Põltsamaa linna (edaspidi linn) põhimääruses sätestatakse:11) linna sümbolid ja nende kasutamise kord;22) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;33) linnavolikogu eestseisuse pädevus ja töökord;44) linnavolikogu fraktsioonide moodustamise kord;55) linnavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;66) linnavolikogu töökord;77) linnavalitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, linnavalitsuse pädevus;88) linnavalitsuse komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused;99) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;1010) linna asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord;1111) linna esindamine ja välissuhted;1212) linna arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted.
Linna omavalitsusorganid on Põltsamaa Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Põltsamaa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
Linnaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukoha aadressiks Põltsamaa linn.
(1) Linna lipp on roheline ristkülikukujuline kangas, mille keskel on kollane horisontaallaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut.2(2)Linna lipu etalonkujutist säilitab Põltsamaa Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus). Linna lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 05. septembril 1997.3(3)Ametiasutuse hallatavate asutuste lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased linna lipuga.4(4)Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.5(5)Linna vapil on rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon – mõlemad kuldsed.6(6)Linna vapi etalonkujutist säilitab ametiasutus. Linna vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 05. septembril 1997.7(7)Linna vapp on registreeritud kaubamärgina 30. novembril 2011. Kaubamärgitunnistuse number on 48874.
(1) Linna lipp heisatakse:11) alaliselt ametiasutuse hoonel;22) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.2(2)Igaühel on õigus heisata ja kasutada linna lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.3(3)Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.4(4)Kui linna lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse linna lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.5(5)Linna lippu laualipuna kasutatakse linnavolikogu ja linnavalitsuse istungitel.6(6)Linna lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub linnavalitsuse loal.
(1) Linna vapi kujutist kasutatakse värvilisena või must-valgena linnavolikogu, linnavalitsuse, ametiasutuse ja ametiasutuse struktuuriüksuse dokumendiplankidel ja pitseritel.2(2)Linna vapi kujutist võib kasutada:11) ametiasutuse hallatavate asutuste dokumendiplankidel;22) linna kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;33) ametiasutuse hoone siltidel;44) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;55) linna aumärkidel ja muul linna sümboolikal;66) linna ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel.3(3)Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Linna pitsati läbimõõt on 3,5 cm.4(4)Linna vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub linnavalitsuse loal.5(5)Linna vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Hinna vähendamise, suurendamise või tasu mittevõtmise otsustab igal konkreetsel juhul linnavalitsus.
(1) Linnal on kasutusel linna lipuvärvides vimpel.2(2)Vimpli soovitatav pikkus on pool lipumasti kõrgusest. Vimpli ülemise otsa laius on ca 30 cm ja alumise otsa laius 10 cm.3(3)Vimpel heisatakse lipumasti, kuhu lippu alaliselt ei heisata ja mis lipupäevadest muul ajal seisab tühjana.
(1) Linn avaldab tunnustust aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja tänukirja andmisega.2(2)Aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.3(3)Teenetemärk antakse füüsilisele isikule tunnustusena silmapaistvate saavutuste eest.4(4)Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.5(5)Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi andmise täpsema korra kinnitab linnavolikogu.6(6)Tänukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele linnapoolse tänuavaldusena osutatud teenete eest.7(7)Tänukiri on A-4 formaadis, ühepoolne. Esiküljel on linna vapi kujutis.8(8)Tänukirja andmise õigus on linnavolikogu esimehel ja linnapeal.
(1) Linna logo kujutab krooni. Linna logost võib veel välja lugeda roosi koos roheliste lehtedega ning jõe. Sinine toon linna logos on valitud sama, mis Eesti lipul.2(2)Linna logo kasutatakse linna tutvustavatel trükistel, suveniiridel, üritustel, linna esitlustel, messidel, transparentidel, rekvisiitidel, trükistel, plakatitel, meedias jmt kohtades.3(3)Linna logo kasutamine on üldjuhul tasuta. Linna logo kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Hinna vähendamise, suurendamise või tasu mittevõtmise otsustab igal konkreetsel juhul linnavalitsus.4(4)Linna logo on registreeritud kaubamärgina 18. mail 2011. Kaubamärgitunnistuse number on 48349.
(1) Linnavolikogu liikmel on õigus kanda linnavolikogu liikme rinnamärki, mis antakse talle linnavolikogu esimesel istungil või asendusliikmele volituste algamisel linnavolikogu liikmena.2(2)Linnavolikogu liikme volituste lõppemisel jääb rinnamärk endisele linnavolikogu liikmele.3(3)Rinnamärk anti esmakordselt 2008. aastal linnavolikogu VI koosseisu liikmetele.
(1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.3(3)Linnavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.4(4)Linnavolikogu asjaajamise korraldamise tagab linnakantselei.5(5)Linnavolikogu pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 22.
