(1) Käesoleva määrusega sätestatakse Kärdla Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) tegevuse eesmärgid ja ülesanded, õppe ja kasvatuse korraldus, õppekavavälise tegevuse korraldamise alused ja kulude katmise korraldus, õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, direktori kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, majandamise ja asjaajamise alused.2(2)Määratakse koolikohustuslike isikutega tegelemiseks ja koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist korraldav struktuuriüksus.
Kooli ametlik ja täielik nimetus on Kärdla Ühisgümnaasium ning ametlik lühend KÜG.
(1) Kooli asukoht on Kärdla linn, Hiiu vald, Hiiu maakond ja aadress: Uus tn 4, Kärdla linn, Hiiu vald, 92413.2(2)Kooli tegutsemiskohad on Hiiu vallas Kärdla linnas Uus tn 4 ja Vabaduse 47 ning Kõpu küla.3(3)Koolil on õigus vastu võtta teiste koolipiirkondade lapsi vabade kohtade olemasolul lastevanemate sooviavalduse alusel aastaringselt.4(4)Omavalitsustevaheliste kokkulepete korral võib koolil olla tegutsemiskohti teistes maakonna omavalitsustes.
(1) Kool on Hiiu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus, mille tegevust juhendab ja koordineerib vallavalitsus.2(2)Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.3(3)Kooli õppeastmed üldhariduse omandamisel on:11) noorem kooliaste, millesse kuuluvad esimesed kaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesnimetatud põhikooli kooliastet. Noorem kooliaste on 1.-6. klass;22) vanem kooliaste, millesse kuulub põhikooli kolmas kooliaste ja gümnaasium. Vanem kooliaste on 7.- 12. klass.4(4)Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidest, teistest õigusaktidest, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(1) Koolil on oma nimega pitsat, lipp ja logo.2(2)Kooli sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.3(3)Koolil on kodulehekülg aadressiga: www.kardla.edu.ee
(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.2(2)Kooli õppekeel on eesti keel.
Kooli tegevuse eesmärk on tagada õppetöö vastavus riiklikus õppekavas põhikooli- ja gümnaasiumiharidusele esitavatele nõuetele, arvestades Hiiu valla ja Kärdla Ühisgümnaasiumi arengukavas seatud eesmärke.
Kooli ülesanded on:11) luua õpilasele vastavalt tema võimetele võimalused põhihariduse omandamiseks ja kooli kohustuse täitmiseks ning üldkeskhariduse omandamiseks;22) luua keskkond, mis toetab noore inimese arengut kujunemisel isiksuseks, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, on õpihimuline, oskab analüüsida olukordi ja teha valikuid, hankida ning kasutada informatsiooni, mõista töö vajalikkust ja koostööd teistega, hinnata enda edasiõppimise ning tulevasi tööalaseid võimalusi, peab au sees oma riiki, rahvust ja kodu ning leiab endale arendavat rakendust vabal ajal;33) kasutada ja arendada parimaid olemasolevaid ning luua ja rakendada uusi viise ja võimalusi õpilase arengu parimaks toetamiseks;44) tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;55) luua mitmekülgsed võimalused õpilase huvi- ja sporditegevuseks;66) teha õppe-ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, lapse seaduslike esindajatega, vallavalitsuse ning teiste õppeasutustega;77) arendada siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate sotsiaal- ja haridusinstitutsioonidega;88) luua töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused ning võimalused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks;99) tutvustada oma tegevust üldsusele.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatab kool koostöös hoolekogu, õpilasomavalitsuse, õppenõukogu ning ekspertidega arengukava.2(2)Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu annavad arvamuse arengukava muudatuste kohta.3(3)Arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja-valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava, tegevuskava vähemalt neljaks eelarveaastaks, mille aluseks on sisehindamise aruanne ja arengukava uuendamise kord.4(4)Arengukava kinnitab vallavalitsus.
(1) Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus.2(2)Koolis omandatava hariduse tasemed on põhiharidus ja keskharidus.3(3)Koolis viiakse läbi põhikooli lihtsustatud-, toimetuleku- ja hooldusõpet.
Põhikoolis ja gümnaasiumis on statsionaarne ning mittestatsionaarne õpe.
(1) Õpetamise alusdokumendiks on kooli õppekava, mis on koostatud põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel.2(2)Kooli õppekava kehtestab kooli direktor käskkirjaga, esitades selle arvamuse saamiseks õppenõukogule, õpilasesindusele ja kooli hoolekogule.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.2(2)Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.3(3)Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
(1) Õppeaasta kestab 1.septembrist järgmise aasta 31.augustini.2(2)Õppeaasta koosneb põhikooliastmes õppeveeranditest ja koolivaheaegadest, gümnaasiumiastmes kursustest ja koolivaheaegadest.3(3)Koolivaheajad kehtestatakse haridus- ja teadusministri poolt sätestatud korras.
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.2(2)Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul.3(3)Õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestus ja ajaline kestus määratakse kindlaks kooli päevakavas.4(4)Kooli õppetööd korraldavad ja juhivad otseselt ning õppetegevusega seotud otsuste täitmise eest on vastutavad kooliastmete juhatajad.
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskonnas või taotletavates õpitulemustes.2(2)Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.3(3)Koolis tegutsevad järgmised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid:11) klassid lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;22) klassid toimetulekuõppel olevatele õpilastele;33) klassid hooldusõppel olevatele õpilastele,44) väikeklassid intellektipuude, sealhulgas autismi spektri häiretega või aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilastele.4(4)Kool võimaldab õpilastele logopeedilist abi, individuaalset õppekava ja koduõpet ning rakendab kooli õppekavas näidatud muid tugisüsteeme, et aidata õpilastel omandada nõutavad teadmised ja oskused.5(5)Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamine ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmine või üleviimine ning klassist või rühmast väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. Täiendavad põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.6(6)Vallavalitsuse nõusolekul võib direktor moodustada teisi hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole.
