Ülenurme valla põhimääruses sätestatakse:11) Ülenurme valla sümbolid ja nende kasutamise kord;22) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;33) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;44) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;55) valla ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord;66) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;77) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
Ülenurme valla omavalitsusorganid on Ülenurme Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Ülenurme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(1) Ülenurme valla sümbolid on lipp ja vapp.2(2)Ülenurme valla lipp on ristkülikukujuline, lipp jaotub horisontaalsuunas laineliselt kolmeks laiuks: ülemine ja alumine on kollased, 1 ühik laiad; keskmine on roheline, 2 ühikut lai. Rohelise laiu keskel on kollane vannasader. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut.3(3)Ülenurme valla vapikilp on lainelõikega kaldjaotatud kuldseks ja roheliseks väljaks. Kilbi alumisel, rohelisel väljal on kuldne vannasadra kujutis.
(1) Lippu kasutatakse Ülenurme valla pidupäevadel ja tähtsündmustel. Ülenurme valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul.2(2)Ülenurme valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.3(3)Kui Ülenurme valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne teise Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. Kui valla lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvara ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.4(4)Ülenurme valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel.5(5)Ülenurme valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loa alusel.6(6)Ülenurme valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.
(1) Vappi kasutatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse plankidel ja pitseritel, valla trükistel ja meenetel.2(2)Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal.
(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.3(3)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.5(5)Vallavolikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.
(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab vallavolikogu rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes vallaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga, oma otsusega, mille vallavolikogu avalikustab kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. Vallavolikogu liikmete arv määratakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva vastavalt seadusele. Vallavolikogu liikmete arv peab olema paaritu.
(1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.2(2)Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.3(3)Vallavolikogu liikmele makstakse tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel vallavolikogu kehtestatud määras ja korras.4(4)Vallavolikogu liikmel on õigus:11) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;22) seada üles kandidaadi vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;33) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, valla ametiasutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;44) esineda vallavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;55) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.5(5)Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.6(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimusete arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.7(7)Vallavolikogu esimees võib ise minna ja saata vallavolikogu liikme teenistuslähetusse vallavolikogu kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Vallavolikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.2(2)Vallavolikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist vallavolikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.3(3)Vallavolikogu asjaajamist korraldab vallavalitsuse kantselei.
(1) Vallavolikogu esimees:11) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ;22) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;33) koostab vallavolikogu istungi päevakorra projekti;44) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele;55) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;66) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;77) otsustab vallavolikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;88) annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;99) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.2(2)Vallavolikogul on üks aseesimees. Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ja täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja vallavolikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt vallavolikogu ja vallavolikogu esimehe poolt antud ülesannetele.
(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:11) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek istungi juhatajale;22) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;33) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;44) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.3(3)Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.4(4)Vallavolikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks, valla valimiskomisjon.5(5)Valla valimiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele vallavalitsuse pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.6(6)Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.7(7)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati.8(8)Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Vallavolikogu aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Vallavolikogu aseesimehe valimist juhatab vallavolikogu esimees ja viib läbi vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.3(3)Vallavolikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine toimub vastavalt § 11 lg 2 sätestatule.4(4)Vallavolikogu aseesimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.5(5)Valmistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.6(6)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
Vallavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
(1) Vallavolikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälteenamusega.2(2)Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget (v.a revisjonikomisjon).3(3)Vallavolikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.4(4)Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.5(5)Komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra;33) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;44) kutsub kokku komisjoni koosoleku;55) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;66) juhatab komisjoni koosolekut;77) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst vallavolikogule aru;88) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.6(6)Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige.
(1) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.2(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt neli päeva enne koosoleku algust komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele, samuti vallavalitsusele üldiseks avalikustamiseks.3(3)Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.4(4)Vajadusel võib komisjon koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Komisjoni elektrooniline koosolek viiakse läbi juhul, kui ühelgi komisjoni liikmel ei ole vastuväiteid elektroonilise koosoleku läbiviimise kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Elektroonilise koosoleku läbiviimise korral saadetakse komisjoni liikmetele koosoleku päevakord ja materjalid e-posti teel. Oma seisukohad edastavad komisjoni liikmed kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel.5(5)Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja vallavalitsuse kantseleid. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.6(6)Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.7(7)Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokolle säilitatakse vallakantseleis ja need on kättesaadavad dokumendiregistri kaudu.
(1) Vallavolikogu komisjon:11) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad valla probleemid ja teeb ettepaneku nende lahendamiseks;22) töötab välja tegevuskavad, annab seisukoha;33) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;44) annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude avalduste ning taotluste kohta.2(2)Komisjonil on õigus:11) algatada arutelusid;22) saada vallavalitsuselt täiendavaid dokumente ja teavet seoses komisjoni menetluses olevate küsimuste lahendamisega;33) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise vastavalt komisjoni otsusele, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega juhul, kui kaasnevad rahalised kohustused.
