(1) Tootsi vald (edaspidi ka vald) kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Tootsi vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Tootsi Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees Tootsi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.
(1) Tootsi valla sümbolid on Tootsi valla vapp ja Tootsi valla lipp. (2) Tootsi valla vapiks on põigiti laineliselt poolitatud kilp, mille ülemisel kuldsel väljal on must haamer ning mustal alumisel väljal kaks hõbedast varrast. Vapil on põigiti laineliselt poolitatud kilbi kuldsel ülemisel väljal must haamer, mustal alumisel väljal kaks hõbedast varrast. Kuldne ja must on Pärnumaa värvid. Laineline jaotusjoon viitab Sauga jõele, mille kaldal asunud Tootsi mõisa järgi said nime raudteejaam, alev ja vald. Haamer tähistab Tootsi valla tööstuslikku tausta. Must värv osutab turbatootmisele. Kaks hõbedast varrast sümboliseerivad ajaloolist kitsarööpmelist raudteed. (3) Tootsi valla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm.
(1) Tootsi valla vappi kasutatakse:1) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel;2) Tootsi valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;3) vallavalitsuse hoonel, samuti muudel hoonete, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud ja valla piiritähistel;4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks Tootsi valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist. (2) Tootsi valla vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetlemata juhtudel toimub vallavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab volikogu. (3) Tootsi valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. Tootsi valla vapi kasutamist ilma sellekohase loata käsitletakse avaliku korra rikkumisena. (4) Tootsi valla lipp heisatakse:1) alaliselt vallavalitsuse hoonel;2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel. (5) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Tootsi valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (6) Tootsi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui Tootsi valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud valla lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (8) Tootsi valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel. (9) Tootsi valla lipu kasutamine käesoleva paragrahvi 4., 5. ja 8. lõikes sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab volikogu. (10) Tootsi valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. Tootsi valla lipu kasutamist ilma sellekohase loata või käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.
(1) Tootsi valla aasta inimese aunimetus ja preemia antakse vallapoolse erilise austusavaldusena üksikisikule, kellel on erilisi teeneid valla ees. (2) Aasta inimese aunimetuse ja preemia andmise taotlusi on õigus esitada volikogu liikmetel, vallavalitsusel, Tootsis tegutsevatel juriidilistel isikutel ja Tootsi valla elanikel. Kirjalik põhjendatud taotlus esitatakse vallavalitsusele 11.veebruariks. Vallavalitsusel moodustada aastainimese aunimetuse preemia andmiseks 7-liikmeline komisjon. Vallavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud taotlused ja oma ettepaneku kandidaadi kohta komisjonile ja komisjon esitab aastainimese kandidaadi volikogule. (3) Preemia andmise ja suuruse otsustab volikogu. Preemia ei ole väiksem kui 127,82 eurot. (4) Preemia antakse reeglina üle Eesti Vabariigi aastapäeval volikogu esimehe ja vallavanema poolt. (5) Aasta inimese aunimetuse ja preemia andmist tõendatakse Tootsi valla tänukirjaga, millele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. (6) Aastas antakse reeglina välja üks preemia. Preemia antakse isikule ainult üks kord.
(1) Volikogu valitakse koahliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. (4) Volikogu liikmel on õigus:1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;4) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu;5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;6) esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) kasutada vallavalitsuse ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 8) informeerida vallavalitsuse kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast.
(1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab Tootsi valla valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimehe valimised korraldab Tootsi valla valimiskomisjon. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel. (2) Õigus seada üles volikogu esimehe kandidaate on volikogu liikmetel. (3) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida volikogu esimeheks. (4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. (6) Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (7) Volikogu esimehe kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega (poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). (8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimekirja kantud kandidaatide kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse volikogu esimehe kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. (9) Volikogu esimehe valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab Tootsi valla valimiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli. (10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib Tootsi valla valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (11) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. (12) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, laseb Tootsi valla valimiskomsjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (13) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:1) märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi, või2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime. (14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada Tootsi valla valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja. (15) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (16) Valimistulemused tehakse kindlaks Tootsi valla valimiskomisjoni otsusega. Protestid esitatakse kohe pärast valimistulemuste teatavaks tegemist. (17) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. (18) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu temale umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu temale umbusaldust. juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu lige.
Volikogu aseesimehe valimine Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras, kuid istungit juhatab volikogu esimees ning hääletusprotseduuri viib käesoleva põhimääruse paragrahvi 17 5. lõikes sätestatud korras moodustatud häältelugemiskomisjon.
