(1) Illuka valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:2(2)volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;3(3)valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;4(4)valla sümbolid ja nende kasutamise kord;5(5)valla ametiasutuste moodustamise kord;6(6)valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;7(7)valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;8(8)välissuhted;9(9)muud küsimused, mis tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega.
(1) Kohalik omavalitsus on Eesti Vabariigi põhiseaduses demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.2(2)Kohalik omavalitsus:11) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;22) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:11) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;22) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;33) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;44) vallaelanike õigus osaleda valla omavalitsuse teostamisel;55) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest;66) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel;77) tegevuse avalikkus;88) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
Valla omavalitsusorganid on:11) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;22) vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
(1) Omavalitsuse ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning vallateede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.2(2)Omavalitsuse ülesandeks on korraldada valla koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.3(3)Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsus teisi kohaliku elu küsimusi:11) mis on talle pandud seadusega;22) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4(4)Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi:11) mis on talle pandud seadusega;22) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Illuka vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei sätestatud teisiti.5(5)Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel omavalitsustele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Illuka valla omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.2(2)Omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.3(3)Illuka vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.
Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.
(1) Illuka vallal on oma vapp ja lipp.2(2)Valla vapiks on punase kilbi keskel allasuunatud hõbedase tera ja kuldse käepidemega mõõk, saatena säärest ära lõigatud labajalad, varbad väljapoole. Jalgade kohal mõõgast läbistatud kuldne viie kolmiklehega kroon.3(3)Valla ristkülikukujuline lipp koosneb kahest võrdsest horisontaalsest laiust: ülemine on kollane, alumina roheline. Lipu keskel on valla vapp. Kollasel laiul, vapi kohal on üks ja mõlemalpool vappi üheksa sinist tähtristi.
(1) Valla vapp ja lipp on valla omandid, mille kasutamist korraldab vallavalitsus.2(2)Nii värvilist kui ka mustvalget vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning dokumendiplankidel, valla autasudel, valla ametiasutuste ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel, vallavalitsuse ja valla allasutuste hoonetel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel.3(3)Teistel valla füüsiliste ja juriidiliste isikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.4(4)Vallalippu võib alaliselt heisata vallavolikogu ja vallavalitsuse hoone peasissekäigu juurde lipumasti. Ajutiselt võib lippu heisata valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.5(5)Valla lipu ja vapikujutisega lauavimplit kasutatakse esinduseesmärkidel vallavalitsuses, vallavolikogus ja valla allasutustes. Lauavimplite kinkimine toimub üldjuhul vallavalitsuse korralduse või vallavolikogu otsuse alusel.6(6)Rahvusvahelistel, üleriigilistel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud.7(7)Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.8(8)Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.9(9)Lisaks eelpool nimetatutele võib vallas kasutusele võtta muud sümboolikat, mille kavandid ning kasutamise korra ja tingimused kinnitab vallavalitsus.
Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras.
(1) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.2(2)Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus.
(1) Valda likvideerida või selle nime ja piire ei tohi muuta ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata.2(2)Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid.3(3)Vallavalitsusel on õigus üksikaktidena anda korraldusi.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Illuka valla haldusterritooriumil.5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Vallavolikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.
(1) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse enne nende jõustumist eesti keeles kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 23 sätestatud tähtajal vallavalitsuse ruumides asuval teadetetahvlil, vallakantseleis ja valla veebilehel. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks Kuremäe ja Kurtna raamatukogus.2(2)Vallavolikogu määruses ei saa tagasiulatuvalt kehtestada sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.3(3)Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need saadab vallakantselei täitjale ja asjaosalistele.4(4)Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid asuvad vallakantseleis ja on kättesaadavad kõigile isikutele.
(1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis.2(2)Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat jõustumise tähtaega.3(3)Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.4(4)Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär või vallasekretäri asendaja kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 2 nõuetele.5(5)Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.6(6)Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vähemalt kolm päeva enne nende jõustumist ning nad on kättesaadavad asjaosalistele.7(7)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.8(8)Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.
