Redaktsioonide võrdlus

(1) Käesolevat määrust kohaldatakse alternatiivfondi valitsejale (edaspidi fondivalitseja) investeerimisfondide seaduse (edaspidi seadus) § 91 lõike 1 tähenduses ja tema valitsetavale investeerimisfondile (edaspidi fond) või fondile mille osakuid või aktsiaid fondivalitseja pakub, ning selle fondi depositooriumile. (2) Käesoleva määrusega täpsustatakse nõudeid: 1) fondivalitseja omavahenditele ning organisatsioonilisele ülesehitusele ja korraldusele, sealhulgas sisekontrolli süsteemile, fondivalitseja juhtide tasustamisele, huvide konflikti maandamisele ja vältimisele fondivalitsejas ning fondi vara hindamisele; 2) fondi kohta investoritele teabe edastamisele; 3) fondivalitseja ja fondi aruandlusele; 4) fondi poolt äriühingutes osaluste omandamisele; 5) fondi depositooriumile; 6) Eestis asutatud fondivalitseja tegevusele kolmandas riigis, kolmandas riigis moodustatud või asutatud fondi osakute või aktsiate pakkumisele (edaspidi fondi pakkumine) ja kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevusele fondi pakkumisele. (3) Käesolevas määruses mõistetakse fondina ka seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud fondivalitseja valitsetavat muud ühisteks investeeringuteks loodud varakogumit või isikut, mis ei ole asutatud seaduse alusel, sealhulgas välisriigis asutatud fondi. Sellisele varakogumile või isikule kohaldatakse käesolevas määruses fondi kohta sätestatut, osalusele käesolevas määruses fondi osakute või aktsiate kohta sätestatut ning selles osalust omavatele isikutele osakuomaniku või aktsionäri kohta sätestatut. (4) Käesolevas määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata fondivalitseja valitsetavate eurofondide ega pensionifondide ega nende depositooriumite suhtes. (5) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud fondivalitsejale kohaldatakse §-des 23–27 sätestatut. Eelmises lauses nimetamata riigi (edaspidi kolmas riik) asutatud fondivalitsejale kohaldatakse §-des 28–40 sätestatut. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumile kohaldatakse §-s 20 sätestatut. (6) Täpsemad nõuded fondivalitseja tegevusele, tema valitsetavale fondile ja selle depositooriumile on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.3.2013, lk 1–95).

(1) Lisaks seaduse §-s 87 sätestatule peab fondivalitsejal olema kutsealasest hooletusest tuleneva riski katmiseks vastutuskindlustus või täiendavad omavahendid, mis on piisavad fondivalitseja kohustuste täitmiseks. (2) Fondivalitseja võib omavahendite minimaalsuuruse ulatuses investeerida ainult likviidsesse varasse või lühikese aja jooksul kergesti rahaks vahetatavasse varasse ning investeerimine spekuleerimise eesmärgil ei ole lubatud.

(1) Fondivalitsejal tuleb rakendada oma ülesannete täitmiseks piisavaid vahendeid ja kordasid ning piisavate oskuste, teadmiste ja kogemustega töötajaid, samuti tagada, et tema juhtimis- ja raamatupidamiskord, andmete töötlemise kord ning järelevalvesüsteemid on kooskõlas valitsetavate fondide tegevuse laadi ja keerukuse astmega. (2) Fondivalitsejas tuleb rakendada korda, mis võimaldab tuvastada iga valitsetava fondi arvel tehtud tehingu sisu, pooled, tegemise aja ja koha. (3) Seaduse § 582 lõikes 1 nimetatud riskijuhtimise teostaja peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud fondivalitseja teistest tegevusvaldkondadest, sealhulgas fondi vara investeerimisest. (4) Fondivalitseja riskijuhtimise teostajale ei kohaldata seaduse § 582 lõike 2 punktides 2–4 ja lõikes 3 sätestatut. Lisaks seaduse § 582 lõike 2 punktides 1 ja 5 sätestatule on fondivalitseja riskijuhtimise teostajal järgmised ülesanded: 1) kontrollida investeerimisotsuse vastavust valitsetava fondi üldisele investeerimispoliitikale ja riskiprofiilile; 2) tagada investeeringuga seotud riskide mõõtmine ja juhtimine ning fondi investeeringutele riskidest tuleneva mõju hindamine igal ajal, viies vajadusel läbi stressiteste; 3) nõustada fondivalitseja nõukogu riskide juhtimisega seotud küsimustes. (5) Kui fondivalitseja kasutab fondi vara valitsemisel finantsvõimendust seaduse § 91 lõike 8 tähenduses (edaspidi finantsvõimendus), tuleb fondivalitsejal kehtestada asjakohased piirangud finantsvõimenduse kasutamiseks ja vajadusel tõendada finantsvõimenduse kasutamisel piirangute järgimist. (6) Fondivalitsejal tuleb kindlaks määrata finantsvõimenduse maksimaalne piirmäär, mida fondivalitseja võib kasutada iga valitsetava fondi nimel, ja finantsvõimendusega seotud tagatise või garantii kasutamise tingimused, arvestades järgmisi tingimusi: 1) fondi tüüp; 2) fondi investeerimispoliitika; 3) fondi finantsvõimenduse allikad; 4) seos muude finantseerimisasutustega, millest võib tuleneda süsteemne risk; 5) vajadus piirata mis tahes vastaspoolega seotud riski; 6) ulatus, milles finantsvõimendus on kaetud tagatisega; 7) vara ja kohustuste suhe; 8) fondi valitseja tegevuse laad, ulatus ja maht sellel turul. (7) Fondivalitseja on kohustatud rakendama iga valitsetava finantsvõimendusega fondi suhtes, mille osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel, piisavaid likviidsusriski juhtimise protseduure, et tagada fondi investeerimispoliitika ja likviidsusprofiili vastavus fondi kohustustega ning fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimustega. (8) Fondivalitsejal tuleb fondi likviidsusriski tuvastamiseks ja mõõtmiseks tavapärastes ja erakorralistes tingimustes viia läbi stressiteste.

(1) Fondivalitseja nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle seaduse §-s 561 nimetatud fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted). Tasustamise põhimõtete kehtestamisel tuleb arvestada fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. (2) Tasustamise põhimõtteid tuleb järgida iga väljamakse tegemisel fondivalitseja või fondi varast, sealhulgas fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale. (3) Fondivalitseja töötajad käesoleva määruse tähenduses on töötajad, kelle: 1) tööülesandeks on fondivalitsejas juhtimis- või kontrolliülesande täitmine; 2) tööülesannete hulka kuulub fondivalitseja riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, sealhulgas riskijuhtimise teostamine; 3) töötasu aastane kogusumma on võrdsel tasemel fondivalitseja juhatuse liikme, riskijuhtimise teostaja või riskijuhi töötasuga. (4) Fondivalitseja juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtete rakendamist. (5) Kui see on proportsionaalne fondivalitseja ja valitsetavate fondide suuruse, tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, moodustatakse fondivalitsejas töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist fondivalitsejas ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee: 1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate, sealhulgas riskijuhtimise ja kontrolli ülesannet täitvate töötajate tasustamise üle; 2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral muudatusi tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks. (6) Töötasukomitee moodustatakse fondivalitseja nõukogu liikmetest. (7) Tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele peab vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindama fondivalitseja siseauditi üksus, välja arvatud juhul, kui fondivalitsejas on moodustatud töötasukomitee.