(1) Linnavolikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Linnavolikogu esimehe valimist linnavolikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist korraldab Põltsamaa linna valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). Sama kord kehtib ka linnavolikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud linnavolikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab linnavolikogu esimehe valimist linnavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline hääletamiskomisjon.3(3)Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega, kui valimised korraldab valimiskomisjon. Kui linnavolikogu esimehe valimised korraldab hääletamiskomisjon, kinnitatakse valimistulemused linnavolikogu otsusega.4(4)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.5(5)Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus linnavolikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik, järgmisel linnavolikogu istungil. Istung linnavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.6(6)Kui linnavolikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused linnavolikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab linnavolikogu talle umbusaldust, toimuvad linnavolikogu esimehe valimised järgmisel linnavolikogu istungil. Istungit juhatab linnavolikogu aseesimees.7(7)Kui lõikes 6 nimetatud juhul ei saa linnavolikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt linnavolikogu esimehega tagasi, tema volitused linnavolikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab linnavolikogu talle umbusaldust, juhatab uue linnavolikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest linnavolikogu liikmetest vanim.
(1) Linnavolikogul on üks aseesimees.2(2)Linnavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Linnavolikogu aseesimehe valimist juhatab linnavolikogu esimees ja hääletamist korraldab linnavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline hääletamiskomisjon.4(4)Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega.5(5)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.6(6)Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus linnavolikogu aseesimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik, järgmisel linnavolikogu istungil.
(1) Linnavolikogu esimees:11) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab linna ja linnavolikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires;33) kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele linnavolikogu dokumentidele;44) korraldab linnavolikogu rahaliste vahendite kasutamist;55) annab linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;66) korraldab linnavolikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele, avaldustele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist;77) koostab ja esitab linnavolikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra projekti;88) korraldab linnavolikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;99) otsustab linnavolikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;1010) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Linnavolikogu aseesimees:11) asendab linnavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita; linnavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue linnavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui linnavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab;22) täidab muid linnavolikogu töö korraldamise ja linnavolikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt linnavolikogu, linnavolikogu eestseisuse ja linnavolikogu esimehe poolt antud ülesannetele.3(3)Kui ka linnavolikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik linnavolikogu esimehe ülesandeid täita, asendab linnavolikogu esimeest vanim kohalolev linnavolikogu liige.4(4)Linnavolikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele linnavolikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „linnavolikogu esimehe ülesannetes”.
(1) Linnavolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on linnavolikogu istungit ettevalmistav ning nõuandev tööorgan.2(2)Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega:11) linnavolikogu esimees;22) linnavolikogu aseesimees;33) linnavolikogu alaliste komisjonide esimehed;44) linnavolikogu fraktsioonide esimehed.3(3)Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad seitsmendal päeval enne linnavolikogu istungi toimumist, juhul kui linnavolikogu esimees ei otsusta teisiti. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab linnavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.4(4)Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige ja linnasekretär Eestseisuse koosolek on linnavolikogu liikmete jaoks avalik. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta ainult linnavolikogu esimehe nõusolekul.5(5)Eestseisus:11) vaatab linnavolikogu esimehe ettepanekul läbi linnavolikogu istungi päevakorra projekti;22) kooskõlastab linnavolikogu liikme välislähetuse taotluse;33) vaatab läbi ettepanekud linnavolikogu töökorralduse kohta;44) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;55) arutab muid tõstatatud küsimusi.6(6)Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.7(7)Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokolli koostab õigusnõunik või tema asendaja. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad, otsustused küsimuste linnavolikogu päevakorra projekti võtmiseks või projektist väljajätmiseks ning põhjendus esitatud teema päevakorra projekti mittevõtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.8(8)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega linnakantseleis ning linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(1) Linnavolikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni liige.2(2)Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja saab astuda kirjaliku avalduse alusel. Linnavolikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast linnavolikogusse valitud linnavolikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.3(3)Fraktsioon registreeritakse linnavolikogu esimehele esitatud linnavolikogu liikmete kirjaliku avalduse, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed ja allkirjad, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed, alusel.4(4)Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest linnavolikogu istungil. Vastav märge tehakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras.5(5)Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad linnavolikogu liikmed vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate linnavolikogu liikmete allkirjad. Avaldus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. Vastav märge tehakse istungi protokolli.6(6)Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme linnavolikogu liikme. Vastav märge tehakse istungi protokolli.7(7)Linnavolikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.8(8)Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil.
Linnavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Linnavolikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar või vandetõlk.
(1) Linnavolikogu töövormiks on istung. Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.2(2)Linnavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kolmandal teisipäeval, vajadusel kutsutakse linnavolikogu istung kokku sagedamini. Kui linnavolikogu ei otsusta teisiti, siis juulikuus linnavolikogu istungit ei toimu. Üldjuhul lepitakse linnavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku linnavolikogu eelmise istungi lõpus.3(3)Linnavolikogu istung kestab kuni neli tundi, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse linnavolikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees.4(4)Linnavolikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti.5(5)Linnavolikogu esimehe loal võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida.
