(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Paldiski linnaspuhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmetetaaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Paldiski linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Paldiski territooriumil. (3) Korraldamata jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded on käesoleva jäätmehoolduseeskirja lisa. (4) Jäätmehooldust Paldiski linnas korraldab ning kontrollib Paldiski Linnavalitsus (edaspidi Linnavalitsus) vastavalt oma pädevusele. (5) Linnavalitsus korraldab jäätmekäitlust, s.h. korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduse arendamist ja menetleb jäätmelubade taotlusi. (6) Linnavalitsus korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab linna elanikke ja levitab jäätmeteavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, s.h. liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist linna territooriumil selleks olemasoleval kompostimisväljakul; 4) kontrollib linna prahistamist ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turul, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses.
Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 8) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 9) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 10) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 11) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 12) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 13) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmed majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Harjumaa Keskkonnateenistuses; 14) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 15) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 16) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 17) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 18) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 19) jäätmete korduvkasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooted, millest nad on tekkinud; 20) jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamiseks; 21) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 22) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 23) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid; 24) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu; 25) jäätmejaam on üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja vastuvõtutingimused sätestatakse Paldiski linna ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus. 26) mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses tuleb vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel taaskasutatavad jäätmed koguda tavajäätmetest liigiti. (3) Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia läheduse põhimõtet järgides töötlemiseks ja ladestamiseks jäätmeluba omavasse lõppkäitluskohta. (4) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. (5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja –hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. (6) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. (7) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (8) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse mõistes, peab omama Harjumaa Keskkonnateenistuse pooolt väljastatud jäätmeluba. Juhul kui ettevõtja tegeleb käesolevas lõikes nimetatule lisaks ka ohtlike jäätmete käitlemisega, siis on lisaks nõutav keskkonnaministri poolt väljastatav ohtlike jäätmete käitluslitsents. (9) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele, varale ja keskkonnale. (10) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema Linnavalitsuse kirjalik luba. (11) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. mahukad jäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 5 lõikes 3. (12) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (13) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. (14) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. (15) Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. (16) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. (17) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu ning vastutab kinnistu korrashoiu eest kinnistu valdaja. (3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. (4) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. (5) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (6) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Linnavalitsuse loal ja tingimustel. (7) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada kättesaadavate vahenditega tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle käesoleva eeskirjaga määratud korras. (8) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Mahukad jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutitesse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo vähemalt 2 korda kuus. (4) Sõltumata jäätmete mõõdust või kaalust ei käsitleta mahukate jäätmetena jäätmeid mis on ohtlikud jäätmed või elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, vanametall, autorehvid, ehitus- ja lammutuspraht ning mille käitlemiseks on ette nähtud erikord. (5) Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel koguda eraldi mahutitesse vanapaberit ja –pappi ning segunenud olmejäätmeid. Juhul, kui jäätmeid koguv jäätmekäitleja rakendab ise või teenustööna sortimist, võib mitmeid eraldikogutavaid taaskasutatavaid jäätmeliike, koguda ühte mahutisse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. (6) Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. (7) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (8) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 11) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 12) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid. (9) Käesoleva eeskirja § 5 lõikes 8 nimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, spetsiaalne jäätmete kogumispunkt või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (10) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. (11) Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Biolagunevaid jäätmeid elamumaa sihtotstarbega maaüksusel tuleb koguda liigiti, kui maaüksusel asuvas elamus on vähemalt kümme eluruumi.“ (12) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. (13) Elamumaa sihtotstarbega maaüksustel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) kus on vähemalt 5 korterit, tuleb vanapaber ja papp koguda eraldi mahutisse. (14) Mitteelamumaa sihtotstarbega maaüksusel tuleb koguda vanapaberit ja pappi, immutamata puitu, kui neid jäätmeliike tekib maaüksusel eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. (15) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb § 5 lõigetes 13 ja 14 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. (16) Kokkuleppel pakendiettevõtjate või nende ühendustega ja nende initsiatiivil tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid). (17) Teavet taaskasutatavate ja pakendijäätmete kogumispunktide kohta saab Paldiski linna koduleheküljelt aadressil http://www.paldiski.ee .
(1) Eraldi kogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse pakitult paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse alljärgnevatel tingimustel: 1) biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid; 2) määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. (2) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse. (3) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult Linnavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. (5) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (6) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (8) Linna haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida linnas selleks olemasoleval kompostimisväljakul või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalik kogumispunkt on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisringide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 1) Paldiski linna territooriumil asub ohtlike jäätmete avalik kogumispunkt Alexela bensiinitanklas aadressil Uue-Tooma 3, Paldiski. Samuti võtab tasu eest ohtlikke jäätmeid vastu Kuusakoski AS oma territooriumil Rae põik 14, Paldiski. (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (10) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või viima jäätmejaama. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (2) Vanad autorehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse § 23 või viima jäätmejaama. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (3) Vanametall (sh. romusõidukid) tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta.
