Käesolevas sise-eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) eesti hea raamatupidamistava - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhimõtted kehtestatakse RPS-ga ning mida täiendavad RTJ ja üldeeskirjas kehtestatud nõuded;22) vara – rahaliselt hinnatav asi või õigus;33) kohustus – rahaliselt hinnatav võlg;44) netovara - varade ja kohustuste vahe bilansipäeva seisuga;55) tulu – aruandeperioodi tekkepõhised sissetulekud, millega kaasnevad varade suurenemine või kohustuste vähenemine, mis suurendavad RPK netovara;66) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasnevad varade vähenemine või kohustuste suurenemine, mis vähendavad RPK netovara;77) tulem – aruandeperioodi tekkepõhised tulud, millest on maha arvatud sama perioodi kulud;88) materiaalne põhivara – materiaalne vara, mida kasutatakse halduseesmärkidel, mille kasutusiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus alates 2 000 eurost ilma käibemaksuta;99) immateriaalne põhivara – füüsilise substantsita vara, mida kasutatakse halduseesmärkidel, mille kasutusiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus alates 2 000 eurost ilma käibemaksuta;1010) soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus;1111) õiglane väärtus – summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus;1212) amortisatsioon – vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul.1313) akumuleeritud kulum – juba kulusse kantud vara amortiseeritav osa;1414) riigi konsolideerimisgruppi kuuluv üksus – RRK asutus ja isik, kes on riigi konsolideeritud aruannete ning avaliku sektori raamatupidamisaruannete koostamiseks kohustatud esitama rahandusministeeriumile oma raamatupidamiskontode saldoandmikke;1515) konsolideeriv üksus – riigi konsolideeritud aruannete koostamisel on riik konsolideeritavaks üksuseks;1616) konsolideeritav üksus – riigi valitseva mõju all olevad üksused; s.h. Hummuli vald;1717) kontokombinatsioon – riigi kontoplaani iga erinev kombinatsioon, mis koosneb kontost, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist;1818) kontoplaan – kontode, tehingupartnerite, tegevusalade, allikate ja rahavoo koodide loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete tekkepõhiseks kirjendamiseks. Vallavalitsuses on kasutusel Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud kontoplaan;1919) eelarveklassifikaator – eelarve koostamiseks, täitmiseks, jälgimiseks kasutatav rahaliste maksete ja laekumiste klassifitseerimise tunnuste kogumik vastavalt rahandusministri määrusele;2020) eelarve tulude ja kulude täitmise aruanne – vastavalt Riigieelarve seadusele riigieelarve täitmise aruande koosseisu kuuluv eelarvesse laekunud ja eelarvest tasutud rahaliste vahendite aruanne eelarveklassifikaatorite lõikes;2121) raamatupidamise aastaaruanne – majandusaasta aastaaruanne, mis koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovara liikumise aruandest, eelarvetäitmise aruandest ning lisadest, kus kajastub selgitav materjal põhiaruannete kohta;2222) bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit (vara, kohustusi, netovara );2323) tulemiaruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab RPK aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja tulemit);2424) rahavoogude aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab RPK aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid);2525) netovara muutuste aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi RPK netovaras;2626) tegevusaruanne – tegevjuhtkonna poolt koostatav dokument, mis esitatakse koos raamatupidamise aastaaruandega kõrgemale juhtkonnale;2727) KOV kõrgem juhtkond – vallavolikogu;2828) KOV tegevjuhtkond – vallavalitsus;2929) tegevjuht – vallavanem;3030) asutus- valla eelarvel olev üksus, mis ei oma iseseisvat raamatupidamist;3131) asutuse juht - valla alaeelarveobjekti juht, kes tegutseb vastavalt asutuse põhimäärusele ja vallavanema poolt sõlmitud töölepingule;3232) RPS – Raamatupidamisseadus;3333) RTJ - Raamatupidamise Toimkonna Juhendid;3434) RRK – Riigi Raamatupidamiskohustuslane RPS § 2 lõige 4 alusel, samuti vallavalitsus osas, mis on seotus riigi konsolideeritud aruande esitamisega;3535) RPK – Raamatupidamiskohustuslane.
(1) Hummuli valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärgiks on Hummuli valla raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine.2(2)Hummuli valla raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtiva raamatupidamise seadusega sätestatud nõuetega ja alusprintsiipidega järgides Eesti head raamatupidamistava.3(3)Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Juhul, kui raamatupidamise sise-eeskirjas ei ole kirjeldatud Hummuli valla raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses („RPS“), Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites („RTJ“), Riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi „üldeeskiri“), Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest („KOFS“ ja teistes õigusaktides sätestatust. Üldeeskirjas sätestatud erisused võimaldavad eitada andmeid Riigi konsolideeritud aruande koostamiseks.4(4)Raamatupidamine on korraldatud asutuse koosseisus olevate raamatupidamistöötajaile pandud ametikohustustega, mis kajastuvad ametijuhendites. Kasutatavaks programmiks on raamatupidamisprogramm PMen.5(5)Hummuli valla raamatupidamine on korraldatud tsentraliseeritult vallavalitsuse kaudu.6(6)Valla asutustel on iseseisvad registreerimiskoodid ja Rahandusministeeriumi poolt eraldatud ühine tehingupartneri kood.7(7)Asutuse igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, juhataja või direktor), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku seisu eest.8(8)Asutuse finantsarvestust ja aruandlust korraldab Hummuli Vallavalitsuse pearaamatupidaja.
(1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.2(2)Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.3(3)RPK majandusaasta on eelarveaasta.
(1) Hummuli vallal on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast sise-eeskirjast.2(2)Raamatupidamise sise-eeskiri kehtestatakse ja muudetakse Hummuli Vallavalitsuse määrusega. Muutmisel märkida, millist peatükki, paragrahvi, lõiget või punkti parandatakse või täiendatakse.3(3)Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse majanduslikel kaalutlustel ning valla töö ümberkorraldamisel lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust, muudatustest Riigi raamatupidamise üldeeskirjas ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest, rahandusministri käskkirjadest, kehtivatest õigusaktidest või muul põhjusel.4(4)Raamatupidamiskohustuslane peab raamatupidamisarvestust kassa- ja tekkepõhiselt. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassapõhist arvestust kasutatakse ainult eelarve täitmise aruande kajastamiseks eelarveklassifikaatorite abil. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamakstud.
