Puhja valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Puhja Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Puhja Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine.
(1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, mis on Puhja valla käsutuses, välja arvatud juhud, mil juurdepääs on seadusest tulenevalt piiratud; avaldab planeeringu menetlemisega ning projekteerimistingimuste väljastamisega seonduvaid teateid ning informeerib seaduses sätestatud juhtudel puudutatud isikuid teostatud menetlustoimingutest ning vastuvõetud otsustest kirjalikult.2(2)Tagamaks huvitatud isikute kaasamise ja avalikkuse informeerimise, korraldab vallavalitsus seaduses sätestatud juhtudel planeerimise ja ehitusvaldkonna teabe avalikustamise ajalehtedes „Postimees”, “Puhja valla leht” ning valla veebilehel.
(1) Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel vastavalt seaduses ja ehitus‧määruses sätestatud pädevusele. Volikogule esitatavad otsuste eelnõud vaatavad läbi ja valmis‧tavad ette volikogule seisukohavõtuks volikogu alatised komisjonid.2(2)Vallavolikogu ainupädevuses on:11) üldplaneeringu ja üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine;22) maakonnaplaneeringu, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja teemaplaneeringute kooskõlastamine;33) detailplaneeringute algatamine ja kehtestamine kui detailplaneeringut soovitakse koostada kaitse alla võetud maa-alale või miljööväärtusega alale;44) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine, v.a juhul, kui ei muudeta planeeringu põhilahendusi ja maakasutuse sihtotstarvet, samuti detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;55) vallavolikogu poolt algatatud planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise otsustamine;66) detailplaneeringu koostamise algatamine põhjendatud juhul, mil ehitusõiguse määramiseks seadusejärgset planeeringu koostamise kohustust ei ole.3(3)Vallavalitsuse pädevuses on:11) detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, v.a. juhtudel, kui see on volikogu ainupädevuses;22) vallavalitsuse poolt algatatud planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise otsustamine; põhjendatud otsus keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta tuuakse detailplaneeringu algata‧mise otsuses;33) vallavolikogu algatatud detailplaneeringu vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine;44) projekteerimistingimuste väljastamine;55) ehituslubade väljastamine;66) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamine;77) ehitusjärelevalve korraldamine;88) kasutuslubade väljastamine;99) lepingute sõlmimine, millega antakse huvitatud isikule üle detailplaneeringu koostamise õigus ja detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohustus;1010) lepingute sõlmimine, mis on vajalik detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate kohustuste sisu, ulatuse ja tähtaegade kindlaksmääramiseks.
Ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:11) ajutine ehitis – on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas;22) ehitis – hoone või rajatis, mis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks:Hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone;- rajatis mistahes ehitis, mis ei ole hoone, rajatised on ka seikluspark ja mänguväljak;33) väikeehitis – 1 kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega;44) ehitamine – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine;55) ehitise laiendamine – olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine;66) ehitise rekonstrueerimine – ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest;77) ehitusjärelevalve – ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; ehituslubade väljaandmine; kasutuslubade väljaandmine; ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele;88) ehitusluba – vallavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitisi ja ehitiste teenindamiseks vajalikke rajatisi;99) ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest;1010) kasutusluba – vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks;1111) kirjalik nõusolek – on nõutav, kui: ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2; muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme; kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteri‧omanike häälteenamuse alusel; kui püstitatakse üle 140 cm kõrgusega piirdeaedu (v.a. võrkpiire);1212) krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus valla territooriumil;1313) kuja – ehitiste väikseim lubatud vahekaugus;1414) miljööväärtusega hoonestusala - on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku.1515) planeering – planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ning moodustavad ühtse terviku.Üldplaneeringu ülesandeks on omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks;1616) projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused.Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab vallavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimusedavalikustatakse valla kodulehel;1717) projekteerimine – ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; ehitise tehnosüsteemide kavandamine; ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
(1) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.2(2)Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.3(3)Planeeringute liigid on:11) üldplaneering, mille eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;22) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.4(4)Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.5(5)Planeerimismenetluse läbiviimisel järgitakse seadustes sätestatud tähtaegu.
