Määrusega määratakse kindlaks Kuressaare linna eelarve ülesehitus, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse ning majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kord.
Määrust kohaldatakse eelarvest raha taotlemisele ning eelarvest raha jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabiga rahastatava projekti kohta kehtivast regulatsioonist ei tulene teisiti.
Eelarve on kassapõhine ja koosneb järgmistest eelarveosadest: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus.
(1) Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (2) Põhitegevuse kulud jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (3) Põhitegevuse kulud jaotatakse järgmisteks valdkondadeks: 1) üldised valitsussektori teenused; 2) riigikaitse; 3) avalik kord ja julgeolek; 4) majandus; 5) keskkonnakaitse; 6) elamu-ja kommunaalmajandus; 7) tervishoid; 8) vabaaeg, kultuur ja religioon; 9) haridus; 10) sotsiaalne kaitse. (4) Investeerimistegevus jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus; 2) põhivara müük; 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine; 5) osaluste soetus; 6) osaluste müük; 7) muude aktsiate ja osade soetus; 8) muude osade ja aktsiate müük; 9) antavad laenud; 10) tagasilaekuvad laenud; 11) finantstulud ja finantskulud. (5) Finantseerimistegevus jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel; 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi-ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuse kontsessioonikokkulepete alusel. (6) Likviidsete varade muutus jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu-ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus. (7) Kassapõhises eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal kavandatakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine. (8) Rahandusosakond koostab linnavolikogus kinnitatud eelarve alusel hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade kaupa tegevusalade ning tulude ja kulude lõikes liigendatud alaeelarved ja esitab need linnavalitsusele kinnitamiseks kahe nädala jooksul eelarve kinnitamisest.
(1) Põhitegevuse tulude eelarve kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarve kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarve kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarve kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarve kogusumma vahega. (2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Eelarve eelnõu koostamist koordineerib linnavalitsuse rahandusosakond. (2) Linnavalitsusel on rahandusosakonna ettepanekul õigus anda korraldusega eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluste ja eelarve taotluste seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise. (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada määruse vormis struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarve taotluste koostamiseks kohustuslikke põhimõtteid põhitegevuse kulude kavandamiseks ja jaotamiseks. (4) Rahandusosakond koostab linna järgmise aasta eelarve koostamise ajagraafiku, eelarve tulude ja kulude mahu prognoosi ja tegevusalade piisummad ning esitab need linnavalitsusele hiljemalt 31. augustiks.
(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus eelarvest raha saada, kui vastav õigus on isikule seadusega, seaduse alusel õigusaktiga või linnavolikogu õigusaktiga antud. (2) Taotlus eelarvest raha eraldamiseks tuleb esitada struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui taotleja ei tegutse ühegi struktuuriüksusega sarnases tegevusvaldkonnas või ta ei oska struktuuriüksust valida, esitatakse taotlus linnavalitsusele. (3) Taotlus eelarvest raha eraldamiseks peab sisaldama taotletava summa suurust ja selgitust taotletud raha kasutamise otstarbe kohta. Taotlus tuleb esitada 31. augustiks.
(1) Hallatava asutuse eelarve taotluse koostab hallatava asutuse juht. (2) Kui hallatava asutuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või lõike 3 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas. (3) Hallatava asutuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud summa suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv) ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta. (4) Hallatava asutuse juht esitab eelarve taotluse struktuuriüksuse juhile, kelle haldusalas asutus tegutseb ja rahandusosakonnale.
(1) Struktuuriüksuse eelarve taotluse koostab struktuuriüksuse juht. Kui struktuuriüksuse haldusalas tegutseb hallatav asutus, peab struktuuriüksuse eelarve taotluses sisalduma hinnang vastava hallatava asutuse eelarve taotlusele. (2) Kui struktuuriüksuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või lõike 3 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas. (3) Struktuuriüksuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud summa suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv), ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta. (4) Struktuuriüksuse juht esitab eelarve taotluse rahandusosakonnale linnavalitsuse poolt kinnitatud vormil eelarveaastale eelneva aasta 30. septembriks.
(1) Eelarve eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele. (2) Eelarve eelnõu koostamisel hindab rahandusosakond struktuuriüksuste eelarvete taotlustes esitatud kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, linna arengukavale ja muudele õigusaktidele. (3) Eelarve eelnõu koostamisel peab rahandusosakond läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, hallatavate asutuste juhtide ja linnavalitsuse liikmete ja volikogu eestseisusega.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse jooksva aasta eelarves, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või esimeses lisaeelarves. (2) Eelmise aasta tegemata jäänud väljaminekute üleviimiseks uude eelarveaastasse esitavad struktuuriüksuste juhid ja hallatavate asutuste juhid hiljemalt 15. jaanuariks rahandusosakonnale taotluse, kus näidatakse väljamineku sihtotstarve, finantseerija ja summa. (3) Uude eelarveaastasse võib üle kanda eelmisel aastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad: 1) sõlmitud tegevuskulude sihtfinantseerimise lepingust; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest.