(1) Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.2(2)Asutus on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistris toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.3(3)Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või dokumentide alusel koostatud koonddokument.4(4)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:11) majandustehingu kuupäev;22) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;33) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;44) majandustehingu lühikirjeldus;55) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.5(5)Asutuse ja majandusüksuse juht (kooli direktor, hooldekodu juhataja, lasteaia juhataja, majandusehitusspetsialist, kultuuri- ja noorsootöötaja, raamatukogu juhataja jne.) on varaliselt vastutavad isikud, kes jäävad väärtuse soetamisel vastutajaks või annavad materiaalse väärtuse ja vastutuse üle alluvale töötajale.6(6)Materiaalsete väärtuste soetamisel peab dokumentidele vastutav isik andma allkirja, nende väärtuste saamise kohta, tehtud töid kajastavates dokumentides peab aga olema vastavate isikute poolt töö vastuvõtmise kinnitus. Kuluarvetel ja tšekkidel on asutuse juhi kinnitus ja arve soetaja poolt allkirjaga kinnitatud selgitus, millisele tegevusalale ja artiklile antud kulutus on tehtud.7(7)Raamatupidamiskohuslane kasutab majandustehingute ja kannete kirjendamiseks EV Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud kontoplaani ( Riigi raamatupidamise üldeeskiri | Riigi Tugiteenuste Keskus ) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:11) kontode koodid;22) tehingupartnerite koodid;33) tegevusalade koodid;44) allikate koodid;55) rahavoo koodid.8(8)Kontoplaani koodid on kohustuslikud kõigile. Asutusel on õigus lisada numbreid kontokoodidele ja tegevusala koodidele ning luua allkontosid, lähtudes vajadusest välja tuua erinevused tingituna töö omapärast.
(1) Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast majandustehingu toimumist mõistliku aja jooksul.2(2)Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis sisaldab informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (arvelduste kanded) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Raamatupidamisregistreid võib vormistada käsitsi kirjutatuna, trükitud dokumendina või taasesitamist võimaldaval infokandjal.3(3)Hummuli vallas kasutatakse raamatupidamise arvestuse pidamiseks raamatupidamise tarkvara PMen, mis võimaldab arvestust pidada kassa ja panga osas, kassakulude ja tegelike kulude väljatoomisega, arvelduste, põhivahendite ning materjalide osas. Kõik kassa ja panga kaudu toimuvad operatsioonid kantakse algdokumentide alusel raamatupidamisprogrammi, ja klassifitseeritakse vastava kontokoodi, kuluartikli ning tegevusala alla. Tegevusala näitab, millise allasutuse kulude arvestusega on tegemist. On avatud eraldi pangakontod eelarveliste ja eelarveväliste vahendite kohta.4(4)Kalendrikuu lõpul trükitakse välja memoriaalorder ja kantakse kuu jooksul tehtud raamatupidamise kirjed pearaamatusse. Eelarveliste ja eelarveväliste vahendite kohta koostatakse ühine pearaamat. Memoriaalorderile kirjutab alla koostaja.5(5)Analüütiliseks arvestuse pidamiseks kasutatakse lisaks tabelarvutusprogrammi MS Excel (toiduainete kuluarvestus, materjalide kogumiseks statistiliste aruannete jaoks, bilansivälise inventari arvestamiseks, tööajatabelid).6(6)Kasutusel on memoriaalorderid järgmises numeratsioonis:11) L01 – kassaoperatsioonid;22) L02 – arvelduskontodel toimuvad operatsioonid;33) L05 – töötasu arvestus;44) L06 – arveldused hankijatega;55) L07 - arveldused ostjatega;66) L10 – põhivara liikumine ja kulumi arvestus;77) L11- lõpetamiskanded, reguleerimiskanded, sihtfinantseerimiseteatised, õiendid;88) L12 – erisoodustused, sots. maks. erijuhud;99) L16 – nõuded loodusressursside kasutamisest;1010) L22 – puhkusereservi arvestus;1111) L26 – paranduskanded;1212) L27 – ehitus-, kasutusload;1313) L31 – täiendavad bilansi- ja tulemivälised kontod;1414) L32 – vahed valuutakursiga;1515) L33 – laenukohustused, kapitalirendikohustused.
(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend.2(2)Raamatupidamises kasutatakse alljärgnevaid algdokumente:11) arved (ostuarved, müügiarved);22) saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid;33) sularaha kviitungid, tšekid;44) kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid;55) majanduskulude ja töölähetusaruanded;66) avaldus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks;77) sõidupäevik;88) palgaarvestuse dokumendid;99) tööajaarvestuse tabelid;1010) kahe-ja kolmepoolsed lepingud;1111) ost- müügilepingud, rendilepingud;1212) panga kontode väljavõtted;1313) ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad);1414) raamatupidamisõiendid;1515) inventuurilehed;1616) käskkirjad, korraldused, määrused1717) saldokinnitused;1818) riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate asutuste teatised.3(3)Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.4(4)Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokumendil peavad olema järgmised andmed:11) algdokumendi nimetus ja number;22) koostamise kuupäev;33) tehingu majanduslik sisu;44) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);55) tehingu osapoolte nimed;66) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;77) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;88) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.99) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad5(5)Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi, jälgides:11) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;22) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsust;33) maksetähtpäeva;44) tekkepõhisuse perioodi;55) arve vormistamist vastavalt käibemaksuseadusele;66) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest pole varem tasutud;77) kas ostutehing on kinnitatud allkirjaõigusliku isiku poolt, allkirjastatud nii selleks volitatud isikute poolt kui ka raamatupidamise üksuse töötaja poolt.6(6)Dokumentide kontrollinõuded peavad tagama allkirjaõigusliku isiku ja raamatupidamise üksuse töötaja lahususe.7(7)Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Ülekannet sisestav isik on erinev ülekannet aktsepteerivast isikust. Maksed kantakse üle 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist. Antud aeg võimaldab ülekandjal alusdokumentide nõuetekohast kontrollimist ning tulevaste rahavoogude planeerimist. Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.8(8)Sularaha sissetulekuorderi kinnitavad kassapidaja ja pearaamatupidaja. Sularahakassa väljaminekuorderi kinnitab lisaks kassapidajale pearaamatupidaja ja asutuse juht.9(9)Kassadokumendid paigutatakse kausta nimega „Kassa“ järjekorranumbri alusel.
(1) Parandusdokumendil peavad olema järgmised andmed:11) dokumendi nimetus ja number;22) tehingu majanduslik sisu;33) paranduse sisu.2(2)Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.
(1) Käesoleva eeskirja mõistes on pangas esimese allkirja õigusega volitatud isikuks vallavanem ja teise allkirjaõigusega volitatud isikuks pearaamatupidaja.2(2)Algdokumendid kinnitab asutuse juht, kes vastutab, et:11) algdokument kajastab majandustehingut õigesti;22) algdokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule;33) tehing on seaduspärane ja vajalik;44) tehing on kooskõlas eelarvega;55) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist.3(3)Raamatupidamise töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamise infosüsteemi:11) kas tehingu teostamine on kooskõlas eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;22) eelarve klassifikaatori koodide õigsuse;33) maksetähtpäeva;44) tekkepõhisuse perioodi;55) saaja andmeid, s.h. juhul, kui ostudokumendil on käibemaks, kontrollib, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;66) kas antud kauba, teenuse, või muu hüve eest ei ole varem tasutud,77) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuete ja kinnitati asutuse juhi poolt.4(4)Raamatupidamise töötaja kinnitab allkirjaga kontrolli teostamist.5(5)Elektroonilised ülekanded valmistab ette pearaamatupidaja kinnitades allkirjaga kirje õigsust algdokumendil ning teostab raamatupidaja kinnitades allkirjaga teostatud ülekande vastavust sisule algdokumendil. Ettemaksete tasumist võimalusel välditakse.6(6)Kassa väljaminekuorderil peavad olema vallavanema ja pearaamatupidaja allkirjad. Kassa eest vastutav töötaja kinnitab oma allkirjaga sularahaoperatsioonide teostumist.7(7)Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:11) omakäelist allkirja;22) digitaalset allkirja.
