(1) Kooli nimetus on Kilingi-Nõmme Gümnaasium. (2) Kooli ingliskeelne nimetus on Kilingi-Nõmme Gymnasium.
(1) Kooli asukoht on Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn. (2) Kool tegutseb aadressidel Sambla tn 18 – peahoone ja Sambla tn 20 – õpilaskodu.
(1) Kool on Saarde valla hallatav munitsipaalkool, mis tegutseb ühe asutusena põhikooli ja gümnaasiumina. (2) Kool võimaldab põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamist statsionaarses õppes. Kool võib vajaduse korral korraldada ka mittestatsionaarset õpet, kui kooli pidaja on selle heaks kiitnud. (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (edaspidi PGS), teistest õigusaktidest, Saarde Vallavolikogu ja Saarde Vallavalitsuse (edaspidi kooli pidaja) õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(1) Koolil on ametlik pitsat, millel on tekst: “Eesti Vabariik – Kilingi-Nõmme Gümnaasium – Pärnumaa”. (2) Koolil on oma sümboolika (lipp, logo, hümn). Sümboolika kujunduse ja kasutamise kord on reguleeritud kooli kodukorras.
(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel.
(1) Kooli tegevus tugineb järgmistele alusväärtustele: 1) avatus; 2) koostöö; 3) loovus; 4) turvalisus. (2) Kooli eesmärk on tagada tingimused, mis toetavad iga õppija arengut ning võimaldavad omandada põhihariduse ja üldkeskhariduse. (3) Kool toetab õpilase vaimset, füüsilist, sotsiaalset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut ning loob võimalused tema võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks. (4) Kooli ülesanded on: 1) luua õppe- ja kasvatustegevuse kaudu tingimused riikliku õppekava alusel vajalike teadmiste, oskuste, väärtuste ja pädevuste omandamiseks ning vastutustundlike hoiakute ja elukestva õppe valmiduse kujunemiseks; 2) tagada kõigile õpilastele turvaline ja arengut toetav õpikeskkond ning kõigile töötajatele ohutu töökeskkond; 3) arvestada iga õppija individuaalsust ja pakkuda vajaduse korral tuge; 4) toetada õpioskusi ja õpimotivatsiooni; 5) toetada õpilaste identiteedi, väärtushoiakute ja üldpädevuste kujunemist; 6) pakkuda võimalusi huvitegevuseks ja õppekavaväliseks tegevuseks; 7) valmistada õppija ette järgmisel haridustasemel ja elus toimetulekuks. (5) Kool täidab oma ülesandeid kooskõlas PGS-is sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi ülesannetega.
(1) Kooli tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Kooli pidaja teostab kooli tegevuse üle omaniku- ja haldusjärelevalvet.
(1) Hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kes esindab õpilasi, vanemaid, õpetajaid, kooli pidajat, vilistlasi ja kooli toetavaid organisatsioone. (2) Hoolekogu moodustatakse ja töötab kooli pidaja kehtestatud korras. (3) Hoolekogu ülesanne on toetada kooli arengut, teha ettepanekuid kooli töö paremaks korraldamiseks, toetada õppimiskohustuse täitmist ja koolikeskkonna turvalisust ning täita PGS-ist ning teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(1) Direktor juhib kooli, vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus-, haldus- ja majandustegevuse ning kooli tegevuse õiguspärasuse ja tulemuslikkuse eest. (2) Direktor: 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest; 2) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid kooli pidaja kehtestatud ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 3) kehtestab kooli õppekava ja päevakava; 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale; 5) kehtestab kooli sisehindamise korra; 6) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra; 7) kehtestab kooli ja õpilaskodu kodukorra, esitades eelnõu enne arvamuse andmiseks hoolekogule ja õpilasesindusele; 8) kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani; 9) sõlmib töötajatega töölepingud; 10) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu; 11) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 12) esitab kooli pidajale kehtestamiseks tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja; 13) teeb tihedat koostööd vallavalitsuse ja volikoguga, informeerides kooli pidajat ning vajadusel andes aru kooli tegevusest; 14) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid; 15) tagab, et andmed kooli õppekava kohta esitatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS); 16) tagab, et hindamissüsteem vastab PGS nõuetele ning et hindamise kord on kajastatud kooli õppekavas. (3) Direktor annab käskkirju oma pädevuse piires. (4) Direktor otsustab õpilaste vastuvõtmise ja väljaarvamise koolist vastavalt PGS-ile ja kooli vastuvõtukorrale. (5) Direktor korraldab haridusliku erivajaduse tuvastamist ja toe pakkumist. (6) Direktor määrab HEV-koordineerija ning vastutajad individuaalse arengu jälgimise kaartide eest. (7) Direktor korraldab tugispetsialistide töö, ohutusmeetmed ja hädaolukorra lahendamise. (8) Direktor valmistab ette kooli vastuvõtutingimused ja korra. (9) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud isik. (10) Direktorit asendab puhkusel, töölähetusel või haigestumise korral õppealajuhataja. (11) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja ning korraldab selle vastavalt kooli pidaja kehtestatud korrale.