(1) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale majandustulemuste ja tehingute eest makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvestada kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja tulevasi riske. Seaduse § 561 lõikes 3 sätestatud tingimuste rakendamisel tuleb arvesse võtta: 1) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ja äriüksuse töötulemusi, sealhulgas finantsnäitajaid ja muid tulemusi; 2) fondivalitseja valitsetavate fondide osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi ja fondi investeeringutega seotud riske. (2) Fondivalitseja juhatuse liikme või töötajaga sõlmitud lepingus võib kindlaks määratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal. (3) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum fondivalitseja valitsetavate fondide osakutest, aktsiatest või muudest sarnastest õigustest, mis on seotud fondi osakute või aktsiate omandamisega, välja arvatud juhul, kui fondivalitseja valitsetavad fondid, mis ei ole pensionifondid või eurofondid, moodustavad vähem kui 50 protsenti fondivalitseja valitsetavast varast. (4) Tulemustasu olulise osa, mis ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust, väljamaksmise peab jaotama tasakaalustatult kolmele kuni viiele aastale, arvestades valitsetavate fondide äritsüklit, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi ja riskiprofiili. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab 60 protsenti tulemustasust jaotama lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust. Käesolevas lõikes nimetatud tulemustasu olulise osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus. (5) Tulemustasu osale, mis makstakse välja lõikes 3 nimetatud väärtpaberites, tuleb kohaldada asjakohast võõrandamise keeldu, mis on kooskõlas fondivalitseja, tema valitsetavate fondide ja nende investorite huvidega. Võõrandamise keeldu tuleb kohaldada nii väljamakstud tulemustasu osale kui ka tulemustasu osale, mille väljamaksmine on jaotatud vastavalt lõikele 4. (6) Kui fondivalitsejas on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord, tehakse juhatuse liikme või töötaja pensioniõiguse tekkimisel pensioni väljamaksed lõikes 3 sätestatud proportsioonis ja väärtpaberitena ning kohaldatakse nendele väärtpaberitele lõikes 5 nimetatud võõrandamise keeldu pikkusega vähemalt viis aastat. (7) Kui juhatuse liikme leping või töötaja töösuhe fondivalitsejaga lõppeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb fondivalitsejal säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul lõikes 3 nimetatud väärtpaberitena.

(1) Kui fondivalitseja poolt seaduse § 703 alusel kehtestatud huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmed ei taga osakuomanike või aktsionäride huvide kahjustamise ohu vältimist, teavitab fondivalitseja osakuomanikku või aktsionäri enne temaga tehingu tegemist huvide konfliktide üldisest laadist ja allikast ning kohaldatavast huvide konflikti vältimise korrast. (2) Juhul kui fondivalitseja kasutab fondi varaga tehingute tegemisel peamaaklerit, tuleb peamaakler valida fondivalitsejalt eeldatava ettevaatlikkuse ja hoolsusega. Peamaakleri kasutamisel tuleb sõlmida kirjalik leping, milles nähakse ette: 1) fondi varaga tehingute tegemise, sealhulgas vara üleandmise ja taaskasutamise võimalused, mis on kooskõlas fondi tingimuste või põhikirjaga; 2) fondi depositooriumi teavitamine peamaakleriga lepingu sõlmimisest. (3) Peamaakler käesoleva määruse tähenduses on krediidiasutus, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus, mis osutab vara hoidmise, ülekande ja arveldusteenuseid, investeerimisteenuseid või investeerimiskõrvalteenuseid väärtpaberituru seaduse §-de 43 ja 44 tähenduses, nagu väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine ning korralduse täitmine kliendi nimel või arvel, väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine ning väärtpaberite laenamine, või pakub fondi valitsemiseks vajalikke tehnilisi vahendeid.

(1) Fondivalitseja kehtestab korra, mis võimaldab iga fondi vara puhasväärtust sõltumatult hinnata. Teave fondi vara puhasväärtuse hindamise ja selle kohta investoritele teabe andmise tuleb esitada fondi tingimustes või põhikirjas. (2) Kui seaduse § 144 lõikest 2 ja § 204 lõikest 3 ei tulene teisiti, tuleb fondi vara ja osaku või aktsia puhasväärtus kindlaks määrata ja investoritele teatavaks teha üks kord aastas. (3) Lisaks lõikes 2 sätestatule tuleb fondi, mille osakuid või aktsiaid ei võeta investori nõudmisel tagasi ühe kuu jooksul vastava nõude esitamisest, vara ja osaku või aktsia puhasväärtus kindlaks määrata ja investoritele teatavaks teha osakute või aktsiate väljalaske või tagasivõtmise või muul viisil fondist väljamaksete tegemise päeval. (4) Kui seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud fondivalitseja valitsetava muu ühisteks investeeringuteks loodud varakogumi või isiku osakuid või aktsiaid võetakse tagasi investori nõudmisel ühe kuu jooksul arvates vastava nõude esitamisest, tuleb fondi vara ja osaku või aktsia puhasväärtus kindlaks määrata ja avalikustada sagedusega, mis on fondi vara ja fondi osakute või aktsiate väljalaske- ja tagasivõtmistingimusi arvestades asjakohane. (5) Fondi vara hindamine tuleb läbi viia erapooletult ning piisava vilumuse ja hoolsusega. Fondi vara hindaja ei või olla seaduse § 251 lõike 1 punktis 2 nimetatud fondi üldkoosolek. (6) Fondi vara võib hinnata: 1) fondivalitseja, kui vara hindamine on sõltumatu vara investeerimise ülesannete täitmisest ja tasustamise põhimõtete kindlaksmääramisest ning fondivalitsejas on rakendatud meetmed vara hindamisega seotud isikute huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks, või 2) vara hindamise teenust pakkuv kolmas isik (edaspidi käesolevas paragrahvis välishindaja), kes on sõltumatu fondist, fondivalitsejast ja muust isikust, kellel on fondi või fondivalitsejaga märkimisväärne seos. (7) Välishindajaks võib olla isik, kes allub järelevalvele või kellele kohaldatakse ametialase tegevuse nõudeid ning kellel on piisavalt teadmisi, kogemusi ja vahendeid fondi vara hindamiseks. Välishindajaks võib olla depositoorium, kui vara hindamine on sõltumatu depositooriumi ülesannete täitmisest ning kui on rakendatud meetmed huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks, mis avalikustatakse fondi osakuomanikele või aktsionäridele vastavalt huvide konflikti vältimise korrale. (8) Välishindajale ülesannete edasi andmisel tuleb täita fondivalitseja ülesannete edasiandmisele seaduse §-des 73–75 ja käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõudeid. Välishindaja ei tohi anda vara hindamise ülesannet edasi kolmandale isikule. (9) Fondivalitseja teavitab välishindaja määramisest Finantsinspektsiooni. Kui välishindaja ei vasta lõikes 7 sätestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda uue välishindaja nimetamist. (10) Kui fondi vara hindajaks ei ole määratud välishindajat, võib Finantsinspektsioon nõuda, et fondi vara hindamise korda või fondi vara hindamist kontrolliks välishindaja või vandeaudiitor. (11) Fondivalitseja vara hindamise ja osakute või aktsiate puhasväärtuse kindlaksmääramise ülesande edasiandmine välishindajale ei vabasta fondivalitsejat vastutusest selle ülesande täitmise eest. (12) Välishindaja vastutab oma kohustuste rikkumisest tuleneva kahju tekitamise eest. Välishindaja vastutust ei saa piirata lepinguga. (13) Märkimisväärse seose kindlaksmääramisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 7 lõikes 4 sätestatut.

