(1) Piirissaar paikneb Peipsi-Pihkva järves Peipsi Suurjärve ja Lämmijärve piiril, mis kulgeb Uhtinina - Piirissaare (põhjarannik) - Podporovje neeme joonel piki madalat veealust künnist, kus vee sügavus on enamasti kuni 1 meeter. Künnist läbivad ainult kaks kitsast laevateed (vagumust), millest saarest läänes olevat nimetatakse Eesti Väravateks ning saarest kagus olevat Vene Väravateks. (2) Piirissaare looderannikul asuva Porka poolsaare kaugus Eesti mandrist (Uhtinina) on otsejoones ligikaudu 2 km, kuid nimetatud geograafilisel kohal puudub juurdepääs asulatest ja ta pole inimtegevuseks või liiklemiseks kõlblik. Venemaa lähimast piiripunktist saare kagurannikuni on otsejoones umbes 0,8 km. Kaugus Laaksaarest mööda veeteed Piirissaare sadamani on ligikaudu 9 km, Emajõe suudmest Praagalt ligikaudu 22 km. Piirissaare sadama kaugus Tartu kesklinnast on 67 km. (3) Piirissaare pindala on 7,76 km2, millest elamiseks ja arendamiseks kõlblikku maad on vaid 30 %. Saare ulatus loodest kagusse on ca 4 km, põhjast lõunasse 2,5 km. Maastikuliselt moodustab valdava osa saarest madalsoo, mille pind on harva üle 1 meetri kõrgemal Peipsi järve keskmisest veetasemest. (4) Piirissaart läbib tehislik kanal, mis jaotab saare kahte ossa, saare keskel kanali ääres asub Piirissaare sadam. Asustus paikneb kõrgematel liivastel kühmudel. Haritava maa osatähtsus on väike. Põllu- ja aiamaad siiski jätkub enda tarbeks kartulite, sibula jt aedviljade kasvatamiseks.
(1) Vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele on Peipsi järvel 200 m laiune rand, 100 m laiune ehituskeeluvöönd, 20 m laiune veekaitsevöönd ning 10 m laiune kallasrada. Maakonnaplaneeringuga on määratud tiheasustusaladeks Piiri, Saare ja Tooni küla, kus kehtib 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Kogu saare idapoolne elamiseks kasutatav osa on sisuliselt tiheasustusala. (2) Piirissaare valla administratiivkeskus asub Tooni külas. Asend Eesti-Vene piiri lähedal muudab saare tähtsaks piirivalvepunktiks. (3) 2012.a alguse seisuga elas saarel Piiri, Tooni ja Saare külades kokku 101 rahvastikuregistrisse kantud elanikku. Elanikkonnast on pensioniealisi ligi 50% ja vaid 1 last. Palju on puuetega inimesi ja töövõimetuspensionäre, viis perekonda vajavad aastaringset sotsiaalabi toimetulekuks. Suvel saare elanikkond mitmekordistub küllasõitnud sugulaste ja talveks koolide või töökohtade asukohas elanud saarlaste arvel. (4) Valla elanikkonna valdav enamus kujutab endast erilist arhailise kogukondliku elulaadiga ja põliste vene vanausukultuuri traditsioonidega inimrühma. Saarel esindatud luteriusulisi eestlasi on alla 10%. Vallas asub kaks sakraalehitist: kasutamata õigeusukirik, millel kogudus puudub ja kasutusel olev vanausuliste palvela.
(1) Piirissaare vallavolikogu on 7-liikmeline. Vallavalitsus on 3-liikmeline: vallavanem ja kaks ühiskondlikus korras vallavalitsuse liiget. Vallavalitsuses on 3 palgalist töötajat: vallavanem, vallasekretär ja raamatupidaja. Piirissaare omavalitsusasutuse omapäraks on, et vallasekretär ja raamatupidaja töötavad kohapealsete spetsialistide puudumise tõttu Tartu linnas, mistõttu on vajalik püsiv elektrooniline side. Vallavalitsuse hallatavaid asutusi on 1 – Piirissaare Raamatukogu 1 töötajaga. (2) Piirissaarel toimib asustatud väikesaarte seaduse alusel tähtsamate küsimuste aruteluks (suuremad investeerimiskavad, valla eelarve, arengukava) saare üldkogu – rahvakoosolek – mille otsused omavad volikogu jaoks soovituslikku iseloomu. (3) 2006. aastast vallal laenukohustust ei ole.
