(1) Tabivere vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust. (2) Tabivere Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatavateks asutusteks on: 1) Tabivere Gümnaasium; 2) J. V. Veski nimeline Maarja Põhikool; 3) Tabivere Vallavara; 4) Tabivere Sotsiaalkeskus; 5) Tabivere Lasteaed; 6) Tabivere Rahvamaja; 7) Maarja Rahvamaja; 8) Tabivere valla huvikool; 9) Tabivere Raamatukogu; 10) Elistvere Raamatukogu; 11) Maarja Raamatukogu; 12) Tabivere Vallamuuseum. (3) Ametiasutusel ja igal ametiasutuse hallataval asutusel on oma registreerimisnumber. (4) Ametiasutusel ja hallatavatel asutustel on ühine tehingupartneri kood TP231101. (5) Ametiasutusel ja järgmistel suurematel hallatavatel asutustel on oma arveldusarved ja raamatupidamist peetakse eraldi: 1) Tabivere Gümnaasium, mille kaudu teostatakse ka Tabivere valla huvikooli arveldusi; 2) J. V. Veski nimeline Maarja Põhikool; 3) Tabivere Sotsiaalkeskus, mille kaudu teostatakse ka Tabivere Lasteaia arveldusi; 4) Tabivere Vallavara.
(1) Tabivere valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Tabivere valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri). Eelarve koostamise ja täitmise arvestuse korraldus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest ja Tabivere valla õigusaktidest.
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus). (2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. (3) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega. Muudatustes tuleb märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjale.
(1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamises on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mis koosneb järgmistest koodidest: 1) kontode koodid; 2) tehingupartnerite koodid; 3) tegevusalade koodid; 4) allikate koodid; 5) rahavoo koodid; (2) Vastavalt üldeeskirja nõuetele tuleb lisada valitud kontole tehingupartneri (TP), tegevusala (TT), allika (A) ja rahavoo (RV) kood, mis moodustab kontokombinatsiooni. (3) Kontoplaani muudatused esitab rahandusministeerium oma veebilehel, mille alusel muudetakse ka ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise kontoplaani.
(1) Saldoandmik on pearaamatu saldode kogum, mille alusel koostatakse Tabivere valla bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude haldamise aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne ja finantsdistsipliini täitmise aruanne. Saldoandmiku koostab ja esitab Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks pearaamatupidaja. Ühist tehingupartneri koodi omavate ametiasutuse ja hallatavate asutuste kohta esitatakse ühine saldoandmik kui üks majandusüksus. (2) Saldoandmiku süsteemis võrreldakse kvartali lõpu seisuga saldosid ja käibeid teiste avaliku sektori üksustega.
(1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (3) Majandusaasta aruande üks osa on eelarve täitmise aruanne. (4) Majandusaasta aruande põhiaruanded koos lisadega koostab pearaamatupidaja. (5) Tegevusaruande koostab vallavanem koostöös vallavalitsusega.
(1) Eelarve täitmise aruanded koostatakse rahandusministeeriumi kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (3) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (2) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (3) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse raamatupidamistarkvara Pmen. (4) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (5) Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) majandusüksus printsiip – raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip –raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; 7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; 9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. (6) Raamatupidamise arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ-st ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.
(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 toodud nõuded): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (2) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud kulusid tegema volitatud (kohustatud) isiku poolt. (3) Ametiasutuse kuluarved kinnitab vallavanem või tema korraldusel mõni teine vastava tegevusala tegevust korraldav ametiisik. (4) Hallatavate asutuste kuludokumendid kinnitab asutuse juht või tema poolt määratud isik. (5) Dokumendi allkirjastaja vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (6) Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsuse; 2) tekkepõhise perioodi; 3) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 4) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.
