Mäetaguse valla põhimääruses sätestatakse valla sümbolid ja nende kasutamise kord, vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus, valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted, ametiasutuste moodustamise ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ning valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
Mäetaguse valla omavalitsusorganid on Mäetaguse Vallavolikogu ja Mäetaguse Vallavalitsus. Mäetaguse valla omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu vallas teostab valla ametiasutus.
(1) Mäetaguse valla sümbolid on vapp ja lipp.2(2)Valla vapi ja lipu kirjeldus ja kasutamise kord sätestatakse vallavolikogu määrusega.
(1) Mäetaguse vald avaldab tunnustust Mäetaguse valla aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja tänukirja andmisega. Aukodaniku nimetusega kaasneb valla Vapikaru kuju ja ühekordne rahaline preemia.2(2)Mäetaguse valla tunnustusavalduste andmise täpsem kord sätestatakse vallavolikogu poolt.
(1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.3(3)Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.4(4)Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.5(5)Volikogu asjaajamist korraldab volikogu kantselei.
(1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;33) koostab volikogu istungi päevakorra eelnõu;44) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;55) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;66) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.2(2)Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale suuline või kirjalik ettepanek.3(3)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.4(4)Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.5(5)Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.6(6)Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.7(7)Volikogu esimehe valimise korraldamisel valimiskomisjoni poolt kinnitatakse valimistulemused valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.8(8)Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe peale valimistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste kohta otsuse vastuvõtmist.9(9)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.10(10)Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos.11(11)Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt enim hääli saanud kandidaadid.12(12)Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks.13(13)Kui kandidaate oli ainult kaks ning volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.14(14)Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib üles seada ka valituks mitteosutunud isiku kandidatuuri.15(15)Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon samas korras käesolevas paragrahvis sätestatud volikogu esimehe valimise korraga eraldi valimisprotseduuri käigus.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses. Volikogul on õigus kehtestada alatiste komisjonide põhimäärused või kodukorrad.2(2)Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.3(3)Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.4(4)Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel.5(5)Komisjoni liige arvatakse komisjoni koosseisust välja isikliku avalduse alusel või kui ta on puudunud komisjoni kolmelt järjestikuselt koosolekult. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel.6(6)Komisjoni esimehe vahetusel on uuel komisjoni esimehel õigusteha muudatusi komisjoni koosseisus.
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek.2(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, koha, päevakorra ja koosolekule kutsutavate isikute nimekirja esitab koosoleku kokkukutsuja kantseleile, kes edastab vähemalt 4 päeva enne koosoleku toimumist teate e-posti teel komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele.3(3)Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise või lubamise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. Komisjoni läbiviimise korraldab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.4(4)Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.5(5)Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokoll esitatakse valla kantseleile kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokoll avalikustatakse Mäetaguse valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt kümnendal tööpäeval koosoleku toimumisest arvates. Koosoleku protokollimist, protokolli registreerimist dokumendiregistris ning avalikustamist korraldab valla kantselei.
(1) Komisjonil on õigus erandkorras vastu võtta otsuseid komisjoni koosolekut kokku kutsumata.2(2)Komisjoni esimees saadab e- post teel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kõigile komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha, mille kohta vormistatakse protokoll.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni arutamiseks volikogu õigusaktide eelnõud, vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informeerimiseks esitatud materjalid ning valla kantseleisse laekunud isikute avaldused.2(2)Volikogu komisjonil on õigus:11) algatada volikogu õigusakti eelnõu;22) teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude ning volikogu istungi päevakorra kohta;33) saada vallavalitsuselt ja vallavalitsuse hallatavalt asutuselt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet, sealhulgas kutsuda koosolekule vallavalitsuse liikmeid, vallavalitsuse ametnikke ning teisi komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud isikuid;44) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjoni suunatud volikogu õigusakti eelnõu, avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.2(2)Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla vallavalitsuse hallatava asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhatuse liige.11) Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatut.2(2)Kui revisjonikomisjon täidab auditikomitee ülesannet ja revisjonikomisjoni liikmete hulgas ei ole audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele vastavat isikut, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seadust.3(3)Revisjonikomisjon teostab vallavalitsuse, valla ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja valla valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle kontrolli seaduses sätestatud ulatuses.4(4)Kontrolli teostamise aluseks on volikogu otsusega kinnitatud tööplaan, v.a juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.5(5)Revisjonikomisjoni töökord sätestatakse eraldi määrusega.
(1) Volikogu eestseisus (edaspidi: eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures.2(2)Eestseisuse ettepanekud on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.3(3)Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed, viimaste äraolekul alatiste komisjonide aseesimehed.4(4)Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.5(5)Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed.