(1) Ühendus mandriga on alati olnud omavalitsuse esmane prioriteet ja selles küsimuses on saare elu kõige haavatavam (ilmastikuolud, laevade korrashoid, veetee tähistus, sadamad). Eesti väravate süvendus on hädavajalik kord 10 aasta jooksul. Viimati tehti süvendustöid aastal 2009, kuid tööd jäid lõpetamata. Samuti on probleemiks lõunakanali kinnikasvamine. Väiksemamahulisi kanali süvendustöid oleks tarvis teha iga 3 aasta järel. Neid töid ei ole vald suuteline korraldama ilma riigi otsese finantseerimise ja juhtimiseta. (2) Ühendus saarega toimub peamiselt Meeksi vallas asuva Laaksaare sadama kaudu. Püsiühendus toimib 7-8 kuul aastas. Talvine talitee üle Peipsi järve jää Laaksaarde või Mehikoormasse on võimalik olenevalt ilmastikust samuti vaid 2 – 3 kuud. Kõige suuremad probleemid ühenduse pidamisel ja elanike toiduainete, ravimite ja muu vajalikuga varustamisel tekivad kevad-sügisestel üleminekuperioodidel. (3) Sadamatele ja transpordivahenditesse on vald teinud igal aastal märkimisväärselt kulutusi, kasutades selleks riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelisi vahendeid. Vahendite kulutamisest hoolimata aastaringselt funktsioneerivat ühendust saarvalla ja maakonnakeskuse vahel ei ole, mis oluliselt mõjutab elanike heaolu. (4) Vallavalitsusele kuulub Laaksaarde sõitev väikealus Peksi, mis amortiseerub iga aastaga. Alus on antud rendile OÜ Ventafor, laevaga tegeleva vastava personali ja nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide puudumise tõttu. (5) Ühendust raskendavad samuti Peipsi järve geoloogilisest eripärast ja ilmastikust tulenevad asjaolud: veetaseme alanemine ja laevateede ummistumine setetega. (6) Alates 2009.a on riigihanke korras reisijateveo korraldajaks saarele AS Kihnu Veeteed. Käib parvlaev „Koidula“. Piirissaare sadamad valmisid 2010. aastal.Taastada tuleks Piirissaare ja Tartu vaheline kiirlaevaliiklus. (7) Probleemne on nõuetekohase kütusetankla puudumine saarel. Praegu toimub saarele laevakütuse vedu väikeste koguste kaupa ja vajalikke ohutusnõudeid eirates. (8) Valla internetiühendus rajati 2001. aastal Piirivalveameti ja Asoneti (Riigi Andmeside Osakond) koostöös, kuid on madala läbilaskevõimega ja tihti korrast ära. Pole selge, kes peaks võrku hooldama ja kindlustama omavalitsusele ja elanikele hädavajaliku püsiühenduse igal ajal. 2005 a lõpus paigaldati saarele täiendavalt WIFI ühendus ja ostetakse ka lisaarvuti Avalikule Internetipunktile. (9) Saarel on olnud ka lennukite maandumisväli, kuid lennuki rentimine on liiga kulukas ja seetõttu lennuvälja ei kasutata. Samuti vajaks nüüdseks aastaid kasutamata seisnud lennuväli juba suuremat renoveerimist. (10) Kriisiolukordades (erakorraline meditsiiniabi jne) on siiani tehtud koostööd kohaliku piirivalve punktiga, kellel on olemas hõljuk. Talvel on oluline transpordivahend lumesaan – buraan. Kohalike teede ja talvise jäätee hooldamiseks on vallal olemas 2 traktorit. Rajada tuleks kõva kattega helikopteriplats.
