Haanja valla eelarve ja eelarvestrateegia koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korras reguleeritakse Haanja valla eelarve (edaspidi: eelarve) ülesehitust ja liigendust, määratakse eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise olulisemad tähtajad, reguleeritakse eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist Haanja Vallavolikogus (edaspidi: volikogu), sätestatakse otsused, mis tehakse eelarve vastuvõtmisega samaaegselt, täpsustatakse reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, reguleeritakse eelarve täitmist ja aruandlust ning reservfondi kasutamise tingimusi ja korda.
Käesolevat määrust kohaldatakse eelarvest vahendite taotlemisele ning eelarvest eraldatud vahendite jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabi vahenditega rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.
(1) Eelarveaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.2(2)Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.
Eelarve koostatakse kassapõhisena (eelarves kavandatakse majandustehinguid selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine).
(1) Eelarve koosneb järgmistest osadest:11) põhitegevuse tulud;22) põhitegevuse kulud;33) investeerimistegevus;44) finantseerimistegevus;55) likviidsete varade muutus.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelarveosade detailsus (liigendus) peab vastama käesoleva määruse § 7 sätestatule.3(3)Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
(1) Põhitegevuse tulude liigid majandusliku sisu järgi on:11) maksutulud;22) tulud kaupade ja teenuste müügist;33) saadavad toetused;44) muud tegevustulud.2(2)Põhitegevuse kulude liigid majandusliku sisu järgi on:11) antavad toetused;22) muud tegevuskulud.3(3)Investeerimistegevuse liigid on:11) põhivara soetus (-);22) põhivara müük (+);33) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);44) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);55) osaluste soetus (-);66) osaluste müük (+);77) muud aktsiate ja osade soetus (-);88) muud aktsiate ja osade müük (+);99) antavad laenud (-);1010) tagasilaekuvad laenud (+);1111) finantstulud (+) ja finantskulud (-).4(4)Finantseerimistegevuse liigid on:11) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);22) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).5(5)Likviidsete varade muutuse liigid on:11) raha ja pangakontode saldo muutus;22) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;33) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(1) Lisaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatule liigendab volikogu eelarve järgmiselt:11) põhitegevuse kulud tegevusalade ja hallatavate asutuste lõikes, sealhulgas põhitegevuse kulud jaotatuna majandusliku sisu järgi antavateks toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks kahekohaliste kuluartiklite lõikes;22) investeerimistegevuse kulud tegevusalade lõikes jaotatuna põhivara soetuseks antavateks toetusteks ja põhivara soetuse kuludeks.2(2)Kulude ja tulude arvestus raamatupidamises toimub klassifikaatori kõige detailsemal tasandil, vastavalt Rahandusministri määrusega kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontogruppide koodide lõikes.3(3)Hallatavate asutuste juhid liigendavad eelarve kuludeks kõige detailsemal tasandil.
(1) Valla eelarvestrateegia on Haanja valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist vähemalt nelja kavandatava eelarveaasta kohta.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse arengukavaga seotud iseseisva dokumendina.3(3)Kehtiv eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varadega seotud tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel.4(4)Valla eelarvestrateegia koostab Haanja Vallavalitsus (edaspidi: vallavalitsus) ning esitab vastuvõtmiseks volikogule.5(5)Valla eelarvestrateegias esitatakse:11) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;22) valla eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud käesoleva määruse § 7 lõike 1 detailsuses ja eeldatavad põhitegevuse kulud § 7 lõike 2 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ja likviidsete varade muutus;33) informatsioon kohalike maksude ja maamaksu oluliste muudatuste kohta, kui need kavandatakse eelarvestrateegia perioodiks;44) ülevaade valla majandusolukorrast;55) valla põhitegevuse tulem ja tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav (iga aasta lõpu seisuga).6(6)Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise eelarvestrateegia koostamisse.7(7)Vallavalitsus avalikustab eelarvestrateegia- ja/või selle muutmise eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.8(8)Volikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega iga aasta 15.oktoobriks enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.
Eelarvestrateegia koostatakse seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel. Eelarvestrateegia ning volikogu ja –komisjonide istungite protokollid eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul eelarvestateegia vastuvõtmisest arvates.