(1) Seaduse §-des 73–75 fondivalitseja ülesannete edasiandmise kohta sätestatut kohaldatakse ka fondivalitseja riskijuhtimise ülesande edasiandmisele. (2) Fondivalitseja võib fondi vara investeerimise või riskijuhtimise ülesande täitmise anda seaduse § 74 lõikes 2 nimetamata isikule Finantsinspektsiooni nõusolekul. (3) Kolmas isik võib talle edasi antud fondi valitsemise ülesanded edasi anda järgmistel tingimustel: 1) fondivalitseja on andnud selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku; 2) fondivalitseja on esitanud enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist selle Finantsinspektsioonile; 3) isikule, kellele ülesanded edasi antakse, kohaldatakse kõiki fondivalitseja ülesannete, sealhulgas vara valitsemise ja riskijuhtimise ülesannete edasiandmise kohta sätestatud nõudeid. (4) Kui kolmas isik annab fondivalitseja ülesanded edasi, vastutab tema seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise eest.

(1) Fondivalitseja valitsetava fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne (edaspidi käesolevas paragrahvis aruanne) tehakse investoritele kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kui seaduse § 244 lõike 4 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest ei tulene teisiti, koosneb fondi aruanne vähemalt bilansist, kulude ja tulude aruandest ja tegevusaruandest. Lisaks eelmises lauses nimetatule peab fondi aruanne sisaldama järgmiseid andmeid: 1) muudatused § 10 kohaselt investoritele esitatavas teabes; 2) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude summa, sealhulgas põhi- ja tulemustasu, töötasu saajate arv ning fondivalitsejale makstud osa fondi kasumist; 3) majandusaastal fondivalitseja juhtidele ja teistele töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub fondi riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, makstud töötasude summa. (3) Kui aruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, peab aruanne sisaldama lõike 2 teises lauses nimetatud andmeid, mida emitendi aruandes ei ole avalikustatud. (4) Kui seaduse § 242 lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, annab fondivalitseja investori nõudmisel investorile aruande tasuta. Aruanne peab olema kättesaadav Finantsinspektsioonile ja välisriigi fondi korral fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele. (5) Seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud fondivalitseja valitsetava muu ühisteks investeeringuteks loodud varakogumi või isiku majandusaasta aruannet peab kontrollima vandeaudiitor ja vandeaudiitori aruanne lisatakse majandusaasta aruandele. (6) Kui fondivalitseja valitseb välisriigis asutatud fondi, tuleb fondi raamatupidamist korraldada vastavalt fondi päritoluriigi õigusaktidele.

(1) Fondivalitsejal tuleb iga valitsetava fondi kohta teha investorile kättesaadavaks vähemalt järgmine teave: 1) teave fondi investeerimispoliitika kohta; 2) fondi investeerimispoliitika muutmise kord; 3) investori õigused ja kohustused, sealhulgas kohtualluvus; 4) andmed fondivalitseja, depositooriumi, audiitori ja kolmandate isikute kohta, kellele on fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded edasi antud, samuti huvide konflikti vältimise ja maandamise kord; 5) teave §-s 2 sätestatud omavahendite nõude täitmise kohta; 6) fondi vara hindamise ja osaku või aktsia puhasväärtuse kindlaksmääramise kord; 7) fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused tava- ja erandolukorras; 8) kõigi fondi või investorite arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende piirmäärad; 9) teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise, sooduskohtlemiseks õigust andvate aluste ja soodustatud investorite kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga; 10) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne, mis vastab §-s 9 sätestatud nõuetele; 11) fondi osakute või aktsiate väljalaske ja müümise kord; 12) fondi vara puhasväärtus või osaku või aktsia viimane turuhind; 13) olemasolul fondi varasem tootlus; 14) andmed peamaakleri kohta ning peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja korduvalt kasutamise tingimused depoolepingus; 15) lõigetes 3 ja 4 nimetatud teabe andmise kord. (2) Fondi investeerimispoliitika kohta tuleb vastavalt lõike 1 punktile 1 investoritele kättesaadavaks teha vähemalt järgmine teave: 1) teave ühisfondi või muu fondi asukoha kohta, millesse fondi vara investeeritakse, kui fond on investorfond või fond, mille vara investeeritakse teise fondi suures ulatuses; 2) vara kohta, millesse fondi vara investeeritakse, ja investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud; 3) teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, vara ja tagatiste uuesti kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud. (3) Fondivalitseja teavitab lisaks lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata ka kõikidest kokkulepetest, millega depositoorium on ennast vastavalt § 19 lõikele 3 või 4 vastutusest vabastanud, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega. (4) Fondivalitsejal tuleb fondi investorile regulaarselt kättesaadavaks teha järgmine teave: 1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda; 2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused; 3) fondi riskiprofiil ja vastavate riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus. (5) Finantsvõimendust kasutava fondi kohta tuleb avaldada regulaarselt järgmine teave: 1) muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras; 2) õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt; 3) fondi finantsvõimenduse kogusuurus. (6) Lõigetes 1–5 nimetatud teavet ei tule eraldi kättesaadavaks teha juhul, kui see on esitatud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis. (7) Lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest tuleb fondivalitsejal investoreid teavitada. Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel fondi likviidsuse juhtimiseks osakute või aktsiate tagasivõtmise korra muutmisest ning käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud teabe muutmisest, tuleb investoreid teavitada viivitamata. (8) Käesolevas määruses mõistetakse investorfondina fondi, mille vara võib vähemalt 85 protsendi ulatuses investeerida ühisfondi osakutesse või aktsiatesse või muul viisil paigutada ühisfondi. Ühisfond on fond, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) tema osakuomanike või aktsionäride hulgas on vähemalt üks investorfond; 2) ta ei ole ise investorfond; 3) tema vara ei ole investeeritud investorfondi osakutesse ega aktsiatesse.

(1) Fondivalitseja peab esitama Finantsinspektsioonile regulaarselt teabe tema valitsetavate fondide, nende varasse kuuluvate kaubeldavate finantsinstrumentide ja kauplemiskohtade, kus fondivalitseja fondi nimel kaupleb, ning fondide peamiste riskide ja riskikontsentratsiooni kohta. (2) Finantsinspektsioonile esitatavas teabes tuleb välja tuua iga lepinguriigis pakutava fondi kohta järgmine teave: 1) mittelikviidse vara osakaal, millele rakendatakse erikorda vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 231/2013; 2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused; 3) fondi riskiprofiil ning fondi tururiski, likviidsusriski, vastaspoole riski (krediidiriski), operatsiooniriski ja muude riskide juhtimiseks vajaliku riskijuhtimissüsteemi kirjeldus; 4) fondi vara liigid; 5) läbiviidud stressitestide tulemused. (3) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsiooni nõudel järgmise teabe: 1) iga fondivalitseja valitsetava lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi ja vajadusel lepinguriigis pakutava fondi majandusaasta aruanne; 2) fondivalitseja valitsetavate fondide nimekiri iga kvartali lõpus. (4) Kui fondi vara valitsemisel kasutatakse olulisel määral finantsvõimendust, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile sellise fondi kohta järgmise teabe: 1) fondi finantsvõimenduse üldine tase; 2) fondi finantsvõimenduse jagunemine raha või väärtpaberite laenamisest tuleneva finantsvõimenduse ja tuletisinstrumentide laenamisest tuleneva finantsvõimenduse vahel; 3) mil määral on fondi vara korduvalt kasutatud finantsvõimenduskokkulepete alusel. (5) Lõikes 4 nimetatud teave esitatakse finantsvõimenduse viie suurima allika kohta iga finantsvõimendusega fondi lõikes. (6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile teabe vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 231/2013 lisas IV sätestatud aruande vormidele elektrooniliselt.