(1) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel linnavolikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.2(2)Linnavolikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda linnavalitsus või vähemalt ¼ linnavolikogu liikmetest. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist linnakantseleis.3(3)Linnavolikogu istungi toimumise kohta saadetakse linnavolikogu liikmetele kirjalik kutse e-posti teel. E-posti aadressi puudumisel või linnavolikogu liikme vastava soovi korral saadetakse kutse posti teel. Teade linnavolikogu istungi toimumise kohta avaldatakse kohalikus ajalehes.4(4)Kutse peab olema linnavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. Samaks ajaks peab olema linna veebilehel avalikustatud linnavolikogu istungi päevakorra projekt. Kutsega koos tehakse linnavolikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.5(5)Linnavolikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on linnakantseleis ja linna veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne istungi algust.6(6)Linnavolikogu liige teatab võimalusel linnavolikogu istungilt puudumisest linnavolikogu esimehele, aseesimehele või linnakantseleisse.7(7)Linnavolikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks linnavolikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Linnavolikogu istungi päevakorda võetakse need linnavolikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 54.8(8)Ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:11) linnavolikogu liikmed;22) linnapea;33) linnavalitsus;44) eestseisus;55) komisjonid;66) fraktsioonid.
(1) Linnavolikogu istung algab kohalolevate linnavolikogu liikmete registreerimisega.2(2)Kui linnavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Linnavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga linnavolikogu istungil osalejate registreerimislehel.4(4)Juhul, kui linnavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne linnavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning linnavolikogu istungi protokollijat. Linnavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse istungi protokolli.
(1) Linnavolikogu istungi avab ja seda juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest linnavolikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees.2(2)Linnavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:11) linnavolikogu liikmete osalemisest teatamine;22) kutsutud külalistest teatamine;33) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.3(3)Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul arupärimise kohta.4(4)Linnavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest, ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada pärast ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. Linnavolikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.5(5)Linnavolikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:11) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul ning kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;22) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;33) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;44) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul;55) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, linnavolikogu liikmel lisaks sellele veel kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;66) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;77) linnavolikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda linnavolikogu liikmete kohaloleku kontrolli;88) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;99) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;1010) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;1111) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist linnavolikogu poolthäälteenamusega;1212) muudatusettepanekud linnavolikogu õigusakti eelnõu ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;1313) enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta;1414) linnavolikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid;1515) enne hääletamist on fraktsioonidel õigustaotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata;1616) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.6(6)Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist linnavolikogu liikmete hulgast redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib linnavolikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.7(7)Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud linnavolikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.8(8)Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitaja istungil ei osale, piirdutakse kirjaliku vastusega.9(9)Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Linnav olikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks.10(10)Linnavolikogu istungil on sõnaõigus linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel, linnasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.11(11)Enne linnavolikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta.12(12)Linnavolikogu istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamine linnavolikogus on avalik v.a isikuvalimised. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad linnavolikogu liikmed. Linnavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Linnavolikogu liige võib taotleda, et linnavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Vastavate tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt.3(3)Linnavolikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid linnavolikogu liikmeid kui vastu). Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus.4(4)Linnavolikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.5(5)Kui linnavolikogu õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Õigusakti eelnõu tervikuna ei panda hääletamisele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.6(6)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.7(7)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletamine. Kui ka kordushääletamine ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse linnavolikogu järgmisel istungil.8(8)Isikuvalimistel, kus ei nõuta linnavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui linnavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:11) linnavolikogu liikmetel;22) linnavolikogu fraktsioonidel.2(2)Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse linnavolikogu istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge linnavolikogu istungi protokolli.3(3)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.4(4)Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.5(5)Linnavolikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks aega kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. I ga linnavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.6(6)Salajase hääletamise korraldamiseks valib linnavolikogu avalikul hääletamisel oma liikmete hulgast kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda linnavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Hääletamiskomisjoni koosseis märgitakse linnavolikogu istungi protokolli.7(7)Ettepanekuid hääletamiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik linnavolikogu liikmed. Oma ülesseadmise kohta annab h ääletamiskomisjoni liikmekandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge linnavolikogu istungi protokolli.8(8)Hääletamissedelite ettevalmistamiseks kuulutab istungi juhataja vajaduse korral välja vaheaja.9(9)Hääletamissedelitele kantakse kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras.10(10)Kui hääletamissedelid on ette valmistatud, kuulutab istungi juhataja vaheaja lõppenuks.11(11)Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimis- või hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle.12(12)Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.13(13)Valimis- või hääletamiskomisjon annab linnakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletamissedeli linnavolikogu liikmele. Hääletamissedeli saamise kohta annab linnavolikogu liige nimekirjale allkirja.14(14)Linnavolikogu liige täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Linnavolikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri „poolt“ selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelil on ainult ühe kandidaadi nimi, märgistab linnavolikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri „poolt“ või „vastu“.15(15)Pärast hääletamissedeli täitmist laseb linnavolikogu liige hääletamissedeli hääletamiskasti.16(16)Kui hääletamissedel rikutakse enne selle hääletamiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse nimekirja vastav märge.17(17)Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja.18(18)Valimis- või hääletamiskomisjon loeb hääled avalikult pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.19(19)Hääletamistulemuste kohta koostab valimis- või hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.20(20)Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.21(21)Linnavolikogu liige võib esitada valimis- või hääletamiskomisjonile protesti hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kohta.22(22)Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse viivitamata pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamistulemuste kohta esitatakse viivitamata pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist.23(23)Valimis- või hääletamiskomisjon lahendab protesti viivitamata. Valimis- või hääletamiskomisjoni seisukohad märgitakse linnavolikogu istungi protokolli.24(24)Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega.25(25)Hääletamissedeleid säilitatakse linnakantseleis linnavolikogu istungite algmaterjalide kaustas.
