Käesolev eeskiri sätestab Paldiski linna (edaspidi linn) avalikult kasutatavate kohalike teede haldamise, kasutamise ja kaitse korraldamise alused ning nõuded.
(1) Tee – maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis. (2) Kohalik tee (edaspidi tee) – avalikuks kasutamiseks mõeldud kohalik maantee, tänav, jalgtee, jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis ning eratee, mis on Teeseaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras linna ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud. Kohalike teede nimekiri määratakse Paldiski Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsusega ning teede valdajaks on Paldiski linn. (3) Tänav on linnas paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. (4) Jalgtee ja jalgrattatee on rajatis, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks. (5) Eratee on rajatis, paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ning mida võib kasutada üksnes tee omaniku loal. Erateed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Nimetatud asjaoludest peab omanikku informeerima Päästeameti , Maanteeameti või kohaliku omavalitsuse vastutav töötaja. 1) Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Paldiski Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus ning teehoiukulude kandjad. (6) Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. (7) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit, vööndi laius nähakse vajadusel ette detailplaneeringuga. (8) Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1) kattega tee – sõidu- ja/või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate jne.); 2) kruusatee – pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest; 3) pinnastee – pealiskiht puudub ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel.
(1) Teed ja tee kaitsevööndit on keelatud kahjustada ja risustada. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. (2) Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. (3) Teel liiklevate sõidukite ja autorongide mõõtmed, mass ja teljekoormused ning tehnoseisund peavad vastama teede- ja sideministri 18. mai 2001 a. määrusega nr. 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» kehtestatud nõuetele. (4) Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. 1) Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Nimetatud sõidukid võivad kattega maanteed ületada selleks ettenähtud kohtades ja ka mujal, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee rikkumise. (5) Teel on keelatud teha selliseid sõidukite avariitöid, mille ajal võib kattele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid teekatet lagundavaid aineid. Avariitööde hädavajadusel tuleb rakendada teekatte kaitsmiseks tõhusaid meetmeid.
(1) Teel on keelatud: 1) lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks; 2) sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega; 3) sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; 4) sõita või manööverdada eraldusribal, süvendi ja mulde nõlvadel ja külgkraavides; 5) sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed; 6) ummistada sildade, truupide avasid, külgkraave ja drenaaži ning takistada vee juhtimist teemaalt; 7) ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda (kemikaalid, väetised, sõnnik jms), piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; 8) teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; 9) jätta teemaale järelevalveta kariloomi; 10) muuta tee seisundit nii, et liiklemise ohutus pole tagatud. (2) Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Linnavalitsus võib selle eest võtta tasu tema poolt määratud ulatuses. (3) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. (4) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks annab loa linnavalitsus. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi ja tema paigutuse skemaatiline joonis. 1) Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja. (5) Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: 1) maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; 2) teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; 3) ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; 4) ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; 5) takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; 6) paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 7) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 8) kaevandada maavara ja maa-ainest; 9) teha metsa uuendamiseks lageraiet; 10) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.
(1) Teehoidu korraldab linnavalitsus. Teede olukorrast ülevaate omamiseks koostab linnavalitsus linna teede registri. (2) Linna teehoiukava koostatakse kolmeks (3) aastaks ja seda tuleb igal aastal läbi vaadata ja vajadusel korrigeerida arvestades tee seisundinõudeid ning riigieelarvest avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatavat raha. Teehoiukava kinnitab linnavolikogu oma otsusega. (3) Teehoiukavas käsitletakse teetööde kavandamist, teede ehitamist, remontimist, hooldamist ja teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. (4) Teehoiukavas sisaldub: 1) ehitatavate ja remonti vajavate teede nimekiri; 2) hooldustööd teedel. (5) Teehoiutöödeks koostatakse kulude kalkulatsioon. Uue tee ehituse aluseks on projekt ja eelarve. (6) Teehoiukulude eelarve on linna iga-aastase eelarve osaks. (7) Teehoiutööde teostamise ajal tagab liiklusohutuse korraldamise teehoiutöö tegija. (8) Raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise ristumise ala. Raudteeületuskohal teeb ristumiskoha hoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudtee omanik vastavalt neile kuuluva kinnisasja ulatuses. Tee ja raudtee kattuvas kaitsevööndis teevad tee omanik ja raudteeomanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel. (9) Lõike tekst
(1) Seisundinõuded kattega teedele ja kruusateedele: 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; 5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; 7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 8) defektsed tähispostid peavad olema asendatud; 9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta; 10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema; 11) klaashelmestega kattemärgistus peab lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta; 12) teekattesse paigaldatud helkivatest silmadest peab igal 50-meetrisel teelõigul olema töökorras vähemalt 90%; 13) tee kaitsepiirded peavad olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkepiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis; 14) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele; 15) ühissõiduki peatuskohas peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje; 16) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 17) libeduse tõrjeks võib kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6 mm; 18) kevadised hooldustööd – liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud iga aasta 15. maiks. (2) Paldiski linna põhitänav on Rae tänav.
