Põlva valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on määrata ehitus- ja planeerimisvaldkonna õigusaktides kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete jaotus ja menetluskord ning kohalikke olusid arvestades valla või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine.
(1) Valla planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik.2(2)Maakonnalehes Koit või Põlva Vallavalitsuse infolehes Põlva Teataja (edaspidi ajaleht) ja Põlva valla kodulehel (edaspidi koduleht) avaldatakse järgmine planeerimis- ja ehitusalane teave:11) planeeringu menetlemisega seotud teadaanded;22) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemused;33) informatsioon algatatavatest planeeringutest;44) keskkonnamõju hindamisega seonduvad teadaanded;55) keskkonnamõju strateegilise hindamisega seonduvad teadaanded.3(3)Kodulehel avaldatakse järgmine planeerimis- ja ehitusalane teave:11) heaks kiidetud planeeringute eskiislahendused, vastu võetud ja avalikule väljapanekule suunatud ning kehtestatud planeeringud;22) väljastatud projekteerimistingimused.
(1) Planeeringu koostamise algatamise vormikohane ettepanek esitatakse vallavalitsusele.2(2)Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnal (edaspidi osakond) on planeeringu koostamise algatamise ettevalmistamiseks õigus nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringu algatamise eesmärke selgitavaid dokumente, sh selgitavaid lisamaterjale. Lisamaterjalidega tuleb näidata olemasolevate ja planeeritavate hoonete asukohad, liikluse ja parkimise lahendus ning haljastamise põhimõtted.3(3)Juhul, kui esinevad käesoleva määruse paragrahv 4 lõikes 1 nimetatud planeeringu algatamisest keeldumise alused või esitatud ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib osakond eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat.4(4)Põlva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsustab planeeringu koostamise algatamise kui:11) tegemist on valla või selle osa üldplaneeringuga;22) tegemist on üldplaneeringu teemaplaneeringuga;33) planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks;44) planeering koostatakse Põlva vallaga piirneva(te) kohaliku(e) omavalitsus(t)ega ühise üldplaneeringuna;55) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut või teemaplaneeringut;66) planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks;77) planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti kultuurimälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal;88) planeering koostatakse kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses;99) planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamiseks;1010) detailplaneeringu algatamist peetakse põhjendatuks vaatamata sellele, et planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.5(5)Vallavalitsus otsustab planeeringu koostamise algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestamata juhtudel.6(6)Planeeringu koostamise algatamisel kinnitatakse planeeringu lähteseisukohad ja planeeritava ala piirid.
(1) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega:11) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga;22) algatamise ettepanek on vastuolus üld- või teemaplaneeringuga ning selle muutmine ei ole põhjendatud;33) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;44) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;55) muudel juhtudel seoses avalike huvide ja väärtustega.2(2)Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ.
(1) Planeeringu algatamise õigust omav organ võib tunnistada planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks ja planeerimismenetluse lõpetada kahe aasta jooksul otsuse tegemisest kui vallavalitsus ei ole vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 11 sätestatule planeeringut vastu võtnud.2(2)Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja planeerimismenetluse lõpetamist informeerib osakond planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks.
(1) Algatatavatest planeeringutest informeerib osakond avalikkust valla ajalehes ja kodulehel üks kord aastas hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vallaeelarve vastuvõtmist.2(2)Planeeringu algatamise korral teatab osakond ajalehes planeeringu algatamisest ja annab avalikkusele informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.3(3)Osakond korraldab kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise panemise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud infoga vähemalt kuuks ajaks.4(4)Kui detailplaneeringu koostamise algatamisel on teada või planeerimise käigus selgub, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtkirjaga planeeringu algatamisest selle kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates või planeerimise käigus asjaolude selgumise päevast arvates.5(5)Osakond esitab maavanemale planeeringu algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.6(6)Osakond edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.
