Sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise korraga (edaspidi kord) kehtestatakse Kohtla-Järve linna elanikele linna eelarve vahenditest ja Kohtla-Järve linna eelarvesse toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendite üleminevast jäägist toimetuleku soodustamiseks täiendavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord.
Toetuste rahalised määrad kehtestab Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) toimetulek – isiku või perekonna füüsilise või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 2) sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 3) sissetulekust sõltuv toetus – toetus toimetulekuraskuses isikutele ja perekondadele; 4) sissetulekust mittesõltuv toetus – universaalse iseloomuga toetus konkreetselt määratletud sihtrühmale; 5) vältimatu sotsiaalabi – elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju; 6) perekond – leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat; 7) puudega isik – isik, kellele tema anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu on määratud puudeaste; 8) ühekordne toetus – isiku perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus või teenuse eest tasumine; 9) ülalpidamiskohustusega isik - seadusjärgne ülalpidaja perekonnaseaduse mõttes; 10) linnaelanik – isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Kohtla-Järve linn; 11) vähekindlustatud pere – pere, kelle sissetulek on väiksem, kui käesoleva korra § 11 lõikes 3 sätestatu;
Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks ja universaaltoetusteks. Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse linnaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks ja universaaltoetusi linnaelanikuks olemise väärtustamiseks.
(1) Sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) prillide ja invaabivahendite maksumuse või rentimise osalise hüvitamise toetus; 2) balloonigaasi maksumuse osalise hüvitamise toetus; 3) eramu omanikele küttepuude maksumuse osalise hüvitamise toetus; 4) matusetoetus linnaelaniku surma korral; 5) toetus ettenägematu olukorra puhul. (2) Toetused linna vähekindlustatud perede laste toimetuleku leevendamiseks on: 1) koolieelsete lasteasutuste toitlustuskulude osaline hüvitamine; 2) gümnaasiumi õpilaste toitlustuskulude osaline hüvitamine; 3) õppevahendite maksumuse osaline hüvitamine; 4) riiete ja jalanõude ostu osaline hüvitamine; 5) kooli poolt korraldatavate õppeekskursioonide maksumuse osaline hüvitamine; 6) üldharidust omandavate päevases õppevormis õppivatele õpilastele õppetöö perioodil tehtud kulutuste hüvitamine sõidupiletite alusel kuni 100% ulatuses. (3) Järelraviteenuste, raviteenuste ja retseptiravimite osalise hüvitamise toetus on toetus, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest. Toetuse suurus on kuni 50% isiku oma osalusest, kuid mitte rohkem kui kehtestatud maksimaalse toetuse määra ulatuses kalendriaastas. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale toimetulekupiiri tagamiseks. (4) Vältimatu sotsiaalabi on abi, mida osutatakse komisjoni otsuse alusel seni, kuni isik ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.
Universaaltoetused on: 1) lapse sünnitoetus; 1¹) esmakordselt üldhariduskooli esimesse klassi mineva lapse toetus; 2) sügava puudega isiku toetus; 3) puudega lapse hooldajatoetus.
(1) Esmakordselt Kohtla-Järve linna üldhariduskooli esimesse klassi mineva lapse toetus on Kohtla-Järve linna eelarvest makstav toetus, mis määratakse lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale tingimusel, et: 1) vähemalt üks lapse vanematest, eestkostja või hooldaja on rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve linna elanik ja on elanud Kohtla-Järve linnas vähemalt aasta vahetult enne lapse kooliminekut; 2) laps on rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve linna elanik. (2) Toetuse taotleja esitab Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele (edaspidi keskus) kirjaliku avalduse kuni 31.oktoober.
