eesmärgil; 9) muudel juhtudel vastavalt volikogu otsusele.
Käesoleva määruse paragrahvis 22 nimetatud väiksema tasu suuruse määrab vallavalitsus vallavara komisjoni ettepanekul.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara kasutusse andmise viis, kus lisatingimuste täitmine on sama oluline kui vara kasutamise eest makstav tasu. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbel kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitse tagamine; 3) investeeringute suurus; 4) töökohtade loomine paikkonda; 5) kasutusse võtja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust; 6) muud valla huvidest lähtuvad tingimused.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vallavara kasutusse andmise teade avaldatakse valla kodulehel ja Valla Teatajas, vajadusel maakondlikus või ühes üleriigilises ajalehes vähemalt 14 kalendripäeva enne pakkumiste esitamise tähtaega. Teates peab olema märgitud: 1) kasutusse antava vara nimetus, asukoht ja lühiiseloomustus, kinnisasja puhul selle suurus ja sihtotstarve; 2) eelläbirääkimiste korraldaja; 3) lisatingimused ja tasu algsuurus; 4) nõutavad dokumendid pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise koht, tähtaeg (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise koht ja aeg; 6) kasutusse võtmise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja enampakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht; 7) osavõtutasu suurus ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ja viis. (2) Osavõtutasu, mis on kuni 5% alghinnast, kuid mitte suurem kui 5000 eurot, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara alghinnast.
Pakkumisest osa võtta sooviv isik peab tegema pakkumise nii tasu suuruse kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid.
(1) Pakkumised avab vallavara komisjon pakkumise teates nimetatud kohas ja ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija. (2) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. (3) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste üldarvu ja nõuetekohaste pakkumiste arvu.
(1) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. (2) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. (3) Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks võrdväärse pakkumise teinud pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. (4) Sobivate pakkumiste puudumisel on nimetatud komisjonil õigus tunnistada pakkumine nurjunuks.
Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andmise otsustaja.
(1) Leping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuva põhjuseta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on pakkumise korraldajal õigus tühistada oma otsustus. Sellisel juhul parimale pakkujale tagatisraha ei tagastata. (2) Otsustuse tühistamise korral kutsutakse lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isik või korraldatakse uus eelläbirääkimistega pakkumine.
(1) Enampakkumise korras antakse kasutusse vallavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärk on võimalikult suure tasu saamine. (3) Enampakkumine viiakse läbi avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Pakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.
Enampakkumise korras vallavara kasutusse andmise teade avaldatakse valla kodulehel ja Valla Teatajas, vajadusel maakondlikus ajalehes või üleriigilises ajalehes vähemalt 14 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Teates peab olema märgitud: 1) kasutusse antava vara nimetus, asukoht ja lühiiseloomustus, kinnisasja puhul selle suurus ja sihtotstarve; 2) enampakkumise korraldaja; 3) alghind; 4) nõutavad dokumendid pakkumisest osavõtja kohta; 5) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 6) enampakkumise ja lepingu tingimustega tutvumise aeg ja koht; 7) enampakkumise viis; 8) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg (hiljemalt 1 tööpäev enne enampakkumise tähtaega) ja viis.
(1) Alghinna määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 18 sätestatust. (2) Teistkordsel enampakkumisel võib otsustaja otsusel jätta alghinna määramata, kui alghinna määramine võib eeldatavalt kaasa tuua enampakkumise nurjumise.
Vallavara komisjoni esimees või aseesimees (edaspidi enampakkumise läbiviija) kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja tema poolt määratud protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana.
(1) Enampakkumisest osa võtta soovivad isikud või nende esindajad esitavad nõutud dokumendid. Esindajad esitavad vastava volikirja. Peale seda registreeritakse nad osavõtjate lehel, millele kantakse osalejate nimed, nende elu- või asukohad. Enampakkumisest osavõtjad või nende esindajad annavad registreerimislehele allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja lepingu tingimustest. (2) Isikuid, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesolevas paragrahvis lõikes 1 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha või ei esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui mitte ühtegi ilmunud osalejat ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb enampakkumise läbiviija enampakkumise nurjunuks.
Enampakkumisele lubatud isikule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni.
Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra).
(1) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast enampakkumise läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiseurodes. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. (2) Enampakkumise käik ja tulemused fikseeritakse pakkumiste lehel. (3) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii hinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning pakkumise läbiviija nõudmisel esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatise.
Kõik osalejad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Enampakkumise läbiviijal on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi.
(1) Enampakkumise läbiviija kuulutab enampakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud hinna kolmekordset teatamist. (2) ) Osavõtja, kelle pakutud hind oli kõrgeim, annab enne lahkumist pakkumiste lehele allkirja selle kohta, et ta kohustub peale enampakkumise tulemuste kinnitamist võtma kasutusse enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ning tagatisraha talle ei tagastata. Vara antakse kasutusele osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise.