(1) Detailplaneeringu koostamise korraldamise õiguse osaliseks üleandmiseks võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamist.2(2)Juhul, kui detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda, võib sõlmida lepingu enne detailplaneeringu algatamist planeeringu koostaja ning huvitatud isikuga, millega vald tellib detailplaneeringu koostamise ja huvitatud isik kannab planeeringu koostamisega kaasnevad kulud.3(3)Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et planeeringu elluviimisega kaasneb vajadus ehitada välja avalikult kasutatav tee, üldkasutatav haljastus, välisvalgustus või sademeveekanalisatsioon planeeringust huvitatud isiku poolt, sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamist ehitusseaduse § 13 kohane kokkulepe vastavate tehnovõrkude ja -rajatiste välja ehitamiseks.4(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud lepingud jõustuvad detailplaneeringu algatamise otsuse jõustumisel.5(5)Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lõikes 1 nimetatud lepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallavalitsusel õigus leping ühepoolselt lõpetada. Sellisel juhul võib tunnistada planeeringu algatamise otsuse kehtetuks ja planeerimismenetluse lõpetada.6(6)Planeeringu koostamise aluskaardiks on osakonnas registreeritud digitaalne topo-geodeetiline alusplaan. Nõuded planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab vallavalitsus.
(1) Planeeringu koostamise ajal otsustab ajutise ehituskeelu kehtestamise vallavalitsus.2(2)Ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest planeeringu koostamise ajal ja selle põhjustest ning kehtestamise otsusest teatab osakond tähtkirjaga kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib või puudutab.
(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:11) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;22) planeeritava maa-ala elanikud;33) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;44) planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omanikud;55) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;66) teised puudutatud isikud, sh planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikud ning maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omaniku, kelle kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu;77) külavanema, kus planeeringut koostatakse.2(2)Planeeringu mahus tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumist.
(1) Planeeringu koostaja esitab lähteseisukohtadele vastava planeeringu osakonnale, kes korraldab riigiasutustest vajalike kooskõlastuste hankimise.2(2)Valla või selle osa üldplaneeringule, teemaplaneeringule, vallaga piirnevate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavale ühisele üldplaneeringule ja valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule taotleb teiste kohalike omavalitsuste või riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt osakond.3(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu.4(4)Maavanema poolt määratud riigiasutuste ja muud planeeringu lähteseisukohtades sätestatud kooskõlastused hangib osakond.5(5)Planeeringu kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta võtab seisukoha vallavalitsus.6(6)Enne vastuvõtmist avalikustamiseks esitatakse planeering arvamuse andmiseks vallavolikogu vastavale komisjonile.7(7)Maakonnaplaneeringu, naaberomavalitsuste üldplaneeringute ja riiklikult tähtsa ehituse asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise otsustab vallavolikogu.8(8)Naaberomavalitsuse kohta koostatud detailplaneeringu kooskõlastamiseks või seisukohavõtuks esitamise korral võtab planeeringu suhtes seisukoha vallavalitsus.
(1) Planeeringu võtab vastu ja suunab avalikule väljapanekule vallavalitsus.2(2)Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab osakond. Osakond tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.
(1) Vallavalitsus informeerib vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest vallavolikogu vastavat komisjoni. Komisjon annab seisukoha määratud aja jooksul.2(2)Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha vallavalitsus.3(3)Kuue nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist korraldab osakond avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks planeeringu avaliku arutelu. Osakond teatab avaliku arutelu aja ja koha ajalehes ning kodulehel.4(4)Osakond teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.5(5)Kui avalikul arutelul ei nõustuta vallavalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras, arutab vallavalitsus vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise.6(6)Osakond avaldab informatsiooni planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja kodulehel.7(7)Osakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused planeeringu koostajale paranduste ja täienduste tegemiseks.
Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada selle planeeritava maa-ala ning naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega. Naaberkinnisasjade omanike nõusolekute puudumisel langetab otsuse vallavalitsus arvestades esitatud seisukohtadega.
(1) Osakond korraldab koostööd joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu lähtekohtade, eskiislahenduste, võimalike asukohavariantide ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude läbi viimisel.2(2)Osakond korraldab pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoha ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste kandmise varem kehtestatud üldplaneeringusse.
(1) Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku kohta läbirääkimiste pidamise ning otsuse tegemise otsustab vallavolikogu.2(2)Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisega seotud otsused teeb ning vajalikud kooskõlastused annab vallavolikogu. Vallavolikogu võib volitada teatud otsuste tegemise või kooskõlastuste andmise vallavalitsusele.