(1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate ühendus Eesti Pakendiühing (edaspidi pakendiorganisatsioon). Pakendite, millele on kehtestatud tagatisraha, kogumist ei saa pakendiettevõtja pakendiorganisatsioonile üle anda. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (3) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Linnavalitsuse loal ja tingimustel. (5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab pakendiorganisatsioon koostöös Linnavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 450 korteri kohta korrus- ja ridaelamu piirkondades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 500 m väikeelamu piirkondades. (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga, heastades korraldajale sellest tekkivad kulutused. (7) Pakendijäätmete kogumispunktide kohta saab informatsiooni Eesti Pakendiringluse koduleheküljelt aadressil http://www.pakendiringlus.ee/.
(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Konkursi korras valitud ettevõtja kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. (2) Isik, kes veab jäätmeid, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Harjumaa Keskkonnateenistuses. (3) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. (4) Juhul, kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja § 6 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. (5) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, väljaarvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. (6) Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (7) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. (8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. (9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (10) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
(1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, veega pestavad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) käsitsi teisaldatavaid, üldjuhul 140, 240, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 2) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 3) kompaktoreid. (3) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: 4.1 hall - olmejäätmed; 4.2 roheline - taaskasutatavad jäätmed; 4.3 punane - ohtlikud jäätmed; 4.4 pruun - biolagunevad jäätmed. (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (5) Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega ning § 12 lõikes 4 nimetatud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. (6) Jäätmeid tohib paigutada väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. (7) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (8) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (9) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (10) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (11) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. (12) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Need ei tohi olla libedad, talvel peavad olema lume ja jäävabad ning nende kalle ei tohi ületada 1:10. (14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab Linnavalitsus. Jäätmeveopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja ning teenustasu piirmäärad kehtestatakse Paldiski Linnavolikogu määrusega. (2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab vähemalt segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja -pappi ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud mahukaid jäätmeid. Kui see osutub otstarbekaks, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga Paldiski linna haldusterritooriumi jäätmeveopiirkonnas. Korterelamu korral on jäätmevaldajaks korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik(ud), millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus ei rakendu jäätmekäitluskohtadele, s.h. sortimisettevõtetele ja jäätmejaamadele, kes korraldavad oma tehnoloogilises protsessis tekkinud jäätmeliikide veo ise. (5) Linnavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas Linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (6) Mitme jäätmevaldaja poolt ühise jäätmekonteineri soetamine ja ühine liitumine on lubatud linnavalituse poolt määratud tingimustel. Sõltuvalt ühiselt liituvate jäätmevaldajate ja elanike arvust võib Linnavalitsus kehtestada nõudeid konteinerite suuruse ja tühjendussageduste osas. (7) Paldiski linnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viieks aastaks. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel Harjumaa Keskkonnateenistus.
(1) Paldiski linnas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse jäätmeluba omavates ning nõuetele vastavates lõppkäitluskohtades. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. (2) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemine võib toimuda nende tekkekohas, jäätmeloaga käitlusettevõttes või prügilas. (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed.
(1) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda vastavatesse mahutitesse liigiti ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete mahutid tuleb tähistada jäätmete ja jäätmetekitaja nimetusega ning pakkimiskuupäevaga. (2) Diskreetset vanapaberit (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (3) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. (4) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed”.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus tuleb teha kui jäätmekäitluskohta enam otstarbeliselt ei kasutata või sellele alale plaanitakse muid objekte. (2) Jäätmekäitluskoha järelhoolduseks loetakse: 1) suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret; 2) võimaliku negatiivse keskkonnamõju tuvastamist; 3) keskkonnahäiringu tõrjet. (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse teostamiseks annab Linnavalitsus jäätmekäitluskoha valdajale kirjalikud suunised jäätmekäitluskoha likvideerimiseks.
(1) Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120 126 ja pakendiseaduse § 27 32 alusel. (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Linnavalitsuse ettekirjutuse alusel. (3) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja ei täida lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul. (5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Linnavalitsuse poolt määratud isikud.
Paldiski Linnavolikogu järgnevad määrused: 22.02.2005. a. määrus nr 4 “Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine “, 14.06.2005.a määrus nr 17 “Paldiski Linnavolikogu 22.02.2005.a määruse nr 4 “Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine” muutmine“ ja 20.12.2005.a määrus nr 5 “Paldiski Linnavolikogu 22.02.2005.a määruse nr 4 “Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine” muutmine“ tunnistada kehtetuks.
Määrus jõustub 01. jaanuarist 2008.a.