(1) Ametiasutus ja hallatavad asutused on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtajaline esitamine. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi, kus peetakse arvestust ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised moodulid: 1) kassa/pank; 2) arveldused; 3) pearaamat; 4) põhivara; 5) palk; 6) eelarve; 7) ladu;
Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Dokumendi esitaja ametiasutuses* Tööaja arvestuse tabel Igakuuselt hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks hallatavate asutuste juhid, valla kantselei Töövõtu- ja käsunduslepingud tasu maksmiseks Igakuuselt hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks hallatavate asutuste juhid, valla kantselei Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta Igakuuselt hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks hallatavate asutuste juhid, valla kantselei Ostu-müügi-, laenu- jms võlaõiguslikud lepingud 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist hallatavate asutuste juhid, valla kantselei Lähetuskulude aruanded 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Avansiaruanded Hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks avansi saaja Sularaha arved ja kassatšekid 5 tööpäeva jooksul pärast dokumendi saamist ja kinnitamist hallatava asutuse juht, kulu tegija Tarnijate arved 3 tööpäeva jooksul pärast arve saamist ja kinnitamist hallatava asutuse juht, valla kantselei Haiguslehed Teavitada 3 tööpäeva jooksul pärast haiguslehe lõppemist hallatava asutuse juht Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist Sotsiaaltöö vanemspetsialist Asutuste elektrinäidud Eelmise kuu kohta hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks hallatava asutuse juht Isikliku auto töö- ja ametisõitudeks kasutamise aruanne Igakuuliselt aruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaks aruande kohustuslik isik Sõiduleht Igakuuliselt aruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaks autode kasutajad Puhkuse ajakava Igal aastal hiljemalt 31. märtsiks hallatava asutuse juht, valla kantselei Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse ja hallatavate asutuste arvelduskontodel. (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse ametiasutuses vallavanema ja hallatavates asutustes juhtide poolt allkirjastatud algdokumente, volikogu otsuseid, vallavalitsuse korraldusi ja määruseid. (3) Pangaoperatsioone teostavad raamatupidajad, kellele on vallavanema poolt pangas antud vastavad õigused. (4) Panga tehingute kohta tehakse väljatrükid internetipankadest, sõltuvalt tehingute mahust, vähemalt kord nädalas.
(1) Sularaha hoitakse ametiasutuse seifis. Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja. (2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetulekuorder; 2) kassa väljaminekuorder. (3) Kassa väljaminekuorderi kinnitavad ametiasutuses pearaamatupidaja ja vallavanem. (4) Kassa sissetulekuorderi kinnitab raamatupidaja. (5) Sularaha jäägi limiiti ei kehtestata. (6) Tabivere rahvamaja tasuliste ürituste eest laekuva ja baarikauba ning teenuste müügist laekuva raha maksab rahvamaja juhataja ametiasutuse kassasse igal esmaspäeval, esitades andmed, kus on näha tehingud.Kaardimaksete kohta esitatakse kaardimakse kviitungid, kuhu on peale märgitud, millise teenuse eest on tasutud. (7) Maarja rahvamaja tasuliste ürituste eest laekuv raha makstakse ametiasutuse kassasse hiljemalt kuu viimasel tööpäeval. (8) Tabivere Gümnaasiumi sularaha laekumised võtab vastu sekretär ja edastab raamatupidajale. Raamatupidaja maksab vähemalt üks kord kuus raha panka gümnaasiumi arvelduskontole. Raamatupidamisele esitatakse dokument, mis näitab kellelt ja mille eest sissemakse tehti. (9) J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli sularaha laekumised võtab vastu direktor ja maksab vähemalt üks kord kuus raha panka põhikooli arveldusarvele. Raamatupidamisele esitataksedokument, mis näitab kellelt ja mille eest sissemakse tehti. (10) Tabivere Vallavara sularahaoperatsioone teostab asutuse raamatupidaja, kassadokumendid kinnitab asutuse juhataja. (11) Tabivere Vallamuuseumi piletite eest laekuv raha makstakse üks kord kuus valla kassasse. (12) Tabivere Sotsiaalkeskuses ja Tabivere Lasteaias sularahaoperatsioone kassa kaudu ei tehta. Sularaha eest tehtud kuludokumendid esitatakse raamatupidamisse ja nende alusel kantakse raha töötaja arveldusarvele. (13) Kassa liikumise koondaruanne trükitakse välja üks kord kuus kuu lõpu seisuga.