(1) Vallavolikogu poolt on kehtestatud Piirissaare jäätmehoolduseeskiri. (2) Igal aastal korraldatakse talgud, mille jooksul koristatakse ära põõsa alused ja muud avalikult käidavad kohad, kuhu koguneb saart külastatavate turistide prügi. 2011.a avati Piirissaare jäätmekäitlusjaam.Vallavalitsus tegeleb oma eelarve vahenditega kogu prügimajandusega ning elanikkond ega turismifirmad ei maksa selle eest midagi. Tulevikus on plaanis kehtestada jäätmetasu. (3) Piirissaarel on 2 puurkaevu: üks Saare külas, teine Piiri külas. 2005.a toodi Piirissaare kauplusesse sisse vesi. Kuid kanalisatsioon on välja ehitamata ja kogumiskaevud ei vasta nõuetele.
(1) Vallavalitsus on tegelnud puuetega inimeste hoolduse ning toimetulekutoetust vajava kontingendiga. Hooldajad on määratud 2012.a augusti seisuga ühele elanikule. Kuid arvestades elanikkonna tervislikku seisundit, see arv tõenäoliselt suureneb. Toimetulekutoetuse avalduste vastuvõtmist alustati aastal 2005 ning keskmiselt saab 2012.a igakuuliselt toimetulekutoetust 4– 5 perekonda. (2) Piirissaar on haaratud Võnnu perearstipraksisega. Võnnu arstiga on koostöö hea. Oluline on ainult tagada arsti kohaletoomiseks transport, selle kulud võidakse katta valla eelarvest. Riik on eraldanud Võnnu perearstile pool meditsiiniõe kohta Piirissaare teenindamiseks. Palju on abiks Piirivalve. Paljudel saare elanikel on perearst ka Tartu linnast, sest sinna minek on mõnes mõttes lihtsam või otstarbekam kui Võnnus käimine. Talviti on meditsiiniabi halvemini kättesaadav. Velksripunkti on kavas renoveerida.
(1) 2003 a lõpuks oli maakatastris registreeritud 102 katastriüksust kogupindalaga 36,9 ha. 31.12.2005 seisuga oli registreeritud 134 katastriüksust, pindalaga 407,7 ha. Valla munitsipaalomandisse kuulub 11 ha, millel asub 7 munitsipaalhoonet (kolm 2- korruselist maja ja endine klubihoone) ning 3 abihoonet (2 ladu ja 1 töökoda). Riigi omandisse 2 katastriüksust. (2) Maareform on toimunud saarel normaalselt Piiri külas. Teistes külades on olukord problemaatiline, kuna seal maade omand ei olnud kantud kinnistusraamatuse ja maa tagastamine ei ole seetõttu võimalik. Paljude elamute omand on seadusega ettenähtud korras vormistamata, mille tõttu on takistatud maa ostueesõigusega erastamine.
(1) Saare elanike peamiseks sissetulekuallikaks on läbi aegade olnud kalapüük ja sibulakasvatus, kuid tänapäeval ei suuda traditsioonilised tegevusalad elanikele vajalikku elatist pakkuda. Kalapüük on saare meeste ajalooline põhitegevusala, kuid tänu Peipsi kalavarude drastilisele vähenemisele riiklik kalanduspoliitika kohalikke rannakalureid ei soosi. Kalapüügi õigust on piirissaarlastel järjest raskem saada. Probleemideks on aina ahenev kitsas püügivöönd ümber saare, ebarentaablid püügiajad ning harrastuskalameestega võrdsustamine nii lubade ostmisel kui saagi müügikeeld. (2) Sibulat kasvatatakse igas korralikus majapidamises, kuid ainult väikestel alla 0,3 ha peenramaalappidel, sest saare sibulal pole turgu. Ei suudeta konkureerida isegi mandril asuva Peipsiäärega, rääkimata importsibulast, siinne omahind tuleb igal juhul kallim tänu transpordikuludele. Arvatakse, et 50 a jooksul on sibulatoodang vähenenud umbes 30 korda. Praegu kasvatatakse saarel hinnanguliselt 12-19 tonni sibulat igal aastal ja enamus toodangust realiseeritakse Laaksaarde sõitvate kokkuostjate kaudu, olles sunnitud alluma nende hinnadiktaadile. (3) Mingisugune muu majandustegevus pole traditsioonilisi kohaliku kultuuri aluseks olnud tegevusalasid suutnud asendada, mistõttu tööealine elanikkond on sunnitud majanduslikel põhjustel, millele lisanduvad veel sotsiaalsed, nagu näiteks kooli puudumine, saarelt lahkuma. (4) Tegutsevaid ettevõtjaid on saarel väga vähe. Vallale kuuluvas hoones peab kauplust OÜ Age of Invest. Eesti Post osutab esmatarbekaupade müüki ning postiteenust. Mõned saareelanikud tegelevad ka turistide majutamise, neile koduste lõunasöökide pakkumise ja saare tutvustamisega, kuid ametlikult see pole ettevõtlus, sest on registreerimata ja kannab juhuslikku iseloomu.