(1) Vallavalitsus esitab planeerimisseadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.2(2)Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise ja vajadusel planeeringu täiendamise või muutmise kohta teeb vallavalitsus.3(3)Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna planeeringule heakskiitu, otsustab vallavalitsus eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise.4(4)Otsuse eriarvamuse osas Siseministeeriumi poolt antud seisukohaga arvestamise ja vajadusel planeeringu täiendamise või muutmise kohta teeb vallavalitsus.5(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale osakond. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ning esitab planeeringu osakonnale, kes kontrollib paranduste õigsust.
(1) Detailplaneeringu kehtestamiseks peavad olema lahendatud ja kokku lepitud järgmised küsimused:11) kes on detailplaneeringu kohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, tänavavalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni väljaehitaja;22) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;33) parklate ning muude krundile kavandatavate rajatiste (mänguväljakud jms) väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega;44) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused.2(2)Osakond tagab, et kehtestamisele esitatud planeering on koostatud ja seda on menetletud vastavalt planeerimisseaduse nõuetele ning et planeering on kontrollitud osakonna poolt, läbi vaadatud volikogu vastava komisjoni poolt, see on nõuetekohaselt vormistatud ja kooskõlastatud. Vajadusel korraldab osakond enne planeeringu läbivaatamise vallavalitsuse struktuuriüksuste siseselt.
(1) Planeeringu kehtestab vallavolikogu.2(2)Osakonna ülesanded pärast planeeringu kehtestamist:11) teatab planeeringu kehtestamisest ajalehes ja kodulehel;22) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.3(3)Üld- ja detailplaneeringu kehtestamisest teatatakse tähtkirjaga:11) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigustehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;22) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;33) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;44) puudutatud isikule.
(1) Planeeringu tunnistab kehtetuks vallavolikogu.2(2)Osakond teatab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest ajalehes ja kodulehel.3(3)Osakond saadab planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.
(1) Planeeringute koostamise üle peab arvestust ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist korraldab osakond.2(2)Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda osakonnasja kodulehel.
(1) Planeeringute ülevaatamise algatab ja tulemuste kohta võtab vastu otsuse vallavolikogu.2(2)Vallavalitsus informeerib planeeringute ülevaatamise tulemustest maavanemat.3(3)Osakond teatab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja kodulehel.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.2(2)Ehitis peab:11) olema teostuselt heatasemeline, vastama tänapäevastele energiatõhususe nõuetele, kõrge arhitektuurse tasemega ning vallaruumi rikastav;22) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama piirkonnas väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning ehituslaadi;33) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks;44) ehitise (v.a maa-aluse tehnorajatise) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus, või kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti.3(3)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid jakeskkonda sobivaid ning ajas kestvaid kvaliteetseid materjale.4(4)Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt asjaõigusseadusele lubama.5(5)Hoone kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks katuse välispinna kõrgeim punkt. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente, korstnaid ning tehnorajatisi, mille kõrgus ja suurim horisontaalmõõde on alla 1,6 meetrit, kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeim punkt.6(6)Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.7(7)Vabalt kasutatav puhke-, virgestus- või muu üldkasutatava aladel, on piirdeaedade püstitamine keelatud, kui üldplaneering ei näe ette teisiti.
(1) Ajutisi ehitisi võib püstitada arvestades käesolevas määruses ehitisele esitatavate nõuetega ning kehtivate õigusaktidega.2(2)Ajutise ehitise püstitamiseks loa andmisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:11) ajutise ehitise püstitamine ei tohi minna vastuollu maa-alal kehtiva detailplaneeringu mõtte ja eesmärgiga;22) hoone tuleb püstitada üldjuhul planeeringuga ette nähtud hoonestusalasse;33) ehitise kasutamise otstarve peab olema kooskõlas olemasoleva või planeeritud maa sihtotstarbega;3(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata ajutisele ehitisele, mis on püstitatud lühiajaliselt konkreetse sündmuse või avaliku ürituse ajaks või hooajaliselt kaupade müügiks või teenuste pakkumiseks või mille ehitise alune pindala on kuni 20 m2.