(1) Tänava seisunditase: Tänava liik Nõutav seisunditase põhitänav ja tee 3 jaotustänav 2 kõrvaltänav 2 veotänav ja -tee, väljak, parkimisplats 1 kvartalisisene tänav, jalgtänav, jalgtee 1 jalgrattatee 3 kõnnitee 3 (2) Kattega tee seisundinõuded: Näitaja Mõõtühik Seisunditaseme nõuded 1 2 3 Teekate tasasus nõutav keskmine IRI arv maanteel mm/m 10 8 5 teekatte defektid: praod laiusega kuni 2 cm ja teekatte murenemine sügavusega kuni 2,5 cm maanteel: võib esineda 15.nov kuni 15.juuni võib esineda 15.nov kuni 1.juuni võib esineda 15.nov kuni 15.mai tänaval: võib esineda 15.nov kuni 1.juuli võib esineda 15.nov kuni 15.juuni võib esineda 15.nov kuni 1.juuni augud läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm maanteel; võib esineda 15.nov kuni 15.juuni võib esineda 15.nov kuni 1.juuni ei või esineda tänaval: võib esineda 15.nov kuni 1.juuli võib esineda 15.nov kuni 15.juuni ei või esineda augud läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval võib esineda 15.nov kuni 1.juuni võib esineda 15.nov kuni 15.mai ei või esineda roopad roopa lubatud suurim sügavus mm 40 30 20 Teepeenar kindlustatud teepeenra seisund peab vastama katte seisundile, tugipeenar ei tohi takistada vee äravoolu ja ei või olla kõrgem või madalam katte kindlustatud peenra servast rohkem kui: cm 5 5 5 Tähistus maantee telgjoon teekatte laiusel üle 6,5 m ei ole nõutav nõutav nõutav tänava telgjoon teekatte laiusel üle 6 m ei ole nõutav nõutav nõutav maantee äärejooned, sõiduradade ja ristmike märgistus teekatte laiusel üle 6,5 m ei ole nõutav nõutav nõutav maantee äärejooned teekatte laiusel alla 6,5 m ei ole nõutav nõutav nõutav tänava sõiduradade ja ristmike märgistus teekatte laiusel üle 6 m ei ole nõutav nõutav nõutav tähispostid maanteel ja tänaval, kus lubatud piirkiirus on üle 50 km tunnis ja puudub valgustus ei ole nõutavad ei ole nõutavad nõutav Külgnähtavus maanteel: külgnähtavus külgkraavi välisservast, selle puudumisel mulde alumisest servast peab olema vähemalt m 1 2 4 tänaval, kus lubatud piirkiirus on üle 50 km tunnis ja puudub valgustus, külgnähtavus külgkraavi välisservast, selle puudumisel mulde alumisest servast peab olema vähemalt m 1 2 8 külgnähtavus maanteeristmikel ja tänavaristmikel, kus lubatud piirkiirus on üle 50 km tunnis ja puudub valgustus ristmikule lähemal kui 20 m on nõutav 5 m võrra laiem külgnähtavus ristmikule lähemal kui 20 m on nõutav 5 m võrra laiem külgnähtavus Heakorratööd rohu lubatud suurim kõrgus: maantee eraldusribal, teepeenral ja haljasribal cm 40 30 20 tänava eraldusribal ja teemaal tänavaäärsel haljasalal cm 15 7 7 tänava teemaa puhastustööd: puhastustööde perioodilisus vastavalt vajadusele kaks korda kuus üks kord nädalas Tehovõrkude kaevud ja kapedKaas võib olla kõrgemal või madalamal teekatte pinnast cm2 2 2 (3) Kruusatee seisundinõuded: Näitaja Mõõtühik Seisunditaseme nõuded 1 2 Pealispind põikprofiili kalle % üle 1,0 üle 2,0 kruusa või pinnase valli kõrgus tee servas, mis ei takista vee äravoolu cm määramata alla 10 tasasus roopad ja ebatasasasused sügavusega alla cm 10 8 Tähistus tähispostid tänaval, kus lubatud piirkiirus üle 50 km tunnis ja puudub valgustus ei ole nõutavad ei ole nõutavad Külgnähtavus külgnähtavus külgkraavi välisservast, selle puudumisel mulde alumisest servast, peab olema maanteel ja tänaval, kus lubatud piirkiirus on üle 50 km tunnis puudub valgustus: vähemalt m 1 1 külgnähtavus maanteeristmikel ja tänavaristmikel, kus lubatud piirkiirus on üle 50 km tunnis ja puudub valgustus sisu ristmikule lähenal kui 