(1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus.2(2)Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta.
(1) Asjaajamise keeleks vallas on eesti keel.2(2)Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises valla omavalitsusorganite avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida valla avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik.3(3)Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.
(1) Volikogu valitakse neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.3(3)Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud alustel ja korras.4(4)Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.5(5)Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel.
(1) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest volikogus või selle tööorganites, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike üldistest huvidest ja vajadustest.2(2)Volikogu liikme tegevus on avalik.3(3)Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi ja kirjalikke arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastused vallavalitsuselt ja ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi ei või volikogu delegeerida vallavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganitele ega avaliku ja erasektori koostöö läbi erasektorile.3(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele on volikogu pädevuses ka teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.4(4)Volikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele enda päevakorda teiste kohaliku elu küsimuste otsustamise, mis pole seadusega või volikogu poolt kehtestatud alusel ja korras antud kellegi teise otsustada või korraldada.5(5)Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes rahvaküsitlusi. Rahvaküsitluse läbiviimise otsustab volikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Rahvaküsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.
(1) Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. Volikogu võib volikogu istungil arutusele tulevaid küsimusi anda ettevalmistamiseks vallavalitsusele;22) esindab Illuka valda ja selle volikogu kas vastavalt seadusele või valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigustegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires. Volikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama valda ja volikogu temale antud pädevuse piires;33) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;44) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;55) pikendab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega volikogus;66) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;77) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;88) annab välja käskkirju volikogu töö korraldamiseks;99) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.2(2)Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.3(3)Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.4(4)Volikogu esimees saab hüvitist volikogu juhtimise eest volikogu poolt kinnitatud korra alusel.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse valimise seadusele.2(2)Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.3(3)Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1.4(4)Käesoleva paragrahvi 3.lõikes sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.5(5)Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.6(6)Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest.
(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl.2(2)Igal volikogu liikmel on õigus üles seada üks volikogu esimehe kandidaat. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.3(3)Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.4(4)Volikogu esimeheks osutub valitud kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälte enamuse.5(5)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.6(6)Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Valimiste läbiviimiseks moodustab volikogu avalikul hääletamisel kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, pädevus ja õigused, ajutise komisjoni korral ka tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.2(2)Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.3(3)Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.4(4)Komisjoni koosseis kinnitatakse ja koosseisu muudetakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme kinnitamisel on eelduseks tema nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi komisjoni koosseisu kinnitamise juures, peab nõusolek olema kirjalik.5(5)Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.6(6)Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.7(7)Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.8(8)Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees.9(9)Alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele.10(10)Komisjoni tegevuse lõpetamine toimub komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:11) volikogu õigusaktide eelnõud;22) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;33) isikute avaldused.2(2)Komisjonil on õigus:11) algatada volikogu õigusakti eelnõu;22) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;33) algatada arutelusid;44) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;55) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida tasulisi ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.3(3)Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.4(4)Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid.5(5)Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide (v.a revisjonikomisjon) koosolek kutsutakse üldjuhul kokku mitte harvem kui üks kord kuus.2(2)Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka kolmandiku komisjoni liikmete ettepanekul.3(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.4(4)Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.5(5)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud.6(6)Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.7(7)Koosoleku otsustused ettepanekute või taotlustega volikogule või vallavalitsusele vormistatakse eraldi dokumendina ja esitatakse registreerimiseks vallakantseleile.8(8)Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.9(9)Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad komisjonide esimehed volikogule ülevaate vähemalt kord aastas vastavalt volikogu tööplaanile.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.2(2)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.3(3)Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale, selgitustaotlusele või muule talle suunatud kirjale vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.4(4)Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsustusega.