Volikogu võtab eelarvestrateegia määrusega vastu seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.
(1) Eelarve eelnõu koostamist juhib vallavalitsus.2(2)Vallavalitsus kehtestab eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused ja taotlusvormid.3(3)Hallatavad asutused koostavad eelarve taotlused koos seletuskirjaga lähtudes valla arengukavast, valdkondade arengukavadest ja asutuste tegevus- või arengukavadest ning esitavad need vallavalitsusele hiljemalt vallavalitsuse poolt sätestatud tähtajaks.4(4)Hallatavate asutuste esitatud seletuskiri peab sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste-, klasside, päevade, jne arv) ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandataval eelarveaastal lõppevate erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.5(5)Eelarve eelnõu koostamisel hindab vallavalitsus hallatavate asutuste eelarvete taotluses esitatud kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, valla arengukavale ja muudele õigusaktidele.6(6)Mittetulundusühingud ja muud mittetulunduslikud organisatsioonid esitavad taotluse toetuse saamiseks valla eelarvest vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud vormile ja kehtestatud tähtajale.7(7)Eelarve eelnõu koostamisel lähtub vallavalitsus otstarbekuse, optimaalsuse ja säästlikkuse põhimõttest, vältides vajaduseta rahaliste vahendite lülitamist eelarvesse.8(8)Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:11) selgitused ja põhjendused jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta olulisemate muutuste kohta käesoleva määruse § 7 kirjeldatud detailsuses;22) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;33) ülevaade kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;44) valla oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarveaasta lõpus;55) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;66) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.
(1) Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust volikogule. Eelnõu avalikustatakse seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.2(2)Volikogu komisjon(id) analüüsivad eelarve eelnõu ning esitavad vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu määratud tähtajaks enne eelarve teist lugemist.3(3)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingib projektis ettenähtud tulude või kulude vähendamise/suurendamise, ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.4(4)Volikogu on kohustatud muudatusettepanekute kohta ära kuulama vallavalitsuse seisukoha.5(5)Vallavalitsus võib teha volikogule ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas kehtiva arengukava või eelarvestrateegiaga, jms. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid.6(6)Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Volikogu võib eelarve teise lugemise järel samal istungil vastu võtta.7(7)Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.8(8)Eelarve vastuvõtmisega samal ajal võib volikogu otsustada kohustuste (laenu võtmine investeeringuteks, arvelduslaenu võtmine, laenu võtmine välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks) võtmiseks loa andmise, määrates ära kohustuste piirmäärad.9(9)Vastuvõetud eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse valla veebilehel seaduses sätestatud korras ja tähtajal.10(10)Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve jaotuse kohta.2(2)Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga hallatava asutuse eelarves ettenähtud väljamineku(te) tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.3(3)Lisaeelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt üks lugemine. Volikogu võib lisaeelarve samal istungil vastu võtta.4(4)Lisaeelarvet ei koostata, kui:11) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;22) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;33) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.5(5)Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.6(6)Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule järgneva aasta eelarve eelnõu seletuskirjas.7(7)Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.8(8)Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva määruse § 13 lõikele 9.
Eelmise aasta eelarves ettenähtud sihtfinantseerimise või muu lepingu alusel tegemata jäänud, kuid järgmisel eelarveaastal tehtavad, väljaminekud lisatakse eelarvesse eelarve vastuvõtmisel.
(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud vara ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.2(2)Hallatava asutuse juhil on õigus võtta rahalisi kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires.3(3)Eelarve täitmise käigus kavandatust väiksema laekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ette nähtud väljaminekute tegemist, teavitades sellest volikogu.4(4)Kui eelarve ei ole aasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelnõus vähemalt samas mahus.5(5)Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus võrreldes eelmise aasta vastavate väljaminekutega, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelnõus kavandatust.6(6)Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:11) seadustest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;22) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;33) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;44) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;55) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;66) kohtuotsusest;77) avarii- või mõnest muust erakorralisest sündmusest tingitud olukorrast.7(7)Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest või muudest põhjustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel teisiti, tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest, kui eelarves oli ette nähtud.8(8)Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad.9(9)Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu.10(10)Eelarve kassalist teenindamist korraldab vallavalitsuse raamatupidamine.