(1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, millal algdokument raamatupidamises kajastati.2(2)Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust.3(3)Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.4(4)Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.5(5)Isikukaarti säilitatakse 50 aastat pärast töölepingu lõppemist.6(6)Struktuurifondide vahenditest finantseeritud projektide algdokumente säilitatakse vastavalt perioodi struktuuritoetuste seadustest tulenevatele tähtaegadele:7(7)periood 2004 - 2006 a. struktuurifondide dokumentatsioon kuni 31.12.2015 a.;8(8)periood 2007 – 2013 a. struktuurifondide dokumentatsioon kuni 31.12.2025 a.9(9)Muude projektide dokumente, mida ei finantseerita struktuurifondidetoetuste vahenditest, säilitatakse vastavalt rahastava institutsiooni nõuetele.10(10)Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise ja säilimise eest vastutavad raamatupidamistöötajad.11(11)Paberkandjal säilitatakse need raamatupidamise algdokumendid, mis on koostatud paberkandjal. Paberkandjal säilitatavad algdokumendid arhiveeritakse. Tegevuse lõpetamisel annab vallavalitsus nimetatud dokumendid üle arhiiviasutusele.12(12)Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse ka elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
Sise-eeskirjas kasutatud tähtajad finantsarvestuse tähtaegseks korraldamiseks:Dokumendi nimetusEsitamise aegDokumendi esitamise eest vastutav isik MüügidokumendidIga päev, kuid hiljemalt 5. kuupäevaksasutuse juhtTarnijate arvedIga päev, kuid hiljemalt 5 päeva jooksul arve saabumisestasutuse juhtTöölähetusaruanneHiljemalt 3. tööpäeval peale töölähetuse lõpptähtaegalähetatuMajanduskulu aruanneHiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaksaruandev isikToiduainete kuluaruanneHiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaksaruandev isikPalgaarvestuse algandmed (töölepingud, tarifikatsioonid jne.)Hiljemalt 25. kuupäevaksasutuse juhtTööaja tabelidKuu viimaseks tööpäevaksasutuse juhtPuhkuste ajakava31. märtsasutuse juhtPuhkuseavaldusVähemalt nädal enne puhkuste ajakava muutmistasutuse juhtSõidupäevikudJärgneva kuu 5. kuupäevaksaruandev isikSõidupiletite kompenseerimise taotlusJärgneva kuu 10. kuupäevakslapsevanemRaamatupidamisele määratud korraldused, määrusedHiljemalt jõustumisele eelneval päevalasutuse juht
(1) Hummuli vald kasutab Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kõik kontoplaanis tehtavad muudatused kehtivad ka vallavalitsusele ilma eeskirju muutmata. Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:11) kontode koodid;22) tehingupartnerite koodid;33) tegevusalade koodid;44) allikate koodid;55) rahavookoodid.2(2)Valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontol on kontoplaanis vastavas veerus märge „nõutav“. Avaliku sektori siseste majandustehingute (varade, kohustuste, tulude ja kulude ) eristamine toimub tehingupartneri koodi alusel. Tegevusala kood on nõutav kõikide tulemiaruannete kontode korral, mille tulemusena on võimalik saada informatsiooni tulude ja kulude kohta nii tulu-ja kululiikide kui ka tegevusalade kaupa.3(3)Allika koodi abil eraldatakse tehingud, mis on seotud reservide moodustamise või kulutamisega, võimaldatakse aruandlusest saadud ja antud välisabi ning muu sihtfinantseerimise kohta, samuti laenude ja laenude kaasfinantseerimise kohta.4(4)Rahavoo kood on nõutav finantseerimistehingute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande jaoks.5(5)Kontod liigendatakse 5 rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number:11) 1-bilansi aktivakirjete kontod;22) 2-bilansi passivakirjete kontod;33) 3-tulude kontod;44) 4-kulude kontod;55) 5-tulude ja kulude koondkontod.6(6)Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimest numbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansirühmale.7(7)Asutusel on õigus lisada kontoklassi numbreid, lähtudes vajadusest välja tuua erinevused töö omapärast. Varade kontod (kontoklass 100-108), sealhulgas:11) käibevara kontod;22) põhivara kontod.Kohustuste kontod (kontoklass 201-289), sealhulgas:33) lühiajalised kohutused;44) pikaajalised kohutused.Netovara (kontoklass 290-298).8(8)Tulude ja kulude kontoklassi tähistavad kontokoodi kaks esimest numbrit. Tulude ja kulude arvestuse kontode ja kontoklasside teine number viitab raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirje vastavale tulude või kulude kirje või rühma numbrile:11) tulude arvestuse kontod (kontoklassid 30, 32, 35,38);22) kulude arvestuse kontod (kontoklassid 40, 41-45,50-69).9(9)Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontod liigendab nimelisteks kontodeks kontokoodi neljas ja viies number. Tulude- ja kulude arvestuse kontod liigendab nimeliseks kontode kontokoodi kolmas ja neljas number.
(1) Vallavalitsuses on kasutusel Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud riigieelarve klassifikaator. Kõik eelarveklassifikaatoris tehtavad muudatused kehtivad ka vallavalitsusele. Eesti riigi eelarve koostamise ja jälgimise muutumisel tekkepõhiseks, muutub see ka vallavalitsusel.2(2)Vastavalt riigieelarve seadusele koostatakse Eesti riigieelarve ja jälgitakse selle täitmist, lähtudes kassapõhisest arvestusest. Kuna vallavalitsus on RRK, siis on kasutusel aruannete ühtlustamiseks rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorid, mis vastavalt Riigieelarve seadusele sätestavad eelarve detailse liigenduse tulude, kulude ning finantseerimistehingute lõikes, samuti tegevusalade ja muude rahandusministri poolt kehtestatud tunnuste lõikes. Eelarveklassifikaatorit kasutatakse kõikide rahaliste majandustehingute juures, mis on vajalikud eelarve täitmise aruande saamiseks.