(1) Õppenõukogu on kooli direktorist, õppealajuhatajast, õpetajatest, tugispetsialistidest ning teistest direktori määratud isikutest koosnev organ, kelle ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu tegutseb õigusaktides sätestatud korras. Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (3) Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja PGS-is sätestatud ulatuses.
(1) Metoodikanõukogu on nõuandev kogu eesmärgiga toetada õpetajate professionaalset arengut ning õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteeti. (2) Kooliastmete nõukojad on nõuandvad kogud eesmärgiga koordineerida, analüüsida ja arendada kooliastmetes õppe- ja kasvatustegevust. (3) Metoodikanõukogu ja kooliastmete nõukodade ülesanded ja töökorraldus kehtestatakse direktori käskkirjaga. (4) Metoodikanõukogu ja kooliastmete nõukodade liikmed kinnitatakse igal õppeaastal direktor käskkirjaga.
(1) Kooli juhtkond on direktori poolt moodustatud töökogu, mille eesmärk on kooli igapäevase tegevuse, arendamise ja majandamise kavandamine ning juhtimise toetamine. (2) Juhtkonna koosseisu kinnitab direktor iga õppeaasta alguses direktori käskkirjaga.
(1) Koolil on raamatukogu kui õpikeskkond, mille ülesanne on õppekava täitmiseks vajalike õppekirjanduse, digitaalsete õppevahendite ja õppeplatvormide haldamine ning nende kasutamise toetamine. (2) Koolis tagatakse õpilastele ja õpetajatele õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse (sh õpikute, töövihikute ning litsentseeritud digitaalsete õppematerjalide ja -platvormide) kättesaadavus. Raamatukogu põhikogu ülesandeid täidab Sambla tn 20 hoones asuv rahvaraamatukogu. (3) Raamatukogu töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kooli raamatukoguteenuse ja õppekirjanduse väljastamise, sealhulgas digitaalsete õppevarade litsentside haldamise ja kasutamise tingimused, kehtestab direktor ulatuses, milles kool ise kogusid haldab. (4) Koolil on ajaloo- ja teabekogud, mille eesmärk on koguda, säilitada ja eksponeerida kooli ja haridusvaldkonnaga seotud materjale ning toetada kooli ja kogukonna traditsioonide ja ajaloo hoidmist. (5) Ajaloo- ja teabekogude töökorralduse kehtestab direktor.
(1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus. (2) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra ning õpilaskodu elukeskkonna täpsemad nõuded kehtestatakse vabariigi õigusaktidega. (3) Õpilaskodus tagatakse õigusaktidega kooskõlas õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused ning tervist toetav ja ohutu elukeskkond. (4) Õpilaskodus korraldatakse kooli õppekavavälise tegevusega kooskõlas olevat kasvatus- ja vaba aja tegevust, mis toetab õpilaste õppimist, iseseisvust, sotsiaalset arengut ning heaolu. (5) Õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ning õpilase elukorraldus õpilaskodus määratakse õpilaskodu kodukorras. (6) Õpilaskodu kodukorra kehtestab direktor ning esitab selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele. (7) Riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade loomine, nende rahastamine, vastuvõtmise kord ning pidaja ülesanded lähtuvad PGS-st ning Vabariigi Valitsuse vastavatest määrustest. (8) Kool ja kooli pidaja tagavad õpilaskodu teenuste pakkumise vastavuse riiklikele nõuetele ning esitavad vajalikud andmed EHISesse.