(1) Enne ehitusprojekti koostamise alustamist teavitatakse vallavalitsust ehitussoovist vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega.2(2)Ehitiste ja aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud skulptuuride või muude avalikku ruumi paigutatavate kujunduselementide, reklaamialuste, -konstruktsioonide püstitamiseks esitatakse taotlus projekteerimistingimuste määramiseks osakonnale. Osakonnal on õigus nõuda ehitussoovi täpsustamiseks eskiisi või asendiskeemi esitamist.3(3)Tänavate, parklate, sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite, torujuhtmete, side- ja elektriliinide, spordi- ja puhkerajatiste, puhke- ja virgestusalade ning muude rajatiste ehitamiseks esitatakse taotlus projekteerimistingimuste määramiseks vallavalitsusele. Osakonnal on õigus nõuda ehitussoovi täpsustamiseks eskiisi või asendiskeemi esitamist.4(4)Projekteerimistingimuste või ehituslike ja arhitektuursete lisatingimuste koostamise vajaduse otsustab osakond.
(1) Vallavalitsus väljastab projekteerimistingimused ehitise püstitamise või rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks:11) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;22) detailplaneeringu olemasolu korral ehitise arhitektuursete ja ehituslike tingimuste täpsustamiseks.2(2)Osakond annab vajadusel juhiseid ja/või määrab konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused:11) kuni 60 m2 suuruse ehitise aluse pinnaga väikeehitise püstitamisel või laiendamisel;22) hoonete rekonstrueerimisel, sh soojustamisel, katusekattematerjali vahetamisel;33) piirdeaedade püstitamisel;44) välimiste avatäidete asendamisel või muutmisel, kui selleks on vajalik kirjalik nõusolek või ehitusluba;55) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis on muinsuskaitse all, muinsuskaitsealal, asub miljööväärtuslikul hoonestusalal või üldplaneeringus määratud alal.3(3)Osakond annab juhiseid ja/või määrab konkreetsele rajatisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused rajatiste rekonstrueerimisel või laiendamisel.4(4)Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:11) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;22) lubatav hoonete suurim ehitisealune pindala või krundi täisehitusprotsent (so ehitisaluse pindala suhe krundi pindalasse);33) hoone suurim lubatud kõrgus ja/või korruselisus;44) hoone esimese korruse orienteeruv põrandapinna kõrgus;55) ehitise kasutamise otstarve(d);66) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;77) välisviimistlusmaterjalid;88) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;99) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;1010) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;1111) haljastuse ja heakorrastuse nõuded;1212) ehitisega seotud juurdepääsud, parkimiskorraldus ja jäätmekäitlus;1313) hoonete maksimaalne arv krundil;1414) maksimaalne korterite arv krundil;1515) vertikaalplaneerimise vajadus;1616) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded.5(5)Projekteerimistingimused ja arhitektuursed ja ehituslikud tingimused kehtivad 2 aastat, kui tingimuste väljastamise otsuses ei ole määratud teisiti.6(6)Informatsioon väljastatud projekteerimistingimuste kohta avaldatakse kodulehel.
(1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on:11) üldplaneering;22) teemaplaneering;33) detailplaneering;44) miljööväärtuslikul hoonestusalal vastavad ehitamise põhimõtted ja nõuded;55) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;66) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;77) seaduses ette nähtud juhtudel muinsuskaitse eritingimused;88) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused;99) EVS 907:2010, EVS 811: 2012 ja 865-1:2013.2(2)Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud ja kooskõlastatud vastavalt kehtestatud nõuetele.3(3)Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:11) ehitusprojekt peab olema vormistatud paberkandjal ja digitaalselt;22) ehitusprojektis peavad olema kirjanurgaga varustatud põhijoonised mõõtkavas 1:100, 1:50 või 1:200, rajatistel 1:500 või 1:250;33) uusehitise ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehitiste puhul tuleb ehitusprojekti koostamise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud ja kaevud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan registreeritakse osakonnas. Alusplaanina ei ole kasutatavad kommunikatsioonide teostusmõõdistuste joonised. Olemasoleva hoone ehitusalust pinda mittesuurendavate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (katastriüksuse plaanil);44) ehitusprojekt peab sisaldama olemasolevaid lähte- ja lisamaterjale (koopia projekteerimistingimustest, tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused, hoone rekonstrueerimisel ülesmõõtmisjoonised jms);55) miljööväärtuslikel aladel peab projekt sisaldama muuhulgas avatäidete tööjooniseid, räästa ja akende olulisemate sõlmede detailjooniseid, laudise profiilijoonist, tänavapoolsete piirete joonised.4(4)Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede, piirete ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele ehitusloa taotlus koos ehitusprojekti (kahes eksemplaris) ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga.2(2)Ehitusspetsialist kontrollib ehitusprojekti vastavust planeeringutele, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab ehitusspetsialist taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.3(3)Ehitusloa väljastamise otsustab ehitusspetsialist.4(4)Ehitusloa väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.5(5)Ehitusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.6(6)Ehitusloa väljastamisega koos määratakse vajadusel uuele ehitatavale hoonele aadress ja kinnistu aadress.7(7)Kui ehitusloa andmisele eelneb keskkonnamõjude hindamine, avaldab osakond informatsiooni ehitusloa andmise kohta ajalehes ja kodulehel.8(8)Ehitise omanik esitab ehitusosakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt.