Volikogu esimehe õigused ja kohustused Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;2) esindab Tootsi valda ja volikogu temale seaduse, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) kinnitab volikogu komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungil arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaastate kaupa; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;6) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks volikogu istungi päevakorra kavandi; 7) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 8) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 9) omab õigust osaleda sõnaõigusega vallavalitsuse istungil; 10) täidab teisi temale seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema ülesandeid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. (3) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Revisjonikomisjoni koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast. (4) Volikogu liige võib kuuluda kuni kahte alalisse komisjoni. (5) Komisjoni liige võib kirjaliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (6) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd;2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorraküsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru. (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud liige. (8) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta; 4) kontrollib vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (9) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (10) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimuvad vastavalt vajadusele. Komsjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudmisel. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees, nende äraolekul komisjoni esimeest asendav komisjoni liige. Komisjoni otused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (11) Komisjonil on õigus:1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitususele taotlusi ekspertiisi tellimiseks; 2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet. (12) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis. (13) Komisjoni otsused volikogu õigusaktide eelnõude kohta on volikogule on soovituslikud. (14) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu otsuse alusel:1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele;3) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate astutuste raamatupidamise õigsust;4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;5) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha - ja väärtpaberihoidlatesse. (3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aja. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatisoonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. (8) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahjuvõi on saamata jäänud tulu. (9) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (10) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.
(1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Tootsi valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. (3) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu teisel neljapäeval algusega kell 15.00. Juulis üldjuhul istungeid ei toimu. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatule kutsub volikogu esimees volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koooseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 4. lõike alusel kokkukutsutud volikogu istungi kutses tuleb näidata arutlusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (6) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Istungist võib sõnaõigusega osa võtta Pärnu maavanem. Volikogu istungile teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu istungi ajal viibivad istungisaalis volikogu liikmed, Pärnu maavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud, volikogu teenindav personal ja meedia esindajad. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikud võiva jälgida volikogu istungit selleks määratud kohas.
(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kava, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad. (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kava. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega. (4) Volikogu istungil tehakse 15minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuste arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (5) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Mitmele lugemisele pannakse järgmised eelnõud: 1) valla eelarve kinnitamine ja vastuvõtmine; 2) valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest; 3) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 4) kohalike maksude kehtestamine. (6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu esitaja, otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (7) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavasse esimestena. (8) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti. (9) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõpphääletusele panemist.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:1) volikogu liikmel;2) volikogu komisjonil;3) vallavalitsusel;4) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu korralistele istungitele esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega hiljemalt volikogu istungile eelneva nädala kolmapäeval kella 17.00. Vallavalitsus teeb eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele ja volikogu komisjonidele kättesaadavaks vähemalt neli päeva enne istungit. (4) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud. Vallavalitsus saadab eelnõud viivitamata koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu liikmetele. (5) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ning tema või tema esindaja allkirjaga. Juhul kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle algatajale. (6) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja nime ja allkirja; 2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallkaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotisalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel; 7) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks. (7) Volikogu esimees määrab iga eelnõu arutavad komisjonid. Volikogu esimees määrab iga eelnõu arutamiseks vähemalt ühe komisjoni. (8) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil. (9) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale.
(1) Päevakorraküsimuste arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15minutise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kuni 10minutised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taoltusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega. (2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub antud teemast ilmselt kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2minutiseks sõnavõtuks või kuni 5 minutiseks kõneks. (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. (5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3minutiseks lõppsõnaks.
(1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimistel. (4) Volikogu liige hääletab isiklikult. (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel aga hääletussedelite täitmisega. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist hääletussedelid. (6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja. (7) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (8) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut 1 minuti jooksul kommenteerida. (9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta. (10) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele. (11) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse avaldamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutaminealgab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust. (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (7) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsusele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitada vallakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.
(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud". (2) Kui istungi tööaja (neli tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutlusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmis istungi päevakorra kavasse.
(1) Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestisi säilitatakse kuus kuud. Helisalvestisi võib protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata vallakantseleis. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega vallakantseleist välja viia. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu liikmete ja teiste volikogu istungile kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, eelnõude menetlemise käigus tehtud otsused ning esitatud küsimused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (5) Volikogu istungite protokollid on vallakantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele.
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus - esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd; 2) esindab Tootsi valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta; 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad; 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega ning vallavalitsuse hallavate asutuste juhtidega, kui seaduse või hallatava asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti.; 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. (4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) tema teovõimetuks tunnistamisel; 5) tema surma korral. (5) Käesolev paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhtudel astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni. (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.