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega. (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus ning töökorraldus sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. (4) Õpilasesindusse valimised toimuvad demokraatlikke põhimõtteid järgides ning kõigil õpilastel on õigus kandideerida ja valida. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor. (5) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Põhimäärus või selle muudatused kiidetakse heaks õpilaste üldkoosolekul või klasside esindajate koosolekul. (6) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor 30 päeva jooksul, kui põhimäärus vastab PGS-ile, seaduse alusel antud õigusaktidele ning demokraatlikele põhimõtetele. Kui põhimäärus ei vasta nimetatud nõuetele, esitab direktor kirjaliku põhjenduse kinnitamisest keeldumise kohta.
Koolil on söökla, mille eesmärk on korraldada õpilaste toitlustamist. Söökla töö korraldamisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest.
Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on tagada õpilastele riikliku õppekava alusel vajalikud teadmised, oskused, väärtused ja pädevused, kujundada vastutustundlikke hoiakuid ning luua tingimused iga õppija arenguks ja elukestvaks õppeks.
(1) Õppetöö toimub statsionaarses õppevormis. (2) Koolis tegutsevad järgmised kooliastmed ja klassid: 1) põhikooli I, II ja III kooliaste (1.–9. klass); 2) gümnaasiumiaste (10.–12. klass). (3) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendid on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikel õppekavadel põhinevad kooli õppekavad. (4) Kool teeb õppija vajadustest lähtuvalt muudatusi ja kohandusi õppeajas, -sisus, -protsessis ja õpikeskkonnas vastavalt PGS-le. Kui muudatused toovad kaasa õppe intensiivsuse või nädalakoormuse olulise muutumise või riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste asendamise või vähendamise, koostatakse individuaalne õppekava. Individuaalne õppekava koostatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel, kui see on seaduses ette nähtud. (5) Kooli tugisüsteemi kuuluvad vastavalt vajadusele: 1) väikeklassid ja 1:1 õpe; 2) õpiabitunnid ja individuaalne tugi; 3) logopeediline ja muu eripedagoogiline tugi; 4) pikapäevarühm; 5) aine-, huvi- ja projektitegevuste rühmad; 6) muud õppijat toetavad teenused ja tegevused, mille eesmärk on õppija arengut ja õppeprotsessi toetada.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ning koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest vastavalt PGS-le ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele. (2) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (3) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe (loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe, õppekäik), mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. (4) Koolivaheajad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kool võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada üldisest korrast erinevad koolivaheajad, lähtudes PGS-ist. (5) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ja õppekava toetavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(1) Kool tagab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse, korraldades õppe- ja kasvatustegevust ning kooli keskkonda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste õigusaktide nõuete kohaselt. (2) Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise meetmed, sh kiusamisest ja vägivallast hoidumise ning nende juhtumite menetlemise kord, sätestatakse kooli kodukorras. Kool rakendab süsteemseid ennetusmeetmeid vaimse turvalisuse tagamiseks ja kiusamise ennetamiseks. (3) Kooli tegevus vastab tervisekaitsenõuetele, mis on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega. (4) Kool juhindub hädaolukorra lahendamisel kehtivatest õigusaktidest ning kooli sisemistest hädaolukorra lahendamist reguleerivatest dokumentidest.
(1) Õpilaste kooli vastuvõtmine ning koolist väljaarvamine toimub PGS-i ning selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. (2) Kool kehtestab õpilaste vastuvõtu tingimused ja korra, esitades selle enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. Vastuvõtukord avalikustatakse kooli veebilehel. (3) Põhikooli võetakse vastu õppijad, kelle elukohajärgne põhikool on Kilingi-Nõmme Gümnaasium vastavalt PGS-le. (4) Väljastpoolt Saarde valda elavate õpilaste vastuvõtt toimub vabade õppekohtade olemasolul ning kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustel. (5) Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmisel lähtub kool PGS-i sätetest ning kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustest. (6) Õpilase kooli nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise otsustab direktor vastavalt PGS-le ning neid täpsustavatele õigusaktidele. (7) Õppimiskohustus ja selle täitmise kord on sätestatud PGS-is ja kool teeb koostööd kooli pidajaga õppimiskohustuse täitmise tagamisel. (8) Õpilaste üle peetakse arvestust EHIS-s. (9) Kool tagab elukohajärgse vastuvõtu ja vaba koha alusel vastuvõtu läbipaistvuse, avalikustades vastuvõtutingimused ning -korra kooli veebilehel.