(1) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokolli koostab õigusnõunik või tema asendaja.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.3(3)Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.4(4)Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.5(5)Kolme päeva jooksul pärast istungi toimumist on linnavolikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Märkused lisatakse protokollile.6(6)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal päeval istungi toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega linnakantseleis ning linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.7(7)Linnavolikogu istungist võidakse teha videosalvestis, mis avalikustatakse linna veebilehel.
(1) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu tegevuse kavandamiseks, linnavolikogule ja linnavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.2(2)Linnavolikogu alalised komisjonid moodustatakse linnavolikogu volituste ajaks.3(3)Linnavolikogu komisjon moodustatakse linnavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata linnavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.4(4)Linnavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Kui linnavolikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. Linnavolikogu otsusel võib komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimuda üheaegselt. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse §-s 23 sätestatud korras.5(5)Linnavolikogu komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul linnavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.6(6)Igal linnavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alalisse komisjoni.7(7)Linnavolikogu otsustab komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.8(8)Linnavolikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui linnavolikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.9(9)Linnavolikogu alalise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Linnavolikogu võib oma otsusega lõpetada alalise komisjoni tegevuse ka enne linnavolikogu koosseisu volituste lõppemist.10(10)Linnavolikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub linnavolikogu komisjoni või linnavolikogu liikme ettepanekul. Linnavolikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul.
(1) Linnavolikogu esimees suunab linnavolikogu komisjoni läbivaatamisele:11) linnavolikogu õigusaktide eelnõud;22) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;33) isikute avaldused.2(2)Linnavolikogu komisjonil on õigus:11) algatada linnavolikogu õigusakti eelnõu;22) teha ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti, linnavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate linnavolikogu õigusaktide eelnõude kohta;33) algatada arutelusid;44) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;55) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt linnavolikogu esimehega;66) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teha linnavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks.3(3)Linnavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral.4(4)Linnavolikogu komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
(1) Linnavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek.2(2)Linnavolikogu k omisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide (v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Juulikuus üldjuhul alalised komisjonid koosolekuid ei korralda.3(3)Linnavolikogu komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.4(4)Linnavolikogu komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid ja kutsutuid isikuid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.5(5)Kui tekib vajadus muuta linnavolikogu komisjoni toimumise aega, teatab komisjoni esimees sellest komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele, järgides lõikes 4 sätestatut.6(6)Linnavolikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsustused tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.7(7)Linnavolikogu komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv linnavolikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.8(8)Linnavolikogu komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab õigusaktide eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.9(9)Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.
(1) Linnavolikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollimise korraldab komisjoni esimees.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.3(3)Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.4(4)Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.5(5)Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.6(6)Linnavolikogu komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme päeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile.7(7)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega linnakantseleis ning linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud linnavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi linnavolikogu esimehe määratud tähtajal.2(2)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab linnavolikogu esimees juhtivkomisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.3(3)Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult linnavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale või selgitustaotlusele vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse linnavolikogu kirjaplangile.
Linnavolikogu alaline komisjon annab oma tegevusest aru linnavolikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse linna veebilehel.
(1) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, linna põhimäärusest, linnavolikogu poolt kinnitatud tööplaanist, linnavolikogu ja revisjonikomisjoni otsustest.2(2)Kontrollimisi korraldavad revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga ametiasutuse teenistujaid ja kooskõlastatult linnavolikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimiseks moodustab revisjonikomisjon vajadusel oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige.3(3)Revisjonikomisjoni esimehe või töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja linnavolikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine.4(4)Revisjonikomisjon vaatab kontrollimise tulemuse läbi ja vormistab selle aktina. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti.5(5)Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.6(6)Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt avastatud puudustest ja puuduste kõrvaldamise ettepanekutega saadetakse enne linnavalitsusele saatmist kontrollitavale. Linnavalitsus võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle 10 päeva jooksul linnavolikogule otsuse tegemiseks. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon .7(7)Revisjonikomisjoni revisjoniakt kinnitatakse linnavolikogu otsusega.8(8)Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest. Kontrollimine tuleb läbi viia viisil, et see võimalikult vähe häiriks kontrollitava tööd.9(9)Kontrollimiste üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel linnavolikogu.
(1) Linnapea valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Linnapea valimised korraldab linnavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 22 lõikes 6 sätestatud korras hääletamiskomisjoni.3(3)Linnapea valimistulemused kinnitab linnavolikogu otsusega.4(4)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.5(5)Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus linnapea valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik, järgmisel linnavolikogu istungil.