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatavate asutuste) ning valla äriühingute tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.2(2)Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja komisjoni liige valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast.3(3)Revisjonikomisjoni esimees korraldab komisjoni tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale.4(4)Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt kahe revisjonikomisjoni liikme algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest.5(5)Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel:11) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;22) vallavalitsuse, hallatavate asutuste ja valla äriühingute raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;33) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele;44) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;55) vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.6(6)Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesande täitmiseks õigus:11) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;22) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse;33) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste.7(7)Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, informeerides sellest enne revisjoni algust volikogu esimeest. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile.8(8)Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.9(9)Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.10(10)Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd.11(11)Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.12(12)Revisjonikomisjon saadab vallavalitsusele eelakti, kus on kirjas avastatud puudused ja nende kõrvaldamise ettepanekud. Vallavalitsus tagastab revisjonikomisjonile kümne päeva jooksul eelakti koos omapoolsete kommentaaride, seisukohtade ja abinõude plaaniga.13(13)Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud vallavalitsuse vastust vormistatakse kontrollimise lõplikud tulemused aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:11) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;22) vallavara kasutamise sihipärasust;33) eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;44) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;55) aruandluse tõepärasust.14(14)Aktis peavad sisalduma:11) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;22) olukorra kirjeldus;33) viide õigusaktile, mida on rikutud;44) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu.15(15)Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.16(16)Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks.17(17)Revisjonikomisjon saadab otsuse ja akti vallavalitsusele ning samal ajal ka volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Volikogule esitatavatele dokumentidele lisatakse otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(1) Volikogu töötab täiskoguna, volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjonide kaudu.2(2)Volikogu töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar.3(3)Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.2(2)Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui kaks nädalat vastava ettepaneku esitamist.3(3)Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava erakorralise istungi ettevalmistamisel võib selles osas, mis puudutab vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt eelnõu läbivaatamise korda, põhimäärust mitte järgida.4(4)Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad. Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse ja päevakorras nimetatud punktide juurde kuuluvad dokumendid paberkandjal.5(5)Kutse loetakse kättesaaduks vallasekretäri abi arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal. Kirjalikku kutset sellisel juhul enam välja ei saadeta.6(6)Volikogu esimese istungi ja volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral asendusliikmetest kokkukutsutava volikogu istungi kutse saatmisel saadetakse volikogu liikmetele kutse paberkandjal.7(7)Kui volikogu liige ei saa volikogu istungil osaleda, peab ta sellest hiljemalt istungi alguseks teatama volikogu esimehele või vallakantseleisse. Mitteteatamine võidakse lugeda istungilt põhjuseta puudumiseks.8(8)Volikogu istungi päevakorra eelnõu esitab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele.9(9)Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra täiendamiseks või muutmiseks võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja volikogu komisjonid.
(1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud.2(2)Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, esmaspäeviti algusega kell 17.00 Illuka vallamajas, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi kuupäeva, kellaaega või kohta.3(3)Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.4(4)Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.5(5)Volikogu istung koos vaheaegadega kestab kuni 3 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(1) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, märgitakse protokolli ka tema saabumise või lahkumise kellaaeg.2(2)Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu esimehe asendaja. Juhul kui esimees või esimehe kohustusi täitev asendaja enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, juhatab volikogu istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.3(3)Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.4(4)Volikogu istungi avamine hõlmab päevakorra eelnõu arutamist ja päevakorra kinnitamist ning kutsutud külalistest teatamist. Päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega.5(5)Volikogu arutab istungil üksnes istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.6(6)Päevakorra väliselt edastatakse teateid ja käsitletakse volikogu istungil:11) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;22) istungi läbiviimist puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;33) ettepanekuid töö ajagraafiku muutmiseks;44) teadaandeid volikogu liikmetele ja komisjonidele. Teateid edastab volikogu istungi juhataja, kusjuures teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult;55) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra punkti arutamine päevakorra väliste teadete käsitlemiseks katkestatakse või kui seda jätkatakse.7(7)Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.8(8)Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.9(9)Volikogu istungi läbiviimisel:11) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 10 ja kaasettekandjale kuni 5 minutit;22) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 3 minutit;33) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse 1 minut;44) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;55) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;66) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;77) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega;88) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;99) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult;1010) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta.10(10)Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.11(11)Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.12(12)Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.13(13)Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.14(14)Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.15(15)Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.16(16)Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.17(17)Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või selliste juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles volikogu liige ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed.2(2)Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige, kui ta on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui volikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.3(3)Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale.4(4)Volikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.3(3)Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.4(4)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.5(5)Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.6(6)Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.7(7)Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab otsuse poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.8(8)Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos, esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.9(9)Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.10(10)Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja.11(11)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil.