(1) Õpilaste hindamise põhimõtted, hindamise liigid, hindamissüsteemi kasutamine, õpitulemuste arvestus ning järgmisse klassi või kursusele üleviimise tingimused sätestatakse kooli õppekavas kooskõlas PGS ning riiklike õppekavade nõuetega. (2) Hindamise korraldus, sealhulgas tagasiside andmine, hindamisest teavitamine ning hindamistulemuste esitamise kord sätestatakse kooli kodukorras vastavalt PGS-le. (3) Põhikooli I ja II kooliastmel kasutatakse sõnalisi hinnanguid vastavalt PGS-le ning nende teisendamise tingimused määratakse kooli õppekavas. (4) Õpilaste tunnustamise põhimõtted ja korra sätestab kooli kodukord. (5) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpitulemuste hindamisest, õpilase arengut toetavatest meetmetest ning õpilase edenemisest õigusaktides sätestatud korras.
(1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades ning PGS-is. (2) Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid, sealhulgas eksamite ettevalmistamise, läbiviimise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord, toimuvad valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra alusel. Ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab riik. (3) Gümnaasiumi koolieksami, õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. (4) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks nõutavad eksamid, nende sooritamise tingimused ning võimalikud erandid ja asendamisvõimalused lähtuvad PGS-ist ja riiklikest õppekavadest. (5) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. (6) Lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. Lõputunnistuste andmed kantakse EHISesse haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(1) Õpilane osaleb õppetöös vastavalt kooli päevakavale või individuaalsele õppekavale ning täidab õppimiskohustust PGS-is sätestatud korras. (2) Õppetööst puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel vastavalt PGS-ile. Kool hindab põhjendatust õigusaktides sätestatud aluste järgi. (3) Õppest puudumisest teavitamise kord, puudumiste põhjendamise tingimused ning õppimiskohustuse täitmise toetamiseks rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed sätestatakse kooli kodukorras, lähtudes PGS-ist. (4) Kool peab arvestust õpilaste puudumiste üle ning teeb selle kättesaadavaks seaduslikele esindajatele ja kohaliku omavalitsuse üksusele PGS-i kohaselt. (5) Kool teavitab seaduslikku esindajat õpilase õppest puudumisest õigusaktides sätestatud korras ning teeb koostööd kohaliku omavalitsusega õppimiskohustuse täitmise tagamiseks vastavalt PGS-ile. (6) Direktor määrab isiku, kelle ülesanne on korraldada õppimiskohustusega seotud info vahetamine kohaliku omavalitsusega.
(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alus on riiklikel õppekavadel põhinev kooli õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument ning määratleb kooli eripärast tulenevad valikud riikliku õppekava raames. (2) Kooli õppekava kehtestab direktor. Enne kehtestamist esitatakse kooli õppekava ja selle muudatused arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse EHISesse õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse. (4) Kool arvestab õpilase taotluse alusel või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab saavutada kooli või individuaalses õppekavas ettenähtud õpitulemusi. (5) Õpilase mitteformaalõppes või teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas vastavalt riiklikes õppekavades sätestatud nõuetele. (6) Kool koostab vajaduse korral õpilase arengu toetamiseks individuaalse õppekava.
(1) Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava riiklikes õppekavades ja PGS-is sätestatud juhtudel, kui õppeaja, õppesisu, õppeprotsessi või õppekeskkonna muudatused või kohandused eeldavad õpitulemuste vähendamist või asendamist või toovad kaasa õppekoormuse märkimisväärse muutuse võrreldes kooli õppekavaga. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase individuaalne õppekava, millega nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. (3) Kõigile toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava. (4) Individuaalse õppekava koostamisel ja muutmisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ning vajaduse korral õpetajad, tugispetsialistid ja muud õpilase arengu toetamiseks vajalikud osapooled. (5) Individuaalse õppekava sisu, rakendamise kord ja hindamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas ja vajaduse korral kooli kodukorras, kooskõlas riiklike õppekavade ja PGS-i nõuetega.