(1) Sügava puudega isiku toetus on linnaeelarvest eraldatud vahenditest makstav toetus toimetuleku soodustamiseks 18-aastasele ja vanemale sügava puudega linnaelanikule, kellel on puudest tingituna täiendavad lisakulud, kehtestatud määra ulatuses kuus. (2) Sügava puudega isiku toetus määratakse toetuse otsuse tegemise järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks. (3) Toetuse taotleja esitab keskusele kirjaliku avalduse koos koopiatega alljärgnevatest dokumentidest: 1) sügava puudega isiku isikuttõendavast dokumendist; 2) arstliku ekspertiisi otsusest kehtiva puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta; 3) eeskostja määramise kohtuotsusest, kui isikule on määratud eestkostja; 4) sügava puudega isiku rehabilitatsiooniplaanist, kui see on olemas; 5) puudega isiku geriaatrilise hindamise komisjoni kokkuvõttest, kui geriaatriline hindamine on teostatud. (4) Toetuse määramise aluseks on keskuse töötaja poolt koostatud täiendavate kulutuste vajaduse akt või puudega isiku täiendav toetuse vajadus on määratletud järgmiste kriteeriumitega: 1) puudega isik on lamaja haige või liigub ainult ratastooli abil või; 2) puudega isik vajab ööpäevaringset järelevalvet oma psüühilise seisundi tõttu või; 3) isikule on määratud puue ekspertarsti poolt või; 4) puudega isik vajab abi söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel. (5) Toetus määratakse, vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele puude raskusastme määratud tähtajaks. (6) Toetuse maksmise tähtaja lõppemisel jätkatakse toetuse maksmist uue arstliku ekspertiisi otsuse esitamise ja otsuse tegemise kuust. (7) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale kirjalikult 7 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (8) Toetuse maksmine peatatakse komisjoni otsusega kui puudega isik viibib haiglaravil rohkem kui üks kuu. (9) Toetuse maksmine lõpetatakse: 1) arstliku ekspertiisi otsuse puude raskusastme kohta tähtaeg möödub; 2) puudega isiku surma korral; 3) puudega isiku Eesti rahvastikuregistri andmetel registreerimisel teise omavalitsusse; 4) puudega isiku asumisel hoolekandeasutusse; 5) isiku asumisel kasutama sotsiaalteenuseid, mis tagavad tema toimetuleku; 6) muul põhjusel, kui puudega isik ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.
(1) Puudega lapse hooldajatoetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse, kui: 1) raske või sügava 3-15 aastase puudega lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu; 2) raske puudega 16-17 aastase lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu; 3) sügava puudega 16-17 aastase lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu. (2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse toetuse otsuse tegemise järgneva kuu 1. kuupäevast. (3) Toetuse taotleja esitab keskusele kirjaliku avalduse koos koopiatega alljärgnevatest dokumentidest: 1) taotleja ja hooldatava isikuttõendavatest dokumentidest; 2) arstliku ekspertiisi otsuse kehtivast puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta; 3) eeskostja määramise kohtuotsusest, kui hooldatavale on määratud eestkostja; 4) hooldatava rehabilitatsiooniplaanist, kui hooldataval on see olemas. (4) Toetuse määramise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt koostatud hooldusvajaduse hindamise akt ja hooldaja vastavus käesoleva korraga sätestatud tingimustele. (5) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse mitte vähem kui üks kord aastas. (6) Puudega lapse hooldajatoetust ei maksta: 1) taotlejale, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue; 2) taotlejale, kes elab hoolekandeasutuses; 3) taotlejale, kes viibib hooldusravil; 4) taotlejale, kes on piiratud teovõimega. (7) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse kuni: 1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba; 3) seatud tähtajalise eestkoste või perekonnas hooldamise teenuse lõppemiseni. (8) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine peatatakse: 1) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse; 2) lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel. (9) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel peale peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaegadeni. (10) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel; 2) hooldaja või hooldatava surma korral; 3) kui hooldaja asub tööle; 4) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel; 5) hooldaja ja hooldatava isiku rahvastikuregistri andmetel registreerimisel teise omavalitsusse; 6) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.