(1) Enampakkumise kohta koostatakse protokoll, milles fikseeritakse alghind, minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud hind ja lepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja pakkumine. (2) Protokollile kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. (3) Protokolli lahutamatuteks lisadeks on osavõtjate registreerimise leht ja pakkumiste leht.
(1) Lepingu sõlmimise õiguse omandanud isikule tagatisraha ei tagastata, vaid see arvestatakse tasu hulka. Kui lepingu sõlmimise õiguse omandanud isik keeldub lepingu sõlmimisest, siis tagatisraha talle ei tagastata. (2) Teistele, mittevõitnud isikutele, kuulub makstud tagatisraha tagastamisele 15 tööpäeva jooksul. (3) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ning seda ei tagastata.
Kaebus enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus teeb seitsme tööpäeva jooksul otsutuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
Enampakkumine loetakse enampakkumise läbiviija poolt nurjunuks, kui: 1) enampakkumisel viibivad isikud ei allu enampakkumise läbiviija korraldustele või eiravad läbiviimise korda; 2) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 3) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et lepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud lepingu sõlmimisest; 4) enampakkumisel ei olnud osalejaid.
Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andmise otsustaja 30 kalendripäeva jooksul arvates enampakkumise päevale järgnevast päevast.
Enampakkumise võitjaga sõlmitakse leping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole selle tähtaja jooksul lepingut sõlminud, on enampakkumise otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik või digitaalselt allkirjastatud dokument, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. (2) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, registri - või isikukood, elukoht või asukoht ja kontaktandmed; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumise summa; 4) kohasuse korral tegevusalad, millega kasutusele võetaval pinnal kavatsetakse tegeleda; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volitus; 6) tõend maksuvõlgade puudumise kohta. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale.
Pakkumiste kinnised ümbrikud ja elektroonilised dokumendid registreeritakse vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt valla kantseleis.
(1) Väljakuulutatud kohas ja kuupäeval ning kellaajal avab enampakkumise läbiviija ümbrikud või elektroonilised dokumendid vastavalt nende saabumise järjekorrale. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Enampakkumise läbiviija viseerib kõik pakkumised ning kannab need pakkumiste lehele. (2) Pakkumise kohta koostatakse protokoll, mille lahutamatuks osaks on pakkumiste leht. (3) Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb enampakkumise läbiviija enampakkumise nurjunuks.
Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuse kohta.
(1) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine. (2) Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi võrdse pakkumise teinud pakkujate vahel kuni võitja väljaselgitamiseni. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise läbiviija muude võrreldavate asjaolude põhjal.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andmise otsustaja. (2) Tulemuste kinnitatakse või jäetakse kinnitamata 30 kalendripäeva jooksul arvates enampakkumise lõppemisele järgnevast päevast. (3) Kui lepingut mingil põhjusel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andmise otsustaja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil.
(1) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevast arvates. (2) Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (3) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja seda ei tagastata.
(1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult teatavaks kõigile osalejatele pakkumise tulemuste kinnitamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul, teatades samas lepingu sõlmimise kuupäeva. (2) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal lepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse lepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata.
Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus enampakkumise läbiviimise kohta. Vallavalitsus teeb seitsme tööpäeva jooksul otsutuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse leping 1 kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole selle tähtaja jooksul lepingut sõlminud, on enampakkumise otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. (2) Lepingu sõlmimisel muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus tasu tasumisel.
(1) Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. (2) Vallavara võib võõrandada: 1) kui vallavara ei ole enam avalikuks ega valitsemise otstarbeks vajalik; 2) kui vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) kui vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) kui vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 5) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel.
Vallavara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) volikogu otsusel muul viisil.
(1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatakse kinnisasi, mille hind ületab 30 000 eurot; 2) võõrandatakse vallasasi, mille hind ületab 10 000 eurot; 3) võõrandatakse aktsiad või osad. (2) Muudel juhtudel otsustab võõrandamise vallavalitsus.
(1) Vallavara väärtus määratakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. (2) Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind. Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. (3) Asja hindamine erilise huvi alusel põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata asja kasulikkust. (4) Müügihinna määramisel võetakse alghinna määramisel aluseks eeldatav turuväärtus või eksperdi hinnang, erandjuhtudel ka vara erilised omadused. (5) Alghinna, enampakkumise viisi ja maksetingimused määrab vallavara võõrandamise otsustaja.
(1) Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus leping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub lisatingimustega, kui need on kehtestatud. (2) Avalik enampakkumine võib olla suuline, kirjalik või elektrooniline.