(1) Komisjon on kohustatud temale suunatud vallavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja märgukirjad vastavalt seaduses sätestatud tähtajal.2(2)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab vallavolikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Juhtiva komisjoni esimees teeb vallavolikogu istungil kaasettekande.3(3)Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult vallavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Vallavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.2(2)Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
Komisjon annab oma tegevusest aru vallavolikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Vallavolikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.2(2)Revisjonikomisjonil on õigus:11) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju alla oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;22) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.3(3)Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:11) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;22) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;33) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.4(4)Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandu täitmiseks õigus:11) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse koos kontrollitava asutuse esindajaga ja viia vajadusel läbi inventuure;22) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist,33) saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid,44) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta;55) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste.5(5)Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi.6(6)Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.7(7)Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.8(8)Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu.9(9)Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil.10(10)Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.
(1) Vallavolikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.2(2)Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.3(3)Vallavolikogu korralised istungid toimuvad reeglina üks kord kuus, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu.4(4)Vallavolikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt ¼ vallavolikogu liikmetest või vallavalitsus. Vallavolikogu istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Vallavolikogu istung kutsutakse kokku mitte varem kui nelja päeva jooksul arvates nõudmise registreerimisest vallavalitsuse kantseleis.5(5)Vallavolikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti.
(1) Vallavolikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile vallavolikogu liikmetele kirjalik kutse vastavalt vallavolikogu liikme soovile kas posti või e-posti teel koos päevakorra projekti ja istungi materjalidega. Kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit.2(2)Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks vallavolikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorra projekti koostab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.3(3)Vallavolikogu arutab istungil üksnes käesoleva põhimääruse § 30 ettenähtud korras ettevalmistatud küsimusi.4(4)Ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:11) vallavolikogu liikmed;22) vallavanem;33) vallavalitsus;44) komisjonid.
(1) Vallavolikogu istungeid juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest vallavolikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.2(2)Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:11) kohalolevate ja puuduvate vallavolikogu liikmete arvu teatamine;22) kutsutud külaliste tutvustamine;33) teiste istungist osavõtjate nimetamine;44) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.3(3)Istungi alguses tehakse teatavaks päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega.4(4)Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja, kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Vallavolikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.5(5)Vallavolikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:11) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul.Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul;22) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta;33) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses, maksimaalselt 5 minuti jooksul;44) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit;55) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, vallavolikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;66) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;77) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;88) istungi juhatajal on õigus anda lisaaega ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut;99) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;1010) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega pärast vastava ettepaneku esitamist istungi juhataja poolt;1111) pärast lõppsõna ja enne vallavolikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab istungi läbiviimise ruumis olema vaikus ja sõna kellelegi ei anta.6(6)Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.7(7)Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat saalis ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega.8(8)Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Vallavolikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.9(9)Vallavolikogu istungil on sõnaõigus vallavolikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel.10(10)Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „Istung on lõppenud“.
(1) Vallavolikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul ja avalikustatakse valla veebilehel. Vallavolikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokolli.2(2)Helisalvestist säilitatakse kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud vallavolikogu esimehe loal. Helisalvestist ei ole lubatud kopeerida ega vallavalituse kantseleist välja viia.
(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine vallavolikogus on avalik v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed.2(2)Vallavolikogu liige hääletab isiklikult.3(3)Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletussedelite täitmisega põhimääruse §-s 26 sätestatud korras.4(4)Vallavolikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.5(5)Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.
(1) Isikuvalimistel on õigus seada üles kandidaate vallavolikogu liikmetel.2(2)Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.3(3)Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a vallavolikogu esimehe) moodustab vallavolikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.4(4)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid ülesseadmise järjekorras.5(5)Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.6(6)Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele vallavalitsuse pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.7(7)Pärast hääletusedeli täitmist laseb vallavolikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.8(8)Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälte enamusega.
Vallavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Vallavolikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar või vandetõlk.