(1) Kool toetab õpilase arengut, toimetulekut ja õpiteed, kohandades õpet vajaduse korral õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi ning kasutades selleks õigusaktidega lubatud andmeid ja tugimeetmeid. (2) Õpilase arengu toetamiseks tagatakse koolis tasuta tugispetsialistide teenused, sealhulgas eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Teenuste kättesaadavuse korraldamise tagab kooli pidaja ning rakendamise korraldab direktor. (3) Tugispetsialistide teenuse sisu ja rakendamise korra sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kool rakendab teenuseid vastavalt sellele korrale. (4) Andekuse ilmnemisel tagab kool õpilasele individuaalse õppekava rakendamise ning vajaduse korral täiendava juhendamise aineõpetajate või teiste spetsialistide kaudu. (5) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks arenguvestlus õppeaasta jooksul. PGS-s ja teistes õigusaktides sätestatud asjaolude esinemise korral korraldab kool täiendava arenguvestluse ühe kuu jooksul pärast hindamise tulemuse tuvastamist. (6) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ning piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja. Kui kool ei saa õppimiskohustusliku õpilase seadusliku esindajaga arenguvestluse aja kokku leppimiseks elektroonse õpiinfosüsteemi ja kooli kantseleisse vanema poolt antud e-posti aadressil kontakti või seaduslik esindaja ei ilmu teist korda kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes rakendab vajadusel meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Teovõimelise õpilase nõusolekul võib vestlusesse kaasata tema seadusliku esindaja. (7) Arenguvestluse tingimused ja korra kehtestab direktor, esitades need enne kinnitamist õppenõukogule ja hoolekogule arvamuse andmiseks.
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase tuvastamise, toe rakendamise ja vajalike sekkumiste korraldamise alused tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. (2) Kool tagab haridusliku erivajadusega õpilastele nende arengut toetavad meetmed ja tugispetsialistide teenused kooskõlas PGS-ga. (3) Direktor määrab HEV-valdkonna koordineerimise eest vastutava isiku ning korraldab õpetajate, tugispetsialistide ja vanematega koostöös õpilaste individuaalse toe planeerimise ja rakendamise.
(1) Kool võib kooli pidaja nõusolekul moodustada pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas pakutakse õpilastele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses, huvide arendamisel ja õppest vaba aja sisustamisel. Hoolekogu ettepanekul korraldab kool koostöös kooli pidajaga pikapäevarühma moodustamise. (2) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkusetele vabas õhus ja huvitegevusele. Töö planeerimisel arvestab kool õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõudeid, õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärke, õpilaste vanuselist ja individuaalset eripära, nende koduseid tingimusi, seaduslike esindajate ja õpilaste põhjendatud soove, transpordivõimalusi ning hoolekogu ettepanekuid. (3) Pikapäevarühma töökorraldus, personali ülesanded ja vastutus sätestatakse kooli kodukorras. (4) Õpilane võetakse pikapäevarühma ja arvatakse sealt välja direktori otsusega seadusliku esindaja taotluse alusel.
(1) Õppekavaväline tegevus on kooli poolt korraldatud või toetatud huvitegevus, projektipõhine tegevus, üritused, võistlused ja muud õpilaste arengut toetavad tegevused, mis ei kuulu kooli õppekava kohustusliku osa hulka. (2) Õppekavavälise tegevuse eesmärk on toetada õpilase üldpädevuste arengut, huvide avardamist ja sotsiaalsete oskuste kujunemist. (3) Õppekavaväline tegevus korraldatakse kooli üldtööplaani ja kehtivate sisekordade alusel. Õppekavavälise tegevuse täpsem läbiviimine, vastutus, ohutusnõuded ja osalemise tingimused sätestatakse kooli kodukorras ja töökorralduslikes juhendites. (4) Kool võib teha koostööd huvikoolide, spordiklubide, noortekeskuse ja partnerorganisatsioonidega, lähtudes õpilaste huvidest ja vajadustest.