(1) Vald organiseerib vabatahtlike tuletõrjetegevust. Tuleks luua ka vabatahtlike kiirabiprigaad. (2) Piirissaarel tegutsev Saareküla vanausuliste kogudus on nõuetekohaselt ümber registreerimata, kuid samas omab suurt tähtsust saare elanike elus, eriti kaduma kippuva kultuuri ja traditsioonide säilitamisel ja moraalsete tõekspidamiste juurutamisel.
Piirissaare arengu alustalad on: 1) hea ühendus mandri ja eelkõige maakonnakeskusega; 2) saare elulaadi säilimiseks ja kogukonna arenguks vajalike tingimustega arvestamine; 3) elukeskkonna kaasajastamine: toimiv jäätmekäitlus, veevarustus ja kanalisatsioon, kohalik teedevõrk, kaubandus, arstiabi, päästeteenistus, sotsiaalhoolekanne; 4) eelkõige kohalikke vajadusi arvestava ettevõtluse arendamine, sealhulgas rannakalapüügi ja sibulakasvatuse säilitamise abinõud.
(1) Lähtekohad strateegilise tegevuse kavandamiseks: 1) Omavalitsusasutus ja elanikud vajavad internetiühendust nii vallamajja, kodudesse kui avalikku internetipunkti. 2) Ühenduse probleemid suurimad jää tekkimise ja -mineku ajal. 3) Olemas eskiisprojekt lennuvälja renoveerimiseks. Kasutuselevõtt ebareaalne. 4) Olemas sadamapaviljoni projekt koos tehnilise dokumentatsiooniga, kuid vananenud; 5) Keskkonnamõjude hindamised on tehtud Eesti väravate süvendamiseks ja kaide ehitamiseks. Nende probleemidega peaks tegelema riik, mitte vald, kel pole vastavat haldussuutlikkust. Vaja jätkata koostööd ja äratada maavanema kaudu riigiasutuste huvi. (2) Vaatamata saarelisusele peavad vältimatud teenused olema aasta läbi kättesaadavad nii põhimõtteliselt kui hinna poolest sobivatena. (3) Strateegilised tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks: 1) Oleks vaja läbi viia uuringud sobivamate sadamakohtade loomiseks nii saarel kui mandril, ning selgitada ka logistiline otstarbekus sõiduks maakonnakeskusesse Tartusse. 2) WIFI võrgu väljaarendamine ja lisaarvuti soetamine avalikule internetipunktile. 3) Sadamate üldilme parandamine (kaaluda nende riigile üleandmise otstarbekust ja võimalusi, kuna teistes maakondades on selliselt asjad paremini läinud) 4) Jätkata koostööd piirivalvega ühenduse pidamise osas. 5) Toetada ettepanekuid vaadelda Laaksaare – Piirissaare veeteed riiklike maanteede jätku või pikendusena, lahendada talvise jäätee rajamise ja ekspluateerimise kuludeks summade eraldamise ja arvestamine korda 6) Kuna on tegemist valdade ja linnade vaheliste ühistranspordiliinidega, pidada vajalikuks, et nende probleeme koordineeriks maavalitsus, logistiliselt ühendades vee- ja maanteede ühistranspordi korralduse küsimused.