Vallavanema asendamise kord Vallavanema äraolekul või käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 4. lõike punktides 3-5 nimetatud juhtudel asendab teda käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 5. lõikes nimetatud vallavalitsuse korraldusega määrtatud vallavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.
(1) Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Tootsi vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust. (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (5) Vallavanema ja vallavalitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks ka vallavanema ja vallavalitsuse liikmete asendamise kord.
(1) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja llikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu vallavalitsuse liikmete kinnitamise (palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise) kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10minutise ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. (3) Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. (4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (6) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatatake (nimetatakse ametisse) uus vallavalituse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) vallavanema ettepanekul; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) tema teovõimetuks tunnistamise korral; 6) tema surma korral; 7) vallavalitsuse tagasiastumisel. (4) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu. (5) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist. (6) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (7) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena.
(1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes seadustest ja seaduste alusel antud õigusaktidest, sealhulgas volikogu määrustest ja otsustest, vallavalitsuse määrustest ja korraldustest, samuti Tootsi valla ja vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingutest. (2) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas. (3) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) vallavalitsuse seisukoha andmiseks volikogu määruste ja otsuste eelnõud, mis ei ole algatatud vallavalitsuse poolt, samuti volikogule otsustamiseks esitatavad vallavalitsuse algatatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 3) informatsioonid. (4) Vallavalitsusele otsustamiseks saadetud materjalid koosnevad: 1) eelnõust, millel peab olema koostaja allkiri, nimi, telefoninumber, ametikoht ja kuupäev, ning mille esilehe pöördele kantakse kooskõlastajate (vallavalitsuse liikme, kelle pädevust eelnõu puudutab, ja vallasekretäri) nimed ning arvamused ja ettepanekud eelnõu kohta; 2) volikogu õigusaktide ning vallavalitsuse määruste eelnõude, samuti vallavalitsuse korralduste muutmise ja tühistamise eelnõude puhul seletuskirjast, millel peavad olema koostaja ja vastava ala vallavalitsuse liikme allkiri; 3) muudest dokumentidest, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseka. (5) Seletuskiri peab sisaldama käesoleva põhimääruse paragrahvi 15 6. lõikes loetletud andmeid. (6) Nõuetekohaselt vormistatud materjalide alusel koostab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle vallavanemale kinnitamiseks hiljemalt istungile eelneval tööpäeval. (7) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võtavad osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Vallavanema kutsel võivad istungil viibida ka teised isikud. (8) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Kui ükski vallavalitsuse liige ei väljenda otsuse kohta eriarvamust ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (9) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (10) Vallavalitsuse õigusaktide ja istungite protokollide allkirjastatud eksemplare (originaaleksemplare) vallavalitsusest ei väljastata. Vallavalitsusest väljastatavad vallavalitsuse õigusaktid ja vallavalitsuse istungite protokollid ning nende väljavõtted tõestatakse vallavalitsuse pitsatiga.
(1) Vallavalitsuse komisjonid moodustatakse vallavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks. Kui komisjoni moodustamine ei ole ette nähtud seadusega, teeb ettepaneku komisjoni moodustamiseks vallavalitsuse liige või vallasekretär. (2) Vallavalitsusele esitatavas korralduse eelnõus komisjoni moodustamise kohta peab olema märgitud vallavalitsuse poolt nimetatav komisjoni koosseis (sealhulgas komisjoni esimees) ja korralduse eelnõule lisatud vallavalitsuse poolt kinnitatava komisjoni põhimääruse eelnõu, milles peavad sisalduma: 1) komisjoni ülesanded; 2) komisjoni töökord; 3) komisjoni finantseerimise allikad. (3) Komisjoni teenindab tehniliselt vallakantselei. (4) Kui komisjonile pandud ülesanded on täidetud või vajadust komisjoni tegevuse järele ei ole, esitab asjaomane vallavalitsuse liige või vallasekretär aruande komisjoni ülesannete täitmise kohta ja vallavalitsuse korralduse eelnõu komisjoni töö lõpetamiseks. Kui komisjon moodustati tähtajaliselt, ei esitata komisjoni töö lõpetamiseks vallavalitsuse korralduse eelnõu. (5) Komisjoni materjalid säilitab arhiivile üleandmiseni vallakantselei.