(1) Finantsvõimendusega fondi valitseva fondivalitseja üle järelevalve teostamisel Finantsinspektsioon: 1) jälgib esitatud teavet, aruandeid ja muid dokumente kontrollides, mil määral fondi finantsvõimendus tekitab süsteemset riski, turuhäirete riske või majanduse pikaajalist kasvu ohustavat riski; 2) hindab finantsvõimendust kasutava fondivalitseja ja fondiga seotud riske ja vajadusel kehtestab süsteemse riski ja turuhäirete riski maandamiseks piirangud finantsvõimenduse kasutamisele fondivalitseja või fondi poolt (edaspidi finantsvõimenduse kasutamise piirang); 3) teavitab finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja välisriigi fondile finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisel fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. (2) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja välisriigi fondile finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisel fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisest kümme tööpäeva enne piirangu kehtestamist ning esitab info finantsvõimenduse kasutamise piirangu tingimuste, põhjuste ja piirangu jõustamise aja kohta. Erakorralistel asjaoludel võib Finantsinspektsioon otsustada finantsvõimenduse kasutamise piirangu jõustamise enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaega. (3) Finantsinspektsioonil tuleb põhjendada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse seisukohtade mittearvestamist.

(1) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, tuleb käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldada kontrolli omandamisel lepinguriigis asutatud juriidilises isikus või muus samaväärses ühingus, mille aktsiad või muud osalust andvad väärtpaberid (edaspidi käesolevas peatükis aktsia) ei ole kauplemisele võetud väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi mittekaubeldav äriühing), kui kontrolli omandab: 1) fondivalitseja valitsetav fond või 2) ühiselt mitu fondi, mida fondivalitseja valitseb või mida fondivalitseja valitseb ühiselt muu fondivalitsejaga. (2) Paragrahvi 14 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka mittekaubeldavas äriühingus vähemusosaluse omandamisel. (3) Paragrahvi 14 lõikes 4 ja §-s 16 sätestatut kohaldatakse kontrolli omandamisel lepinguriigis asutatud äriühingus või muus samaväärses ühingus, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 5. (4) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ei kohaldata kontrolli omandamisel väike- ja keskmise suurusega ettevõtjas väärtpaberituru seaduse § 141 lõike 7 tähenduses või eriotstarbelises ettevõttes, mis on loodud kinnisvara ostmiseks, valdamiseks ja haldamiseks. (5) Käesolevas määruses mõistetakse kontrolli omandamisena mittekaubeldava äriühingu aktsia- või osakapitalist vähemalt 50-protsendilise hääleõiguse omandamist. Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse fondile kuuluvaks hääled, mis kuuluvad fondi kontrollitavale äriühingule, ning fondi või fondi kontrollitava äriühingu jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled. Hääleõigus määratakse kindlaks kõigi ühte liiki aktsiate alusel, millega on hääleõigus esindatud, isegi kui nende aktsiate hääleõigus on piiratud. (6) Käesolevas määruses kohaldatakse emitendis kontrolli omandamisele väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatut. (7) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb arvestada töötajate usaldusisiku seaduses konfidentsiaalse teabe hoidmise kohta sätestatut. Töötajate usaldusisikuna käsitatakse töötajate usaldusisiku seaduse §-s 2 nimetatud isikut. (8) Käesolevas peatükis hõlmab: 1) aktsia ka osa või muud samaväärset õigust, mis on seotud osaluse omandamisega lepinguriigi ühingus; 2) aktsiakapital ka osakapitali või muud samaväärset kapitali lepinguriigi ühingus; 3) aktsionär ka osanikku või muud samaväärset hääleõigusega isikut lepinguriigi ühingus.

(1) Fondivalitseja, kelle valitsetav fond kas otseselt või kaudselt, isiklikult või koos muu fondiga või muu isikuga omandab mittekaubeldava äriühingu osaluse, mis on 10, 20, 30, 50 või 75 protsenti aktsiakapitalist, või suurendab või vähendab osalust nimetatud protsentideni aktsiakapitalis, peab esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva pärast Finantsinspektsioonile teate osaluse omandamise või osaluse suurendamise või vähendamise kohta. Kontrolli omandamisel mittekaubeldavas äriühingus tuleb teade esitada ka mittekaubeldavale äriühingule ja mittekaubeldava äriühingu aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks. (2) Kontrolli omandamisel peab lõikes 1 sätestatud teade (edaspidi käesolevas peatükis teade) sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) hääleõiguste jagunemine äriühingus; 2) kontrolli omandamise tingimused, sealhulgas teave kõigis osaluse omandamise tehingutes osalenud isikute ja nende esindajate kohta ning võimaluse korral teave nende kontrollitavate äriühingute kohta, kelle kaudu selliste hääleõigustega seotud väärtpabereid faktiliselt hoitakse; 3) osaluse piirmäära saavutamise või ületamise kuupäev; 4) äriühingu juhatuse kohustus teavitada äriühingu usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid kontrolli omandamisest äriühingu üle ja käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud teabest. (3) Lisaks teate edastamisele tuleb fondivalitsejal teha Finantsinspektsioonile, mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks, järgmine teave: 1) andmed fondivalitseja kohta, kes üksi või ühiselt muu fondivalitsejaga valitseb kontrolli omandanud fondi; 2) fondivalitseja, fondi ja äriühingu, mille üle kontroll omandati, vahelise huvide konflikti vältimise ja maandamise kord, sealhulgas meetmed, millega tagati poolte sõltumatus lepingu sõlmimisel; 3) äriühingu poolt teabe avaldamise ja töötajate informeerimise kord. (4) Emitendis kontrolli omandamisel tuleb lõike 2 punktis 4 ja lõikes 3 nimetatud teave teha kättesaadavaks Finantsinspektsioonile, emitendile ja emitendi aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks. (5) Mittekaubeldavas äriühingus kontrolli omandanud fondi fondivalitsejal tuleb avaldada mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks, teave mittekaubeldava äriühingu edasise äritegevuse plaanide ja nende mõjude kohta töötajate töötingimustele ning tagada, et mittekaubeldava äriühingu juhatus teavitaks käesolevas lõikes nimetatud asjaoludest äriühingu usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid. (6) Mittekaubeldavas äriühingus kontrolli omandanud fondi fondivalitsejal tuleb Finantsinspektsioonile ja fondi investoritele esitada teave äriühingu üle kontrolli omandamise rahastamise tingimuste kohta.