(1) Käesolevas paragrahvi sätteid rakendatakse osaliselt ja teatud erisustega ka volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimisel.2(2)Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.3(3)Isikuvalimistel võivad kandidaate üles seada volikogu liikmed.4(4)Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida ning võivad oma kandidatuuri taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.5(5)Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras.6(6)Hääletusprotseduuri läbiviimiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis.7(7)Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletussedelite ettevalmistamiseks.8(8)Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.9(9)Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras.10(10)Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletamiskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil.11(11)Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime ees, kelle poolt ta hääletab.12(12)Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.13(13)Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada ja saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalejate nimekirjas.14(14)Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.15(15)Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:11) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või22) hääletussedel on jäetud täitmata.16(16)Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.17(17)Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.18(18)Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.19(19)Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis kaks kuud.20(20)Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.21(21)Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.2(2)Umbusaldamise algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab kirjalikult vormistatud umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.3(3)Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldust ei saa tagasi võtta.4(4)Küsimuse arutamisel volikogu istungil teeb üks umbusalduse algatajatest ettekande kuni 5 minuti ulatuses. Sama ettekandja vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust.5(5)Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil sõna võtta kuni 5 minuti ulatuses.6(6)Umbusaldushääletus on avalik.7(7)Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.8(8)Umbusalduse avaldamine või selle mitteavaldamine vormistatakse volikogu otsusega.9(9)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, ei saa samale isikule samal põhjusel 3 kuu jooksul uut umbusalduse avaldamist algatada.10(10)Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel istungil osalev volikogu vanim liige.11(11)Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.12(12)Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise.13(13)Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust (sh vallavanem) jäävad alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alusel ja korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri.14(14)Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei jää ametisse vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks.15(15)Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.
(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.2(2)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.3(3)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed;33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;55) vastuvõetud otsused;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.4(4)Protokolli juurde lisatakse istungist osavõtnud volikogu liikmete registreerimisleht, vastuvõetud otsuste ja määruste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.5(5)Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokolli õigsuse eest.6(6)Protokollid on tutvumiseks väljas vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.7(7)Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse kõrgem ametnik, kelle valib ametisse volikogu oma volituste ajaks.2(2)Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.3(3)Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.
(1) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.2(2)Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Vallavanema kandidaadi seab üles volikogu liige, esitades selleks istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat annab enda ülesseadmise kohta suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.4(4)Kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja nende ülesseadmise järjekorras. Kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.5(5)Pärast nimekirja sulgemist saavad kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras tutvustada ennast ja oma programmi kuni 10 minuti jooksul ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.6(6)Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustatakse volikogu liikmetest kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.7(7)Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras. Hääletussedelite ettevalmistamisel ja täitmisel kohaldatakse põhimääruse § 35 lõigetes 7 ja 10-13 sätestatut.8(8)Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl, sh volikogu liikmel, kes on esitatud vallavanema kandidaadiks.9(9)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletustulemuste kindlakstegemisel lähtub häältelugemiskomisjon põhimääruse § 35 lõigetes 15-16 sätestatust.10(10)Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.11(11)Hääletamistulemuste protokolli põhjal teeb istungi juhataja hääletustulemused teatavaks.12(12)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab istungi juhataja, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.13(13)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse - kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.14(14)Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.15(15)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel valituks mitteosutunud isik.
(1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.2(2)Vallavanema volitused kestavad uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Vallavanema volituste ennetähtaegse lõppemise alused ja aeg on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid:11) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;22) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;33) esindab valda ja vallavalitsust vastavuses seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vastavalt volikogu poolt antud pädevusele;44) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid;55) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;66) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;77) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;88) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad;99) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;1010) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda vallaosalusega äriühingu juhtorganisse.