(1) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.2(2)Linnapea tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.3(3)Linnapea on linnavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:11) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu, linnavalitsuse struktuuri ja linnavalitsuse liikmed;22) teeb linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;33) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku linnavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;44) juhib linnavalitsuse istungeid;55) annab linnavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;66) kirjutab alla linnavalitsuse õigusaktidele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.4(4)Linnapea on ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.5(5)Linnapea esindab linna tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Linnapea esitab ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid linnavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab linnapea käskkirju.6(6)Linnapea on linnavolikogu eestseisuse liige.7(7)Linnapea esindab linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.8(8)Linnapea on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui linn on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.9(9)Linnapea täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.
(1) Linnapeal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.2(2)Linnapea puhkusele lubamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib linnapea sellest linnavolikogu esimeest.
(1) Linnapead asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning linnapea tagasiastumise või vabastamise korral uue linnapea valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega abilinnapea.2(2)Abilinnapea äraolekul asendab linnapead kõigi õiguste ja kohustustega linnapea käskkirjaga määratud linnavalitsuse liige.3(3)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil linnapea ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abilinnapea. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha abilinnapea, teostab need kõige pikema liikmestaažiga linnavalitsuse liige.
(1) Linnavolikogu määrab otsusega linnapea palga ning lisatasud.2(2)Linnapeale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab linnavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.
(1) Linnavalitsus on linna täitevorgan, mille moodustab linnapea ja kinnitab ametisse linnavolikogu.2(2)Linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu. Abilinnapea määratakse linnavalitsuse koosseisu kinnitamisel.3(3)Linnapeal on ametisse valimisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisu esimesest istungist arvates või eelmise linnapea ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada linnavalitsus ning esitada linnavalitsuse koosseis kinnitamiseks linnavolikogule. Kui linnavolikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või eelmise linnapea ametist vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse koosseisu, on linnavolikogu tegutsemisevõimetu ning kõigi tema liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.4(4)Linnavalitsuse liikmeks võib linnavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.5(5)Linnavolikogu otsusel võib linnavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Linnavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.6(6)Linnavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu ning hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning mittepalgalisele linnavalitsuse liikmele linnavalitsuse tööst osavõtu eest hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab linnavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.7(7)Linnavalitsuse liikmed kinnitab linnavolikogu linnapea kirjalikul ettepanekul avalikul hääletamisel.8(8)Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui linnapea esitab vähem linnavalitsuse liikmete kandidaate, kui on linnavolikogu otsusega kinnitatud linnavalitsuse liikmete arv, saab linnavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole linnavalitsuse koosseisust.9(9)Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.10(10)Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.11(11)Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe linnavolikogu esimeest või tema asendajat.12(12)Kui mõne linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel.13(13)Linnavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset linnapea valimist.
Linnavalitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 30.
(1) Linnavalitsuse istungi päevakorra projekti esitatakse:11) linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud;22) linnavolikogule otsustamiseks esitatavad linnavalitsuse algatatud linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõud;33) linnavalitsuse seisukoha andmiseks linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõud v.a linnavolikogu töökorraldust puudutavad eelnõud, mis ei ole algatatud linnavalitsuse poolt;44) muud linnavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja linnavalitsuse õigusakti kehtestamist;55) informatsioonid.2(2)Kui linnavalitsuse istungi päevakorra projekti esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua linnavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorra projekti linnavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Linnavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse linnavalitsuse otsustust või sisemist töökorraldust.3(3)Linnavalitsuse algatatud linnavolikogu õigusakti eelnõu lugemise katkestamisel või järgmisele lugemisele saatmisel otsustab linnavalitsus parandatud või täiendatud teksti linnavolikogule esitamise oma istungil.4(4)Linnavalitsuse algatatud linnavolikogu õigusakti eelnõus linnavolikogu komisjonides tehtud ettepanekud arutab linnavalitsus läbi ja võtab esitatud ettepanekute suhtes seisukoha.5(5)Linnapea võib ilma linnavalitsuse istungit pidamata otsustada linnavalitsuse algatatud linnavolikogu õigusakti eelnõu linnavolikogu menetlusest tagasi võtmise. Pärast linnapea poolt eelnõu linnavolikogu menetlusest tagasi võtmist otsustab linnavalitsus oma istungil protokolli märgitava otsusega eelnõu linnavolikogule mitteesitamise või muudetud kujul esitamise.
(1) Linnavalitsuse istungile esitatavad eelnõud valmistatakse ette, kooskõlastatakse, suunatakse istungi päevakorra projekti ja istungile elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemi vahenditega. Dokumendihaldussüsteemina on linnavalitsuses kasutusel Delta.2(2)Eelnõude elektroonilise koostamise ja kooskõlastamise üksikasjalikum juhend kinnitatakse ametiasutuse asjaajamiskorraga.