(1) Ametniku teenistusest vabastamisel koondamise, vanaduspensionile jäämise, ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži vähemalt 3 aastat, makstakse hüvitist lisaks seaduses ettenähtule 4 kuu ametipalga ulatuses. (2) Ametniku surma korral makstakse tema lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel ametniku ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku ühekordset toetust ametniku 4 kuu ametipalga ulatuses. (3) Vallavanema ja vallaametnike ametist vabastamisel volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu makstakse temale hüvitist lisaks seaduses ettenähtule 6 kuu maetipalga ulatuses. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist.
(1) Valla ametiasutused on vallaeelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded ja töökord on sätestatud käesolevas põhimääruses. (3) Valla ametiasutuse (välja arvatud vallavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Valla ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu. (4) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. (5) Vallavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus korraldusega.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asustusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud ametiisik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Vallavara on Tootsi vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning varalised õigused ja kohustused. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit, mille pidamise põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Vallavara valitsemisest saadud tulu kuulub vallale. (3) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.
Vallavara kasutamine majandustegevuses Valla majandustegevus on: 1) tasuliste teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest. (5) Koormist ei või asendada maksuga Tootsi valla eelarvesse. (6) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.
Kontroll koormiste täitmise üle Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Volikogu määrused jõustuvad neis määratud ajal. (3) Volikogu otsused jõustuvad nende teatavakstegemisel. Volikogu sisemist töökorraldust puudutavad otsused loetakse teatavakstehtuks nende vastuvõtmisel ja jõustuvad neis ettenähtud ajal. (4) Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmiseks esitamist Tootsi valla veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. (5) Vastuvõetud volikogu õigusaktid avalikustatakse Tootsi valla veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. Määrused jõustuvad neid määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras.
(1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Vallavalitsuse määrused jõustuvad neis määratud ajal. (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisel. Vallavalitsuse sisemist töökorraldust puudutavad korraldused loetakse teatavakstehtuks nende vastuvõtmisel ja jõustuvad neis ettenähtud ajal. (4) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist Tootsi valla veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. (5) Vastuvõetud vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse Tootsi valla veebilehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist.
(1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes. (2) Valla õigusaktid, välja arvatud asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavad, avalikustatakse Tootsi valla veebilehel ning pannakse üldiseks tutvumiseks välja vallakantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada ka kohalikus ajalehes.
(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus. (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.
Valla esindusfunktsiooni täitmine Tootsi valda võivad esindada volikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või Tootsi valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Vallavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana vallavanem; 2) vallavanema käskkirjaga volitatud vallavalitsuse ametnik; 3) vallasekretär; 4) vallavalitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele. (2) Vallavalitsust kui organit esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.
(1) Tootsi valla nimel sõlmivad lepinguid:1) volikogu esimees;2) vallavanem. (2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) vallavanem; 2) teised vallavalitsuse liikmed vallavanema käskkirjaga antud volituse alusel. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Valla nimel sõlmitavad lepingud ning vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavad lepingud viseerib vallasekretär. (5) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ning lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.
(1) Vallal on iseseisev eelarve. (2) Vallaeelarve (edaspidi eelarve) koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (3) Eelarves võib kajastada ka muid finantsjuhtimiseks vajalikke andmeid. (4) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. (5) Eelarve vastuvõtmisega annab volikogu vallavalitsusele volituse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu teha kulutusi vallale pandud ülesannete täitmiseks. (6) Eelarvega võib volikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks eelarveaasta. (7) Eelarve eelnõus investeeringute katteks kavandatud eelarvelaenu ja eelarveaasta kestel eelarve kassaliseks teenindamiseks ettenähtud kassalaenu piirsummad ja põhitingimused kehtestab volikogu eelarve vastuvõtmisega, lähtudes seaduses sätestatud piirangutest. (8) Eelarve kulude koosseisus võib ette näha reservfondi erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, ettenägematute, arvestuslike ja lepingulistest kohustustest tulenevate kulude katteks, ühekordse ülevallalise tähtsusega ürituste toetamiseks ja ühekordsete toetuste maksmiseks tegutsevatele mittetulunduslikele organisatsioonidele, kelle tegevus on suunatud lastele, noortele, peredele, vanuritele ja puuetega inimestele (sh kultuuri-, spordi-ja huvialategevuseks, piirkondliku tähtsusega ürituste korraldamiseks ja tähtpäevade tähistamiseks) valla haldusterritooriumil. (9) Valla reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega.
(1) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad vallavalitsuse hallatavad asutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.septembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (2) Vallavalitsus koostab valla arengukava arvestades eelarve eelnõu ning esitab selle volikogule hiljemalt 1.detsembriks. (3) Eelarve eelnõule lisatakse: 1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi;4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.