(1) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur. Inventuurid on korralised ja erakorralised.2(2)Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki bilansis kajastatuga. Iga kuu lõpus kontrollitakse nõuete ja kohustuste saldosid, võrreldes neid teiste tehingupartneritega. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks.3(3)Varade, vahendite ja nõuete, kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmisteks tähtaegadeks:11) kassa inventuur – üks kord aastas 31. detsembril, ootamatu kontroll vähemalt 2 korda aastas, sularahakassaga tegeleva töötaja vahetumisel;22) nõuete ja kohustuste inventuur - üks kord aastas 31. detsembril (Maksuameti kontokaartide väljavõtete võrdlus bilansisaldodega iga kuu lõpus);33) varade inventuur (põhivara ) - üks kord aastas ajavahemikul 01.oktoober-30. november;44) pankadelt kinnituskirjade võtmine saldode ning sõlmitud tehingute kinnitamiseks 31. detsembril;55) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine 31.detsembril;66) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine 31.detsembril.4(4)Asutuse juht määrab materiaalse põhivara ja bilansivälise vara aastainventuuri läbiviijad, s.h inventuuri läbiviimise eest vastutavad isikud.5(5)Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse inventeerimise käskkirjaga.6(6)Materiaalse põhivara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Varaliselt vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.7(7)Saldoandmikke esitavate avalike üksuste vahel vahetatakse informatsiooni e-posti teel (saldokinnitused).8(8)Erakorralised inventuurid viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju (viivitamata) ja varaliselt vastutavate isikute vahetumisel.
(1) Sularaha inventuurikäigus loetakse üle kogu vallavalitsuse sularaha.2(2)Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:11) inventuuri läbiviimise kuupäev;22) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;33) sularaha jääk;44) komisjoni liikmete allkirjad.3(3)Kassainventuuri lugemisleht esitatakse pearaamatupidajale, kes kontrollib sularaha lugemislehe vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga. Lugemisleht kinnitatakse pearaamatupidaja allkirjaga ja võrdluskuupäeva lisamisega.
Pangakontode jääkide võrdlus pangaväljavõtetega tehakse igapäevaselt, kui pangakontol toimus tehinguid. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel kuupäeva ja allkirjaga.
(1) Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi valla nõuetega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised. Saldoteatistest jääb vallale koopia.2(2)Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:11) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;22) nõuete ja kohustuste summad;33) nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatistelt;44) erinevused valla raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;55) inventuuri läbiviimise aeg, koht ja läbiviija allkiri.3 (3) Maksunõuded ja – kohustused võrreldakse e-Maksuameti infosüsteemis, tehakse kontokaartide väljatrükid, erinevuste korral selgitatakse vahed ja likvideeritakse need.4(4)Nõuete ja ettemaksete inventeerimisel tuleb minimaalselt läbi viia järgmised protseduurid:11) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;22) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;33) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti panga valuutakursi alusel;44) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;55) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.5(5)Nõuete ja ettemaksete inventuurileheks on arvelduste väljatrükk. Erinevuste kohta koostatakse võrdlusleht, kus on ära toodud järgmised andmed:11) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;22) nõuete ja ettemaksete summad;33) nõuete ja ettemaksete summad tagastatud saldoteatistelt;44) erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;55) inventuuri läbiviimise aeg, koht ja läbiviija allkiri.6(6)Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud.
(1) Varade füüsilise inventuuri viib läbi vallajuhi käskkirjaga valla töötajatest moodustatud vähemalt 2- liikmeline komisjon.2(2)Ettetäidetud lugemisleht võib kajastada kogused ja maksumused.3(3)Inventuurileht peab sisaldama järgmisi andmeid:11) kauba, toote või materjali kood või inventarinumber;22) kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus;33) mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse;44) inventuuri läbiviimise aeg ja koht;55) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;66) komisjoni liikmete allkirjad.4(4)Inventeerimisel hinnatakse:11) kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ümberhindluse teostamise vajalikkust;22) registrisse kandmisele kuuluvaid varasid võrreldakse riiklike registrite andmetega;33) inventuuri lõpuks tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu ja kasutusel mitteolev põhivara;44) veendutakse materiaalse põhivara amortisatsioonimäärade õigsuses.5(5)Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele (Inventeerimisnimestik). Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb varaliselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab aruandev isik seletuskirja. Lõppakti toodud märkuste põhjal tuleb vajadusel koostada kinnisvara hindamise, põhivara mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamine materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute korrigeerimiskanded.6(6)Inventuurilehe alusel koostatakse raamatupidamises inventuuriakt, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Koostatakse inventuuride koondnimekiri.7 (7) Muude varade (väikevahendid) inventuur viiakse läbi üks kord aasta lõpus. Inventuuri tulemused dateeritakse ja allkirjastatakse.8 (8) Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded.9 (9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks.
(1) Vallavalitsus on kohustatud iga kvartali lõpu seisuga võrdlema oma saldosid ja käibeid teiste RRK asutustega ning teiste riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksustega, kellega neil aruandeperioodil toimus käibeid või jäi aruandeperioodi lõpuks saldosid bilansikontode osas. Maksude saldosid ei võrrelda, kuna need peavad vastama Maksuameti väljavõtetele.2(2)Juhul, kui omavahelistes saldodes on erinevusi, tuleb vahed välja selgitada ja parandamine omavahel kokku leppida. Juhul, kui riigi konsolideerimisgrupi üksuste ametijuhendiga määratud isikud jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, tuleb sellest teatada Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium on kohustatud pakkuma tekkinud probleemile lahenduse, mille tulemusena vahe parandatakse.
(1) Raamatupidamishinnangute tegemisel on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes kajastatavaid andmeid.2(2)Muutuseid raamatupidamishinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse toimumise perioodis (või vajadusel ka järgnevates perioodides), mitte tagasiulatuvalt. Varasema raamatupidamishinnangu korrigeerimise mõju kajastatakse samal kasumiaruande kirjel, kus oli kajastatud algse hinnangu mõju.
Kõikide riigi konsolideerimisgrupi siseste majandustehingute kajastamisel on nõutav tehingupartneri koodi lisamine. Uute üksuste lisandumisel, ühinemisel jms. juhtudel on kontrolliv üksus kohustatud informeerima Rahandusministeeriumi muudatuste tegemiseks tehingupartnerite nimekirjas. Riigi konsolideerimisgrupi sisesed tehingud toimuvad üldjuhul tavatingimustel, mis kehtivad ka konsolideerimisvälistele tehingutele. Konsolideerimiseks on vajalik, et arved vms. algdokumendid oleksid vormistatud nii, et tehingu vastaspool saaks aru, millistel kontodel ja millises aruandeperioodis on dokumendi koostaja tehingut kajastanud.
Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Nendele laekuvad kõik valla eelarvest saadud summad. Eelarvete kontodelt teostatakse asutuste finantseerimist valla eelarves ettenähtud otstarbeks. Arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis Kassa/pank. Üldjuhul kassaoperatsioone välditakse.