(1) Kooskõlastatud eelnõude põhjal koostab linnasekretär linnavalitsuse istungi päevakorra projekti ja esitab selle linnapeale hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 9.00-ks.2(2)Päevakorra projekti võib linnasekretär lisada ka osaliselt kooskõlastamata eelnõu.3(3)Linnasekretär jätab päevakorra projekti lisamata istungile esitatud eelnõud, mille suhtes on esitatud eriarvamus(ed).4(4)Istungi päevakorra projekt avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt istungile eelneval tööpäeval kell 14.00.
(1) Linnavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord nädalas esmaspäeval algusega kell 9.00 linnapea kabinetis.2(2)Linnavalitsuse istungi kutsub kokku linnapea, tema äraolekul linnapea asendaja.3(3)Kiiret lahendamist vajavate küsimuste otsustamiseks võib kokku kutsuda linnavalitsuse erakorralise istungi. Istungi kokkukutsumist võivad nõuda linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. Erakorralise istungi kokkukutsumise otsustab linnapea hiljemalt 2 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.4(4)Linnavalitsuse liikmetele teatab linnasekretär e-postiga või telefoni teel hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 13.00-ks istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra projekti. Teistele istungile kutsutud isikutele teatab linnasekretär e-postiga hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 14.00-ks istungi toimumise koha ja istungile ilmumise aja ning isiku kohalolekut eeldava päevakorrapunkti.5(5)Istungi võib ära jätta, kui ei ole laekunud piisavalt materjale või muudel mõjuvatel põhjustel. Istungi ärajätmise otsustab linnapea, teatades sellest linnavalitsuse liikmetele ja linnasekretärile hiljemalt istungile eelneva tööpäeva lõpus.
(1) Istungil osalemise kohta annavad linnavalitsuse liikmed allkirja registreerimislehel.2(2)Kui linnavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Juhul, kui linnavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne linnavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning linnavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse linnavalitsuse istungi protokolli.
Enne päevakorraküsimuste käsitlemist toimub vajadusel infotund kestusega kuni 30 minutit, kus linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär annavad informatsiooni olulisematest sündmustest. Istungi juhataja informeerib linnavalitsuse liikmeid istungite vahelisel ajal linnavalitsusele saabunud kirjadest, avaldustest ja kaebustest.
(1) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses linnavalitsuse istungi päevakorra projekti.2(2)Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib linnapea, linnavalitsuse liikmete või linnasekretäri ettepanekul päevakorrapunkti päevakorra projektist välja arvata või kiireloomulisel juhul päevakorra projekti lisada.3(3)Pärast päevakorra projekti suhtes ettepanekute ärakuulamist ja läbiarutamist kinnitab linnavalitsus istungi päevakorra.
(1) Linnavalitsuse töövormiks on istung.2(2)Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul linnapea asendaja.3(3)Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.4(4)Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja.5(5)Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnapead.6(6)Linnavalitsuse istungist võtavad sõnaõigusega osa linnasekretär ja õigusnõunik. Istungile kutsutakse ka eelnõu esitaja, teisi ametiasutuse teenistujaid ja asjatundjaid, andmaks selgitusi päevakorrapunktis käsitletava küsimuse kohta.7(7)Linnavalitsusel on õigus vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Linnasekretär saadab linnapea määratud eelnõud linnavalitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul linnavalitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma seisukoha.8(8)Linnavalitsuse istung kestab kuni neli tundi, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse linnavalitsuse istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab linnapea.9(9)Linnavalitsuse istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.10(10)Kui linnavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või helisalvestist, otsustab selle lubamise linnavalitsus.11(11)Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega, seejärel saab sõna vastava päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutud isik. Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguandele. Istungi juhataja võib anda sõna ka teistele linnavalitsuse istungile kutsutud või kaasatud isikutele. Ettekandeks arutusele tulevas küsimuses antakse istungil aega kuni kümme minutit, sõnavõttudeks ja küsimustele vastamiseks kuni viis minutit.12(12)Linnavalitsus teeb oma otsused istungi juhataja ettepanekul.13(13)Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks. Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.14(14)Hääletustulemused loeb kokku ja teeb teatavaks istungi juhataja. Hääletustulemused kantakse linnavalitsuse istungi protokolli.
(1) Hääletamine linnavalitsuses on avalik v.a isikuvalimised. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad linnavalitsuse liikmed. Linnavalitsuse liige võib taotleda, et linnavalitsuse protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Vastavate tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt.2(2)Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kui ükski linnavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.3(3)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused on isikuvalimistel hääletamisel.4(4)Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.5(5)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel linnavalitsuse istungil.6(6)Linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.
(1) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli koostab linnasekretär või tema asendaja.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.3(3)Elektroonilise istungi toimumise korral või linnavalitsuse liikme(te) elektrooniliselt istungil osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.4(4)Protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.5(5)Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.6(6)Kolme päeva jooksul pärast istungi toimumist on linnavalitsuse liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Märkused lisatakse protokollile.7(7)Linnavalitsuse istung võidakse helisalvestada. Helisalvestised on asutusesiseseks kasutamiseks ja neid kasutatakse linnavalitsuse istungi protokolli koostamiseks. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida.8(8)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal päeval istungi toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega linnakantseleis ning linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(1) Linnavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, linnavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).2(2)Linnavalitsuse komisjon moodustatakse linnavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata linnavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.3(3)Linnavalitsuse komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, komisjoni põhimäärusest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.4(4)Linnavalitsuse komisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus korraldusega, kui komisjoni põhimääruses ei sätestata teisiti.