(1) Toetust võivad taotleda linnaelanikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmete kohaselt on Kohtla-Järve linn. (2) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse keskuse töötajale koos kuludokumentidega ja/või abivajadust tõendavate dokumentidega, mis tõendavad taotleja kulutusi ning abivajadust. (3) Toetuse vajaduse hindamiseks on taotlust menetleval keskuse töötajal õigus kontrollida esitatavate andmete vastavust tegelikkusele ning: 1) hankida teavet ja nõuda täiendavaid andmeid: 2) teha kodukülastusi; 3) nõuda õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite korral Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikku tõendit; 4) teha muid seadusest tulenevaid päringuid. (4) Taotlejat informeeritakse lisadokumentide esitamise vajalikkusest (taotlejale sobilike kanalita kaudu) kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist. Taotlus, millele ei ole tähtajaks esitatud nõutud lisadokumente, võidakse jätta läbi vaatamata. (5) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse. (6) Taotluse võib esitada ka lapsevanem, hooldaja, eestkostja, vajadusel õpetaja või lastekaitsetöötaja või mõni muu isik.
(1) Toetuste määramist ja maksmist otsustab Kohtla-Järve linna Sotsiaalkomisjon (edaspidi komisjon). (2) Toetuse määramise aluseks on leibkonna liikmete sissetulekud, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. (3) Sissetulekutest sõltuvaid toetusi määratakse isikutele, kelle perekonna sissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kui kehtiva palga alamäära järgi makstav netopalk (või muu netosissetulek) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 75% kehtiva palga alammäära järgi makstavast netopalgast (või muust netosissetulekust). (4) Perekonna sissetulekute arvutamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud, kui ta on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid. (5) Vahendite olemasolul on komisjonil õigus, põhjendatud komisjoni otsuse alusel, määrata ka käesolevas korras loetlemata toetusi ettenägemata juhtudel ning määrata kehtestatud piirmääradest suuremat toetust, mille taotlemine, määramine ja maksmine toimub käesoleva korra järgi. (6) Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid; 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida; 3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 4) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 5) taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad käesoleva korra kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri; 6) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses; 7) toetusevajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga; 8) toetusevajaduse katavad riiklikud või linna toetused ja teenused; 9) puuduvad toetuse vajadust tõendavad kulu dokumendid; 10) taotlus on ebapiisavalt põhjendatud; 11) taotlejal on ülalpidamiskohustusega isik perekonnaseaduse mõttes; 12) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel; 13) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 14) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid. (7) Komisjoni otsused protokollitakse. (8) Toetuse määramise, määramisest keeldumise ja/või toetuse määramise asendamisel teenusega märgitakse ära protokollis keeldumise ja/või toetuse asendamise põhjus ning teavitatakse taotlejat talle sobival viisil hiljemalt viie tööpäeva jooksul. (9) Toetus kantakse keskuse poolt taotleja või taotleja poolt märgitud isiku arvelduskontole ja/või teenust osutavale asutuse arvelduskontole. Arvelduskonto puudumisel makstakse välja sularahas keskuse kassast. (10) Erandkorras, komisjoni otsuse alusel, võib taotleja isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta kassast sotsiaaltöötajale, abivajava isiku perekonnaliikmele, eestkostjale või hooldajale, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati. (11) Toetuse mitte väljavõtmise korral mõjuva põhjuseta kahe kuu jooksul, tühistab komisjon toetuse määramise otsuse. (12) Toetuse saaja on kohustatud 5 tööpäeva jooksul teavitama keskust kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa paragrahvi 8 lõikes 8, 9 ning paragrahvi 9 lõike 8, 10 juhtudel toetuse maksmise peatamise või/ja lõpetamise. (13) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Toetust on õigustagasi nõuda, kui toetuse saaja varjas andmeid teadvalt või esitas valeandmeid. Kui isik keeldub alusetult saadud toetust tagasi maksmast, võib toetuse määraja teha toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esitab keskus selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
(1) - (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (5) Määrust rakendatakse 1. juunist 2014. a.