Eestseisus:11) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra eelnõu;22) vaatab läbi õigusaktide eelnõud ja eelnõudele esitatud muudatusettepanekud;33) arutab muid tõstatatud küsimusi.
(1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu korraline istung toimub üks kord kuus, välja arvatud juuli, kui volikogu ei otsusta teisiti.2(2)Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.3(3)Volikogu kokkukutsumise kutses näidatakse ära istungi aeg, koht, arutamisele tulevad küsimused ja eelnõude esitajad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse edastatakse volikogu liikmetele e- posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.4(4)Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele.5(5)Volikogu liige teatab istungilt puudumisest või istungile hilinemisest valla kantseleisse enne istungi algust.
(1) Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid eelnõusid ja küsimusi, nende järjekorda ja eelnõude esitajaid.2(2)Ettepanekuid päevakorra kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu-, vallavalitsuse liige.3(3)Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.
(1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel.2(2)Volikogu istungit juhatab esimees, tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema puudumisel juhatab volikogu istungit volikogu vanim kohalolev liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.3(3)Istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Istungi juhataja võib vajadusel välja kuulutada vaheaja. Vaheaja kestus on kuni 15 minutit.4(4)Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega.5(5)Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest ja sõnavõttudest.6(6)Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja, arvestades soovijate järjekorda.7(7)Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale ning istungi juhataja on eelnevalt teinud esinejale sellekohase suulise märkuse.8(8)Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed.
(1) Volikogu otsustab oma ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige.2(2)Volikogu otsustab küsimusi poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.3(3)Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.4(4)Volikogu liige hääletab käe tõstmisega. Isikuvalimistel hääletatakse hääletussedeliga.5(5)Hääletamine on nimeline, kui seda nõuavad vähemalt üks volikogu liiget.6(6)Istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja ja kinnitab haamrilöögiga.7(7)Juhul, kui küsimus saab võrdselt poolt ja vastu hääli, tehakse vaheaeg ja korratakse hääletusprotseduuri. Kui kordushääletamise tulemus on võrdne, jätkatakse küsimuse arutamist järgmisel volikogu istungil.
(1) Volikogu õigusakti algatamise ja eelnõu esitamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil;33) vallavalitsusel;44) valla valimiskomisjonil ja muudel isikutel seaduses sätestatud juhtudel ja korras.2(2)Õigusakti eelnõu esitatakse kirjalikult valla kantseleisse paberkandjal või elektroonselt hiljemalt 8 päeva enne istungi algust. Eelnõu peab olema tehniliselt ja keeleliselt korrektne.3(3)Volikogu esimees määrab volikogu komisjonid eelnõude arutamiseks. Komisjon peab andma esitatud eelnõu suhtes seisukoha volikogu esimehe määratud tähtajaks. Nimetatud tähtajal seisukoha andmata jätmisel on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda. Teistel komisjonidel on õigus esitada omapoolseid ettepanekuid volikogu esimehe määratud komisjonile.4(4)Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta kuni lõpphääletusele panemiseni.5(5)Määruse eelnõusid arutab volikogu üldjuhul kahel lugemisel. Volikogu liikmete nõusolekul võib eelnõu arutada ühel lugemisel. Otsuse eelnõud arutab volikogu üldjuhul ühel lugemisel.11) Eelnõu kahel lugemisel esitatakse parandusettepanekud valla kantseleisse hiljemalt 8 päeva enne volikogu istungit ja teistel juhtudel esitatakse eelnõu parandusettepanekud 2 päeva enne volikogu istungit.6(6)Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult valla kantseleisse elektroonselt või paberkandjal. Tähtaegselt esitatud muudatusettepanekud vaatab läbi volikogu esimees ja esitab need seisukoha andmiseks vastava valdkonna komisjonile. Muudatusettepanekud esitatakse ka eelnõu algatajale. Komisjon peab andma seisukoha kirjalikult volikogu esimehe poolt määratud tähtajal. Komisjoni poolt tähtajaks seisukoha andmata jätmisel menetletakse eelnõud koos muudatusettepanekutega ilma komisjoni seisukohata.7(7)Teisele lugemisele esitatakse eelnõu tekst, millesse on sisse viidud eelnõu algataja toetatud muudatusettepanekud. Eelnõu algataja poolt mitte toetatud muudatusettepanekud lisatakse eelnõule ja pannakse hääletamisele, kuulates eelnevalt ära eelnõu algataja vastuväited.8(8)Muudatusettepanekute vastuvõtmine otsustatakse poolthäälte enamusega. Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute puudumisel arutelu teisel lugemisel ei avata ja toimub eelnõu lõpphääletus.9(9)Kolmandale lugemisele esitatakse eelnõu terviktekst.10(10)Eelnõu kolmandal lugemisel toimub lõpphääletus.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse Mäetaguse valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt kümnendal päeval pärast istungit.2(2)Volikogu õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad Mäetaguse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis.3(3)Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.4(4)Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.5(5)Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt kümne päeva jooksul pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigus anda protokolli kohta eriarvamus viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist.11) Volikogu istungist võib teha heli- ja audiovideo salvestisi.22) Salvestiste kasutamise ja säilitamise kord kehtestatakse volikogu määrusega.