(1) Õpilasel on õigus: 1) saada kvaliteetset õpet ja tuge vastavalt PGS-ile, kooli õppekavale ning oma individuaalsetele vajadustele; 2) turvalisele ja tervist säästvale õppe- ja kasvukeskkonnale; 3) kasutada tasuta põhihariduse tasemel õppekirjandust ning gümnaasiumiastmes kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust; 4) saada õiguspärast ja läbipaistvat tagasisidet oma õpitulemuste, arenguvajaduste ja edenemise kohta; 5) osaleda õpilasesinduse kaudu koolielu korraldamises ning teha ettepanekuid õppe ja kasvatuse korralduse parandamiseks; 6) saada tuge vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamisel, sh kiusamise ja vägivalla juhtumite lahendamisel; 7) pöörduda oma õiguste kaitseks õpetaja, tugispetsialisti, direktori või kooli pidaja poole; 8) saada vajaduse korral tugi- ja sotsiaalteenuseid kooskõlas seaduse ja kooli kordadega; 9) osaleda huvitegevuses ning õppekavavälises tegevuses kooli kehtestatud korras; 10) kasutada kooli ruume, vahendeid ja ressurssi nende kasutamise korda järgides. (2) Õpilane on koustatud: 1) osalema õppetöös vastavalt päevakavale ja individuaalsele õppekavale; 2) täitma õpetaja juhiseid ja panustama õppeprotsessi; 3) järgima kooli kodukorda, õpilaskodu kodukorda ja hädaolukorra lahendamise plaani; 4) hoidma kooli vara, õppematerjale ja kaasõpilaste isiklikku vara; 5) käituma väärikalt, turvaliselt ja austavalt ning hoiduma vägivallast ja kiusamisest; 6) teavitama kooli personali olukordadest, mis ohustavad tema enda või teiste turvalisust; 7) hoiduma alkoholi, tubakatoodete ja narkootiliste ainete kasutamisest, valdamisest ja levitamisest; 8) suhtlema õpetajate ja kaasõpilastega lugupidavalt ning järgima üldtunnustatud käitumisnorme.
(1) Vanemal on õigus: 1) saada koolilt teavet õpilase õpitulemuste, edenemise ja tugimeetmete kohta; 2) osaleda õpilase arenguvestlusel ja anda oma arvamus kooli töö ning arenguvajaduste kohta; 3) taotleda lapsele tugi- või eripedagoogilisi teenuseid vastavalt seadusele; 4) osaleda hoolekogu kaudu koolielu kujundamises; 5) tutvuda kooli dokumentidega (õppekava, põhimäärus, kodukord, arengukava) ja teha nende kohta ettepanekuid; 6) saada teavet kooli töökorralduse muudatuste kohta. (2) Vanem on kohustatud: 1) tagama lapse kooliskäimise ning toetama õpilase õpi- ja arenguprotsessi; 2) looma kodus tingimused õpiülesannete täitmiseks; 3) tegema kooliga koostööd lapse arengu toetamisel; 4) teavitama kooli olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lapse toimetulekut; 5) tutvuma kooli dokumentidega ning järgima kooli poolt kehtestatud korda; 6) tagama lugupidava suhtlemise koolipersonaliga õiguspärasel ja lugupidaval viisil.
(1) Kooli töötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, abiõpetajad, tugispetsialistid, haldus- ja teenindav personal ning muud töötajad vastavalt kooli vajadustele ja kooli pidaja poolt kinnitatud kooskõlastatud koosseisule. (2) Kooli töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus tulenevad töölepingust, ametijuhendist ning kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas PGS-ist ja töölepinguseadusest. (3) Õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded lähtuvad PGS-ist ning valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määrustest. (4) Töötajate töölepingud sõlmib ja lõpetab direktor vastavalt töölepinguseadusele ning kooli pidaja kehtestatud korrale. (5) Töötajate professionaalse arengu toetamine lähtub õigusaktidest ja kooli sisemistest töökorralduslikest dokumentidest. (6) Töötajate töö tasustamise põhimõtted kehtestab direktor PGS-i alusel, kooskõlastatult kooli pidajaga.
(1) Kooli töötajate ülesannete ja vastutuse aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, tööleping, ametijuhend ning kooli töökorralduslikud dokumendid. Töötajate ülesanded määrab direktor, lähtudes kooli eesmärkidest ja õppekorraldusest. (2) Õpetaja ülesandeks on toetada õpilase arengut ja õppimist, kujundada turvaline ja koostöine õpikeskkond, kohandada õpet õpilase vajadustele vastavalt ning tagada õppe kvaliteet vastavalt kooli õppekavale ja õigusaktidele. (3) Tugispetsialistide ülesanded tulenevad õigusaktidest, nende ametijuhenditest ning kooli tugisüsteemi korraldusest. Tugispetsialistid toetavad õpilase arengut, heaolu ja toimetulekut ning teevad koostööd õpetajate, vanemate ja kooli juhtkonnaga. (4) Abiõpetaja ülesanded ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis, lähtudes õpetaja töö toetamisest ja õpilastele abi osutamisest. (5) Haldus- ja teenindava personali ülesanded tulenevad ametijuhenditest ning on suunatud kooli toimimise, turvalisuse ja õppeprotsessi toetamisele.