(1) Kontrolli omandanud fondi aastaaruandes tuleb avaldada mittekaubeldava äriühingu tegevuse sõltumatu ülevaade ja majandustulemused ning järgmine teave: 1) olulised sündmused, mis on toimunud pärast aruandeaasta lõppu; 2) äriühingu edasised äritegevuse plaanid; 3) teave oma aktsiate omandamise kohta. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud teave mittekaubeldava äriühingu oma aktsiate omandamise kohta sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) oma aktsiate omandamiste põhjendus; 2) majandusaasta kestel omandatud ja võõrandatud aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis; 3) tasulise omandamise või võõrandamise korral aktsiate eest makstav tasu; 4) äriühingu omandatud ja talle kuuluvate aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis. (3) Fondivalitseja peab tegema kõik endast oleneva, et mittekaubeldava äriühingu juhatus esitaks mittekaubeldava äriühingu usaldusisikule või selle puudumisel äriühingu töötajatele enne mittekaubeldava äriühingu aastaaruande koostamist fondi aastaaruande või lõikes 1 nimetatud teabe. Käesolevas lõikes nimetatud teave tuleb esitada mittekaubeldava äriühingu usaldusisikule või töötajatele enne fondi aastaaruande avaldamise tähtaega.

(1) 24 kuu jooksul kontrolli omandamisest arvates on kontrolli omandanud fondile kuuluvate häälte osalusel keelatud otsustada mittekaubeldava äriühingu või emitendi kasumi jaotamist, aktsiakapitali vähendamist või oma aktsiate ostmist või muul viisil soodustada sellise otsuse tegemist ning fondivalitsejal tuleb parimal viisil vältida sellise otsuse tegemist. (2) Lõike 1 alusel on keelatud: 1) kasumi jaotamine aktsionäridele, kui viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal on äriühingu netovara väiksem või jääks kasumi jaotamisel väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille jaotamine aktsionäridele ei ole lubatud lähtuvalt seadusest või põhikirjast; 2) kasumi jaotamine aktsionäridele summas, mis on suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks ettenähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud eelmiste perioodide jaotamata kahjum ja summad, mis on vastavalt õigusaktile või põhikirjale reservi paigutatud; 3) oma aktsiate omandamine, kaasa arvatud eelnevalt omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiad, mis võivad põhjustada netovara vähenemist alla punktis 1 nimetatud summa. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul arvestatakse aktsiakapitalist maha märgitud aktsiakapitali sissemaksmata osa, mida ei ole kajastatud bilansis aktiva poolel. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid aktsiakapitali vähendamisele ei kohaldata aktsiakapitali vähendamisel kahjumi katmiseks või jaotamisele mittekuuluvasse reservi kandmiseks, kui see reserv ei ületa 10 protsenti vähendatud aktsiakapitalist.

(1) Fondi depositoorium võib pakkuda fondile või fondivalitsejale vaid selliseid teenuseid, mis ei tekita fondivalitseja, fondi, osakuomanike, aktsionäride ega depositooriumi vahelist huvide konflikti. (2) Huvide konflikti tekitada võiva teenuse, sealhulgas fondi vastaspoolena tegutseva peamaakleri teenuse osutamine on lubatud vaid juhul, kui depositooriumi organisatsiooniline ülesehitus ja tehniliste süsteemide tase võimaldab hoida depositooriumi ülesandeid huvide konflikti tekitada võivatest teenustest lahus. (3) Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada, neid juhtida, jälgida ja need avalikustada fondi osakuomanikele ja aktsionäridele depositooriumi sise-eeskirjades sätestatud viisil.

(1) Depositooriumi ülesannete edasiandmisel peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) ülesannete edasiandmine peab olema põhjendatud ning selle eesmärk ei tohi olla seaduses sätestatud nõuete järgimisest kõrvalehoidumine; 2) depositoorium valib fondi vara hoidva kolmanda isiku vajaliku hoolsusega, et tagada selle kolmanda isiku usaldusväärsus; 3) depositoorium on enne ülesannete edasiandmist ja ka edaspidi kohustatud kontrollima, kas kolmanda isiku organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase ning finantsseisund on piisav tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks; 4) väärtpaberite hoidmise ülesannete edasiandmine on lubatud vaid isikule, kelle üle teostatakse tõhusat järelevalvet ja kellele kohaldatakse tõhusaid usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid; 5) fondile või fondivalitsejale kuuluvate väärtpaberite kolmanda isiku valdusse kuulumist kontrollib vähemalt korra aastas audiitorettevõtja. (2) Kolmas isik võib talle edasi antud depositooriumi ülesandeid edasi anda tingimusel, et edasiantavate ülesannete täitja järgib depositooriumile seatud nõudeid. (3) Depositooriumi ülesannete edasiandmiseks ei loeta väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajate teenuste osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45–50) tähenduses.

(1) Lisaks seaduse §-s 103 sätestatule vastutab depositoorium oma kohustuste hooletusest või tahtlikult täitmata jätmisega fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele tekitatud otsese varalise kahju eest. (2) Depositoorium vastutab osakuomanike ja aktsionäride ees depositooriumi hoitavate või kolmandale isikule edasi antud väärtpaberite kaotsimineku eest. Hoitava väärtpaberi kaotsiminekul tagastab depositoorium põhjendamatu viivituseta fondile kuuluva sama liiki väärtpaberi või sellele vastava rahasumma. (3) Depositoorium võib vabaneda depositooriumi hoitava või kolmandale isikule üle antud fondi vara kaotsiminekul vastutusest, kui ta suudab tõendada, et väärtpaberi kaotsimineku tingis depositooriumist sõltumatu väline sündmus, mille tagajärjed oleksid olnud vaatamata depositooriumi jõupingutustele vältimatud. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib depositoorium vabaneda kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsiminekul vastutusest, kui ta suudab tõendada järgmiste tingimuste täitmist: 1) kõik fondi vara hoidmise ülesannete edasiandmise nõuded on olnud täidetud; 2) depositooriumi ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kirjalik leping, millega depositooriumi kohustused fondi väärpaberite osas antakse selgesõnaliselt üle sellele kolmandale isikule ning väärtpaberite kaotsimineku korral on fondivalitsejal, fondil või depositooriumil fondivalitseja või fondi nimel õigus esitada kahjunõue selle kolmanda isiku vastu; 3) depoolepingus lubatakse selgesõnaliselt fondivalitseja depositoorium vastutusest vabastada ja esitatakse objektiivne vastutusest vabastamise põhjendus. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud vastutuse põhimõtteid kohaldatakse ka kolmandatele isikutele, kellele on fondi vara hoidmise ülesanded edasi antud.

