Torgu valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesanneteks on valla planeerimise ja ehitamise reeglite seadmine ning Torgu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) Torgu Vallavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni (edaspidi arengu-ja planeerimiskomisjon) ning Torgu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) planeerimis-ja ehitusalaste ülesannete
Volikogu pädevuses on: 1) planeeringu koostamise algatamine; 2) planeeringu koostamise algatamisest keeldumine; 3) planeeringu vastuvõtmine; 4) planeeringu kehtestamine; 5) maakonnaplaneeringule kooskõlastuse andmine; 6) Torgu vallaga piirneva kohaliku omavalitsuse territooriumi kohta koostatud planeeringule kooskõlastuse andmine; 7) planeeringu kehtetuks tunnistamine; 8) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi; 9) planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise alaste otsustuste langetamine; 10) ajutise ehituskeelu kehtestamine; 11) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ja arengukavast; 12) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine.
Arengukomisjoni pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmistele küsimustele seisukoha andmine: 1) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks seisukoha andmine. Heakskiidetud planeering edastatakse volikogule otsuse tegemiseks; 2) üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule avalikul väljapanekul esitatud vastuväitele seisukoha andmine. Seisukoht edastatakse volikogule ja valitsusele detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks;
Vallavalitsuse pädevuses on: 1) planeerimis-, projekteerimis-ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 2) vallavolikogu pädevusse kuuluvate otsuste ettevalmistamine; 3) planeerimisseaduses lubatud juhtudel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu sõlmimine planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks ja planeeringu elluviimiseks vajalike kokkulepete sõlmimine; 4) planeeringutele vajalike kooskõlastuste võtmine; 5) maavanemale taotluse esitamine üldplaneeringule ja üldplaneeringu põhilahendust muutvale detailplaneeringule täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks; 6) planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine; 7) planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine; 8) projekteerimistingimuste väljastamine; - projekteerimistingimuste väljastamisest võib keelduda ehitusseaduses kirjeldatud põhjustel; 9) kehtiva detailplaneeringu olemasolu korral ehitise arhitektuursete ja ehituslikke tingimusi täpsustavate lisatingimuste määramine, mida detailplaneering ei sisalda; 10) kirjaliku nõusoleku andmine (kirjalik nõusolek on tähtajatu ja kaotab kehtivuse kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest); - kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse ehitusseaduses kirjeldatud juhtudel ; 11) ehitusloa väljastamine (ehitusluba on tähtajatu ja kaotab kehtivuse kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest) - ehitusloa väljastamisest keeldutakse ehitusseaduses toodud põhjustel. 12) kasutusloa väljastamine; - kasutusloa väljastamisest keeldutakse ehitusseaduses toodud põhjustel; 13) omavolilise ehitise likvideerimise üle otsustamine; 14) riiklikule ehitisregistrile andmete edastamine ning kinnitatud väljavõtete väljastamine; 15) detailplaneeringuga kehtestatud krundi kasutamise sihtotstarbe alusel katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe määramine; 16) ajalehes Meie Maa (edaspidi ajaleht) ning valla koduleheküljel ehitus-ja planeerimisalase teabe avaldamise korraldamine.
(1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Vormikohane planeeringu koostamise algatamise taotlus ning vajadusel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus koos kohustuslike lisadega esitataksevallavalitsusele. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus (3) Planeeringu koostamise algatab vallavolikogu. (4) Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. (5) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega: 1) algatamise ettepanek ei vasta valla või selle osa üldplaneeringule või teemaplaneeringule; 2) planeeringuga kavandatava elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju; 3) muudel juhtudel seoses avalike huvidega. (6) Planeeringu koostamise algatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul otsuse tegemisest ei ole planeeringu koostamisele asutud;( (Algatamise otsuses vajalik märkida, et kaks aastat aega alustamiseks.) (7) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks.
(1) Planeering vormistatakse planeerimisseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt. (2) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu vallavalitsusele. Vallavalitsus vaatab planeeringu läbi ning kontrollib selle vastavust üldplaneeringule. (3) Planeering kooskõlastatakse planeerimisseaduses sätestatud isikutega ja riigiasutustega. (4) Avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelvalveameti luba. (5) Üldplaneeringule ja üldplaneeringu põhilahendust muutvale detailplaneeringule määrab täiendavad kooskõlastused maavanem. (6) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, (7) Vallavalitsus tagab planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse.
(1) Kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust, võib volikogu planeeringu koostamise ajal planeeritavale maa-alale või selle osale kehtestada ajutise ehituskeelu. (2) Ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest teatab vallavalitsus tähitud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib. (3) Ajutise ehituskeelu kehtestamisest teatab vallavalitsus tähitud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab.
(1) Planeeringud koostatakse koostöös planeerimisseaduses sätestatud isikute ja riigiasutustega. (2) Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel.
(1) Planeeringu vastuvõtmise otsustab vallavolikogu. (2) Planeeringu avalik väljapanek toimub pärast planeeringu vastuvõtmist. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on vallavalitsuse käsutuses. (3) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest teavitatakse vastavalt planeerimisseadusele. (4) Avalik arutelu korraldatakse kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (5) Kui tegemist ei ole üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga ning detailplaneeringu avalikul väljapanekul planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud, siis avalikku arutelu ei korraldata. (6) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendust, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.
(1) Detailplaneeringut võib lihtsustatud korra alusel koostada järgmistel juhtudel: 1) olemasoleval hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve. (2) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene: 1) riikliku kaitse alla võetud maa-alale või selle kaitsevööndile, samuti kultuurimälestise kaitsevööndile või loodusobjekti kaitsevööndile; 2) miljööväärtuslikule hoonestusalale.