(1) Kassaoperatsioonide arvestust peab kassa eest vastutav raamatupidaja („kassapidaja“) ja vastutab sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja RPK-le tekitatud kahju eest.2(2)Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või kassa väljamineku order. Sularaha tehingute toimumise kohta täidetakse kuu lõpus kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk.3(3)Trükitakse memoriaalorder.4(4)Kannete õigsuse kinnitavad kassapidaja ja pearaamatupidaja allkirjadega.5(5)Kassasse sissetulev sularaha (ühekordsed maksed) vormistatakse raamatupidaja ja pearaamatupidaja allkirjadega.6(6)Kassast väljaminev sularaha (ühekordsed maksed) vormistatakse vallavanema ja pearaamatupidaja allkirjadega ning kassapidaja allkirjaga.7(7)Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi.8(8)Sularaha võib vastu võtta ka vabalt vormistatud nimekirjadega, kus peab olema märgitud, mille eest raha laekub, maksja nimi ja kindlasti maksja allkiri. Nimekirjad tuleb kassapidajale üle anda vähemalt kord kuus. Sularaha makstakse välja kassast kuludokumentide alusel juhul kui pangaoperatsiooni pole võimalik teostada. Sularahas ostude korral ei ole lubatud kasutada isiklikke kliendikaarte. Võimaluse korral välditakse sularahaoperatsioone.9(9)Kassa-sissetuleku ja väljamineku orderitena on kasutusel PMen-i vastav väljatrükk.10(10)Sularaha laekumine kassasse:11) deebet 1000 - kassa;22) kreedit- pank, ostjate tasumata summad, arveldused aruandvate isikutega jne.11(11)Sularahas maksmine kassast:11) deebet - pank, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele jne;22) kreedit 1000 - kassa.12(12)Sularaha hoitakse lukustatult seifis.13(13)Juurdepääs seifile on kassapidajal ja pearaamatupidajal.14(14)Töötajate vahetumise puhul (asendamine, puhkused, haigestumine jne.), tuleb sularaha jääk anda üle aktiga teisele töötajale.
(1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas.2(2)Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid.3(3)Pangaülekanded toimuvad teleteenuse kaudu. Pangatehingute kohta tehakse väljatrükk paberkandjale järgneval tööpäeval. Kord aastas tuuakse pangast 31. detsembri seisuga väljavõte kõigi pangakontode saldode kohta.4(4)Ülekanded valmistab ette pearaamatupidaja ja teostab raamatupidaja.5(5)Maksekorraldusi paberkandjal trükitakse ainult vastava nõude korral – PRIA, projektid jm.6(6)Arvelduskonto jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansi koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuuta kursiga.7(7)Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel ning panga jäägi valuutakursi muutusest tingitud kasum või kahjum kajastatakse muude finantskuludena või muude finantstuludena.8(8)Raha laekumine arvelduskontole:11) deebet 1001- arvelduskonto;22) kreedit - kassa, ostjate võlg, pangaintressid jne.9(9)Raha maksmine arvelduskontolt:11) deebet- pangateenus, võlg tarnijale, maksud jne;22) kreedit 1001- arvelduskonto.10(10)Asutuse maksekaardi kasutamine nõuded:11) makse- ja krediitkaarti kasutamisõigust omavad isikud vastutavad maksekaardi säilimise ja sihipärase kasutamise eest;22) kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti teise isiku valdusesse ega teostada isiklikke tehinguid.
(1) Kontodel 103 arvestatakse nõudeid ostjate vastu, mille laekumise tähtaeg on jooksval majandusaastal või sellele järgneval majandusaastal. Ettemaksuarve korral krediteeritakse ostjate ettemaksete kontosid. Arvestus toimub raamatupidamisprogrammis PMen alamprogrammis – Arveldused.2(2)Välisvaluutas fikseeritud nõuded tuleb raamatupidamises ümber arvestada eurodesse operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning nende nõuete arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka muus välisvaluutas. Bilansipäeval tuleb välisvaluutas fikseeritud nõuete jääk ümber hinnata bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kahjum või kasum valuutakursi muutusest kajastatakse muudes ärikuludes või -tuludes.
(1) Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes:11) deebet 103- nõuded ostjate vastu;22) kreedit 3- tulukonto2(2)Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks.3(3)Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend.4(4)Vähemalt üks kord kvartalis hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Nõuded hinnatakse ligikaudsel meetodil:11) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;22) Üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.5(5)Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis, kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Lootusetu nõue kui ka selle jaoks moodustatud allahindlus kantakse bilansist maha vallavalitsuse korraldusega.
Varasid ja kohustusi ei tasaarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse tasaarvlemisleping koos rekvisiitide, arve numbrite, summade ja kahe poole allkirjadega kokkuleppe sõlmimise kinnituseks.
(1) Muude nõuetena arvestatakse kõik lühiajalised nõuded tütar-, ema- ja sidusettevõtjate vastu, kaasa arvatud lühiajalised laenud ning aktsionäride võlad, mis on tekkinud aktsiate ostmisel. Aktsiate märkimise tühistamisel krediteeritakse aktsionäride võla saldot ning vähendatakse samaaegselt aktsiakapitali nimiväärtuses ja aktsiate märkimisel ülekursiga ka ülekursi kontot.2(2)Aruandvate isikute lõikes peetakse analüütilist arvestust. Majandusavanssi antakse vallavalitsuse ja valla allasutuste töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas. Avalduse kinnitab vallavanem.3(3)Majandusavanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast. Avanssi antakse tähtajaga üks kuu.4(4)Iga aruandev isik on kohustatud esitama hiljemalt kalendrikuule järgneva kuu 5. kuupäevaks majanduskulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kuulub kuluaruanne kinnitamisele vallavanema poolt ning väljamaksmisele. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja vallavanema poolt kinnitatud. Uut avanssi ei anta enne eelmise avansi kohta majanduskulude aruande esitamist.5(5)Majandusavansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi valla pangakontole või maksma sularaha valla kassasse 7 kalendripäeva jooksul peale majanduskuluaruande esitamist.6(6)Juhul kui majanduskulu aruannet ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast avansi saamist, on raamatupidamisel õigus makstud avanss aruandva isiku järgneva kuu palgast maha arvata.7(7)Lähetuskulude avanssi antakse töötajatele avalduse alusel, millel on näidatud sõidu eesmärk. Avanss kantakse üle töötaja pangakontole või makstakse välja kassast.8(8)Töötaja peab esitama lähetuskulude aruande 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik reisi- ja majutuskulude dokumendid. Kõik täiendavad kulud peavad olema dokumenteeritud maksekviitungitega. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kuulub kuluaruanne kinnitamisele vallavanema või asutuse juhi poolt. Töölähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.9(9)Üle Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade tehtud kulutusi käsitletakse erisoodustusena.10(10)Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületava summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast.11(11)Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale aruande esitamist, valla pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.
(1) Varude analüütilist arvestust peetakse iga allasutuse siseselt, valla raamatupidamises täiendavalt varude analüütilist arvestust ei peeta.2(2)Varaliste väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks iga allasutuse juhi poolt määratud isikud. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse raamatupidamises kuluks nende soetamisel.3(3)Toiduained kantakse raamatupidamises koheselt kuluks. Arvestust toiduainete üle peetakse bilansiväliselt. Varaliselt vastutav isik koostab menüülehed ja kuu lõpuks kuluaruande.4(4)Sõiduauto kütus kantakse kuludesse ostudokumentide alusel. Kütuse limiit on määratud tegevusaladele aastaks kinnitatud eelarvega. Põhjendamatu ülekulu eest vastutab tegevusvaldkonna juht.5(5)Kütteõli kantakse kuluks soetamise hetkel ja jagatakse tegevusaladele Hummuli Põhikool, Vallavalitsus, Rahvamaja, Raamatukogu, Lasteaed Sipsik. Aasta lõpus majandus-ehitusspetsialist teatab raamatupidamisele kütteõli jäägi. Kui kütet on laos väärtuses enam kui 2 000 eurot, tehakse raamatupidamises vastav kanne kütte arvele võtmiseks. Kütteõli võetakse arvele:11) D-kütteõli;22) K- arveldused tarnijatega.
