(1)Kihnu vald kohaliku omavalitsusüksusena kui avaliku sektori raamatupidamiskohustuslane korraldab Kihnu Vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamist ning finantsaruandlust.
(2)Kihnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatavad asutused (edaspidi asutused) on: 1) Kihnu Kool; 2) Kihnu Muuseum; 3) Kihnu Raamatukogu.
(1)Kihnu valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärk on Kihnu valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse korra ja finantsaruandluse kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.
(2)Raamatupidamise sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, finantsaruandluse standardist, raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna Juhenditest (RTJ), avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS) ning nende alusel antud õigusaktidest.
(1)Sise-eeskirja kohaldatakse vallavalitsusele ja hallatavatele asutustele.
(2)Sise-eeskiri reguleerib vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, varade ja kohustiste inventeerimist, kontoplaani, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning koodide ja lühendite kasutamist.
(1)Vallavalitsuse raamatupidamises on kasutusel riigiraamatupidamiskohustuslasele üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan.
(2)Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks kontoplaani järgmiselt: 1) kontod – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passiva kontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks; 2) tehingupartneri koodid – Rahandusministeeriumi poolt antud tunnused igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile; 3) tegevusala koodid – tunnused, mida kasutatakse kulude, tulude, põhivara soetuse ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade lõikes; 4) allika koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid- kohustisi ning tulusid-kulusid finantseerimise allikate lõikes; 5) rahavoo koodid – tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivara liikumise aruandeid.
(3)Lisaks raamatupidamise kontoplaanile kasutatakse finantsinfo liigendamiseks järgmisi täiendavaid tunnuseid: 1) tunnused eelarve liigendamiseks (tulu-kulu liigid, osakonnad, projektid jms); 2) tunnused rahakäibe liigendamiseks; 3) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (projekti koodid, lepingu numbrid jms).
(1)Vallavalitsus koostab majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses, RTJ-des ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (KOFS) ning üldeeskirjas toodud nõuetest ja esitatud arvestuspõhimõtetest ja tähtaegadest.
(2)Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
(3)Majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
(1)Vallavalitsus koostab ja kiidab heaks majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande viivitamata pärast seda kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Kihnu Vallavolikogule kinnitamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule. Vallavolikogu kinnitab aruande oma otsusega.
(2)Saldoandmik on pearaamatu käivete kogum, mille alusel formeeritakse vallavalitsuse eelarve täitmise aruanne (tekkepõhine osa), bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigi raamatupidamiskohuslastega. Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegades.
(3)Eelarve täitmise aruanne koostatakse tekkepõhiselt ja kord kvartalis esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
(4)Vallavalitsuse maksudeklaratsioonid (töötasu- ja sotsiaalmaksete deklaratsioon, erisoodustuste deklaratsioon, isiklike autode ametialase kasutamise kompenseerimise deklaratsioon, lastevanemate poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon jm seadusega nõutud deklaratsioonid) koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.
(5)Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(1)Vallavalitsuse igapäevast tegevust juhib vallavanem, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.
(2)Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist koordineerib ja korraldab vallavalitsuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis ning kes allub vallavanemale.
(3)Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse üldjuhul elektrooniliselt, vajadusel paberkandjal.
(4)Raamatupidamisarvestuses kasutatakse finantstarkvara PMen.
(1)Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu määruse alusel.
(2)Varad kajastatakse vallavalitsuse bilansis raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs selle asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.
(3)Nõuded, kohustised ja laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.
(4)Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), valla valitseva mõju all olevate tütar- ja sidusettevõtete ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises.
(5)Laenud kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises korrigeeritud soetusmaksumuses. Kapitalirendi kohustised kajastatakse laenukohustisena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitustele, juhindudes RTJ 9 põhimõtetest.
(6)Vallavalitsuse bilansis moodustatakse bilansipäeva seisuga eraldised lubadustest, garantiidest ja muudest kohustistest, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust ja kogemustest.
(7)Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Selliste varade ja kohustiste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse vallavalitsuse majandusaasta aruandes.
(1)Tulusid ja kulusid kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes selle asutuse finantsarvestuses, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib või kelle tegevuseks kulu kasutati.