(1) Lähtekohad strateegilise tegevuse kavandamiseks: 1) Pensioniealiste protsent on vallas ligi pool ja kasvutendentsiga; 2) Kohapeal nii alushariduse kui üldhariduse andmise võimalused puuduvad. Laste kooliealiseks saamisel tuleb emal lapsega saare pealt lahkuda, mis katkestab traditsioonilise sotsiaalse ja kultuurilise arengu. 3) kaadriprobleem ja ruumide normidele vastavuse probleem nii meditsiiniteenuste kui alus‧hariduse osutamisel kohapeal. 4) Lõplikku lahendust pole riiklikul päästeteenistuse, kiirabi ja korrakaitseteenistuse korralduses. Piirivalvurid ei taha võtta endale politsei rolli, sest nende eesmärk ja ettevalmistus on teised. 5) Arendustegevuses ei arvestata vanausu traditsioone, nende eetilis-moraalseid väärtusehinnanguid ega võeta kuulda sellekohaseid arvamusi. (2) Eesmärk on arendada inimeste ja riiklike organisatsioonide vahelist koostööd, tutvustada arenguplaane ja muid dokumente Piirissaare eripärast lähtuvalt, süvendada rahva turvatunnet ja lootusi probleemide lahenemisele, tagada saare kogukonna sotsiaalne toimetulek. (3) Strateegilised tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks 1) Meditsiini ja sotsiaalteenuste paremaks saamiseks leida võimalusi koostööks teiste valdadega ja Tartu linnaga. 2) Otsida võimalust apteegikaupade müügiks saarel. 3) Uurida võimalusi koduõppeks ja kaugõppeks Interneti vahendusel ning propageerida neid. 4) Organiseerida vallas püsiv nõustamistugi (juriidiline, majanduslik, turismialane jm.) ja arendustegevuse korraldamise (ühistegevus, klubiline tegevus, arengukava väljatöötamine ja elluviimine) jaoks.
(1) Lähtekohad strateegilise tegevuse kavandamiseks: 1) Koostöö ja teabe puudumine omavalitsuse ja ettevõtluse arendajate vahel, kohalike traditsioonide ja rahva omakultuuri vähene arvestamine. 2) Mõne ettevõtja tahtmatus oma tegevust juriidiliselt legaliseerida. 3) Riigikeele ja võõrkeelte ebapiisav oskus. 3) Sobiva tööjõu puudus, olemasoleva tööjõu vähene kõlblikkus. 4) Valitsuse suund kalanduses Peipsi järvel suunatud nende arvu vähendamisele ja rannakalandust kui eluviisi vaadeldakse samaväärsena kui harrastuskalameeste tegevust. 5) Kõrged transpordikulud ja hooajaline side katkemine mandriga (eraldatus infost). Elektroonilise teabe ebapüsivus ja kasutamisoskuste vähesus 6) Suur sõltuvus poe toidukaupadest. 7) Sibulakasvatuse traditsioon 8) Turismi korraldus ühekülgne, arendamise osas koostöö vallaga puudub, kohalike elanike arvamusi ei küsita ega arvestata. Huvi saare ja selle elanike elu vastu on olemas, kuid korraldajad ei arvesta vanausu traditsioonidega ja olukorraga, et saarel massiturismi jaoks kogu infrasüsteem puudub. Ka ei paku saar igaühele e huvi, kuna pole küllalt atraktiivne.Turismi kui majandusharu hooajalisus ja tingimuste (puudu vastav jäätme- ja prügikäitlus, joogivesi, kanalisatsioon, toitlustamine vastavalt eeskirjadele, atesteeritud giiditeenindus, ööbimiskohad, turvalisus - politseid pole, kiirabi pole, toiduainete ja esmatarbekaupade nappus) puudumine. Omavalitsus ei suuda neid kindlustada, turismiettevõtjad pole huvitatud investeerimisest, sest ei tasu ära. (2) Eesmärk on tagada saare elanikele piisav sissetulek nii majandustegevuse arendamise kui ka kultuurilis- ajaloolise omapära samaaegse säilitamisega. (3) Strateegilised tegevussuunad eesmärgi saavutamiseks 1) Püüda leida alternatiivtegevusi kalapüügi asemele 2) Luua juriidiline ja majanduslik nõustamistugi. 