10 m peab olema tagatud 5 m võrra laiem nähtavus ristmikule lähenal kui 10 m peab olema tagatud 5 m võrra laiem nähtavus Heakorratööd maanteel; rohu niitmise sagedus teepeenralt hooaja jooksul kord 1 2 tänaval; rohu lubatud maksimaalne kõrgus tänava eraldusribal ja teemaa tänavaäärsel haljasalal cm 15 7 tänava puhastustööd puhastustööde perioodilisus vastavalt vajadusele kaks korda kuus Kruusatee seisunditase tänavatele liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas on 1. (4) Tänava talvine seisunditase: Tänava liik Nõutav seisunditase põhitänav ja tee 4 jaotustänav 3 kõrvaltänav 2 veotänav ja -tee, väljak, parkimisplats 2 kvartalisisene tänav, jalgtänav, jalgtee 2 jalgrattatee 3 kõnnitee 3 ohtlikud tänavalõigud 3 (5) Kattega tee talvised seisundinõuded: Näitajad Mõõtühik Seisunditaseme nõuded 1 2 3 4 Teepinna seisund lume-või jäätunud kate, libedusetõrje ohtlikes kohtades lume-või jäätunud kate, libedusetõrje kogu teel kõnnitee ning sõidujäljedsõiduteel lume- ja jäävabad,libeduse tõrje kogu teel kõnnitee ning sõiduteeteekate lume- ja jäävaba sõiduradade laiuses, libeduse tõrje kogu teel Nõutav haardetegur maanteel vähemalt 0,20 (ohtlikud kohad 0,25) 0,25 0,30 0,30 Lumesus Kohev lumi alla cm 10 5 3 (sõiduteel sõidujälgede vahe) lumekate puudub Sulalumi või lörts, soola ja lume segu all cm 6 3 2 (sõiduteel sõidujälgede vahe) lumekate puudub Lumevallide vahe maanteel mõõdetuna teepinnalt m 6 või kitsamal teel vähemalt sõiduraja laius 8 või kitsamal teel vähemalt sõiduraja laius sõiduradade ja teepeenarde laiuses sõiduradade ja teepeenarde laiuses Tasasus Roopad või ebatasasused kinnisõidetud lumes alla cm 4 3 sõidujälgede vahel võib olla kinnisõidetud lumekiht alla 2 cm teekate puhas, õhutemperatuuril alla -12C lubatud sõiduteel sõiduradade vahel lumekiht kuni 1 cm (6) Pinnastee seisundinõuded: 1) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed ning materjalid peavad olema eemaldatud; 2) teelt ja tee servast peavad olema kõrvaldatud ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 3) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 4) veeviimarid ei tohi olla ummistunud ega takistada vee voolu; 5) teelt peab olema tagatud vee äravool; 6) defektsed tähispostid peavad olema asendatud; 7) truubid peavad olema vähemalt 75% läbimõõdust puhtad, truubi kohal teekattes ei tohi olla auke ega läbivajumisi, mis viitavad konstruktsiooni lagunemisele; 8) pinnase vallid on lubatud kõrgusega kuni 30cm eeldusel, et vee äravool on tagatud; 9) tee servast 1m ulatuses ei tohi võsa, puude ja rohukasvu kõrgus ületada 1,5m, kui kui kraavi või nõva pole tee servas; 10) kraavi olemasolu korral tee servas peab kogu tee ja kraavi vaheline ala olema puhastatud võsast ja kasvavast metsast, kui eelnimetatud ala laius on väiksem kahest meetrist; 11) takistusi teede servas paiknevate kraavide ja nõvade voolusängis ei tohi esineda. Kraavi teepoolne nõlv peab olema puhas võsast ja kasvavatest puudest, kui teeserva ja kraavi nõlva vaheline kaugus on väiksem kui 2 m. Võsa ja rohukasvu kõrgus ei tohi ületada 1,5 m; 12) roopad pikkusega üle 50m, augud läbimõõduga üle 2m tuleb tuleb kõrvaldada vähemalt sügisese või kevadise hööveldamisega, sõltuvalt tekkimise ajast; 13) Lumetõrjet tuleb teostada vastavalt majanduslikele vajadustele. (7) Teedele, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangutega kasutades liikluskorraldusvahendeid. Liikluspiiranguid võib seada ka avalikust huvist lähtuvalt volikogu volitatud isik avalikult kasutatava tee kaitsmisel ja kasutamisel.