(2)Tulud riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, loodusressursside kasutamise- ja jäätmetasud) kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt maksuhalduri esitatud teatisele vallavalitsuse kui ametiasutuse tuludes.
(3)Tulu kogutud kohalikest maksudest, trahvidest ja lõivudest võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele.
(4)Tulu majandustegevusest (toodete ja teenuste müügist) kajastatakse teenuse osutamisel vastavalt majanduslikule sisule selle asutuse tuludes, kes teenust osutas või toodet müüs. Rendi-, üüri-, kohatasude-, õppekulude jm lepinguliste püsiteenuste eest, arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarve lepingulistest tingimustest tulenevalt. Teenuse saamisega seotud mõõdetavate muutuvkulude (rendi- ja üüripindade kommunaalkulud, toiduraha jms) arvestatakse tulu ja esitatakse müügiarve peale teenuse osutamist.
(5)Kulud kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt vastavates kontogruppides 4, 5 ja 6, eristades neid kulu liigi ja tegevusala koodiga. Tulevate perioodide kulusid ehk ettemakseid (konto 103990) ja varude (konto 108400) soetamist kajastatakse ilma käibemaksuta, käibemaks eraldatakse koheselt kulukontole 601000.
(6)Algdokumentidel kajastatud kuludesse kantavat käibemaksukulu kajastatakse kontogrupis 601, sh tegevuskulude käibemaksukulu kontol 601000, põhivara soetusega seotud käibemaksukulu kontol 601002.
(7)Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja rahandusministeeriumi juhenditest. Kolmandate isikute eest tasutud ja nende poolt samas summas hüvitatavad kulud kajastatakse esmalt kuluna ja arve esitaja TP koodiga. Nõue kolmandate isikute vastu võetakse arvele selle TP koodiga, kellele kulu edasi antakse, vähendades kajastatud kulu. Vastava informatsiooni kulude hüvitamise kohta märgib arve aktsepteerija kommentaariks arvele.
(8)Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele ametiülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamine, sh. lähetamine ja isikliku sõiduauto kasutamine, toimub vallavolikogu kehtestatud korras.
(1)Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis vastab RPS § 7 ja käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele;
(2)Algdokumentideks on: 1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid); 2) sularaha kviitungid; 3) pangakonto väljavõtted; 4) töötasude arvestamise dokumendid (tööajaarvestuse tabelid, käskkirjad, lepingud jm); 5) müügiarved; 6) ostuarved; 7) vallavolikogu otsused; 8) vallavalitsuse korraldused; 9) vallavanema käskkirjad; 10) aktid (vara arvele võtmine ja maha kandmine jne); 11) lepingud; 12) lähetuskulude aruanded; 13) majanduskulude aruanded; 14) sotsiaaltoetuste väljamaksulehed; 15) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.
(3)Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse: 1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil; 2) digiallkiri; 3) dokumendi menetlemisel infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektroonselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võilmalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.
(4)Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.
(5)Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud raamatupidaja ja asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku poolt. Kuludokumendid allkirjastab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Dokumentide kontrolli nõuded peavad tagama dokumendi allkirjastaja ja raamatupidamise üksuse töötaja isiku lahususe.
(6)Dokumendi allkirjastaja vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.
(7)Dokumendi allkirjastaja kinnitus vormistatakse algdokumendile kulu liigi ja tegevusala koodi, vajadusel projekti ning lepingu numbri väljakirjutamise ning allkirjaga, mille juurde lisatakse paberkandjal oleva arve korral allkirjastamise kuupäev. Kui algdokumendi pealt ei ole võimalik aru saada kulu sisu, peab allkirjastaja lahti kirjutama, millise kuluga tegemist on.
(1)Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.
(2)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus, tehingupartneri- ja tegevusala kood, kulu/tulu artikkel, vajadusel projekti, objekti, osakonna vms arvestusobjekti kood; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
(3)Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse ning paberkandjal esitatud algdokumendid sisestatakse käsitsi finantstarkvarasse – raamatupidamisprogrammi PMen. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).
(4)Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.
(5)Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi Pmen. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) Bilanss – kajastatakse pearaamatu kanded; 2) Võlad – kajastatakse nõuded, kohustised ja ettemaksed; 3) Raha – kajastatakse panga- ja kassakanded; 4) Palk – kajastatakse palgakanded; 5) Varad – kajastatakse põhivarad; 6) Eelarve – kajastatakse kinnitatud eelarve.