(1) Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on kuni 2 000 eurot. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. Väikevara võetakse arvele materiaalselt vastutava isiku märkega arvel, mille on kinnitanud asutuse juht.2(2)Raamatupidamises võrreldakse allasutuse juhiga väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, iga allasutuse lõikes eraldi, kui väikevara on hävinud, siis tehakse selle kohta allasutuse juhi ettepanekul vastav märge. Iga allasutuse juht peab asutuse siseselt väikevarade kohta analüütilist arvestust.
(1) Põhivara arvestust peetakse arvutiprogrammi PMen vastavas alamprogrammis - Varad.2(2)Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on 1 917 eurot ühiku kohta, alates 01.01.2011.a. 2 000 eurot.3(3)Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (transport, paigaldamine).4(4)Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata maksumusest. RRK ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja riigilõive.5(5)Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa.6(6)Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses ilma käibemaksuta, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.7(7)Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a. soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna.8(8)Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele.9(9)Komponentidena arvele võtmisel peab summaarne soetusmaksumus olema ilma käibemaksuta alates 2 000 eurost.10(10)Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi allasutuste ja varaliselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub varaliselt vastutava isiku poolt allkirjastatud dokumendi alusel.11(11)2004. aastast alates soetatud raamatukogufondide arvestus toimub bilansiväliselt. Koguselist ja summalist arvestust teostavad raamatukogujuhatajad vastava programmi abil. Andmeid võrreldakse Valga Keskraamatukoguga.
(1) Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algsest tootlustasemest.2(2)Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes isegi, kui nende maksumus ületab põhivarade kapitaliseerimise alampiiri (2 000 eurot).
(1) Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta) ühiku kohta.2(2)Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.3(3)Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses ilma käibemaksuta, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.4(4)Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul.
(1) Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil.2(2)Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.3(3)Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest:11) hooned - 2% - 8% aastas;22) rajatised - 5%- 20% aastas;33) masinad ja seadmed - 15%- 20 % aastas;44) arvutustehnika - 20%- 30% aastas;55) muu materiaalne põhivara - 10%- 20% aastas.4(4)Uue põhivara kulumi normid on aastas põhivara gruppidele järgmised:11) hooned ja rajatised 5%22) masinad ja seadmed 20%33) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 25%44) inventar ja tööriistad 20%5(5)Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.6(6)Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta.7(7)Kulumit arvestatakse iga kuu ja tehakse raamatupidamiskirjend..8(8)Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
(1) Igal bilansipäeval hindab asutuse juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui asutuse juhtkonnal on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara neto müügihind ja vara kasutusväärtus, ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks.2(2)Igal järgmisel bilansikuupäeval hinnatakse, kas on tõenäoline, et kord alla hinnatud varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Juhul, kui see on tõenäoline, tuleb läbi viia uus väärtuse test. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara või varade grupi kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tuleb varasem allahindlus tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust suurendada. Ülempiiriks on sealjuures vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.3(3)Põhivara ümberhindlust on võimalik teha erandina, kui põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem, kui puuduvad soetamise kohta korrektsed andmed. Materiaalse põhivara ümberhindlust viiakse läbi reeglina üks kord.4(4)Materiaalse põhivara ümberhindlusi võib läbi viia ainult ühekordselt objekti kohta.
(1) Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise teostab vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjon, kuhu kohustuslike liikmetena kuuluvad raamatupidamise esindaja ja mahakantava põhivara eest vastutav materiaalselt vastutav isik.2(2)Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna.
(1) Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised hüved ja vara omandiga seonduvad riskid kanduvad rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.2(2)Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.3(3)Hummuli Vallavalitsus on rendileandja, rentides tasuta mitteeluruume.
(1) Põhivara võib müüa vastavalt Hummuli vallavara valitsemise korrale.2(2)Müügist tulenev kasum või kahjum kajastatakse vastavatel tulemi kontodel.3(3)Põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse juhul, kui seda ei saa lugeda osaluseks või finantsinvesteeringuks, mitterahalise sihtfinantseerimisena eemaldades vara bilansist.4(4)Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist ning kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena.
(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 4 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.2(2)Kohustusi kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks.3(3)Kohustuste arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi PMen alamprogrammis – Arveldused. Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksetähtaeg on alla ühe aasta. Materiaalselt fikseeritavaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes.4(4)Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainsaks erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.5(5)Pikaajaline pangalaen:11) võetakse arvele kontole pikaajalised pangalaenud;22) D – 1001 pangakonto K - pikaajaline pangalaen;33) 31. detsembri seisuga D - pikaajaline pangalaen K- pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa.6(6)Pangalaenu intressi tasumisel tehakse kanne:11) D- intressikulud võetud laenudelt;22) K- 1001- pangakonto.
(1) Kapitalirendiga soetatud vara võetakse arvele ilma intressideta:11) D- põhivara;22) K- võlg liisingfirmale.2(2)Jooksval aastal tasumisele kuuluv põhimakse ja intress võetakse arvele:11) D- võlg liisingfirmale;22) K-muu lühiajaline kohustus;33) D- intressikulu kapitalirendilt;44) K-lühiajaline kohustus.
