(1) Lasteasutuse nimi on Hummuli Valla Lasteaed Sipsik, asukohaga Hummuli alevik 68410.2(2)Hummuli Valla Lasteaed Sipsik (edaspidi lasteaed) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.3(3)Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
Lasteaia põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:11) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;22) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.
Lasteaed on munitsipaallasteaed, mis töötab Hummuli Vallavolikogu asutamisloa ja haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel.
Lasteaias on üks liitrühm, laste vanusega kahest kuni seitsme aastani. Liitrühma laste arv on reglementeeritud koolieelse lasteasutuse seadusega- 18 last. Lasteaia hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. Lasteaia rühma suuruseks on 20 last.
Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.
(1) Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteaed koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteaia arengukava.2(2)Arengukavas määratakse:11) lasteaia arenduse põhisuunad ja -valdkonnad;22) tegevuskava kolmeks aastaks;33) arengukava uuendamise kord.3(3)Arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes väljatoodud lasteaia tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.4(4)Arengukava kinnitamine toimub Hummuli Vallavolikogu sätestatud korras.5(5)Vallavalitsus korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel lasteasutuse tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.
(1) Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.2(2)Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud määrusega kehtestatakse:11) lasteaia õppekava koostamise põhimõtted;22) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;33) kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused;44) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused;55) lapse arengu hindamise põhimõtted.3(3)Lasteaia õppekava koostavad ja arendavad lasteasutuse pedagoogid, kaasates vanemaid. Lasteaia õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.4(4)Lasteaial on tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning Hummuli valla, Mulgimaa ja Valgamaa kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteaia tegevus- ja päevakava kinnitab direktor.5(5)Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
(1) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal.2(2)Õppeaasta algab 1. septembril.
Lastel on lasteaias õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.
(1) Vanematel on õigus:11) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides;22) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;33) tutvuda lasteaia õppe- ja päevakavaga;44) saada teavet lasteaia töökorralduse kohta.2(2)Vanemad on kohustatud:11) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias;22) kinni pidama lasteaia päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.33) tasuma igakuuliselt osalus- ja toitlustustasu.
(1) Lasteaia aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla- või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul.2(2)Lasteaia lahtioleku aja otsustab valla- või linnavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.3(3)Kui valla territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasoleva lasteaia kohtade arv, loob vallavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteaias osaajaline koht.
(1) Lasteaia töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ning õpetajaid abistav töötaja – õpetaja abi.2(2)Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.3(3)Personal on kohustatud andma teavet vallavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.4(4)Töölepingud pedagoogidega ning õpetaja abiga sõlmib, muudab ja ütleb üles direktor.
(1) Direktori ülesanne on tagada lasteaia tulemuslik töö ja juhtida lasteaia tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Direktor on lasteaia seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal.2(2)Direktoril on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigusteha tehinguid lasteaia varaga õigusaktidega kehtestatud korras.3(3)Direktor kannab vastutust lasteaia arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.4(4)Direktor peab kord aastas esitama vallavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteaia majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveasutuse tehtud ettekirjutustest.5(5)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus.6(6)Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1) Pedagoogidena käsitletakse õpetajaid, direktorit ja logopeedi.2(2)Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteaias.3(3)Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteaias käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteaias mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.4(4)Õpetajate ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vaba ametikoha täitmiseks korraldab lasteaia direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat pedagoogi, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.5(5)Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.6(6)Pedagoogid kuuluvad lasteaia pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.7(7)Pedagoogide andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga.2(2)Lasteaia hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja, vanemate esindaja ja valla esindaja.3(3)Hoolekogu:11) kuulab ära direktori aruande lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest;22) annab direktorile ja vallavalitsusele soovitusi lasteaia eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks;33) teeb direktorile ja vallavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks;44) osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös;55) otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse;66) otsustab teisi käesoleva seaduse või vallavolikogu otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi.4(4)Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.5(5)Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja.6(6)Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu esimehe või direktori ettepanekul.
(1) Lasteaias viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng, selgitades välja lasteaia tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteaia sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.2(2)Lasteaia sisehindamise läbiviimise korra kehtestab lasteasutuse direktor.3(3)Lasteaed koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja lasteaia tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse lasteaia hoolekoguga ja lasteaia pidajaga ning aruande kinnitab lasteaia direktor.
(1) 1) Lasteaeda nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda lasteaiale soovitusi lasteaia sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud püstitatud eesmärkidest.11) Lasteaeda nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda lasteaiale soovitusi lasteaia sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud püstitatud eesmärkidest.2(2)Lasteasutuse nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega
Lasteasutuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.
Lasteasutusel on oma eelarve, mille kinnitab Vallavolikogu.
(1) Lasteaia rahastamine toimub:11) riigieelarve ja vallaeelarve vahenditest;22) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel;33) vanemate poolt kaetavast osast;44) annetustest.2(2)Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteaia kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteaia õpikeskkonna arendamiseks ja lasteaia õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt vallaeelarve vahendid (edaspidi omaosalus). Toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja korra ning toetuse saamise eelduseks oleva omaosaluse suuruse ja nõuded omaosalusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.3(3)Lapse toidukulu lasteaias katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor.4(4)Muude kulude (lasteaia majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub vallaeelarve vahenditest ning vallavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.5(5)Nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab vallavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteaia majandamiskuludest või muudest asjaoludest.6(6)Lasteaia õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad.7(7)Lasteaia vallaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.8(8)Vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta.
Määrus jõustub kolmandal päeval avalikustamisest.