(1)Algdokumentide esitamise tähtajad on välja toodud järgnevas tabelis: Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Dokumendi esitaja Tööaja arvestuse tabel 3 tööpäeva peale iga kuu lõppu Hallatava asutuse juht Tööettevõtu- ja käsunduslepingud tasu maksmiseks 3 tööpäeva enne tasude väljamaksmist Vallasekretär, hallatava asutuse juht Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 3 tööpäeva enne tasude väljamaksmist Vallasekretär, hallatava asutuse juht Majandus-, ostu-müügi-, laenu-, notariaalsed jms lepingud 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist / registreerimist Vallasekretär, hallatava asutuse juht Lähetuskulude aruanded 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist Lähetatu Majanduskulude aruanded Hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks Majanduskulude tegija Sularaha arved ja kassatšekid Kohe pärast dokumendi saamist ja aktsepteerimist Volitatud isik Hankijate arved Kohe pärast arve kinnitamist e-arvekeskuses Volitatud isik, kinnitaja Teenuste- ja müügi arvete koostamiseks vajalikud algandmed Hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks Volitatud isik, hallatava asutuse juht Põhi- ja bilansivälise vara arvelevõtmine 3 tööpäeva jooksul pärast vara kättesaamist või notariaalse lepingu sõlmimist Volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 tööpäeva jooksul pärast akti kinnitamist Vallasekretär, allasutuse juht Kassa dokumendid Iga kuu 1. kuupäevaks Kassapidaja Sotsiaaltoetuste väljamineku esildised ja otsused 1 tööpäev enne toetuse väljamaksmist Sotsiaalametnik Vallavalitsuse protokollilised otsused ja korraldused Peale allkirjastamist ja avaldamist Vallasekretär Volikogu otsused Peale allkirjastamist ja avaldamist Vallasekretär Isiklike sõiduautode kasutamise hüvitamise käskkirjad Iga kuu 3. kuupäevaks Vallasekretär, hallatava asutuse juht
(2)Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.
(1)Tarnijatega sõlmitud lepingute ja operatiivselt tellitavate tööde, teenuste ning kaupade arvete koostamiseks edastatakse tarnijale järgmine informatsioon: 1) XML-formaadis arvete operaator on Finbite arvekeskus (www.finbite.eu); 2) ostja ehk arve saaja on vallavalitsus või hallatav asutus, kelle eelarvest antud kulu kaetakse, arve maksjaks on Kihnu Vallavalitsus; 3) riigiraamatupidamiskohuslaselt kaupu või teenuseid soetades on vallavalitsuse tehingupartneri kood 305101; 4) kauba või teenuse tellinud kontaktisiku nimi.
(2)Ostuarved digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele Finbite arvekeskuses ja imporditakse peale lõppkinnitaja aktsepteerimist finantstarkvarasse Pmen.
(3)Ostuarvete menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest: 1) arveid saadab kinnitusringile raamatupidaja; 2) arved saadetakse kinnitamiseks vallavanemale või eelnevale kinnitusele tema poolt kirjalikult määratud isiku(te)le.
(4)Ostuarveid kinnitatakse läbi ametliku e-posti aadressi või arvete halduskeskkonnas www.finbite.eu.
(5)Arvete kinnitusringile saatja suunab arve kinnitamisele ning märgib arvele vajalikud tunnused (tegevusala kood, kululiik), vajadusel kommenteerib arve sisu. Seejärel suunatakse arve järgmis(t)ele kinnitaja(te)le olenevalt eelarve tegevuskulude täitmise eest vastutajast ning arve summast. Lõpuks suunatakse arve kinnitusringi alustajale, kes lisab majanduslikku sisu kajastavad puuduolevad tunnused vastavalt kontoplaanile ning vajadusel finantsinfo liigendamiseks vajalikud rahavoo-, allika- ja projektikoodid jms.
(6)Kinnitaja lisab vajadusel Finbite arvekeskuses oleva arve juurde täiendavaid dokumente (nt leping, tööde vastuvõtu akt).