(1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) vallavolikogu komisjonil;22) vallavolikogu liikmel,33) vallavalitsusel;44) vallavanemal;55) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;66) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Vallavolikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile vallavolikogu komisjonid, vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab vallavolikogu esimees vajadusel vallavolikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.3(3)Vallavolikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallavalitsuse kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse vallavolikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist vallavolikogu istungi päevakorda.4(4)Vallavolikogu õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega esitatakse vallavalitsuse kantseleile hiljemalt 7 päeva enne istungi algust.Vallavalitsuse kantselei saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega elektrooniliselt vallavolikogu liikmetele ja vallavolikogu komisjoni liikmetele vähemalt neli päeva enne istungit.5(5)Vallavolikogu liikme soovil edastab vallavalitsuse kantselei eelnõud posti teel.6(6)Vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
(1) Vallavolikogu õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.2(2)Õigusakti eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse:11) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;22) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;33) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;44) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse vallavolikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;55) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;66) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus.3(3)Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnang jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.4(4)Vallavolikogu õigusakti eelnõu, mida vallavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks vallavolikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(1) Vallavolikogu liige võib esitada arupärimise vallavolikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleile või antakse üle avalikult vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või suuliselt vallavolikogu istungil.3(3)Vallavolikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel vallavolikogu istungil. Kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
(1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada vallavalitsus.2(2)Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.3(3)Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.4(4)Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Vallavolikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta teenistust oma endisel ametikohal.5(5)Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavolikogu vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks.6(6)Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega seaduses sätestatud tähtajaks.2(2)Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.3(3)Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.4(4)Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel vallavolikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.5(5)Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele vallavalitsuse pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.6(6)Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.7(7)Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.8(8)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.9(9)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.10(10)Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem:11) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;22) esindab Ülenurme valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;33) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute ning vallavalitsuse (ametisutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;44) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;55) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;66) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;77) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;88) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha.3(3)Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema poolt käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.4(4)Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.5(5)Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.6(6)Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.7(7)Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama vallavolikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas põhimääruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.8(8)Vallavolikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise.
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu vallavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.2(2)Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel vallavolikogu poolthäälteenamusega.3(3)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.4(4)Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha, kas poolt või vastu.5(5)Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.6(6)Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele vallavalitsuse pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.7(7)Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.8(8)Protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.9(9)Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse.10(10)Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavolikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalituse liikme.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.2(2)Seadusega kohaliku omavalituse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab vallavolikogu igal konkreetsel juhul eraldi.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungite toimumise sageduse otsustab vallavanem.2(2)Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.3(3)Vallavalitsus on otsustusvõimeline kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse liikmetest sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.4(4)Vallavalitsuse istungid on reeglina kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile vajadusel kutsuda ka teisi isikuid.5(5)Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat ja vallasekretäri.6(6)Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär vallavanema poolt määratud eelnõude põhjal.7(7)Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.8(8)Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli.9(9)Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokoll vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada komisjone.2(2)Komisjoni koosseisu, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse aktiga, millega komisjon moodustatakse.3(3)Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni otsused protokollitakse. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmisel.
(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.2(2)Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.
(1) Ülenurme valla tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse Ülenurme valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja vallavalituse hallatavate asutuste arengukavad.2(2)Arengukavade koostamisel lähtutakse Ülenurme valla arengu strateegilistest eesmärkidest ja esitatakse meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.3(3)Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.4(4)Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.5(5)Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.6(6)Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Valdkondade arengukavad koostatakse üldjuhul samaks perioodiksvalla arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega või vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti.7(7)Valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade, hallatavate asutuste arengukavade eelnõudvalmistab ette vallavalitsus. Hallatava asutuse arengukava projekti valmistab ette asutuse juht järgides asutuse tööd reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
(1) Valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkonna ja hallatava asutuse arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks enne vallavolikogule esitamist.2(2)Ettepanekud valla arengukava, valdkondade ja hallatavate asutuste arengukavade ja eelarvestrateegia muutmise kohta valmistab ette vallavalitsus ning esitab eelnõuna vallavolikogule arvestades kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja tähtaegu.3(3)Arengukava ja eelarvestrateegia ning arengukava ja eelarvestrateegia muudatused peavad olema vallavolikogus vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.4(4)Valla arengukava, valdkondade ja hallatavate asutuste arengukavade täitmise osas esitab vallavalitsus aruande vallavolikogule vastavalt arengukavades sätestatud korrale.
(1) Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja eelarvestrateegia.2(2)Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimises seaduses.
(1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.2(2)Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.2(2)Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.
(1) Vallavara on Ülenurme valla omandis olevad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.2(2)Vallavara valitsemise korra kehtestab vallavolikogu vallavaraeeskirjaga.
(1) Valla asutused on:11) valla ametiasutus - vallavalitsus (asutusena) ja vallakantselei;22) vallavalitsuse hallatavad asutused.2(2)Vallavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi asutus) ei teosta avalikku võimu ja ei ole juriidilised isikud.3(3)Asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu.4(4)Asutust juhib juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ja kohustusi vallavanem või tema volitatud isik.5(5)Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik.
(1) Vallavolikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Ülenurme valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.2(2)Ülenurme valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees või vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti.3(3)Ülenurme valla sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab ja selle täitmist korraldab vallavalitsus.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.2(2)Vallavolikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab vallavolikogu kohtus vallavolikogu esimees või valla nimel vallavolikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.3(3)Vallavalitsus kui ametiasutust võivad kohtus esindada:11) seadusjärgse esindajana vallavanem;22) vallavanema poolt volitatud isik;33) vallasekretär või tema poolt volitatud isik.4(4)Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.2(2)Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.3(3)Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
Tunnistada kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 17.10.2006 määrus nr 19 „Ülenurme valla põhimäärus“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.