(1) Järelevalvet üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise üle teostatakse enne planeeringu kehtestamist. Järelevalvet teostab maavanem. (2) Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui: 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. 2) detailplaneering on koostatud lihtsustatud korras.
(1) Planeeringu kehtestab vallavolikogu. (2) Kui detailplaneeringuga muudetakse valla või selle osa üldplaneeringut või teemaplaneeringut kannab vallavalitsus muudatused vastavasse planeeringusse ja arhiveerib need eraldi kaustana. (3) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Miljööväärtuslike alad ja ehitamise põhimõtted nendel on sätestatud Torgu valla üldplaneeringus.
(1) Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et: 1) nad oleksid arhitektuuriliselt ja teostuselt heatasemelised ja keskkonda sobivad; 2) ei tekitaks ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale; 3) nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud elueajooksul. (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamiseajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid. (3) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a käesoleva määruse § 18 lõikes 2 nimetatud juhul. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata. (4) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine majandustegevuse registris registreeritud isikult. (5) Ehitise omanik on kohustatud esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Ehitada tohib ainult ehitusloa ja/või kirjaliku nõusoleku aluseks oleva projekti alusel. (6) Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ning seadmete ja süsteemide tehnilise kontrolli teostamist ja katsetamist korraldab ehitamist teostav juriidiline või füüsiline isik. (7) Ehitamise tehnilised ja ehitise tehnilise kontrolli originaaldokumendid esitab ehitamist teostav isik ja omanikujärelevalve tegija köidetult, tiitellehe ja sisukorraga varustatult ning allkirjastatult ehitise omanikule kasutusloa taotlemiseks. (8) Reklaamialuste ja müügikioskite paigaldamine valla omandis olevatele hoonetele, rajatistele ning kinnistutele toimub vallavalitsuse loa alusel.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel. (2) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. Taotluse vorminõuded kinnitab vallavalitsus. (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele: 1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamaluste (-konstruktsioonide) püstitamiseks. 3) rajatiste (teed, parklad, sillad, viaduktid, tunnelid, torujuhtmed, side- ja elektriliinid, spordi- ja puhkerajatised jms) ehitusprojekti koostamiseks. (4) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab ja projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu kohustuse puudumise korral. (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) ehitusala seotuna krundi piiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp ja materjal; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 8) piirete tüüp, materjal ja kõrgus; 9) haljastuse ja heakorra nõuded; 10) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 11) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded; (6) Projekteerimistingimustega saab tutvuda vallavalitsuses. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla kodulehel ja dokumendiregistris.
(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registris registreeringut omava isiku (ettevõtja äriseadustiku tähenduses) poolt; (2) Ehitusprojekti koostaja peab koostama nõuetele vastava ehitusprojekti ja tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele. Ehitusprojekt peab olema koostatud detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusloa väljastada ja ehitada. (3) Ehitusprojekt peab sisaldama seletuskirja, jooniseid, lähte ja lisamaterjale (situatsiooniskeem, väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul jm) ja olema kooskõlastatud vastavalt nõuetele. (4) Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele.
(1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, lammutamiseks ja ehitise laiendamise või rekonstrueerimisega samaaegselt toimuvaks tehnosüsteemide muutmiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (3) Ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega, energiamärgis, kui see on nõutav ning tasutakse riigilõiv. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (4) Ehitusseaduses sätestatud juhtudel on vallavalitsusel õigus ehitusloa väljastamisest keelduda või ehitusluba kehtetuks tunnistada. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb vajadusel lisada ehitise lammutusprojekt. (6) Ehitusluba väljastatakse vallavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates. (7) Ehitusluba on tähtajatu, aga kaotab kehtivuse kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.
(1) Kui ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, ehitisele mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad, siis ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa. (2) Vallavalitsuse vastav ametnik otsustab ehitusprojektis muudatuste tegemise lubamise, kui tegemist on hoone siseste muudatuste või hoone arhitektuursete muudatustega ning sellised muudatused ei nõua uue ehitusloa väljastamist.
(1) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) püstitakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60m² või muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse tehnosüsteem samaväärsega; 2) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel piirdeaedasid kaevetöödega. 3) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid. (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele koos ehitise välismõõtudega eskiisiga kahe vaatega, põhiplaan ja krundiplaani väljavõte, millel on näidatud kavandatav asukoht. (3) Enne kirjaliku nõusoleku andmist on vallavalitsusel põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. (4) Kirjalik nõusolek antakse või keeldutakse selle andmisest 10 päeva jooksul taotluses esitamisest või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (5) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest arvates. (6) Kuni 20 m² ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Sellise ehitise püstitamise kavatsusest detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik teavitama vallavalitsust vormikohase taotluse esitamisega, millele on lisatud ehitise asukoha kirjeldus krundil. Vallavalitsus võib esitada kümne päeva jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid. (7) Ehitise omanik esitab vallavalitsusele vormikohase ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates, kui väikeehitisele ei taotleta kasutusluba.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. Ehitise tehnilised dokumendid esitatakse arhiveerimise nõuetele vastavalt köidetult. (2) Vallavalitsus korraldab ehitise ülevaatuse vastavuse kontrollimiseks õigusaktidega ettenähtud nõuetele, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (4) Kasutusluba väljastatakse vallavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (5) Vallavalitsus avaldab informatsiooni kasutusloa andmise kohta koduleheküljel dokumendiregistri kaudu. (6) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega.
Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsuse vastav ametnik.
(1) Torgu Vallavolikogu 29.10.2003 määrus nr 23 “Torgu valla ehitusmäärus” (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.