(7)Ostuarve aktsepteerimisega kinnitaja: 1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud kinnitatud eelarve vahendite piires ja kooskõlas eelarveaasta eesmärkidega ning et tehtud kulutuse suurus on tasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega; 2) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele ja kajastab majandustehingut õigesti, ostuarvel kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo lisatud arve manusesse; 3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ning tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt ostuarve maksetähtajale ja makse saaja andmetele.
(1)Rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel ja sularaha kassas kassapidaja kontrolli all olevas seifis.
(2)Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse internetipanga maksekorraldusi.
(3)Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.
(4)Igal kuul trükitakse välja eelmise kuu pangaväljavõte arvelduskontode kaupa, mis kontrollitakse raamatupidaja poolt ja mille alusel teostatakse vajalikud raamatupidamiskanded.
(1)Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on kirjas tema tööülesanded ja materiaalne vastutus.
(2)Maksimaalseks kassalimiidiks on ametiasutuses 10 000 eurot.
(3)Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat.
(4)Kassaorderid ja kassaraamat trükitakse välja raamatupidamisprogrammist.
(5)Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega üleskirjutusi.
(6)Hallatavates asutuses tšekkide alusel omatuluna laekuv raha tuuakse vähemalt kord kuus vallavalitsuse kassasse koos väljastatud tšekkide koopiatega (tšekkide väljastamise õigus on hallatava asutuse juhil või tema poolt kirjalikult volitatud isikul). Vallavalitsuse raamatupidaja sisestab tehingud raamatupidamisprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi.
(7)Hallatava asutuse juhil (või tema poolt kirjalikult volitatud isikul) on õigus teostada sularaha väljamakseid ametiasutuse juhi poolt kinnitatud dokumendi alusel (nt. töötasu väljamaksed, toetuste maksmised) vormistades selle kohta kassa väljamineku orderi. Vallavalitsuse raamatupidaja sisestab raamatupidamisprogrammi tehingu hallatava asutuse juhiga (või tema poolt volitatud isikuga), kassa väljamineku orderi aluseks on kõik väljamaksmise aluseks olevad dokumendid.
(8)Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandja pangaarvele, sealjuures peavad aruanne ja kulu algdokumendid olema kinnitatud vastava kulueelarve rea eest vastutava isiku poolt.
(1)Pangakaartide kasutamise õigus on vallavanemal või tema poolt kirjalikult volitatud isikutel. Pangaga sõlmitud lepingus kinnitatakse päevalimiit sularaha väljavõtul ja krediidi maksimumlimiit. Vallavanem võib pangakaartide kasutamise õiguse anda hallatava asutuse juhile, sõlmides pangaga vastava lepingu.
(2)Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.
(3)Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.
(4)Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.
(5)Kaardi valdaja esitab valla raamatupidajale pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendid esimesel võimalusel peale tehingu sooritamist. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta ja volitatud isiku kinnitus.
(1)Nõuded ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.
(2)Nõuded ja kohustised kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamisprogrammis Võlad menüüs erinevate kontodega seotud objektide all, mis täpsustatakse tegevusalade koodidega. Nõuded ja kohustised kajastatakse bilansis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks.
(3)Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi-ja pikaajalise osana, tehes korrigeerimised sama kontorühma teistel bilansikontodel. Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses. Intressitulu kajastatakse sel juhul kontol 658080.
(4)Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vallavalitsuses iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla vallavanem või tema poolt volitatud isik ja raamatupidaja.
(5)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludes, olenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, kontorühmas 605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontogrupis 6580 ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded) ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.
(6)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.
(7)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.
(8)Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Kihnu vallavara valitsemise korras sätestatud korras.
(1)Üldeeskirja kohaselt tuleb ettemaksete tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata) kontogruppides 1038 ja 1039.
(2)Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse ettemaksu kontol käibemaksuta, käibemaks eraldatakse koheselt kontogruppi 601. Ettemakse kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.
(3)Ettemaksena saadud tulu võetakse esmalt arvele kohustisena kontogrupis 2039 ning kantakse tulusse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi.
(4)Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide tulud kohe tuluks ja kulud kohe kuluks, kui arvel või teatisel olev ettemakse summa on väiksem kui 5 000 eurot, mis on üldeeskirja § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiir. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(1)Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontodel 103920 ja 202050.
(2)Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes.
(3)Majanduskulude avanssi üldjuhul ei anta. Erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssi asutuse töötajatele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab asutuse juht. Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast kinnitatud avalduse alusel. Avansi kasutamise kohta on töötaja kohustatud esitama avansiaruande.