(1) Eelarveliste vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.2(2)Eelarveliste vahendite kasutamise kontrolli teostab revisjonikomisjon.3(3)Eelarveliste vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada:11) õigusaktidest kinnipidamine;22) vallavara kaitstust raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;33) vallavara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
(1) Eelarve täitmise arvestust ja majandusaasta aruandlust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, riigi raamatupidamise üldeeskirjale ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse sätetele.2(2)Eelarve täitmisel ja aruandluses kasutatakse samu finantsarvestuse põhimõtteid, millest lähtudes eelarve koostati, eelarve täitmine peab vastama kinnitatud eelarve liigendusele.3(3)Vallavalitsus esitab Rahandusministeeriumile valla eelarve kassalise täitmise aruande seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.4(4)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud põhimõtetest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud erisustest.5(5)Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus.6(6)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.7(7)Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31.maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.8(8)Volikogu kinnitab otsusega majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks.9(9)Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse seaduses ettenähtud korras.
(1) Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisel.2(2)Reservfondi suurus on üldjuhul vähemalt ühe protsendi ulatuses põhitegevuse kuludest. Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks otsustab volikogu eelarve vastuvõtmisel.
(1) Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt.2(2)Reservfondi kasutab vallavalitsus ootamatute ja üldjuhul ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida, sealhulgas esitatud projektide rahastamistaotluste rahuldamisel valla oma- ja kaasfinantseerimise kohustuse täitmiseks.3(3)Vallavalitsusel on õigus jätta rahuldamata isiku taotlus reservfondist vahendite eraldamiseks, kui isik on jätnud varasemalt esitamata aruande reservfondist- või eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta või on muul viisil rikkunud eelarvest eraldatud vahendite kasutamise reegleid.
(1) Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus.2(2)Reservfondist vahendite taotlemise õigus on hallataval asutusel, füüsilisel- ja juriidisel isikul.3(3)Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus koos põhjendusega väljaminekute ettenägematuse kohta.4(4)Taotluse vaatab vallavalitsus läbi vähemalt kolmekümne päeva jooksul. Vallavalitsusel on õigus:11) tagastada taotlus ja/või nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi;22) jätta taotlus rahuldamata;33) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.5(5)Rahalised vahendid eraldatakse reservfondist vallavalitsuse korraldusega.6(6)Korralduses märgitakse vahendite saaja nimi, eraldatavate vahendite summa ja vahendite kasutamise sihtotstarve.7(7)Reservfondi ei tohi kasutada personalikulude suurendamiseks põhipalga suurendamise ja preemia maksmise eesmärgil.
(1) Reservfondi eraldiste ja väljamaksete kohta peab arvestust vallavalitsuse raamatupidamine.2(2)Vallavalitsusel on õigus nõuda reservfondist finantseeritud kulude kohta kuludokumente.3(3)Reservfondi kasutamise kohta esitab vallavalitsus volikogule informatsiooni reservfondist vahendite kasutamisele järgneval volikogu istungil ning koondina koos majandusaasta aruandega.
(1) Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne.2(2)Netovõlakoormus võib ulatuda seaduses sätestatud määrani aruandeaasta põhitegevuse tuludest.3(3)Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud piirmäära välisabi sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra.
(1) Võlakohustusi võib võtta ainult investeeringuteks või olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks.2(2)Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu käibevahendite juhtimiseks võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse aasta lõpu seisuga tagasi.
Finantsauditi viib ellu volikogu kinnitatud vandeaudiitor, andes hinnangu majandusaasta aruandele. Vandeaudiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande ja esitab selle vallavalitsusele hiljemalt 31.maiks.
(1) Revisjonikomisjon lähtub oma töös kehtivast seadusandlusest.2(2)Revisjonikomisjon teostab vähemalt ühe korralise revisjoni aastas.3(3)Revisjonikomisjoni täpne töökord sätestatakse volikogu alatiste komisjonide põhimääruses.
(1) Käesolevat korda rakendatakse 2014.aasta ja sellele järgnevate aastate eelarvete ja aruannete suhtes.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.