(1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (2) Vähemalt kord aastas, aasta lõpu seisuga, hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust.Nõude hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 1) 90 – 180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. (3) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga. (4) Ebatõenäolised nõuded, mida ei ole majanduslikult otstarbekas kohtu kaudu sisse nõuda või isikut, kellele nõue esitati, ei suudeta leida, kantakse vallavalitsuse korralduse alusel bilansist välja.
(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata. (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2000 EUR (ilma käibemaksuta).
(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol «Kulude ettemaksed töövõtjatele». (2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes. (3) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast. (4) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud dokumendid. (5) Kulutamata avansi kannab aruandev isik pärast aruande esitamist hiljemalt kuu viimasel tööpäeval asutuse pangakontole.
(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest. (2) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist. (3) Lühiajaliste kohustustena kajastatakse võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele ja muud kohustused. (4) Analüütilist arvestust peetakse iga hankija kohta eraldi ja saldosid võrreldakse pearaamatuga iga kuu lõpul. Kui hankijaks on avaliku sektori üksus, siis võrreldakse jääke kvartali lõpu seisuga saldoandmike süsteemis. Saldode erinevuse korral võetakse ühendust ja kõrvaldatakse vead. (5) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena ning kantakse tulusse vastavasse perioodi mille eest tulu saadi. Tulevaste perioodide tulud summas alla 2000 EUR võib kanda tuluks ilma tekkepõhisele perioodile jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. (6) Laenukohustused kajastatakse bilansis tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena.
Saadud toetused jagunevad: 1) saadud sihtfinantseerimine kontorühmas 350; 2) saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine kontorühmas 352.
Antud toetused jagunevad: 1) sotsiaaltoetused kontoklassis 41; 2) antud sihtfinantseerimine kontorühmas 450: 3) antud mittesihtotstarbeline finantseerimine kontorühmas 452.
(1) Toetused kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel, laekumisel võitekkepõhisel kuupäeval. Plaanitud kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Samuti ei kajastata bilansis toetuse andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuse andmise aluseks olevaid taotlusi aktsepteeritud. Avalikus sektoris peavad toetuse andjad ja toetuse saajad toetusi kajastama tuludes ja kuludes samades perioodides. Toetuse andmise, saamise, vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev. (2) Sihtfinantseerimine on sihtotstarbeliselt antud ja lepingu tingimustega seotud toetus, mida kasutatakse ainult lepingus kokku lepitud kulude katteks.Juhul kui sihtfinantseerimine on laekunud, aga mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks ettemaksete kontol 203850 ja 203855.Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise taotlus aktsepteeritud, kuid raha on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna kontogrupis 3502 ja saamata sihtfinantseerimine nõudena kontol 103556 või 103557. (3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viidi eelnevalt omavahel kokku. (4) Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või renoveerimine. Projektidega seotud kulud tuleb eristada projekti tunnusega. (5) Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja andja poolt kuluna kontorühmas 452 kohe, kui toetus on laekunud.
(1) Ametiasutusel ja hallatavatel asutustel varusid strateegiliste varude mõistes ei ole. (2) Materjalid, mille maksumus ilma käibemaksuta ei ületa 2000 eurot, kantakse soetamise hetkel kohe kuludesse ja materjalide analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt asutuses kohapeal. (3) Toiduained kantakse soetamise hetkel kohe kulusse ja toiduvarude analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt hallatavas asutuses kohapeal. (4) Toiduainete sissetuleku aluseks on arved, saatelehed, ostu-müügi lepingud ja väljamineku aluseks on menüülehed. (5) Tabivere rahvamaja baarikaup kantakse ostudokumentide alusel kohe kulusse, kuna suurivarusid ei soetata. Kauba laoarvestust peetakse bilansiväliselt raamatupidamisprogrammi moodulis „Ladu“. Müümata kauba inventuur viiakse läbi kord kvartalis ja erakorraliselt töötajate vahetumisel.