(4)Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületav summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Avansi kasutamata osa kuulub tagastamisele pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.
(5)Töötaja poolt asutuse tarbeks tehtud majanduskulud hüvitatakse aruande alusel, mis tuleb esitada raamatupidamisele koos kulutusi tõendavate originaaldokumentidega, hiljemalt jooksva kuu lõpuks.
(1)Toetustena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
(2)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a. toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ja antud toetused sh füüsilistele isikutele ettevõtluseks. Sihtfinantseerimine jaguneb kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks. Projektide ja sihtfinantseeringu kulude eristamiseks kasutatakse raamatupidamiskande tegemisel projekti tunnuskoodi; 3) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja tingimustega sidumata juriidilistele isikutele antavad toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel.
(3)Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
(4)Toetus kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval, milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev). Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (nt sotsiaaltoetused), võetakse toetus kuluna või tuluna arvele selles kuus, mille eest oli ta ette nähtud. Sotsiaaltoetuste arvestamise aluseks on vallavalitsuse korraldused ja kajastatakse kuludes kontogrupi 413 deebetis.
(5)Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksetena kontogrupis 20385. Antud sihtfinantseerimise korral kajastatakse tasumine ettemaksena kontogrupis 10385 ja kantakse kuludesse kontogrupi 450 deebetis pärast toetuse kasutamise aruande laekumist raamatupidamisse.
(6)Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena kontogrupis 10355.
(7)Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontogrupis 3500 hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.
(1)Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varudena kajastatakse selliseid kaupu või materjale, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või kasutatakse järgmistel perioodidel. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisanduvad mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes kontogrupis 6010. Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest.
(2)Varud ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontogrupis 108.
(3)Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja inventuuriandmikus tehtud märkuste tulemusena teostatakse allahindlused. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlust kajastatakse selle perioodi kuluna (konto 608020), millal varude väärtuse langus tuvastati.
(4)Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise jäägi arvutamisel kasutatakse FIFO (first in, first out – esimesena sisse, esimesena välja) meetodit.
(5)Varude kohta peab vallavalitsuses arvestust raamatupidaja.
(1)Töötasu, lisatasude, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude arvestamise algdokumentideks on tööajaarvestuse tabelid, asutuse juhi käskkirjad, lepingud, Kihnu Vallavolikogu ja Kihnu Vallavalitsuse õigusaktid.
(2)Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontogrupis 5000-5008 tegevusalade kaupa perioodis, mille eest kulu arvestati.
(3)Tööjõukuludest kinnipeetud maksud kajastatakse kohustisena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustis, st deklareeritud maksukohustis. Kui arvestatud töötasu makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinnipeetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 2020 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.
(4)Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on volikogu või vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. Puhkusetasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitust arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.
(5)Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole või sularahas vallavalitsuse kassast arvestuskuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.
(6)Puhkusetasud sh õppepuhkuste tasud makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
(7)Puhkusegraafikud kinnitatakse hiljemalt 31. märtsiks. Puhkusegraafiku kinnitab vallavanem ja hallatava asutuse osas selle juht. Puhkusele minek toimub puhkusegraafiku alusel. Kui puhkuse aeg muutub, siis vastav käskkiri peab raamatupidamisse jõudma vähemalt 3 tööpäeva enne puhkuse algust.
(8)Haigushüvitise arvestamise algdokument on haigusleht. Haigushüvitist arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.
(9)Töösuhte lõppemisel makstakse kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitis töötajale välja vastavalt seaduses sätestatud korras ja arvutatakse Vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.
(1)Erisoodustuste mõistet kasutatakse tulumaksuseaduses sätestatu alusel. Erisoodustusi ja nendelt arvestatud maksukulusid kajastatakse personalikulude kontogruppides 505 ja 506.
(2)Erisoodustusena käsitlevatel kuludokumentidel peab olema volitatud isiku selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.
(3)Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi kinnitaja lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.
(4)Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil, erisoodustusele lisanduvad maksukulud arvestatakse raamatupidaja poolt.
(5)Kui erisoodustuse tekkepõhine moment eelneb erisoodustuse kulude eest tasumisele, kajastatakse ja deklareeritakse erisoodustuse maksude kohustis kontogrupis 2030 erisoodustuse eest tasumise perioodis.