(1) Eelarve eelnõu seletuskirja koostab rahandusosakond, arvestades struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarvete taotluste seletuskirju. (2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab muuhulgas järgmist informatsiooni: 1) selgitused eelarve tulude, kulude, investeeringute, finantseerimistehingute ja likviidsete varade muutuste kohta vähemalt käesoleva määruse §-s 4 toodud liigenduses; 2) selgitav osa põhitegevuse kulude jaotuse kohta tegevusalade kaupa. Selgituses esitatakse andmed eelarve koostamise aastale eelnenud aasta tegeliku täitmise kohta, eelarve koostamise aastaks kinnitatud eelarve kohta ja eelseisvaks aastaks kavandatud eelarve kohta; 3) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;ülevaade eelseisvaks aastaks kavandavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade laenukohustustest ja tulevikus planeeritavatest laenumaksetest;muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.
Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamisele kohaldatakse eelarve eelnõu koostamise sätteid. Sätte, mille kohaldamine ei ole olemuslikult vajalik, võib jätta kohaldamata.
(1) Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu ja eelarve eelnõu seletuskirja linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Kuressaare linna veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (3) Eelarve eelnõu menetlemine toimub volikogus kolmel lugemisel. (4) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu. Eelnõu esimese lugemise lõpetamisel määrab linnavolikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks. (5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas kavandatud tulude või kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb muudatusettepaneku esitajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud allikad. (6) Esitatud parandusettepanekud suunab volikogu esimees volikogu rahandus-ja majanduskomisjonile ja linnavalitsusele arvamuse andmiseks. Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu teiseks lugemiseks volikogule parandusettepanekute koondkokkuvõtte loendina, kus on märgitud ettepaneku esitaja, ettepaneku sisu, volikogu rahandus- ja majanduskomisjoni arvamus ja linnavalitsuse seisukoht. (7) Toetust mitte leidnud parandusettepanekud hääletatakse esitajate sellekohasel ettepanekul volikogu istungil eelarve eelnõu teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõpetamist volikogus parandusettepanekute esitamise tähtaega ei määrata. Rahandusosakond valmistab ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega, kolmandaks lugemiseks. (8) Kui riigieelarvelised eraldised saavad linnavalitsusele teatavaks eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel, viib rahandusosakond sellest tulenevad muudatused ja teisel lugemisel tehtud parandused eelarve kolmandale lugemisele esitatavasse eelnõusse. (9) Eelarve võetakse vastu kolmandal lugemisel määruse vormis. Teise ja kolmanda lugemise vahe on vähemalt kaks nädalat. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Vajalikuks osutuvad muudatused vormistatakse eelarveaasta jooksul lisaeelarvena.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus võrreldes eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega, võib linnavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelnõus kavandatust. (3) Linnavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) õigusaktist; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarvele eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduste kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul Kuressaare linna veebilehel. (3) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekud ei suurene; 2) väljaminekud vähenevad; 3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud toetuste või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (4) Riigieelarvest ja muudelt rahastajatelt eelarveaasta jooksul saadud sihtotstarbelised eraldised ja nendele vastavad kulud võib linnavalitsus lisada eelarvesse, informeerides sellest koheselt kirjalikult volikogu. (5) Lisaeelarve eelnõu menetlemine toimub volikogus kahel lugemisel.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõttega. (2) Linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksus ja linnavalitsuse hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud käesoleva korra§ 15 lõikes 3 nimetatud juhul. (3) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarve täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise tulemusena selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisti, kui eelarves oli ette nähtud. (4) Eelarve kassalist teenindamist teostab rahandusosakond. (5) Linnavalitsus võib tulude kavandatust väiksema laekumise korral ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist. Ajutiselt piiratakse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste väljaminekuid võrdsetel põhimõtetel nii, et ei oleks takistatud nende tegevuse eesmärkide täitmine. Ajutine piirang vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Linnavalitsuse korraldusega saab väljaminekuid piirata kuni kaheks kuuks, pärast mida koostatakse ja esitatakse kulude vähendamiseks lisaeelarve eelnõu. Linnavalitsus peab väljaminekute piiramisest viivitamata linnavolikogu teavitama.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusosakond. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. (4) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.
(1) Kuressaare linna eelarve reservfond moodustatakse iga-aastaselt linna eelarve kulude koosseisus. (2) Reservfondi kasutab linnavalitsus reeglina ühekordsete ettenägemata kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse kavandada.Reservfondist tehtavad eraldised on sihtotstarbelised.
(1) Taotlus reservfondist raha eraldamiseks esitatakse kirjalikult linnavalitsusele koos seletuskirjaga vahendite kasutusotstarbe ja üksikasjaliku arvutusega taotletava summa kohta. (2) Linnavalitsusel on õigus: 1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või 2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuse äranäitamisega või 3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt. (3) Korralduse eelnõu raha eraldamiseks menetletakse linnavalitsuse istungil. Raha eraldamine reservfondist vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Korralduses kajastatakse eraldise kohta järgmine informatsioon: 1) eraldise summa; 2) eraldise sihttegevusala või hallatav asutus; 3) eraldise arvelt tehtava kulutuse sihtotstarbe kirjeldus. (4) Eraldise saaja on kohustatud pidama saadud summade üle arvestust ja tagastama kasutamata jäägi. Tagastatud summa suunatakse reservfondi.
(1) Linna eelarve reservfondi kasutamise arvestust korraldab rahandusosakond. (2) Linnavalitsus esitab linnavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega.
[Käesolevast aktist välja jäetud].
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.