(1) Eestis pakutava fondi depositooriumiks võib olla kolmandas riigis asutatud isik, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) kolmanda riigi ja Finantsinspektsiooni vahel on sõlmitud teabevahetuse ja koostöökokkulepe. Kokkulepet ei ole vaja sõlmida juhul, kui fondivalitseja päritoluriigiks on Eesti; 2) depositooriumile kohaldatakse liikmeriikidega sarnaseid tõhusaid usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid, ning tagatud on tõhus järelevalve nende nõuete täitmise üle; 3) depositooriumi asukohaks on kolmas riik, kus on rakendatud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal; 4) kolmanda riigi ja Eesti vahel on sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise. (2) Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik, kes ei vasta lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimustele, võib depositooriumi üleanded edasi anda sellisele isikule kolmanda riigi õiguse alusel vaid järgmistel tingimustel: 1) fondi investoreid teavitatakse enne osakute või aktsiate väljalaskmist kolmanda riigi õigusest tulenevatest piirangutest ja selliste piirangute põhjendatusest; 2) fond või fondivalitseja kohustab depositooriumit andma vastavate väärtpaberite hoidmise ülesanded edasi kolmandas riigis tegutsevale isikule. (3) Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik ja see isik ei vasta lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimustele, võib depositoorium kolmanda isiku tegevuse eest vastutusest vabaneda järgmistel tingimustel: 1) fondi tingimustes või põhikirjas on selline vastutusest vabastamise võimalus selgesõnaliselt esitatud; 2) fondi investoreid teavitatakse enne osakute või aktsiate väljalaskmist sellisest vastutusest vabastamisest ja selle põhjendatusest; 3) fond või fondivalitseja on andnud depositooriumile juhise anda selliste väärtpaberite hoidmine edasi kolmanda riigi isikule ning nende vahel sõlmitud kirjalikus lepingus on selgesõnaliselt depositooriumi vastutusest vabastamine lubatud; 4) depositooriumi ja kolmanda riigi isiku vahel sõlmitud kirjaliku lepinguga antakse depositooriumi vastutus kohustuste täitmise eest selgesõnaliselt üle nimetatud kolmandale isikule ning lepingu kohaselt on fondil, fondivalitsejal või depositooriumil väärtpaberite kaotsiminekul õigus esitada nõue nimetatud kolmanda isiku vastu.

Fondivalitseja võib kolmandas riigis asutatud fondi valitseda Finantsinspektsiooni väljastatud loa alusel, asutades selleks filiaali või piiriüleselt filiaali asutamata.

(1) Fondivalitseja võib fondi, mida lepinguriigis ei pakuta, valitseda kolmandas riigis järgmistel tingimustel: 1) fondivalitseja vastab fondi valitsemisel kõigile fondivalitsejatele seatud nõuetele, välja arvatud nõuded fondi ja fondivalitseja aastaaruande või majandusaasta aruande esitamisele ja fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumile; 2) Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Kolmandas riigis fondivalitsejale tegutsemiseks loa andmise menetlusele kohaldatakse seaduse §-des 26–29 ning § 33 lõigetes 1 ja 7–9 sätestatut.

(1) Eesti või teise lepinguriigi fondivalitseja võib fondi Eestis pakkuda järgmistel tingimustel: 1) fondi pakkumine vastab seaduses ja käesolevas määruses fondi kohta sätestatud nõuetele; 2) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 3) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal; 4) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise. (2) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud hinnanguga lõike 1 punktides 2 ja 3 esitatud tingimuste piisavuse kohta, on Finantsinspektsioonil erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(1) Fondi pakkumiseks Eestis esitab Eesti fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave): 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud; 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt §-s 10 sätestatule; 7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (2) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja Eestis fondi pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate esitamine on lubatav vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumise loa andmisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist. (5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus seaduse või käesoleva määrusega kooskõlas. (6) Kui seaduse või käesoleva määrusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega või käesoleva määrusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine Eestis. (7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise Eestis.

(1) Fondi pakkumiseks teises lepinguriigis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave): 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse teises lepinguriigis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud; 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt §-s 10 sätestatule; 7) sihtriigi nimetus, kus fondi soovitakse pakkuda; 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest sihtriigis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (2) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast fondivalitsejalt nõuetekohase teabe saamist. (3) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teavituse saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi sihtriigis pakkuda. (4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist. (5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus seaduse või käesoleva määrusega kooskõlas. (6) Kui seaduse või käesoleva määrusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seaduse või käesoleva määrusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. (7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise sihtriigis.

(1) Fondi Eestis pakkuda sooviv teise lepinguriigi fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse kirjalikult ingliskeelne pakkumise teatis, millele lisatakse järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave): 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud; 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt §-s 10 sätestatule; 7) sihtriigi nimetus, kus fondi soovitakse pakkuda; 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud teabe, millele on lisatud fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kirjalik ingliskeelne kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule, võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist Eestis. (3) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni teabe muutmisest kirjalikult viivitamata juhul, kui muudatuste tagajärjel fondi pakkumine Eestis lõppeks.

(1) Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondivalitseja võib pakkuda fondi Eestis Finantsinspektsiooni loal seaduses ja käesoleva määruse §-des 23–26 sätestatud nõudeid järgimata juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda teistes lepinguriikides ja fondi ei pakuta Eestis avalikult. (2) Lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumiseks esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi avalik pakkumine. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (3) Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile andmed ja dokumendid, mis kinnitavad järgmiste tingimuste täitmist: 1) fond ei ole investorfond; 2) fondivalitseja vastab kõigile fondivalitsejatele kehtestatud nõuetele, välja arvatud 5. peatükis fondi depositooriumile kehtestatud nõuetele; 3) fondivalitseja tagab, et depositooriumi ülesanded täidab fondivalitseja asemel kolmas isik, kelle nime, asukoha aadressi ja kontaktandmed fondivalitseja Finantsinspektsioonile edastab; 4) fondivalitseja järgib vajadusel 4. peatükis nimetatud äriühingus osalust omava fondivalitseja tegevusele kehtestatud nõudeid; 5) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil teabevahetuse kokkuleppe; 6) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal. (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 30 tööpäeva jooksul nõuetekohaste teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada Eestis fondi pakkumist. (5) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi pakkumise loa andmisest või keelata fondi pakkumise Eestis juhul, kui lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud.

(1) Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja võib fondi valitseda või pakkuda Finantsinspektsiooni või mõne teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud tegevusloa alusel. Nimetatud tegevusloa väljastajaks määrab fondivalitseja kindlaks ühe lepinguriigi (edaspidi käesolevas jaos esmane vastuvõturiik). (2) Lisaks fondi pakkumisele võib fondivalitseja osutada Eestis investeerimisteenust väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustel. (3) Fondivalitseja võib osutada teenust, asutades selleks filiaali või piiriüleselt filiaali asutamata. (4) Fondivalitseja tegevusele Eestis ei kohaldata seaduse 2. peatüki 4. jaos välisriigi fondivalitseja tegevuse kohta sätestatut.