(1)Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest, arvestades üldeeskirjas toodud erinõudeid.
(2)Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
(3)Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.
(4)Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Rakendatakse amortisatsioonimäärade vahemikku 3-10%.
(5)Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.
(1)Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.
(2)Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive (va. tööjõukuludelt arvestatud maksud).
(3)Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.
(4)Materiaalset põhivara kajastatakse kontorühmas 155. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust, põhivara jääkväärtuse mahakandmiste kajastatakse kontorühmas 611.
(5)Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.
(6)Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja - asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
(1)Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta: 1) kasutuselevõtmise aeg; 2) soetusmaksumus; 3) vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik; 4) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg; 5) amortisatsiooni kehtiv norm; 6) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
(2)Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
(3)Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
(4)Lõpetamata ehitised võetakse arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis ning ehitise valmimist tõendav dokument on jõudnud raamatupidamisse.
(5)Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
(6)Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
(7)Põhivara arvelevõtmiseks peab vara tundev spetsialist tooma raamatupidamisse dokumendi (tööde vastuvõtmise akt, arve, ostu-müügi leping jms), kuhu on peale märgitud antud vara eest vastutav isik, eeldatav kasutusiga ja amortisatsiooninorm. Dokumendile peab märkima ka eesmärgi, milleks põhivara on soetatud.
(1)Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta).
(2)Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
(3)Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.
(4)Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
(5)Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on 5-50%.
(1)Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus käibemaksuta on kuni 10 000 eurot ja mille kasutusiga on üle ühe aasta.
(2)Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.
(3)Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Bilansivälise vara arvestust peavad raamatupidajad.
(1)Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku käivet ja jääki kassas ning pangakontodel raamatupidamises kajastatud, aasta lõpus toimub pangasaldode võrdlus panga kinnituskirjade alusel.
(2)Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.
(3)Kord kuus tehakse maksunõuete- ja kohustiste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.
(4)Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi vallavalitsuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur).
(5)Inventeeritavate varade ja kohustiste hulka kuuluvad: 1) materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur; 2) varude inventuur; 3) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 4) kohustiste ja saadud ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur; 5) sularahakassa inventuur; 6) pangakontode saldode võrdlus; 7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 8) bilansivälise vara inventuur; 9) muude varade inventuur.
(6)Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, panga kinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustise kajastamise korrektsust.
(7)Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.
(8)Vallavalitsus moodustab oma korraldusega ametiasutuse varude ja varade aastainventuuri komisjoni ning annab juhised aastainventuuride läbiviimiseks hallatavates asutustes. Inventuurikomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, sh inventuuri eest vastutav isik (edaspidi inventuurikomisjoni esimees). Inventuurikomisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.
(9)Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas ja inventuur aasta lõpul.
(1)Kassa inventuuri viib läbi moodustatud komisjon.
(2)Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad.
(3)Pangakontode kontrollimisel võrreldakse pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Aasta lõpul väljastavad pangad audiitorpäringu aruande, mis sisaldab 31. detsembri seisuga arveldus-, hoiuse- ja väärtpaberikontode jääke, kohustisi, antud tagatisi ja käendusi, allkirjaõiguslike isikute andmeid jms.
(4)Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus; 6) saldokinnituste saatmine aastalõpu seisuga hiljemalt 25. jaanuaril ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.
(5)Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata eeltäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id); 6) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse inventuurikomisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt.
(6)Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid eeltäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri.
Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises vähemalt 2 aastat ja seejärel arhiveeritakse dokumendid vallavalitsuse arhiivis vastavalt dokumendile kehtestatud säilitusajale.
(1)Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte säilitatakse alatiselt.
(2)Muid raamatupidamisdokumente säilitatakse raamatupidamise seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Finbite arvekeskuses olevate elektrooniliste ostuarvete 7-aasta pikkuse säilitamise eest vastutab operaatorfirma.
(3)Struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega aastatel 2007- 2013 seotud originaaldokumente säilitatakse iga projekti kohta eraldi aastani 2025. Aastatel 2014-2020 struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega seotud originaaldokumente säilitatakse vastavalt kehtestatud regulatsioonile, kuid mitte vähem, kui raamatupidamise seadus sätestab.