(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud muu isik.2(2)Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on seotud vallavanema isikuga.3(3)Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.
Vallavanema puhkusele lubamise ja teenistuslähetusse suunamise kord on kehtestatud Illuka Vallavolikogu 25.08.2008.a. määrusega nr 38.
(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu vallavanema volituste ajaks.2(2)Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.3(3)Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis volikogule kinnitamiseks.4(4)Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.5(5)Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.6(6)Vallavalitsuse liikme vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamise päevast.2(2)Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
(1) Vallavalitsus:11) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse, või mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;22) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele;33) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;44) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;55) kehtestab hallatavate asutuste teenuste hinnad;66) korraldab hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet.2(2)Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada oma tööorganitena töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.2(2)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.3(3)Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ja juhatab istungit vallavanem, vallavanema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes. Neis päevakorrapunktides, kus vallavanem on end taandanud, juhatab istungit vallavanema asendaja.4(4)Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega.5(5)Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Istungile kutsutakse ka spetsialiste jt asjatundjaid, andmaks selgitusi päevakorra punktis käsitletava küsimuse kohta.6(6)Istungi kokkukutsumisel tehakse vallavalitsuse liikmetele teatavaks istungi toimumise aeg ja koht, päevakorra eelnõu ning korralduste ja määruste eelnõud. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkti arutamise aeg.7(7)Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat või vallasekretäri.8(8)Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
(1) Vallavalitsuse liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või –hõimlased on aktsionärid, osanikud või juhtkonna liikmed.2(2)Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavalitsuse liikmele teha ka vallavalitsuse liige, vallasekretär või muu istungil osalev isik, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui vallavalitsuse liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.3(3)Enesetaandamisest teatab vallavalitsuse liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust, selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale.4(4)Vallavalitsuse liikme enesetaandamine fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavalitsuse liikme võrra väiksem.
(1) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning valitsuse liikmete või küsimuse algatajate eriarvamused.2(2)Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.3(3)Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone, mille koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustavas vallavalitsuse korralduses.2(2)Vallavalitsuse komisjonide töökorraldusele kohaldatakse käesolevas põhimääruses volikogu komisjonide kohta sätestatut.
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Valla ametiasutust juhib vallavanem.3(3)Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu.4(4)Omavalitsusteenistust valla ametiasutuses (vallavalitsuses) reguleerib avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.5(5)Vallavalitsus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.2(2)Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.3(3)Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.4(4)Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab teisi talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.5(5)Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.2(2)Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, põhimääruse kinnitamise ning selle muutmise otsustab volikogu, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.3(3)Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamise ja muutmise kord sätestatakse vastava hallatava asutuse põhimääruses mille kinnitab volikogu.4(4)Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavanem.5(5)Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses.2(2)Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses.3(3)Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad.4(4)Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud korras. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel vallavanemale kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande.5(5)Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.6(6)Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele ja vallavanemale võib volikogu otsusega maksta tema ametist vabastamisel hüvitust, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži:11) kaks kuni kaheksa aastat – kuni kolme kuu ametipalk22) rohkem kui kaheksa aastat - kuni kuue kuu ametipalkning vabastamine toimub:33) seoses volituste tähtaja lõppemisega;44) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi täita;55) seoses umbusalduse avaldamisega.2(2)Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži:11) alla kolme aasta - kahe kuu ametipalk;22) 3-5 aastat - kolme kuu ametipalk;33) 6-10 aastat - kuue kuu ametipalk;44) üle kümne aasta - 12 kuu ametipalk.3(3)Hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik:11) vabastatakse ametist isiku algatusel;22) valitakse või nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks;33) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaar-karistus.