(1) Üldplaneeringu koostamise algatab, lähteseisukohad kinnitab, võtab vastu ja kehtestab vallavolikogu. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus.2(2)Lähteseisukohtadega määratakse kindlaks valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, üldplaneeringu graafilise osa koosseis, samuti kooskõlastajate nimekiri.3(3)Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste planeeringusse sisseviimisel muutuvad üldplaneeringu põhilahendused, siis korratakse avalikku väljapanekut ja vajadusel avalikku arutelu.4(4)Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks oleva valla territooriumi osa kohta. Valla territooriumi osa on ehituslikuks arendamiseks mõeldud maa-ala.2(2)Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.3(3)Detailplaneeringus määratud tehnorajatiste paiknemine loob esmase aluse kinnisasja omanikule kohustuse taluda oma kinnisasjale tehnorajatise ehitamist.
(1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse põhjendatud avaldus vallavalitsusele.2(2)Avaldusele lisatakse taotletava planeeringuala:11) asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000);22) geodeetiline alusplaan;33) eesmärkide kirjeldus koos eskiislahendusega;44) tootmishoonete planeerimisel tootmistegevuse kirjeldus.3(3)Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu.4(4)Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus vaadatakse enne eelnõu volikogule esitamist läbi vallavalitsuse istungil ning volikogu alatistes komisjonides.5(5)Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise rahastamist valla eelarvevahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on valla arengukavas ette nähtud.6(6)Kui algatatava detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ei ole ette nähtud vahendeid valla eelarves, kuid detailplaneeringu koostamise algataja on nõus detailplaneeringu koostamist finantseerima, siis võib vallavanem sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel.7(7)Lähteseisukohad kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega, nendes määratakse esialgsed seisukohad planeeringu koostamiseks, koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded.8(8)Detailplaneeringu koostamisel kasutatakse aluseks kuni kahe aasta vanust geodeetilist plaani.9(9)Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja.10(10)Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv ruumiline joonis tekitamaks ettekujutuse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.11(11)Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Põhjendatud otsus keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta tuuakse detailplaneeringu algatamise otsuses.12(12)Vallavalitsus korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduses esitatakse lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse kohta.13(13)Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse arutelul osalejate poolt omakäeliselt kirjutatud nimi ja allkiri, esitatud lahendus, arutelu käigustehtud märkused ja ettepanekud ning eskiislahenduse täiendava avaliku arutelu vajadus. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(1) Vallavalitsus võib hajaasustuses olemasoleval hoonestusalal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks loobuda planeerimisseaduses sätestatud avalikustamise nõuete täitmisest asendades need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.2(2)Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.
(1) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vallavalitsus eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat.2(2)Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega:11) algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga;22) detailplaneeringu kehtestamisega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju;33) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;44) muudel juhtudel seoses avalike huvidega.3(3)Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ.
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:11) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;22) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;33) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;44) keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdiga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses, kui planeeringu koostamise käigustehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine;55) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud.
(1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algata‧mise õigust omav organ.2(2)Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatab vallavalitsus ajalehtedes “Postimees” ja “Puhja valla leht” ja valla veebileheküljel.3(3)Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab ehitusnõunik, kes tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.4(4)Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.
(1) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha vallavalitsus.2(2)Vallavalitsus informeerib volikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest volikogu alatisi komisjone.3(3)kuue nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist korraldab vallavalitsus avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks planeeringu avaliku arutelu ning teatab avaliku arutelu aja ja koha maakondlikus ajalehes, Puhja valla lehes ning valla veebilehel.4(4)Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.5(5)Kui avalikul arutelul ei nõustuta vallavalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras, arutab vallavalitsus vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise.6(6)Vallavalitsus avaldab informatsiooni planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta maakondlikus ajalehes, Puhja valla lehes ja valla veebilehel.7(7)Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle vallavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.
(1) Kui kõiki planeeringu kohta kirjalikult esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid peale avalikku väljapanekut, avalikku arutelu ning planeeringu muutmist ei arvestata, edastab vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.2(2)Puhja valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema juures on vallavanem või tema poolt volitatud isik.3(3)Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb vallavalitsuse poolt algatatud planeeringute puhul ehitusettepaneku alusel vallavalitsus, vallavolikogu poolt algatatud planeeringute puhul vallavolikogu alatiste komisjonide ettepaneku alusel vallavolikogu.4(4)Kui planeeringu algataja teeb otsuse järelevalve tulemustega arvestamise kohta, edastab vallavalitsus otsuse planeeringu koostajale, kes muudab nimetatud otsuse alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu materjalid vallavalitsusele, kes esitab planeeringu materjalid heakskiitmiseks maavanemale.