(1) Töötasu arvestamise aeg, maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks sisekorraeeskirjas.2(2)Töötasu makstakse töötajale töökohas ja tööajal. Töötaja kirjaliku avalduse alusel kantakse palk või selle osad töötaja poolt näidatud pangakontole. Töötasu kassast väljamaksmine toimub samuti töötaja kirjaliku avalduse alusel.3(3)Töölepingu lõppemise päeval makstakse töötajale kõik saada olevad summad. Tasude ja maksude korrektse arvestuse ja õigeaegse maksmise eest vastutab raamatupidaja. Kui valla finantsolukord ei võimalda teha väljamakseid ettenähtud tähtaegadel, on pearaamatupidaja kohustatud sellest aegsasti juhti teavitama.4(4)Igakuise töötasu arvestamise aluseks on asutuse juhtide poolt esitatud tööaja tabelid.5(5)Töövõtja töötasu maksustamisel on tulumaksuvaba miinimumi rakendamise aluseks töövõtja avaldus. Selle puudumisel maksustatakse töötasu tulumaksuvaba miinimumi arvestamata. Töötasu arvestuse, kinnipidamiste ja maksude arvestuse kohta tehakse kuu viimasel kuupäeval raamatupidamises lausend.6(6)Palgalehed nummerdatakse, tehakse väljatrükk, koostatakse palgalehtede register ning töötasu arvestuse memoriaalorder L-05. Palgalehed kirjutatakse alla vallavanema, pearaamatupidaja ja palka arvestanud raamatupidaja poolt. Pärast palgaarvestuse koondi koostamist ja palgalehtede allkirjastamist, raamatupidaja kannab töötasu töötajate poolt näidatud pangakontodele.7(7)Töötasu arvestaja koostab igale töötajale palgalipiku. Palgalipikul on andmed töötajale arvutatud tasude koostisosade (põhitasu, täiendavad tasud), samuti tema töötasust kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud maksete kohta. Töötajad saavad palgalipikud soovi korral kätte raamatupidamisest või elektroonilisel teel. Sooviavaldus esitatakse palgaarvestajale kirjalikult.8(8)Ühekordseid töölepinguid ajutiste lepinguliste töötajatega, töökäske, allasutuste juhtide taotlusi töötasude arvestamiseks, hoitakse töötasu arvestaja juures ja nende eest vastutab töötasu arvestaja.9(9)Töölepingu kirjalikku dokumenti ja töötaja isikukaarti säilitatakse töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat pärast töölepingu lõppemist.10(10)Tööraamat, mida töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest välja võtnud, esitatakse tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda.11(11)Töötaja nõudel kohustub raamatupidaja andma:11) kalendriaasta lõpul, samuti töölepingu lõpetamisel õiendi makstud palga, kinnipeetud üksikisiku tulumaksu ja töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksete kohta;22) õiendi, milles näidatakse, kellena ja kui kaua töötaja on selle tööandja juures töötanud. Töötaja nõudel kantakse õiendisse ka töölepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise alusel formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile.12(12)Töötajate lõikes, kellel on lepingute alusel saadud erisoodustusi, peetakse arvestust (tööandja poolt makstud stipendium ja kantud muud õppekulud, õppeajaks säilitatud töötasu jms)
(1) Põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstakse töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (ATS). Töötaja avalduse alusel esimesel puhkusejärgsel palgapäeval. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades. Töötajatele puhkusetasude arvutamise aluseks on puhkuste ajakava.2(2)Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta I kvartalis ja esitatakse raamatupidamisse palgaarvestajale hiljemalt 31. märtsiks. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Muudatuse tegemiseks toob allasutuse juht raamatupidamisse palgaarvestajale töötaja puhkuseavalduse.3(3)Vanemapuhkuse aeg lepitakse kokku puhkuste ajakava koostamisel ja liidetakse põhi- ja lisapuhkusele. Erandjuhul, poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal. Vastav kokkulepe vormistatakse puhkuseavaldusega ja tuuakse raamatupidamisse palgaarvestajale.4(4)Töölepingu lõppemisel makstakse töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust.5(5)Puhkusekohustuste inventuur tehakse aasta lõpus seisuga 31. detsember. Kasutamata puhkuse tasud võetakse bilansis arvele kontol 202010. Eelmisel majandusaastal arvestatud ja bilansis kajastatud puhkusekohustus storneeritakse.
Haigushüvitist arvestatakse ja makstakse ravikindlustuse seaduses sätestatud korra kohaselt.
(1) Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu.2(2)Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna (muud tegevuskulud).
(1) Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.2(2)Kui tasu kaupade eest laekub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga (kolmandate osapoolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulu).3(3)Kui tasu kaupade eest laekub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes, kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses.4(4)Vahet saadaoleva tasu nominaalväärtuse ja õiglase väärtuse vahel kajastatakse intressituluna müügi kajastamise ja tasu laekumise vahelise perioodi jooksul.5(5)Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele.6(6)Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval.7(7)Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuste osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
(1) Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid.2(2)Tulusid ja kulusid ei tasaarvestata omavahel kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suuremast hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised.3(3)Arvestust maksutulude üle peetakse tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust.4(4)Tulu lõivudest võetakse tekkepõhiselt arvele teenuse osutamise kuupäeval. Lõivu võib maksta sularahas kassasse.5(5)Tulu kajastamine kaupade (teenuste) müügil:11) tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhises perioodis;22) kui tasu kaupade eest laekub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga (kolmandate osapoolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulu);33) kui tasu kaupade eest laekub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes, kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses;44) vahet saadaoleva tasu nominaalväärtuse ja õiglase väärtuse vahel kajastatakse intressituluna müügi kajastamise ja tasu laekumise vahelise perioodi jooksul.6(6)Kuludena kajastatakse kõiki majandustehinguid, mis tehakse oma haldustegevuseks, tulude saamiseks jms. tekkepõhiselt koheselt peale tehingu teostumist või koheselt, kui selleks avaneb võimalus (kolmandatele osapooltele ülekantavad kogutud summad ei ole kulu).7(7)Tulusid ja kulusid ei ole lubatud omavahel tasaarveldada.
(1) Toetustena käsitletakse RPK poolt saadud või antud vahendeid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Vallavalitsuse asutuste vahel sisemist vahendite liikumist ei loeta toetuseks.2(2)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:11) õigusaktidest tulenevad sotsiaaltoetused – regulaarsed toetused, mille suurus ja saajad määratakse volikogu määrusega või vallavalitsuse korraldusega;22) kodumaine sihtfinantseerimine – sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused, mille korral sihtfinantseerimist tohib kasutada ainult teatud liiki kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks, kusjuures toetuse andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist;33) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt s.h. rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine;44) välismaine kaasfinantseerimine – sihtfinantseerimise eriliik, mida annab Eesti avaliku sektori subjekt lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välisabile, kuna välisabi saamise tingimused näevad ette nii abisaaja kui ka Eesti avaliku sektori üksuse kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust;55) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata antud ja saadud toetused, mille sihipärast kasutamist ei saa või ei ole ette nähtud kontrollida.3(3)Kodumaine sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.4(4)Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.5 (5) Sihtfinantseerimise liikumise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavate elimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel veel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Vahendamine on siis, kui sihtfinantseerimine saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskuludeks või varade soetuseks.
(1) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest. Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud toetus kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil.2(2)Toetusi kajastatakse bilansis üldjuhul kas raha ülekandmisel või laekumisel või toetuste tekkepõhisel kuupäeval. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Samuti ei kajastata bilansis toetuste andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuse saamise aluseks olevaid tingimusi täidetud. Toetuste andmiseks võetud kohustusi kajastatakse bilansiväliste kohustustena ning võetud bilansiväliste kohustuste katmiseks saadaolevaid summasid bilansiväliste nõuetena.3 (3) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sama printsiipi tuleb jälgida ka vahendajana, siis kajastatakse vahendatud toetusi oma tuludes ja kuludes samades perioodides kui abi saajad (lõppkasutajad). Toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeva.4 (4) Kui kaasfinantseerija on ühtlasi abi saaja, siis ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid tegelike kuludena või põhivara soetusena. Kui kaasfinantseerija ei kanna abi saajale üle raha, vaid kaasfinantseerimiseks loetakse tema poolt tehtud teatud kulutused, siis ei kajasta kaasfinantseerija seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt tegelike kulutuste majanduslikule sisule.5 (5) Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad RRK üksused, siis tuleb kokku leppida toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastab toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat.