(1) Kui fondivalitseja soovib valitseda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on Eesti ja fondi ei pakuta üheski lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti. (2) Kui fondivalitseja soovib valitseda Eestis fonde, mis on asutatud või moodustatud erinevates lepinguriikides (edaspidi käesolevas jaos lepinguriigi fond) ja fonde ei pakuta üheski lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks kas suurima fondide arvuga või suurima fondide mahuga päritoluriik. (3) Kui fondivalitseja soovib pakkuda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on lepinguriik ja mida ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti juhul, kui fondi päritoluriigiks on Eesti. Kui fondi päritoluriigiks ei ole Eesti, aga fondi on kavas Eesti pakkuda, siis on fondi esmaseks vastuvõturiigiks Eesti. (4) Kui fondivalitseja soovib pakkuda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on Eesti ja mida ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti. (5) Kui fondivalitseja soovib fondi pakkuda lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti juhul, kui fondi päritoluriigiks on Eesti või kui fondi kavatsetakse Eestis pakkuda. (6) Kui fondivalitseja soovib fondi pakkuda lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondi päritoluriigiks on kolmas riik, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti. (7) Kui fondivalitseja soovib pakkuda mitut fondi lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondide päritoluriigiks on Eesti, siis on fondide esmaseks vastuvõturiigiks Eesti või riik, kus fondi pakkuda kavatsetakse. Kui fondide päritoluriikideks on erinevad lepinguriigid, siis on esmaseks vastuvõturiigiks riik, kus fondi pakkuda kavatsetakse. (8) Kui fondivalitseja soovib pakkuda mitut fondi lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondide päritoluriikideks on nii lepinguriigid kui ka kolmandad riigid, siis on fondide esmaseks vastuvõturiigiks riik, kus enamikku fonde pakkuda kavatsetakse. (9) Lõigetes 2–3 ja 5–8 nimetatud juhtudel, kui lisaks Eestile võib olla esmaseks vastuvõturiigiks ka mõni teine lepinguriik, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile taotluse esmase vastuvõturiigi määramiseks. Finantsinspektsioon otsustab koostöös teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega esmase vastuvõturiigi ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. (10) Kui lõikes 9 nimetatud viisil määratakse esmaseks vastuvõturiigiks Eesti, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata taotluse esitanud fondivalitsejat. (11) Kui fondivalitsejat ei ole lõikes 9 nimetatud otsuse tegemisest seitsme päeva jooksul taotluse esitamisest arvates teavitatud või nõutavat otsust ei ole kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates tehtud, võib fondivalitseja määrata esmase vastuvõturiigi ise. (12) Kui fondivalitseja hinnangul on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti, esitab fondivalitseja koos taotlusega Finantsinspektsioonile fondi pakkumisstrateegiat kajastava pakkumise kava.

(1) Tegevusloa taotluse saamisel kontrollib Finantsinspektsioon, kas fondivalitseja on §-s 29 sätestatud esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järginud. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole vastuvõturiigi määramise kriteeriume järgitud, põhjendab ta fondivalitsejale taotluse rahuldamata jätmist. (2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul kuulub taotlus rahuldamisele, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, taotledes selle hinnangut, kas fondivalitseja on esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järginud. Finantsinspektsioon esitab selleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele fondivalitseja esitatud hinnangu esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriumide järgmise kohta ning fondi pakkumise kava. (3) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga, teavitab ta sellest nimetatud asutust, esitades seejuures ka mittenõustumise põhjendused. (4) Finantsinspektsioon esitab hinnanguga mittenõustumise põhjendused nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus fondi lisaks Eestile pakutakse. Vajadusel teavitab Finantsinspektsioon sellest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. (5) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu fondivalitseja valitud esmase vastuvõturiigiga, on tal erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(1) Fondivalitseja ei pea järgima seaduses ja käesolevas määruses sätestatut, kui see on vastuolus fondivalitseja või pakutava fondi päritolumaa nõuetega ja kui ta suudab tõendada et: 1) seaduse ja käesoleva määruse nõudeid ei ole võimalik ühildada fondivalitseja või pakutava fondi päritoluriigi nõuetega; 2) fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivad seaduses ja käesolevas määruses sätestatuga sarnaste eesmärkide ja investorkaitse põhimõtetega nõuded ning fondivalitseja täidab neid. (2) Finantsinspektsioon keeldub fondivalitsejale Eestis tegutsemiseks tegevusloa andmisest, kui täidetud ei ole järgmised nõuded: 1) fondivalitseja on määranud oma esindajaks füüsilise või juriidilise isiku, kelle elu- või asukoht on Eestis (edaspidi käesolevas jaos fondivalitseja esindaja); 2) fondivalitseja esindaja koos fondivalitsejaga on tegevusloaga hõlmatud tegevustes kontaktisikuiks fondi investoritele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja Finantsinspektsioonile; 3) Finantsinspektsiooni, fondi päritoluriigi ja fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 4) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal; 5) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise; 6) fondivalitseja päritoluriigi õigusnormid ei takista Finantsinspektsiooni järelevalveliste ülesannete täitmist fondivalitseja tegevuse üle. (3) Kui fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei sõlmi lõike 2 punktis 3 nimetatud teabevahetuse kokkulepet, võib Finantsinspektsioon teabevahetuse kokkuleppe sõlmimiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(1) Fondivalitsejale Eestis tegutsemiseks tegevusloa andmisele kohaldatakse seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud fondivalitseja tegevusloa andmise põhimõtteid käesolevas jaos sätestatud erisustega. (2) Fondivalitseja esitab Eestis tegutsemiseks tegevusloa saamiseks Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid: 1) fondi pakkumise kava koos selgitusega §-s 29 sätestatud esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriumide täitmise kohta; 2) olemasolu korral nimekiri seaduses ja käesolevas määruses fondivalitsejale kehtestatud nõuetest, mida fondivalitseja ei saa täita nende vastuolu tõttu fondivalitseja või pakutava fondi päritolumaa nõuetega; 3) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud standardil põhinev kirjalik tõend selle kohta, et fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivad seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetega sarnaste eesmärkide ja investorkaitse põhimõtetega nõuded, mida fondivalitseja täidab; 4) fondivalitseja esindaja nimi ja aadress. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul lisatakse lõike 2 punktis 3 nimetatud tõendile õiguslik hinnang, milles kirjeldatakse fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivate nõuete eesmärki. (4) Kui fondivalitseja muudab kahe aasta möödudes tegevusloa saamisest arvates fondi pakkumise kava, mille tulemusena muutuks esmane vastuvõturiik, teavitab fondivalitseja enne pakkumise kava muudatuse jõustumist sellest Finantsinspektsiooni ja esitab Finantsinspektsioonile koos uue pakkumise kavaga ka uue esmase vastuvõturiigi määramise põhjendused ja uues esmases vastuvõturiigis asuva fondivalitseja esindaja nime ja asukoha aadressi. Taotluse menetlemisel kohaldatakse § 33 lõigetes 7–9 sätestatut. (5) Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja vahelised vaidlused lahendatakse Eestis kehtiva õiguse alusel. Fondivalitseja ja fondi, mille päritoluriigiks on Eesti, investorite vahelised vaidlused lahendatakse Eestis kehtiva õiguse alusel.