Avaliku enampakkumise kohta avaldatakse teade valla kodulehel ja Valla Teatajas ning vajadusel maakondlikus ajalehes või üleriigilises ajalehes vähemalt 14 kalendripäeva enne pakkumise esitamise tähtaega. Teates peab olema märgitud: 1) müüdava vara nimetus, asukoht ja lühiiseloomustus; 2) kinnisasja puhul selle suurus ja sihtotstarve; 3) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 4) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 5) müügi korraldaja; 6) enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik, elektrooniline); 7) vara alghind; 8) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 9) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise koht, tähtaeg ning pakkumiste avamise koht, päev ja kellaaeg; 10) elektroonilise enampakkumise korral enampakkumise läbiviimise keskkond, koduleht ja pakkumiste esitamise lõpptähtaeg; 11) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord, tähtaeg (hiljemalt üks tööpäev enne pakkumiste esitamise tähtaega) ja rekvisiidid; 12) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 13) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad.
(1) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 5% alghinnast, kuid mitte suurem kui 5000 eurot. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. (2) Elektroonilise enampakkumise korral tagatisraha ja osavõtutasu ei kohaldata. (3) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu.
Vallavara võõrandamine suulise enampakkumisena toimub vastavalt käesoleva korra § 31 - 33 ning § 34 - 46 suulise enampakkumise kohta sätestatule.
Vallavara võõrandamine kirjaliku enampakkumisena toimub vastavalt käesoleva korra § 31 - 33 ning § 47 - 56 kirjaliku enampakkumise kohta sätestatule.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbel kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitse tagamine; 3) investeeringute suurus; 4) töökohtade loomine paikkonda; 5) muud valla huvidest lähtuvad tingimused.
Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumisena toimub vastavalt käesoleva korra § 24 - 30 eelläbirääkimistega pakkumise kohta sätestatule.
Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab sisaldama lisaks käesoleva korra § 63 sätestatule eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega.
(1) Otsustuskorras võib võõrandada vallavara, kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 3) vallavara võõrandaja pakub vallale kohaliku omavalitsuse seadusjärgsete põhiülesannete täitmiseks vajalikke töid või teenuseid. (2) Otsustuskorras võib võõrandada eluruumi senisele pikaajalisele üürnikule, kes on teinud üürile antud eluruumis olulisi parendusi, mida võib arvestada soodsama alghinna määramisel.
Otsustuskorras vara võõrandamise menetlus toimub vastavalt käesoleva korra § 13 - 23 otsustuskorras kasutusse andmise kohta sätestatule.
(1) Vallavara võib tasuta võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, sotsiaalhoolekande või muudel eesmärkidel; 3) vara on füüsiliselt vananenud, moraalselt vananenud või selle väärtus on tühine.Alampunkti tekst (2) Vallavara tasuta võõrandamise otsustab volikogu.
Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus; 2) vallavara koormamine toimub avalikes huvides. (2) Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 1) 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; 2) 50 aasta reaalservituudi seadmisel; 3) 5 aasta kasutusvalduse seadmisel; 4) 50 aasta reaalkoormatise seadmisel. (3) Kõigil käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel võib volikogu määrata teistsuguse tähtaja, kui vallavara koormamine teistsuguseks tähtajaks on põhjendatud või vallale kasulikum. (4) Kinnisasjal asuva või rajatava tehnovõrgu ja -rajatise omaniku kasuks võib isikliku kasutusõiguse seada tähtajatult. (5) Vallavalitsusel on õigus otsustada teede, tehnorajatiste või -võrkude rajamise ja hooldamise eesmärgil kinnisasjadele valla kasuks piiratud asjaõiguste seadmine. Muudel juhtudel otsustab piiratud asjaõiguse seadmise vallavolikogu. (6) Piiratud asjaõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks seadmise otsustaja. Tasuta piiratud asjaõiguse seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast valla huvi peab põhjendama.
(1) Kasutusvaldust või hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. (2) Kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele; 4) vallale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale; 5) töökohtade loomiseks paikkonda; 6) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Otsus kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmiseks peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;Alampunkti tekst 2) kasutusvalduse või hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestusõiguse seadmisel hoonestamise tingimused (ehitise kasutamise otstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitise lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord);Alampunkti tekst 6) enampakkumise korral enampakkumise viis (suuline või kirjalik), enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha ning korraldaja; 7) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised. (4) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumisena toimub vastavalt käesolevas korras enampakkumise kohta sätestatule.
(1) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (3) Vallavara mahakandmise otsustab volikogu, kui vara bilansiline jääkmaksumus on suurem kui 10 000 eurot, vallavara valdaja kui vara jääkväärtus on kuni 1000 eurot ning muudel juhtudel vallavalitsus.
(1) Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, otsustab nõude esitamisest, hagist või sissenõudmisest loobumise volikogu, kui nõue on suurem kui 10 000eurot, muudel juhtudel vallavalitsus.
(1) Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 22.oktoobri 1998 määrus nr 14“ Kärdla linna munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“. (2) Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 13.04.2012 määrus nr 52 „Kõrgessaare vallavara valitsemise kord“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.