(1) Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb Paldiski linnavalitsusega kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Teel ja teemaal teehoiuvälisteks töödeks loa saamiseks tuleb linnavalitusele esitada kirjalik taotlus vallatee ja teemaa kasutamiseks, kasutamise tähtajad ja asendiplaan. (2) Tee kaitsevööndis oleva maa omanik või kasutaja võib kooskõlastamata teha oma majapidamise ja maakasutamisega seotud töid (maa harimine, saagi koristamine jms), kui need tööd ei ole vastuolus teeseaduse ja käesolevate nõuete teiste sätetega. Teega vahetult külgnevat maad võib maa omanik või -kasutaja harida kuni teemaa piirini, seejuures kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit ja nende nõlvu. Maaharimismasinatega ei ole lubatud välja sõita teele, manööverdada sellel või selle nõlvadel. Möödapääsmatu vajaduse korral tuleb sellised tööd kooskõlastada tee omanikuga. (3) Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldetöödeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. (4) Mitmele omanikule kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundi eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. Uue tee ristumiskoha ehitamise kulud kannab tee omanik, kes nõuab teede ühendamist. Teede omanike kokkuleppel võib kulud jaotada.
(1) Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Aasta jooksul kavandatavad kaevetööde plaanid, millised on seotud teekatte lõhkumisega, tuleb linnavalitsusele hiljemalt jooksva aasta 1. veebruariks. Avariilistel juhtudel vaadatakse tööde taotlused läbi jooksvalt. (2) Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad linnavalitsuse ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse aktiga. Akti vormi kehtestab linnavalitsus. (3) Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töötegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega. (4) Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. (5) Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada: 1) kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks; 2) tööde projekt või kirjeldus ja liikluskorralduse projekt; 3) tööde teostamise ajagraafik. (6) Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja linnavalitsuse esindaja(d) vajadusel kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse maa omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse aktis. (7) Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (telefonogramm, faks või avaldus) informeerima linnavalitsust kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed. (8) Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, liiklusvälise ürituse puhul, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Liikluse sulgemiseks või piiramiseks annab loa linnavalitsus. (9) Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes algataja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne tee sulgemist. (10) Teede ja tänavate sulgemise maksuga maksustatakse linna avalikult kasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemise eest maksumääraga 500 krooni ööpäevas. Tee loetakse suletuks ka juhul, kui liiklusele avatuks jääva sõidutee laius on väiksem kui 3 meetrit, jalgtee või jalgrattatee puhul, kui liiklemisele jääb avatuks alla poole tee laiusest. Maks tasutakse esitatud maksuteate alusel Paldiski linna eelarvesse. (11) Linnavalitsusel on õigus sulgeda tee või selle osa, kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee kandevõime nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või seal liigelda on ohtlik. (12) Avalikult kasutatava tee omavolilise sulgemise korral rakendatakse sulgeja suhtes viiekordset maksumäära.
Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord on kehtestatud teede- ja sideministri 1. septembri 1999 a. määrusega nr 50.
Linnavalitsus: 1) tagab teede sõidetavuse ja liiklusohutuse; 2) paigaldab liikluskorraldusvahendid; 3) jälgib teede seisukorda ning tee ja teemaaga külgnevate alade kasutajate tegevuse seaduspärasust, rakendab meetmeid tõkestamaks tee, teemaa ja teerajatiste kahjustamist ning ohu tekkimist liiklusele; 4) määrab teede talihoolduse ulatuse; 5) koostab teehoiukava; 6) teavitab elanikkonda teede ajutisest sulgemisest.
(1) Juriidilised ja füüsilised isikud, kes teede kasutamise või muu tegevusega on neid kahjustanud, risustanud või saastanud, kasutanud teid ebasihipäraselt või rikkunud käesoleva eeskirja teisi sätteid, kannavad vastutust „Väärteomenetluse seadustiku“ järgi ning teekasutus- ja teekaitsenõuete rikkumise eest „Teeseaduse“ §-des 40-408 toodud trahvisummade piires. (2) Teele tekitatud materiaalse kahju peab süüdlane hüvitama. (3) Materiaalse kahju suuruse teeb kindlaks linnavalitsus. (4) Linnavolikogu poolt volitatud isikul on õigus tuvastada kõigil avalikel teedel käesoleva eeskirja nõuete rikkumisi ning koostada ettekirjutusi. (5) Linnavolikogu volitatud isikul on õigus: 1) sõlmida eratee omanikega teekasutuse kokkuleppeid; 2) lasta eemaldada teele ja teemaale ilma nõuetekohase loata või kooskõlastuseta paigaldatud objektid (metsamaterjal, ehitusmaterjal, kergehitised, reklaami- ja infotahvlid) nende omaniku kulul; 3) reguleerida teehoiutööde puhul liiklust; 4) määrata kindlaks teele tekitatud kahju suurus ja esitada linnavalitsusele ettepanek selle süüdlaselt väljanõudmiseks; 5) teostada kontrolli käesoleva eeskirja täitmise üle.
Määrus jõustub 15.märtsil 2009.a.