(1) Eelarve eelnõu arutab volikogu kahel lugemisel. (2) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Pärast läbirääkimiste lõppemist paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja. (3) Muudatusettepanekuid võivad esitada volikogu liikmed, komisjonid ning vallavalitsus. Muudatusettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude või kulude muutmise või nende ümberjaotamise, tuleb esitajal lisada selgitus kulutuste eesmärgi kohta, majanduslikud põhjendused ning rahalised arvutused kulude mahu ja võimalike katteallikate kohta. Muudatusettepanekuga ei ole lubatud kustutada ega vähendada eelarve eelnõus ettenähtud seadustest või lepingutest tulenevaid kulusid ning muuta riigilt ja teistelt juriidilistelt isikutelt sihtotstarbeliste eraldiste arvel kaetavaid kulusid. (4) Eelnõu teiseks lugemiseks koostab vallavalitsus eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab muudatusettepanekute sõnastust, esitaja nime ja vallavalitsuse seisukohta. (5) Muudatusettepanekute hääletamine toimub eelnõu teisel lugemisel pärast läbirääkimiste lõppu. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda on toetanud vallavalitsus. Muudatusettepanek pannakse hääletusele ainult siis, kui seda nõuab mõni volikogu liige. (6) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. (7) Volikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse eelarvelaenu võtmine, on eelarve vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (8) Volikogu võtab eelarve vastu määrusena. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Vastuvõetud avalikustatakse väljapanekuga Tootsi valla veebilehel ja vallakantseleis.
(1) Vähemalt ühe neljandiku volikogu liikmete ettepanekul või vallavalitsuse algatusel võidakse algatada vastuvõetud eelarve kogumahu samaks jäädes eelarve muutmise või eelarve kulude kogumahu muutumisel lisaeelarve vastuvõtmine, välja arvatud käesoleva põhimääruse paragrahvi 48 5.lõikes sätestatud juhud. (2) Vallavalitsus koostab ja esitab eelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu volikogule mitte hiljem kui üks kuu enne eelarveaasta lõppu. (3) Eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu koostamine, menetlemine ning vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvides 45 ja 46 sätestatud korras. (4) Volikogu võtab eelarve muutmise ja lisaeelarve vastu poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos lisaeelarve vastuvõtmisega otsustatakse eelarve- või kassalaenu võtmine, on eelarve vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Vastuvõetud eelarve muutmine või lisaeelarve avalikustatakse väljapanekuga Tootsi valla veebilehel ja vallakantseleis.
(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmise tingimused ning korra kehtestab volikogu, võttes arvesse seadusest ja käesolevast põhimäärusest tulenevad eelarve täitmise korraldamise alused ja üldpõhimõtted. (2) Kui volikogu ei võta eelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võivad valla asutused teha kulutusi alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise eelarveaasta eelarves ettenähtud vastavast kulust. (3) Kulutusi, mis on ettenähtud nii eelmise eelarveaasta eelarves kui ka vallavalitsuse poolt volikogule esitatud alanud eelarveaasta eelnõus, tehakse nendest kahest väiksema summa alusel. (4) Kulutusi, mis ei olnud ette nähtud eelmise eelarveaasta eelarves, tehakse vallavalitsuse otsustuse alusel. Kulutuste rahastamisel lähtub vallavalitsus tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning eelmiseks eelarveaastaks määratud kassalaenu suurusest. (5) Riigieelarve vahendite arvelt Tootsi vallale antud eraldiste, lepingute alusel Tootsi vallale eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste ja valla asutustele antud toetuste ning annetuste jaotuse valla asutuste lõikes kinnitab vallavalitsus. (6) Vallavalitsuse reservfondi kasutamise otsustab vallavalitsus. Reservfondi käsutamise korra kehtestab volikogu.
(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 10.juuniks. (2) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest; 5) audiitori järeldusotsus. (3) Revisjonikomisjon annab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru ja esitab märkused ning ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (5) Majandusaasta aruande koos audiitori järelotsusega esitab volikogu Pärnu Maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest arvates.
(1) Eelarve täitmise aastaaruanne on linna majandusaasta aruande koostisosa. (2) Eelarve täitmise aastaaruande koostab vallavalitsus ning esitab selle käesolevas põhimääruses majandusaasta aruande kohta kehtestatud tähtaegadel ja korras. (3) Eelarve täitmise aastaaruanne avalikustatakse valla majandusaasta aruande koosseisus väljapanekuga Tootsi valla veebilehel ja vallakantseleis.
Varasema määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Jõustumine Määrus jõustub 01.jaanuaril 2011.