(1) Vallavalitsus täidab seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud ülesandeid.2(2)Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek koos ülesseatava kandidaadi allkirjastatud nõusolekuga kandideerimiseks.3(3)Kandidaadid kantakse hääletussedelile ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.4(4)Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.5(5)Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.6(6)Vallavanema valimist korraldab volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.7(7)Mäetaguse vallavolikogu pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele.8(8)Volikogu liige kirjutab hääletussedelile selle kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletussedel, millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi ülesseadmise järjekorranumbrit, number ei ole loetav või on parandatud selliselt, et see pole üheselt mõistetav.9(9)Valimistulemused kajastatakse häältelugemiskomisjoni protokollis, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.10(10)Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised volikogu järgmisel istungil.
(1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.2(2)Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta.3(3)Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid.4(4)Vallavalitsuse koosseisu kinnitab ja liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema esildisel.5(5)Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad vallavanema esitatud kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.6(6)Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt kaks korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.2(2)Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vanim vallavalitsuse liige.3(3)Vallavalitsuse istung on kinnine, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Teiste isikute kutsumise istungile otsustab vallavanem või tema asendaja.4(4)Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri.5(5)Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär esitatud materjalide ja eelnõude põhjal, mis on esitatud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist.6(6)Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakord ja kinnitatakse.7(7)Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.8(8)Vallavalitsuse istung protokollitakse. Istungi protokoll avalikustatakse veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast istungit.9(9)Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis.10(10)Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal.11(11)Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.12(12)Vallavalitsusel on õigus vajadusel vastu võtta õigusakte istungit kokku kutsumata. Vallasekretär saadab vallavalitsuse materjalid ja eelnõud vallavalitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul vallavalitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha.
(1) Vallavalitsus võib moodustada vallavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks komisjone. Komisjoni töövormiks on koosolek.2(2)Komisjoni moodustamise korralduses peab olema komisjoni nimi, komisjoni koosseis ja ülesanded.3(3)Komisjoni esimehe määrab vallavalitsus. Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd ja koosolekute ettevalmistamist. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul.4(4)Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjon otsustab küsimusi poolthäälte enamusega.5(5)Komisjoni koosolek protokollitakse.
(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem.2(2)Kui abivallavanem on ära, siis asendab vallavanemat tema poolt määratud vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamine vormistatakse käskkirjaga.3(3)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehinguid vanim kohalolev vallavalitsuse liige.
(1) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tagatakse kõikide huvitatud isikute kaasamine.2(2)Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.3(3)Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.4(4)Vallavolikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.5(5)Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.6(6)Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana neljaks eelseisvaks eelarveaastaks.7(7)Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
(1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:11) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);22) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);33) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);44) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);55) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).2(2)Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia.3(3)Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.
(1) Ametiasutus on vallavalitsus (asutusena) koos struktuurüksusega, mida finantseeritakse Mäetaguse valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Ametiasutus esindab oma tegevuses Mäetaguse valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.3(3)Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. Ametiasutuse struktuuri ja selle muutmise eelnõu esitab volikogule vallavanem.
(1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud (edaspidi hallatav asutus). Valla hallatav asutus registreeritakse Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.2(2)Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul.3(3)Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.4(4)Hallatav asutus tegutseb Mäetaguse valla nimel vastava asutuse põhimääruse alusel.5(5)Hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või vallavalitsus. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus.
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.2(2)Volikogu otsustab:11) valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;22) välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Mäetaguse sõprusomavalitsuseks;33) rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemiseks valla esindaja määramise.3(3)Vallavalitsus:11) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;22) korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist;33) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;44) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.4(4)Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei võeta varalisi kohustusi. Sõlmitud rahvusvahelise lepingu koopia esitatakse valla kantseleisse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates selle sõlmimisest.
(1) Volikogu ja vallavalitsus võivad valla esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Volikogu volitus antakse volikogu otsusega. Vallavalitsuse volitus antakse korraldusega.2(2)Vallavalitsust (ametiasutusena) esindab vallavanem, kellel on õigus anda volitusi vallavalitsuse esindamiseks.
(1) Mäetaguse valda esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides vallasekretär või tema poolt volitatud isik.2(2)Vallasekretär esindab valda erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.
Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
Tunnistada kehtetuks Mäetaguse Vallavolikogu 23.03.2006 määrus nr 16.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.