(1) Linnavalitsuse komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2(2)Linnavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud linnavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Linnavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.3(3)Linnavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse linnavalitsuse korraldusega.4(4)Linnavalitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada linnavalitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
(1) Linnavalitsuse komisjoni töövormiks on koosolek.2(2)Linnavalitsuse komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või kohalolevatest komisjoni liikmetest vanim liige.3(3)Linnavalitsuse komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega.4(4)Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Koosoleku võib kokku kutsuda ka komisjoni liikmete ettepanekul, kui komisjoni põhimääruses on nii sätestatud. Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees.5(5)Linnavalitsuse komisjoni kokkukutsumisest tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni põhimääruses ei sätestata teisiti. Kutse saadetakse e-postiga.6(6)Linnavalitsuse komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab teate komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.7(7)Kui linnavalitsuse komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.8(8)Linnavalitsuse komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.9(9)Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Linnavalitsuse komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.
(1) Linnavalitsuse komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollimise korraldab komisjoni esimees.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.3(3)Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.4(4)Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, kui komisjoni põhimääruses ei sätestata teisiti. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.5(5)Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.6(6)Linnavalitsuse komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi kolme päeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile.7(7)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega linnakantseleis ning linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(1) Õigusakti algatamise õigus on11) linnavolikogu liikmel;22) linnavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;33) linnavolikogu fraktsioonil;44) linnavalitsuse liikmel;55) linnapeal;66) linnasekretäril;77) linnavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;88) ametiasutuse teenistujal talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;99) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;1010) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse teenistujal.
(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.2(2)Linnavolikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.3(3)Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal ja elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult linnakantseleisse. Enne õigusakti eelnõu linnavolikogule esitamist kooskõlastab ja annab õigusliku hinnangu sellele õigusnõunik.4(4)Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja linnavalitsuse arvamusega.5(5)Linnavolikogu määruse eelnõule kohandatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist.6(6)Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.7(7)Linnavolikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või linnaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra projekti võtmist.8(8)Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab linnavolikogu esimees eelnõu ühte või mitmesse linnavolikogu komisjoni ning määrab juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjonile. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt.9(9)Eelnõusid, mida ei arutata komisjonides, arutatakse linnavolikogu eestseisuses.10(10)Õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kahe nädala jooksul pärast selle saamist linnakantseleist. Juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse linnavolikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda eestseisuselt eelnõu lülitamist linnavolikogu istungi päevakorda.11(11)Kui eelnõu ei saa vastavas komisjonis poolthäälteenamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu linnavolikogu esimehele, kes edastab selle eelnõu algatajale koos komisjoni tehtud muudatusettepanekute ning märkustega. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt komisjonis poolthäälteenamust, edastatakse see seisukoha võtuks eestseisusele.12(12)Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse linnavalitsusele (koos komisjoni muudatusettepanekutega eelnõule) seisukoha andmiseks. Linnavalitsus teatab kirjalikult linnavolikogule oma seisukoha kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.13(13)Eelnõu, mida linnavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks linnavolikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.14(14)Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja linnavolikogu liikmetele. Linnavolikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.15(15)Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletamisele panemist.16(16)Eelnõu koostaja nimetab ettekandja linnavolikogu istungile. Eelnõu koostaja, linnavolikogu komisjon või linnavolikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.17(17)Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud.
(1) Linnavalitsuse määruse eelnõule kohandatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist.2(2)Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.3(3)Õigusakti eelnõu esitatakse enne linnavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks õigusnõunikule.4(4)Linnavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud linnavalitsuse asjaajamise korras.
(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.2(2)Kõik linnavolikogu ja linnavalitsuse õigus- ja haldusaktid loetakse avalikustatuks nendele juurdepääsu võimaldamisega linnakantseleis ning linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.3(3)Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.4(4)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Linnavalitsuse poolt seaduste ja linnavolikogu õigusaktide täitmist kontrollib linnavolikogu revisjonikomisjon.2(2)Linnavolikogu liige võib esitada arupärimise linnavolikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.3(3)Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleisse või antakse üle avalikult linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärijale vastatakse kirjalikult ja suuliselt linnavolikogu istungil.4(4)Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel linnavolikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.5(5)Linnavolikogu uues koosseisus ei vastata arupärimistele, mille olid esitanud linnavolikogu eelmise koosseisu liikmed.6(6)Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnakantselei.7(7)Linnavolikogu ja linnavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Jõgeva maavanem.8(8)Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
(1) Linna asutused on linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.2(2)Linna asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab linnavolikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.3(3)Linna asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.4(4)Linna asutusel on asutuse nimega pitsat ning linna eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.5(5)Linna asutuse haldusdokumentidel ja pitseritel võib kasutada linna vapikujutist.6(6)Linna asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist linnavalitsusega.7(7)Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) linnavalitsus.8(8)Linna asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab linnavalitsus.