(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontoklassis – Saadud sihtfinantseerimised – hetkel, kui selle laekumine on kindel, üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.2(2)Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansi kontol – Toetusteks saadud ettemaksed. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui kulutused on tehtud, kuid need on toetuse andja poolt veel aktsepteerimata, võib kulutusi kapitaliseerida, kui saaja hinnangul on sihtfinantseerimise laekumine tõenäoline.
(1) Toetus loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse esialgselt bilansis kas raha laekumisel – Toetusteks saadud ettemaksed – või sihtfinantseerimise maksetaotluse aktsepteerimisel toetuse andja või vahendaja poolt kontol – Sihtfinantseerimine.2(2)Mittesihtotstarbeliseks finantseerimiseks loetakse toetust juhul, kui selle kasutamine ei ole seotud mingite piiravate tingimustega ning toetuse andja ei nõua saajalt täiendavaid aruandeid tingimuste täitmise kohta. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse tuluna kontorühmas – Saadud mittesihtotstarbeline toetus – hetkel, kui toetus on laekunud.3 (3) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogselt rahalise sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Juhul, kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta rahalisi kandeid ei tehta. Mitterahaline sihtfinantseerimine võib kaasneda välisabi saamisega juhul, kui toetus kantakse otse üle hankijale. Sel juhul võetakse sihtfinantseerimine arvele vahendaja või toetuse andja teatise alusel maksetaotluse aktsepteerimise kuupäeval.4 (4) Riigivaraseaduse alusel toimuvat põhivara tasuta võõrandamist, samuti põhivara tasuta kasutusse andmist, kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena.
(1) Lühim aruandeperiood on kalendrikuu. Hummuli vald koostab ja esitab raamatupidamise aruande “Palk” Statistikametile, Maksuametile iga kuu 10. kuupäevaks deklaratsioonid arvestatud ja kinnipeetud maksude kohta, Rahandusministeeriumile iga kuu 25. kuupäevaks saldoandmiku ja iga kvartalile järgnevaks kuu viimaseks kuupäevaks eelarveandmiku. Rahandusministeeriumile esitatakse saldoandmikud igakuuliselt ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks. Maksudeklaratsioonid koostab, esitab ja salvestab raamatupidamise vastava töölõigu raamatupidaja. Statistika aruanded koostab ja esitab lähtuvalt statistika aruande sisust kas asutuse juht, raamatupidamistöötaja või vastava valdkonna eest vastutav isik.2(2)Hummuli valla bilanss, kasumiaruanne ja teised aruanded, mis esitatakse Maksuametile, Rahandusministeeriumile või teistele riiklikele ametkondadele, vormistatakse väljatrükina vastavalt kehtivatele vormidele ning koopiad säilitatakse.3(3)20.-25. kuupäeval kontrollivad raamatupidamistöötajad analüütilise arvestuse saldosid sünteetilise arvestuse saldodega ja koostavad vajadusel raamatupidamisõiendi.4(4)Peale 25. kuupäeva suletakse eelmise kalendrikuu pearaamat ja alustatakse eelarvetäitmise aruannete, raamatupidamise aruannete, saldoandmiku jt. aruannete koostamist.
(1) Hummuli Vallavalitsus omab tehingupartnerite nimekirjas iseseisvat tehingupartneri koodi ja on kohustatud esitama saldoandmiku vastavuses riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega, üldeeskirja lisades esitatud kontoplaani järgi. Saldoandmikuks nimetatakse kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kontoplaani järgi. Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi elektroonilises vormis XML failina. Saldoandmiku vorm on esitatud ja täitmise selgitused on esitatud üldeeskirja lisas. Saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks annab Rahandusministeerium avaliku sektori üksusele selleks vajalikud õiguses ja paroolid.2(2)Saldoandmik esitatakse aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Saldoandmik aasta lõpu seisuga esitatakse järgmise aasta 28. veebruariks. Saldoandmikes võib teha parandusi kuni järgmise aasta 31. märtsini. Peale 31. märtsi võib taotleda Rahandusministeeriumilt paranduse sisseviimist aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikku, kui auditi käigus leitakse aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu. Rahandusministeerium parandab olulisi vigu kuni 30. aprillini.3(3)Kui aastaaruandes tehakse korrigeerimist vajavaid olulisi parandusi pärast 30. aprilli, siis arvestatakse tehtud parandused saldoandmikes juba järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka.4(4)Kohaliku omavalitsuse üksused (tehingupartneri koodi neljas number on 1) esitavad saldoandmiku iga kuu kohta.5(5)Saldoandmikud esitatakse aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, millised esitatakse hiljemalt järgmise aasta 28. veebruariks.6(6)Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, viiakse läbi varade, kohustuste, tulude, kulude ja netovara saldode võrdlused teiste saldoandmike esitajatega vastavalt üldeeskirja § 52 lõikele 8. Saldode erinevuste korral viiakse saldoandmikesse korrigeerimisi vastavuses üldeeskirja § 52 lõikega 8 ja § 53 lõigetega 3 ja 4. Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised lõpetatakse 7 tööpäeva jooksul saldoandmike esitamise tähtajast, välja arvatud saldoandmike korral aasta lõpu seisuga. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste likvideerimiseks) kuni järgmise aasta 31. märtsini.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksused esitavad eelarveandmiku kvartali lõpu seisuga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Eelarveandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis elektroonilises vormis XML failina. Infosüsteemi kasutamiseks väljastab Rahandusministeerium avaliku sektori üksusele selleks vajalikud õigused.2(2)Eelarve täitmisest antakse ülevaade eelarve juhtidele aruande perioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Kui eelarve täitmine erineb kinnitatud eelarvest, siis juhitakse tähelepanu hallatavate asutuse juhtidele.
(1) Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus.2(2)Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja eelarve täitmise aruandest) ning lisadest. Tegevusaruandes antakse ülevaade vallavalitsuse tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Tegevusaruande sisuline ülevaade eelarve ja arengukava täitmisest koostatakse valdkonna juhtide poolt ja esitatakse raamatupidamisele 15. veebruariks. Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus 31. maiks.3(3)Hummuli valla raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest:11) raamatupidamise aastaaruannete koostamisel juhindutakse raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamistoimkonna juhenditest ning lähtudes Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest;22) täiendav liigendus tehakse, kui see on vajalik olulise informatsiooni avamiseks;33) aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.4(4)Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud:11) läbi viia varade ja kohustuste inventuurid;22) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded;33) aastaaruande koostamine.5(5)Aastaaruande koosseisu kuulub lisaks põhiaruannetele ka eelarve täitmist selgitav aruanne ja aruanne seotud osapoolte kohta.6(6)Seotud osapoolteks loetakse Hummuli Vallavalitsuse olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, Hummuli valla volikogu ja vallavalitsuse juhte, kellel on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuse liikmeid, kõigi eespool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedasi pereliikmeid, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid.7(7)Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes).8(8)Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes.9(9)Nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruanne koos selle kõikide osadega avaldatakse 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest Hummuli valla veebilehel, teatades sellest seejärel koheselt Rahandusministeeriumile, või esitatakse nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruanne koos selle kõikide osadega Rahandusministeeriumile 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.10(10)Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.