(1) Koolitöötajal on õigus: 1) saada tööks vajalikku teavet, juhiseid ja koolitusi ning professionaalset tuge; 2) kasutada õpetamisel ja kasvatamisel pedagoogiliselt põhjendatud meetodeid; 3) turvalisele töökeskkonnale ja vajalikele töövahenditele; 4) osaleda kooli arendustegevuses ja otsustusprotsessis vastavalt ametikohale; 5) saada tagasisidet oma töö kohta ning osaleda arengu- ja koostöövestlustes; 6) teha ettepanekuid kooli töökorralduse parendamiseks. (2) Koolitöötaja on kohustatud: 1) tagama õpilaste turvalisuse, sh reageerima kiusamise ja vägivalla juhtumitele; 2) täitma tööülesandeid vastavalt ametijuhendile ja seadustele; 3) järgima kooli kodukorda, tööohutuse nõudeid ja hädaolukorra lahendamise plaani; 4) toetama õpilase arengut, motiveerimist ja heaolu; 5) tegema koostööd kolleegide, vanemate ja tugispetsialistidega; 6) hoidma ametisaladust ning järgima andmekaitsenõudeid; 7) osalema nõutud koolitustel ja sisehindamises; 8) kasutama kooli vara heaperemehelikult.
(1) Kooli majandamine tugineb kooli pidaja poolt kehtestatud eelarvele. Kooli eelarve koostamise, täitmise ja aruandluse alused määrab kooli pidaja. (2) Kooli vara kasutamise, valdamise ja käsutamise õigused ning piirangud lähtuvad kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja kooli pidaja kehtestatud korrast. (3) Kool kasutab eelarvelisi vahendeid sihipäraselt ja säästlikult, järgides riigihangete seadust, finantsdistsipliini nõudeid ning pidaja finantsjuhtimise reegleid. (4) Koolil on õigus saada sihtotstarbelisi eraldisi, annetusi ja sponsortoetust, mis võetakse arvele ning kasutatakse vastavalt õigusaktidele ja kooli pidaja kehtestatud korrale. (5) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab kooli pidaja direktori ettepanekul. (6) Kooli majandustegevuse üle teostab järelevalvet kooli pidaja või tema volitatud asutus.
(1) Kool koostab vähemalt kolmeks aastaks arengukava, mis määrab kooli arengu eesmärgid, tegevused ja tulemuste hindamise põhimõtted. Arengukava koostamise ja elluviimise eest vastutab direktor. (2) Arengukava koostamisse kaasatakse hoolekogu, õppenõukogu, õpilasesindus ning kooli töötajad ja muud asjasse puutuvad partnerid PGS-is sätestatud põhimõtete alusel. (3) Arengukava kinnitab kooli pidaja. (4) Kooli sisehindamine on pidev protsess ning sisehindamise tulemused kajastatakse kooli arengukavas. (5) Sisehindamise korra kehtestab direktor, küsides enne arvamust hoolekogult. Sisehindamise aruanded tehakse avalikkusele kättesaadavaks õigusaktides sätestatud korras.
(1) Kool peab aruandlust EHIS-s ning teistes riiklikes registrites ja infokogudes õigusaktides sätestatud korras. Kool esitab pidajale ja riigiasutustele nõutavad aruanded õigeaegselt ja korrektselt. (2) Kooli asjaajamine toimub eesti keeles ning hea halduse tava kohaselt, lähtudes haldusmenetluse seadusest, avaliku teabe seadusest ja teistest asjaajamist reguleerivatest õigusaktidest. (3) Kooli dokumentide haldamine ja arhiveerimine toimub arhiiviseaduse ja muude valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel. (4) Kool avalikustab seaduses nõutud dokumendid (õppekava, põhimäärus, kodukord, arengukava, õpilaskodu kodukord) kooli veebilehel kooskõlas õigusaktidega.
Tunnistada kehtetuks Saarde Vallavolikogu 21.10.2020 määrus nr 21 "Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi põhimäärus“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.