(1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või volitatud esindajad.2(2)Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.3(3)Volikogu esindab valda:11) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;22) suhetes Riigikoguga;33) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.4(4)Volikogu esimees esindab valda:11) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;22) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;33) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;44) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.5(5)Vallavalitsus esindab valda:11) seadustega, volikogu määruste või otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;22) suhetes Vabariigi Valitsusega;33) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.6(6)Vallavanem esindab valda:11) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;22) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;33) suhetes Ida-Viru Maavalitsusega.7(7)Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.8(8)Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu.2(2)Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik.3(3)Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, põhimääruses ja teistes volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, valitsus ja valitsuse hallatav asutus.2(2)Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla vallavanem või selleks volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras.3(3)Valitsus:11) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;22) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlust puudutavate õigusaktide eelnõud;33) osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;44) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;55) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadustega või volikogu õigusaktidega antud valitsuse pädevusse.
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema.2(2)Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse seaduse §-s 20. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.3(3)Kõik üldplaneeringud ja seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkondlikud arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.4(4)Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.5(5)Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:11) valla territooriumi mõne osa arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;22) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;33) mitme valla või linna või nende territooriumi osade arengukavana huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.6(6)Arengukava on aluseks:11) vallaeelarve koostamisele;22) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ning muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast;33) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.7(7)Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.8(8)Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, vallakantseleis ja valla veebilehel.9(9)Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuse vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.10(10)Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avalikustatakse valla veebilehel.Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul,arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta. Arengukava on kättesaadav vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel.11(11)Arengukava muutmine toimub käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
Eelarvet täidetakse vastavalt Illuka Vallavolikogu 24.05.2010 määrusele nr 12 „Illuka valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord“.
(1) Munitsipaalomandiks on valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi valla vara). Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud valla vara arvel.2(2)Valla vara valitsejad on volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus tema valdusesse antud vara suhtes. Valla vara valitsemise jaotuse ja üleandmise valla asutuste vahel otsustab vallavalitsus.3(3)Valla vara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valla valitsemiseks ja tulu saamiseks. Valla vara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus. Vallavara antakse tasuta kasutada või tasu eest kasutada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Vallavolikogu otsustab valla vara kasutusse andmise, kui:11) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta;22) vara maksumus on suurem kui 100 000 krooni (64 000 eurot);33) kasutusse antakse kinnisvara.Käesolevas lõikes loetlemata juhtudel otsustab valla vara kasutusse andmise vallavalitsus.4(4)Valla vara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. Valla vara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab volikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, muudel juhtudel teeb otsuse vallavalitsus.5(5)Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise, pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise otsustab volikogu.6(6)Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu.7(7)Valla omandis olevale kinnisasjale on lubatud volikogu otsusega seada reaalservituuti, isiklikku kasutusõigust (servituuti), reaalkoormatist või hoonestusõigust seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras arvestades valla avalikke huvisid.8(8)Valla vara võõrandamine on valla vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. Vara võõrandamise peamiseks viisiks on valla vara müük. Valla vara võõrandatakse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise ja otsustuskorras. Valla vara võõrandamise otsustab volikogu ja see toimub volikogu õigusaktidega ettenähtud tingimustel.9(9)Valla vara kohta peab arvestust vallavalitsus vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele.10(10)Valla vara kõlbmatuks tunnistamiseks moodustab vara valitseja komisjoni, mis koostab vara mahakandmise akti. Valla vara mahakandmise otsustab vallavalitsus.11(11)Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui:11) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara ei ole õnnestunud võõrandada;22) on tõestatud vara säilimise ebaotstarbekus;33) vara on osaliselt või täielikult hävinenud.
(1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.2(2)Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.3(3)Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.4(4)Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, mille nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees, vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.
(1) Põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.2(2)Põhimääruse vaatab volikogu läbi kuue kuu jooksul arvates volikogu valimisest ja vajadusel algatab põhimääruse muutmise.3(3)Põhimääruse või selle muutmise määruse eelnõu peab volikogu istungitel läbima kaks lugemist.
Tunnistada kehtetuks Illuka Vallavolikogu 21.03.2000.a. määrus nr 11 “Illuka valla põhimääruse kinnitamine”.
Põhimäärus jõustub 01. jaanuarist 2011.a.