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille kasutamisiga on üle aasta ja mille soetusmaksumus on 100 - 2000 EUR (ilma käibemaksuta). (2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel. Nende varade kohta peetakse bilansivälist registrit. (3) Raamatukogude raamatufondid on arvel bilansivälise varana. Tabivere, Elistvere ja Maarja raamatukogu raamatufondide koguselist, summalist ja nimelist arvestust peavad raamatukogude juhatajad.
(1) Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt kontogrupis 50.Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Tabivere Vallavolikogu või Tabivere Vallavalitsuse õigusaktid, ametiasutuse ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. (2) arvestus sisaldab: 1) koosseisulistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes; 2) puhkusetasu arvestust; 3) ühekordsete väljamaksete arvestamist; 4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist; 5) maksete kinnipidamist; 6) muid vabatahtlikke kinnipidamisi palgast; (3) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.Palgapäevad on määratud ametiasutuse ja hallatavate asutuste palgajuhendites. (4) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt viimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei lepita kokku maksmist muul ajal . (5) Lõpparve töötaja/teenistuja töölt/teenistusest vabastamisel makstakse välja seaduses sätestatud tähtaegadel. (6) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. (7) Maksud ja maksed peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud tähtaegadel. (8) Palgalehed koostatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes ning allkirjastatakse, ametiasutuses pearaamatupidaja ja vallavanema poolt, hallatavates asutustes asutuse juhi ja raamatupidaja poolt. Töötajale antakse töötaja nõudmisel teatis temale arvutatud palga koostisosade, kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. (9) Aruandeaasta kohta trükitakse iga teenistuja ja töötaja palgakaart aasta tasude kohta.
(1) Majanduskulud arvestatakse kontoklassis 55. (2) Administreerimiskulud (kontogrupp 5500) hõlmavad kulusid bürootarvetele, trükistele, telefonidele, mobiiltelefonidele ja faksidele, postikuludele, auhindadele, kingitustele. (3) Mobiiltelefonide kasutamiseks kehtestatakse vallavanema käskkirjaga kuulimiidid. Üle limiidi läinud kulud nõutakse kasutajalt arve alusel sisse, vähendades asutuse telefonikulu. (4) Lähetuskulud (kontogrupp 5503) on seotud töö- ja teenistuslähetusega ning nende maksmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määruse alusel kehtestatud teenistus- ja töölähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimustest, ulatusest ja korrast. 1) Lähetusse saatmise kulude hüvitamise aluseks on vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkiri. 2) Lähetusest saabudes koostab lähetatu aruande, millele lisab kuludokumendid. (5) Koolituskulud (kontogrupp 5504) on töötajate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt seotud tööülesannete täitmisega. (6) Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulusid arvestatakse kontogrupis 5511 (7) Rajatiste majandamiskulud (kontogrupp 5512) – kajastatakse välisvalgustuse, heakorra, teede- ja tänavate kulud. (8) Sõidukite ülalpidamiskulud (kontogrupp 5513).Kajastatakse sõidukite majandamisega seotud kulud. 1) Isikliku sõiduauto kasutamise tasu määratakse ametiasutuses vallavalitsuse korraldusegaigale teenistujale ja töötajale eraldi. Igaühele kinnitatakse hüvitise piirmäär ja hüvitis makstakse välja isiku avalduse alusel, mille kinnitab vallavanem. 2) Hallatavates asutustes kinnitatakse hüvitis autuse juhi käskkirjaga. (9) Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud (kontogrupp 5514) - kulud arvuti riist- ja tarkvarale ning laua-ja mobiiltelefonidele. (10) Inventari majanduskulud (kontogrupp 5515) - kulud väikestele tööriistadele, mööblile, kardinatele, vaipadele, raadiotele jne. (11) Töömasinate ja seadmete majanduskulud - veevarustus (kontogrupp 5516). (12) Toiduained ja toitlustusteenused (kontogrupp 5521)-kulud kolmandate isikute toitlustamiseks. (13) Meditsiini-ja hügieenikulud (kontogrupp5522) - kulud töötajate ja kolmandate isikute meditsiinikuludeks (ravimid ja hügieenitarbed, kaitsesüstid, haridusasutuse töötajate tervisetõendid jne. (14) Teavikute ja kunstiesemete kulud (kontogrupp 5523) - raamatukogude ajalehtede tellimine, raamatute parandamisega seotud kulud. (15) Õppevahendite ja koolituse kulud (kontogrupp5524)- kolmandatele isikutele (õpilased, teised haridusasutused) tehtud koolituskulud. (16) Kommunikatsiooni-ja kulutuurikulud (kontogrupp 5525) - spordi-ja kultuuriürituste korraldamisega seotud kulud. (17) Sotsiaalteenused (kontogrupp 5526) – kasutatakse siis, kui teenuse saajaks on asutus, mitte isik. (18) Mitmesugused majandamiskulud (kontogrupp 5540) - arvestatakse rahvamajade transpordikulud, sõidukulud ja muud majandamiskulud.