(1) Kui fondivalitsejale on väljastatud esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutuse tegevusluba ja Finantsinspektsioon ei nõustu sellega, võib Finantsinspektsioon erimeelsuse lahendamiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. (2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on fondivalitsejale § 32 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõuete täitmisest erandi tegemine põhjendatud, teavitab Finantsinspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, lisades teavitusele § 32 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud dokumendid. (3) Fondivalitsejale tegevusloa andmise menetlemine peatub kuni Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus esitab Finantsinspektsioonile hinnangu, kas fondivalitsejale § 32 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõuete täitmisest erandi tegemine on põhjendatud. (4) Kui Finantsinspektsioon otsustab lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mitte nõustudes anda fondivalitsejale tegevusloa, teavitab Finantsinspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajadusel ka teisi lepinguriike, kus fondi kavatsetakse pakkuda, esitades seejuures ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mittenõustumise põhjendused. (5) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu mõne teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse hinnanguga lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse antud hinnanguga, on Finantsinspektsioonil erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. (6) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust fondivalitsejale tegevusloa andmisest, tegevusloa andmisest keeldumisest ja keeldumise alustest, tegevusloas tehtud muudatustest ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. (7) Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele hinnangu, kas fondivalitseja käitus uue esmase vastuvõturiigi määramisel õiguspäraselt. Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele lisaks hinnangule ka fondi uue pakkumise kava ja fondivalitseja koostatud uue vastuvõturiigi määramise põhjenduse. (8) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat, fondivalitseja esindajat ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, kas ta nõustub lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga. (9) Kui Finantsinspektsioon nõustub lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga, siis teavitab ta sellest uue esmase vastuvõturiigi pädevat asutust, edastades talle viivitamata ka fondivalitseja tegevusloa ärakirja ja fondivalitsejaga seotud järelevalvelised materjalid. Nimetatud materjalide edastamise kuupäevast alates kuulub fondivalitseja uue esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutuse järelevalve alla. (10) Finantsinspektsioon nõuab fondivalitsejalt fondi pakkumise kavast lähtuvalt Eesti asemel uue esmase vastuvõturiigi määramist juhul, kui alused Eesti esmaseks vastuvõturiigiks määramiseks on ära langenud. Kui fondivalitseja uut esmast vastuvõturiiki ei määra, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitsejale antud tegevusluba kehtetuks tunnistada. (11) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu § 32 lõikes 4 nimetatud esmase vastuvõturiigi määramisega, siis on Finantsinspektsioonil erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(1) Fondi pakkumiseks Eestis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave): 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud; 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt §-s 10 sätestatule; 7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (2) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja Eestis fondi pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate esitamine on lubatud vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumist lubava teate edastamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist. (5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal lõikes 4 nimetatud muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus seaduse või käesoleva määrusega kooskõlas. (6) Kui seaduse või käesoleva määrusega vastuolus olevad lõikes 4 nimetatud muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. (7) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajadusel ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

(1) Kui esmaseks sihtriigiks on Eesti ja fondi soovitakse pakkuda lisaks Eestile mõnes teises lepinguriigis, siis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave): 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse teises lepinguriigis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud; 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt §-s 10 sätestatule; 7) sihtriigi nimetus, kus fondi soovitakse pakkuda; 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest sihtriigis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumist investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (2) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates. (3) Finantsinspektsioon võib keelduda teabe sihtriigi finantsjärelevalvele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või Finantsinspektsioonile esitatud teave ei vasta seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teate saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi sihtriigis pakkuda. (5) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist. (6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal lõikes 5 nimetatud muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus seaduse või käesoleva määrusega kooskõlas. (7) Kui seaduse või käesoleva määrusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, siis on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. (8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajadusel ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

(1) Kolmanda riigi fondi võib Eestis pakkuda järgmistel tingimustel: 1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal; 3) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise. (2) Fondi pakkumiseks Eestis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave): 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis iga fond on asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud; 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt §-s 10 sätestatule; 7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (3) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatud või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja Eestis fondi pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate esitamine on lubatav vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (4) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumise loa andmisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (5) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist. (6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus seaduse või käesoleva määrusega kooskõlas. (7) Kui seaduse või käesoleva määrusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. (8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajadusel ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust teabe lubatud muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

(1) Fondi pakkumiseks lisaks Eestile ka mõnes teises lepinguriigis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ingliskeelsed ajakohastatud andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave): 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse teises lepinguriigis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis iga fond on asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist fondide kohta; 5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud; 6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt §-s 10 sätestatule; 7) sihtriigi nimetus, kus fondi soovitakse pakkuda; 8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine investoritele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (2) Finantsinspektsioon esitab nõuetekohase teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Nimetatud kinnitus ja dokumendid esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. (3) Finantsinspektsioon võib keelduda teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teavituse saamise päevast võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist sihtriigis. (5) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist. (6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus seaduse või käesoleva määrusega kooskõlas. (7) Kui seaduse või käesoleva määrusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. (8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajadusel ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust seaduse ja käesoleva määrusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.

(1) Kui esmaseks sihtriigiks ei ole Eesti ja fondivalitseja soovib fondi Eestis valitseda, siis esitab fondivalitseja enne valitsemise alustamist esmase sihtriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe: 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis valitseda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) kas fondivalitseja kavatseb fondi valitseda ise või filiaali kaudu. (2) Fondi valitsemiseks filiaali kaudu esitab fondivalitseja lisaks lõikes 1 nimetatule kirjalikult järgmise inglise keelse teabe: 1) filiaali organisatsiooniline struktuur; 2) fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada; 3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed. (3) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud lõikes 1 või 2 nimetatud teabe, millele on lisatud fondi esmase sihtriigi finantsjärelevalve asutuse kirjalik ingliskeelne kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule, võib fondivalitseja alustada fondi valitsemist Eestis. (4) Fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutus teavitab Finantsinspektsiooni lõikes 1 või 2 nimetatud teabe muutmisest kirjalikult viivitamata.

(1) Kui esmaseks sihtriigiks on Eesti ja fondivalitseja soovib valitseda fondi lisaks Eestile mõnes teises lepinguriigis, esitab fondivalitseja enne valitsemise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe: 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis valitseda, ja informatsioon selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) kas fondivalitseja kavatseb fondi valitseda ise või filiaali kaudu. (2) Fondi valitsemiseks filiaali kaudu esitab fondivalitseja lisaks lõikes 1 nimetatule kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe: 1) filiaali organisatsiooniline struktuur; 2) fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada; 3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed. (3) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Lõikes 1 nimetatud teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. Lõikes 2 nimetatud teave esitatakse kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. (4) Finantsinspektsioon võib keelduda lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalvele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta seaduses või käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (5) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja fondivalitsejat lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. (6) Enne lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist. (7) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus seaduse või käesoleva määrusega kooskõlas. (8) Kui seaduse või käesoleva määrusega vastuolus olevad lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muudatused jõustuvad, siis on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.

(1) Fondivalitseja võib pakkuda kolmanda riigi fondi Eestis Finantsinspektsiooni loal käesoleva jao eelnevates paragrahvides sätestatud nõudeid järgimata juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda teistes lepinguriikides ja fondi ei soovita pakkuda Eestis avalikult. (2) Lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumiseks esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis pakkuda ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud; 2) fondi tingimused või põhikiri; 3) informatsioon fondi depositooriumi kohta; 4) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi avalik pakkumine. Seda ka juhul, kui fondi pakuvad kolmandad isikud investeerimisteenuste osutamise raames. (3) Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitab fondivalitseja andmed ja dokumendid, mis kinnitavad järgmiste tingimuste täitmist: 1) fondivalitseja järgib vajadusel §-des 13–16 sätestatud äriühingus osalust omava fondivalitseja tegevuse kohta kehtestatud nõudeid; 2) Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil teabevahetuse kokkuleppe; 3) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal. (4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 30 tööpäeva jooksul nõuetekohaste teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi Eestis pakkuda. (5) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi pakkumise loa andmisest või keelata fondi pakkumise Eestis juhul, kui käesolevas paragrahvis nimetatud tingimused ei ole täidetud.

(1) Fondivalitsejad peavad oma dokumendid ja tegevuse viima käesolevas määruses sätestatud nõuetega vastavusse 2014. aasta 22. juuliks. (2) Paragrahvid 23–26 ja 28–39 jõustuvad 2015. aasta 22. juulil.