(1) Õpilaste tunnustamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega ketestatud korra ja kooli kodukorras sätestatu järgi ning volikogu poolt kehtestatud korra alusel.2(2)Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorrakohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist kooli, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.3(3)Täiendavad motiveerimis- ja tunnustusmeetmed ning tugi- ja mõjutusmeetmed ning nende rakendamisest teavitamine kehtestatakse kooli kodukorras.4(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik.5(5)Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.
Koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes korraldab vallavalitsuse sotsiaalosakond koostöös kooli tugiteenuste juhiga.
(1) Koolis töötab pikapäevarühm ja tegutsevad huvialaringid.2(2)Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.3(3)Õpilaste ja õpetajate huvitegevust korraldab huvijuht.4(4)Õppekavaväliselt võib kool korraldada tasuta ja tasuliste ringide, loengute, kursuste ja stuudiote ning pikapäevarühmade tegevust, organiseerida üritusi.5(5)Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kodukorras sätestatud korras.6(6)Huvi- ja õppekavavälise tegevuse kulude katmine toimub vastavalt käesolevale põhimäärusele ja teistele vallavolikogu ja -valitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele.
(1) Koolil on oma raamatukogud Kärdlas ja Kõpu külas.2(2)Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.
(1) Koolil on õpilaskodud, tegutsemiskohaga Kärdlas, Sadama 11 ja Kõpu külas, mis on kooli struktuuriüksused.2(2)Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused.3(3)Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele, kes avaldavad selle kohta arvamust.
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.2(2)Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.3(3)Kooli direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks asendaja.4(4)Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone.5(5)Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu koolitegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.6(6)Direktor esitab vallavalitsusele viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.7(7)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja vallavalitsus.8(8)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.9(9)Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, vallavalitsuse, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.2(2)Hoolekogus on esindatud igas õppekohas õppivate laste vanemate esindaja.3(3)Hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja teiste õigusaktide alusel.
Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires korraldada ja hinnata õpet ja kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke otsuseid.
(1) Õpilasel on õigus:11) võtta osa õppetööst;22) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;33) valida õppeaineid koolis õpetavate valik- ja vabaainete piires või õppida individuaalse õppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;44) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;55) olla teavitatud hinnetest ja talle kohaldatavast osast kooli päevakavas;66) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;77) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ettenähtud kooli päevakavas;88) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes;99) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;1010) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli direktori kehtestatud korras tasuta;1111) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;1212) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;1313) pöörduda abi saamiseks kooli pedagoogide ja teiste kooli töötajate poole;1414) teha koolidirektorile ja teistele pedagoogidele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;1515) gümnaasiumi astme õpilastel on õigus osaleda õpetaja töö tulemuslikkuse hindamisel;1616) elada vajadusel õpilaskodus;1717) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning vallavalitsuse poole;1818) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli juhtkonna, hoolekogu, vallavalitsuse, Hiiu maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.1919) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.2(2)Mittestatsionaarses õppes õppivale õpilasele ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 11 ja 16.
Õpilane on kohustatud:11) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;22) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;33) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid;44) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;55) täitma kooli kodukorda;66) hoidma kooli head mainet;77) järgima tervislikke eluviise;88) hoidma kooli kasutuses olevat vara;99) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(1) Vanemal on õigus:11) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;22) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;33) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist;44) taotleda koolilt või lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt oma lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist;55) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;66) osaleda lapsevanemate koosolekul;77) kandideerida kooli hoolekogusse;88) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli juhtkonna, hoolekogu, vallavalitsuse, Hiiu maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.2(2)Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:11) looma oma koolikohustuslikule lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;22) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;33) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;44) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;55) kasutama meetmeid, mida talle pakub kooli või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;66) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;77) taotlema vajaduse korral koolilt ja oma lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
(1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.2(2)Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal.3(3)Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.4(4)Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktori poolt määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.5(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.
(1) Töötajal on õigus:11) saada koolilt teavet õppe-ja töökorralduse reeglite kohta;22) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;33) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;44) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;55) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;66) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.2(2)Pedagoogide ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokku lepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.3(3)Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelistes suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.4(4)Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(1) Kooli vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara, mille Hiiu vald on koolile andnud sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.2(2)Kooli vara on Hiiu valla omand.3(3)Kool teostab vara valdamise ja kasutamise õigust lähtudes vallavolikogu kehtestatud korrast.
(1) Kool rahastatakse riigieelarvest, Hiiu valla eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, eraldistest ja annetustest äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt, kooli õppekavavälistest tegevustest saadud tulust.2(2)Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.3(3)Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.4(4)Huvitegevuse õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab vallavalitsus kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõikega 8.5(5)Kooli tulud ja kulud kajastuvad kooli eelarves, mis on üks vallaeelarve osa.6(6)Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuse raamatupidamise kaudu.
(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt kehtivast seadusandlusest, sealhulgas arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtses alustest sätestatust.2(2)Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor.3(3)Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale.4(4)Kooli raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse riigi ja Hiiu valla õigusaktide kohaselt, esitades aruandeid kehtestatud korras ja tähtpäevadel.
(1) Põhimäärust saab muuta pidaja, hoolekogu või õppenõukogu algatusel. Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks volikogu.2(2)Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor koostöös vallavalitsusega. Enne määruse kinnitamist volikogus vaatab eelnõu läbi volikogu kultuuri-, haridus- ja spordikomisjon ning annavad arvamuse kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu.
(1) Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavalitsuse 22.aprilli 2002 määrus nr 32 „ Kärdla Ühisgümnaasiumi põhimäärus“.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.