(1) Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 601. (2) Kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest kontogrupis 605. (3) Muud tegevuskulud kontogrupis 608.
(1) Kohaliku omavalitsuse olulisemad maksutulud on tulu- ja maamaks, mis kajastatakse kontoklassis 30. (2) Maksutulude arvestust peetakse tekkepõhiselt maksuameti teatise alusel kandega deebet nõue kreedit maksutulu.
Lõivutulu kajastatakse kontorühmas 320.
Tulu trahvidest kajastatakse kontogrupis 3880.
(1) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323.Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38. Finantstulud kajastatakse kontoklassis 65. (2) Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel kandega: deebet nõuded (kontogrupp 1030 või 102080), kreedit tulu. (3) Loodusressursside kasutamise eest arvestatud tasud kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 38.
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse Raamatupidamistoimkonna juhendis 6 "Kinnisvarainvesteeringud" sätestatust. Kinnisvarainvesteering on maa või hoone osa, mida asutus hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. (2) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.
(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 EUR (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 EUR, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. Nende varade kohta peetakse bilansivälist inventari registrit. (3) Raamatukogude raamatud kantakse kuluks ja arvestust, nii koguselist kui summalist, peetakse raamatukogude programmis RIKS. (4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
(1) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivara kaardid on elektroonilised. (2) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 2000 EUR (ilma käibemaksuta). (3) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes. (4) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (5) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ettepaneku amortisatsiooninormi määramiseks teeb vara tundev spetsialist. (6) Amortisatsioonimäärad aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised: 1) hooned 2-5% 2) rajatised 2,5-10% 3) masinad ja seadmed 10-20% 4) infotehnoloogia seadmed 25-50% 5) muu inventar, sisseseade 10-50% (7) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (8) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (9) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus. (10) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja §-st 45. (11) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses nende kulude tegemise eest vastutava isiku (volitatud isik) avalduse alusel. (12) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Tabivere vallavara eeskirjas sätestatud korras.
(1) Osalust sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõuetest. (2) Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, millega ei kaasne valitsevat ega olulist mõju, kajastatakse soetusmaksumuses.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpu seisuga kontrollitakse arvelduskontode saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Iga kvartali lõpus tehakse bilansikontode võrdlus Maksu- ja Tolliametiga e-maksuametiinfosüsteemis. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemis. Erinevuste korral võetakse asutustega ühendust e-posti teel, tehakse kindlaks vead ja parandatakse. (5) Kord aastas viiakse läbi ametiasutuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur).
(1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt Tabivere Vallavalitsuse dokumentide loetelule ja antakse vastutava ametniku poolt ametiasutuse arhiivi hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt asjaajamiskorrale. (2) Raamatupidamise algdokumente ametiasutusest ei väljastata. Isiku põhjendatud taotluse alusel väljastatakse talle koopia algdokumendist. (3) Erandkorras väljastatakse politseile ja kohtule algdokument nõudekirja alusel.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.