(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku ja valla vahel.2(2)Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab vallavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse enne detailplaneeringu kehtestamist.3(3)Kui kehtestatav üldplaneering sisaldab kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut, jõustub vallavolikogu otsus üldplaneeringu kehtestamise kohta pärast üldplaneeringus sisalduvate muudatuste maavanema poolt maakonnaplaneeringusse kandmist.4(4)Pärast planeeringu kehtestamist vallavalitsus:11) teatab planeeringu kehtestamisest maakondlikus ajalehes, Puhja valla lehes ja valla veebileheküljel;22) saadab planeeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ning kehtestatud planeeringumaavanemale ja riigi maakatastripidajale;33) teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu kehtestamisest:3.1) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;3.2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;3.3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.
(1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta ühe kuu jooksul ettepaneku saamisest vallavolikogu oma haldusaktiga.2(2)Vallavalitsus edastab käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud haldusakti ettepaneku tegijale tähtsaadetisena edastatud kirjaga.3(3)Kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti.
(1) Planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus. Sellekohase otsuse eelnõu valmistab ette vallavalitsus. Haldusakti eelnõule annavad oma seisukoha komisjonid enne volikogusse suunamist.2(2)Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu.3(3)Vallavalitsus teavitab planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest maakondlikus ajalehes, Puhja valla leht ja veebilehel.
(1) Igaühel on õigustutvuda kehtestatud planeeringutega vallavalitsuses.2(2)Planeeringute koostamise üle peab arvestust ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist korraldab ehitusnõunik.
(1) Ehitis peab:11) olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt.22) olema ehitatud ehitusloa, ehitusprojekti ja ehitamist reguleerivate õigusaktide kohaselt;33) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;44) olema ohutu nii ehitise kasutajale kui teiste inimeste elule ja tervisele, varale ja keskkonnale;55) ehitis ei tohi avaldada kahjulikku mõju naaberehitistele;2(2)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslikke nõudeid ning arvestada asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.3(3)Korterelamute juurde abihoonete rajamine või mistahes korterelamute fassaade muutvad ümberehitused tuleb lahendada elamu osas komplekselt ja arhitektuuriliselt ühtselt kõikide korteriomanike vajadusi arvestades.4(4)Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering.2(2)Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused.
(1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral tuleb esitada vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus ehitusõiguse määramise otsustamiseks.2(2)Projekteerimistingimuste taotlus ehitusõiguse määramiseks esitatakse vallavalitsusele:11) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks;22) rajatiste (sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid) rajamiseks;33) tehnorajatiste (torujuhtmed, side-ja elektriliinid) rajamiseks;44) spordi- ja puhkerajatiste, haljasalade ja parkide rajamiseks;55) muude avalikkusele suunatud rajatiste (teed, tänavad, parklad, sidemastid, tuulegeneraatorid) rajamiseks;3(3)Detailplaneeringu alal võib projekteerimisest huvitatud isik esitada taotluse ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste saamiseks. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sisaldavad detailplaneeringut täpsustavaid tingimusi ehitise hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitiste keskkonda, lähtuvalt väljakujunenud keskkonnast ja detailplaneeringus antud ehitusõiguse parameetritest.
(1) Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudu‧mise korral kehtivuse tähtajaga kuni kaks aastat.2(2)Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse seadustest, valla üldplaneeringust ja käesolevast ehitusmäärusest.3(3)Projekteerimistingimustega määratakse kinnistu ehitusõiguse olulised parameetrid:11) krundi ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;22) lubatav hoonete suurim arv ja ehitusalune pindala;33) hoone suurim lubatud kõrgus;44) ehitise kasutamise otstarve;55) rajatis(t)e olulised tehnilised (piir)näitajad;66) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;77) haljastus- ja heakorranõuded;88) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;99) keskkonnakaitse ja -mõju hindamise vajadus;1010) nõuded krundi tehnorajatistele.4(4)Projekteerimistingimustega saab tutvuda valla kantseleis ja valla kodulehel.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt õigusaktidele ja käesolevas määruses kehtestatud vormistusnõuetele.2(2)Ehitusprojekt peab olema loetav ja koostatud eesti keeles. Joonised peavad olema vormistatud vastavalt heale projekteerimistavale ning võimaldama projekti järgi ehitamist. Ehitusprojekt peab vastama järgmistele üldistele vormistusnõuetele:11) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A 4;22) põhijoonised mõõtkavas M 1:50, erandkorras M1:100 või M 1:200;33) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõuetele vastavalt ning esitatud registreerimiseks maa-ametile.Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset tegelikku olukorda;44) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval varasemal geodeetilisel alusel (krundiplaanil);55) menetlemiseks vajalikud lisamaterjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul, omandidokumendid, keskkonnaload, lepingud, tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks).3(3)Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab vajadusel eelnevalt olema kooskõlastatud järgnevate ametiasutustega ja isikutega:11) Päästeteenistusega;22) Eesti Energiaga;33) Terviseametiga;44) Keskkonnaametiga;55) Põllumajandusametiga;66) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;77) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;88) teede ja tehnovõrkude ning teiste kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;99) valla tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademetevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul vallavalitsuse ehitusspetsialistiga;1010) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naaberkinnisasja omanikuga;1111) detailplaneeringus nõutud isikutega.4(4)Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse ehitiste kohta, millel puudub projekt või mis ei ole ehitatud vastavalt olemasolevale kinnitatud ehitusprojektile, olenemata nende ehitiste ehitamise ajast.11) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel;22) Ehitisele kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris;33) Ehitise mõõdistusprojekt kooskõlastatakse vastava päästeteenistuse ja vajadusel tervisekaitseametiga ning teiste asjaomaste asutuste ja isikutega.5(5)Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede, vertikaalplaneerimise ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusloa riikliku ehitisregistri vormikohane taotlus (www. ehr.ee) koos ehitusprojektiga vallavalitsuse ehitusspetsialistile, kes kontrollib ehitusprojekti vastavust projekteerimise aluseks olevatele õigusaktidele, dokumentidele ja muudele nõuetele.2(2)Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa paberkandjal väljastab taotlejale ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast.3(3)Ehitusluba on tähtajatu kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamise päevast.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse riikliku ehitisregistri vormikohane taotlus (www.ehr.ee) vallavalitsuse ehitusspetsialistile koos ehitusseaduse §-des 31 ja 33 loetletud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.2(2)Vallavalitsus:11) korraldab ehitise ülevaatuse s.o. valminud ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud ohutus- ja keskkonnanõuetele ning ehitusprojektile;22) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja riiklikke institutsioone;33) annab välja korralduse kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.3(3)Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi saamisest arvates.4(4)Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega vallavalitsusele.
(1) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse riikliku ehitisregistri vormikohane taotlus (www.ehr.ee) vallavalitsuse ehitusspetsialistile.2(2)Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:11) püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20-60 m² või muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;22) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd. Kaevetööks loetakse süvendi kaevamist (sh puurimine ja rammimine) sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast;33) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme;3(3)Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest.4(4)Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele ehitusprojekti, kui taotlejale on vastav nõue esitatud. Ehitusprojekti nõutakse põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, ehitise või ehitamise tehniline keerukusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ning juhul kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid.
(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi krundi piires teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning spordi- ja puhkerajatisi, sealhulgas laste mänguväljakuid, võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus (www.ehr.ee) vallavalitsusele. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega mõõtkavas varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet.2(2)Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitusõigusega krundil ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta, kuid kinnistuomanik peab esitama vallavalitsusele ehitise alustamise teatise (www.ehr.ee). Selline väikeehitis ei tohi paikneda väljaspool krundi lubatud ehitusala. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 4,0 m on vajalik naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek ja ehitustehniliste vahenditega tuleb tagada nõutav ehitise tuleohutuskuja naabrusehitiste suhtes.3(3)Väikeehitise arhitektuur peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.2(2)Vallavalitsus määrab ajutise ehitise püstitamise tingimused ehitusloas ja kasutusloas või väikeehitise puhul kirjalikus nõusolekus:11) ajutise ehitise püstitamise/rajamise tingimused;22) ajutise ehitise kasutamise tähtaja;33) ajutise ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.3(3)Ajutise ehitise arhitektuur peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele taotluse vastava ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tegelikkust tõeselt kajastav geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.Lammutamiseks ehitusloa väljastamine toimub käesoleva määruse § 24 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.2(2)Vallavalitsusel on õigus nõuda ehitusloa taotlejalt ehitise lammutamise tööprojekti esitamist, mis kajastab ehitise tehnovõrkudest lahtiühendamist, lammutusplatsi piiramist turvaaiaga, tööde tehnoloogilist käiku, ehitusjäätmete käitlemist ja platsi lammutamise järgset heakorrastamist.
Riiklikku elektroonsesse ehitisregistrisse edastab ehitamisega seotud andmeid ja väljastab kinnitatud dokumentide väljavõtteid ehitusspetsialist.
Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsus ehitusjärelevalvet volitatud ametiisiku kaudu.
Määrus jõustub 1. juunist 2010.