Raamatupidamise dokumentides kasutatavad lühendid: 1) D - deebet; 2) K - kreedit; 3) TP - tehingupartneri kood; 4) TT - tegevusala; 5) A - allikas; 6) RV - rahavoo kood; 7) Art - artikkel.
(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.
(8)Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna raamatupidajal peab jääma aega algdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks. Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.
(8)Kui ostuarve ei vasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse dokument koos selgitustega tagasi. Tagasilükatud ostuarve tagastatakse arve esitajale.
(9)Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda arve ei kuulu, siis ta suunab arve tagasi kinnitusringi alustajale või suunab arve edasi õigele kinnitajale.
(10)Kinnitaja peab ostuarve kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale kinnitusteate või koheselt peale teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse) saabumist. Kui kinnitaja on puhkusel, töölähetuses või muudel põhjustel töölt eemal, peab ta selleks perioodiks Finbite arvekeskuses määrama asendaja.
(11)Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse Finbite arvekeskusest finantstarkvarasse PMen.
(9)Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis.
(10)Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende ülejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustisena kajastatakse kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised, millega kaasneb sellelaadne kulu. Laenukohustiste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Intressikulud kajastatakse kontorühmas 650.
(11)Pikaajalisi intressi mittekandvaid kohustisi kajastatakse nüüdisväärtuses. Intressikulu kajastatakse sel juhul kontol 650800.
(12)Eraldised võetakse arvele lühi-ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale kontorühmades 206 ja 256. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldise vähenemist kulude vähenemisena).
(8)Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Avalikku sektorisse kuuluvat toetuse andjat või vahendajat informeeritakse sihtfinantseerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus raamatupidamises kajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustistest ning tuludest ja kuludest.
(9)Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist, milleks on 5 000 eurot. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(10)Kui põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara veel ei ole soetatud, kajastatakse saadud vahendeid lühiajalise (bilansikontol 203856 või 203857) või pikaajalise (kontogrupp 257) kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).
(11)Vastavalt üldeeskirjale kajastatakse avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna kontogrupis 3502 ning ei kasutata sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul. Antud toetused põhivara soetamiseks kajastatakse kuluna kontogrupis 4502.
(12)Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontogrupis 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kontogrupis 452.
(10)Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koostab ja esitab raamatupidaja.
(11)Palgalehed koostatakse tegevusalade lõikes ning allkirjastatakse raamatupidaja ja vallavanema või tema poolt volitatud isiku poolt. Töötaja palgaleht saadetakse tema poolt teatatud e-posti aadressile igakuiselt.
(12)Aruandeaasta kohta säilitatakse raamatupidamisprogrammis iga töötaja kohta elektroonne isikukonto kaart.
(13)Vallavalitsuses peab palgaarvestust raamatupidaja.
(8)Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivara kaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid raamatupidamises on elektroonilised ja kättesaadavad raamatupidamisprogrammist.
(9)Põhivara kaardil säilitatakse põhivara kohta järgnev informatsioon: 1) kasutuselevõtmise aeg; 2) soetusmaksumus; 3) vastutav isik; 4) täpsustav informatsioon – maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne; 5) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või komplektiga on seotud iseseisvad varad); 6) parendusest (renoveerimisest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg; 7) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja amortisatsiooninorm; 8) eelnevatel perioodidel arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
(10)Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.
(11)Amortisatsioonimäärad aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised: 1) hooned 1,5-5%; 2) rajatised 5%; 3) masinad ja seadmed 15-30%; 4) infotehnoloogia seadmed 20-40%; 5) muu inventar, sisseseade 20-40%.
(12)Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
(13)Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
(14)Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.
(15)Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga kontogrupis 611. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus.
(16)Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirjast.
(17)Põhivara võõrandamine, mahakandmine, valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub Kihnu vallavara valitsemise sätestatud korras.
(10)Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel peab läbi viima erakorralise inventuuri.
(7)Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.
(8)Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab inventuurikomisjoni esimees varude ja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ning seletuskirjad. Valla vara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine toimub Kihnu vallavara valitsemise korras sätestatud korras. Leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.
(9)Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt; 2) süüdlase mitteavastamisel – Kihnu vallavara valitsemise korras sätestatud korras.
(10)Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse igakuiselt Keskkonnaameti ning Maksu-ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teavitatakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.