(1) Ametiasutus on linna asutus, mida finantseeritakse linna eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Ametiasutus esindab oma tegevuses linna ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.3(3)Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel linnavalitsust ja linnavolikogu.4(4)Ametiasutuse tegevus ja tegevuse korraldus sätestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu.5(5)Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse ning palgajuhendi kehtestab linnavolikogu.6(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud õigusaktide või nende muutmise eelnõu esitab üldjuhul linnavolikogule linnapea. Ametiasutuse põhimääruse ning teenistuskohtade koosseisu ja liigituse muutmise eelnõu õigus esitada ka linnapeal, kes ei ole saanud veel linnapea kõiki volitusi, või linnavolikogu liikmel.
(1) Ametiasutuse hallatav asutus on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Ametiasutuse hallatavat asutust finantseeritakse linna eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.2(2)Ametiasutuse hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse linnavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõud ning finantseerimisallikaid.3(3)Ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib linnapea.4(4)Ametiasutuse hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise linnavolikogu. Ametiasutuse hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu linnavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse vastav osakond. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne linnavolikogule esitamist heaks kiitma linnavalitsus ja linnavolikogu vastav alaline komisjon.5(5)Ametiasutuse hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga või õigusaktidest tulenevalt linnavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest.6(6)Ametiasutuse hallatav asutus esindab oma tegevusega Põltsamaa linna ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.
(1) Oma pädevuse piires esindavad linna linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või volitatud esindajad.2(2)Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab linnavolikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele.3(3)Avalikel üritustel esindavad linna linnavolikogu esimees, linnapea, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.4(4)Hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.2(2)Linna esindab kohtus linnasekretär või tema poolt volitatud isik.3(3)Linna osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust linnakantselei .4(4)Linna esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, linna põhimääruses ja linnavara korras ning teistes linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavalitsus, ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus.2(2)Linnavolikogu otsustab linna osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides, välisriigi kohaliku omavalitsuse Põltsamaa linna sõprusomavalitsuseks tunnistamise ning osalemise rahvusvahelistes projektides või programmides, kui see toob kaasa linnale täiendavaid rahalisi kohustusi.3(3)Linnavalitsus:11) otsustab osalemise rahvusvahelistes projektides või programmides, kui sellega ei kaasne linnale täiendavaid rahalisi kohustusi;22) esitab linnavolikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;33) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või linnavolikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse.4(4)Ametiasutus:11) valmistab ette välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;22) korraldab lõikes 2 nimetatud välisriigi kohalike omavalitsustega lepingute sõlmimist ja täitmist;33) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;5(5)Linnavalitsusel, ametiasutusel ja linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida lepinguid, võttes arvesse õigusaktides sätestatud piiranguid.
(1) Tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse linna arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad.2(2)Arengukavade koostamisel lähtutakse linna arenguperspektiivi kajastamise üldeesmärgist ja esitatakse meetmed seatud eesmärgi saavutamiseks.3(3)Eelarvestrateegia koostamise põhimõtteks on eelarveliste vahendite suunamise kajastus läbi prioriteetide seadmise, tagamaks arengukavades esitatud arenguperspektiivile lähim parim tulemus.4(4)Linna finantsjuhtimisel lähtutakse linnavara säästliku kasutamise ja heaperemehelikkuse põhimõttest.
(1) Valdkondade arengukavad ja ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse üldjuhul samaks perioodiks linna arengukavaga, kuid mitte pikemaks perioodiks kui seda on linna arengukava, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega.2(2)Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist linna arengu seisukohast olulise tegevusvaldkonnaga.3(3)Linna arengukava, eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette ametiasutus. Ametiasutuse hallatava asutuse arengukava koostamist ja muutmist korraldab hallatava asutuse juht.4(4)Linnavolikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja menetlemise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.
(1) Linnavalitsus esitab arengukava täitmise aruande linna arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest linnavolikogule pärast eelarveaasta lõppu hiljemalt 1. maiks.2(2)Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele ja tuuakse välja nende mõju linna arengule tervikuna.
(1) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, linna põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.2(2)Linnavolikogu kehtestab eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise, aruandluse ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra.3(3)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.4(4)Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab ametiasutus.
Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on linnavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.
Kohaliku omavalitsuse volikogu/valitsuse infosüsteemi (VOLIS) rakendumisel kehtestab linnavolikogu käesolevast põhimäärusest erineva regulatsiooni korral oma määrusega eraldi korra.
(1) Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrus nr 93 „Põltsamaa linna põhimäärus”, 21. novembri 2006 määrus nr 28 „Põltsamaa linna põhimääruse muutmine” ja 26. juuni 2007 määrus nr 50 „Põltsamaa linna põhimääruse muutmine”.2(2)Kehtetuks tunnistatud Põltsamaa linna põhimääruse alusel antud õigusaktid jäävad kuni uute vastavate õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni kehtima.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.