3) Tõstatada probleem muuta kalapüügiseadust ja teha soodustusi traditsioonilise rannakaluri staatuse taastamiseks kohtades, kus see oli traditsiooniline eluviis. 4) Otsida võimalusi esmaste põllumajandussaaduste (munad, piim jt) tootmiseks kohapeal. 5) Uurida pilliroo lõikamise ja turu võimalusi. 6) Otsida sibulale täiendavaid turustamise võimalusi, sealhulgas toodangu mitmekesistamiseks, pakendamiseks, töötlemiseks ja uute sortide ning kultuuride katsetamiseks. 7) Kaaluda turismiarengukava koostamist, sealhulgas keskkonna taluvuse arvutus, kohalike tingimuste ja kultuurilise eripära arvestamine, optimaalne arv, turistide paatide randumise nõudlus, ööbimise otstarbekus, ekskursiooni pikkus, giidide ettevalmistus jm. 8) Soodustada ettevõtlust rajada telkimisplats koos lõkkeplatsi, joogiveevõtukoha, pesemis- ja suplemisvõimaluse ja muude teenustega- 9) Saare üldilme parandamine ja korrastus, võsaraiumis- ning niitmistööd (vaadete avamine, päevitamis- ja suplemiskohad, tualetid ja käimlad, prügikonteinerid). Jätkata heakorratalgute korraldamist. 10) Teha koostööd erinevate arendusorganisatsioonidega, kes arendavad loodushoidu, turismi ja matkaradasid seni ilma valla arvamust ära kuulamata. 11) Uurida nõudlust paadilaenutuseks 12) Leida võimalusi turismifirmadelt prügikoristustasu saamiseks
(1) Arengueeldused ja probleemid: 1) Saarel olemas 2 puurkaevu 2) Kogu saare territoorium on 100 % riikliku looduskaitseala koosseisus koos sellel kehtivate piirangutega 3) Puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon ja lokaalsed veevarustus-, kanalisatsiooni- ja puhastusseadmed ei vasta nõuetele. (2) Eesmärk: kindlustada kohalike elanike ja külaliste varustamine veestandardile vastava joogiveega. Propageerida majapidamistes veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist ja tänapäevastamist. Säilitada puhas loodus ja üldilme. Säilitada senine looduskkeskkond ja kaitsealused liigid. (3) Tegevused: 1) teha veekvaliteedi uuringud; 2) koostada veemajanduse kava; 3) avalikuks kasutuseks olevate prügikastide lisamine. 4) rajada ja propageerida veevarustus- ja kanalisatsiooniseadmeid ning lokaalseid puhastussüsteeme nii munitsipaal- kui eraobjektidel; 5) Kanaliümbruse kallaste tasandamine ja vee toime eest kindlustamine (soovitavalt kasutades dekoratiivsete võradega puid (n hõberemmelgad). 6) Kanali ja sadama-ala ühtse haljastusprojekti (soovitavalt kasutades kohalikke looduslikke dekoratiivseid taimi nagu soovõhk, kollane iiris, kaislad jne) tellimine koos renoveerimistööde projektiga.
(1) Arengukava viivad ellu oma igapäevase tegevusega vallavolikogu ja vallavalitsus. Suuremal või vähemal määral saavad kaasa aidata vallas tegutsevad ettevõtjad ja kõik vallaelanikud. (2) Volikogu kohustuseks on vallaeelarve menetlemisel leida arengukavas püstitatud ülesannete lahendamiseks tegevuskavas välja toodud investeeringute rahaline kate.
Vastavalt valla põhimäärusele analüüsitakse arengukava täitmist ja vajadusel võetakse vastu volikogu otsus selle muutmiseks iga aasta 1. oktoobriks. Vallavalitsus kohustub hiljemalt iga-aastase arengukava läbivaatamise ajaks volikogu poolt esitama volikogule aruande arengukava täitmise käigu kohta.
Käesolev määrus tehakse teatavaks avalikustamisega Piirissaare vallamajas vastuvõtmise päeval ning jõustub 01. novembril 2012. a.