(1) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega osakonda.2(2)Ehitusspetsialist otsustab ehitusprojekti muudatuse heaks kiitmise, kui muudatuste ulatuse, iseloomu või mahu tõttu ei tule anda uut ehitusluba.
(1) Detailplaneeringu kohustusega aladel esitatakse enne väikeehitise, ehitise aluse pinnaga kuni 20 m², ehitamise alustamist vallavalitusele vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse asendiplaan ja vaated.2(2)Ehitusseaduse § 16 lõikes 1 nimetatud ehitiste ehitamiseks vajaliku kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse välismõõtudega varustatud asendieskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vaated.3(3)Osakonnal on õigus nõuda põhjendatud juhul enne kirjaliku nõusoleku väljastamist ehitusprojekti. Kinnistusisese tehnorajatise puhul tuleb igal juhul taotlusele lisada tehnorajatise ehitusprojekt.4(4)Piirdeaia rajamisel on vajalik kirjalik nõusolek, kui sellega kaasneb süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast.5(5)Väikeehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.6(6)Kirjaliku nõusoleku andmise otsustab ehitusspetsialist.7(7)Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise otsustab vallavalitsus.8(8)Kirjalik nõusolek väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 10 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise päevast arvates.
(1) Ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks esitatakse vormikohane taotlus vallavalitsusele.2(2)Ehitise kasutamise otstarve peab olema kooskõlas katastriüksuse sihtotstarbega. Ehitise kasutamise otstarbe muutmisel, kui sellega kaasneb katastriüksuse sihtotstarbe muutmise vajadus, lubatavuse hindamisel lähtutakse detailplaneeringust, selle puudumisel üldplaneeringust.3(3)Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine, kui see ei too kaasa ehitamist, otsustab ehitusspetsialist uue kasutusloa väljastamisega.4(4)Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine, kui see toob kaasa ehitamise, milleks ei ole vajalik detailplaneeringu koostamine, otsustatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku väljastamisel.5(5)Kui ehitusloa või kasutusloa väljastamine tingib katastriüksuse sihtotstarbe muutmise, määrab vallavalitsus oma otsuses katastriüksuse sihtotstarbe kirjalikus nõusolekus, ehitise ehitusloas või kasutusloas nimetatud ehitise kasutamise otstarvete alusel. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsuse edastab Maa-ameti katastribüroole osakond.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse:11) põhi- või tööprojekt ja selle muudatused;22) ehitustööde päevik (v.a eramu ja selle kõrvalhoonete ehitamisel);33) kaetud tööde aktid;44) töökoosolekute protokollid;55) teostusjoonised;66) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;77) vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid;88) ehitise lõppülevaatuse akt;99) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid.2(2)Osakond kontrollib ehitise vastavust õigusaktidega ettenähtud nõuetele, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone.3(3)Valminud uusehitise (v.a ajutise ehitise) kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusele. Teostusjoonised ja ehitusjärgne topo-geodeetiline plaan registreeritakse osakonnas.4(4)Ehitise kasutusloa väljastamise otsustab ehitusspetsialist.5(5)Ehitise kasutusloa väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.6(6)Kasutusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.7(7)Kui kasutusloa andmisele eelneb keskkonnamõjude hindamine, avaldab osakond informatsiooni kasutusloa andmise kohta ajalehes ja kodulehel.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele lisatakse ehitise lammutusprojekt, topo-geodeetiline alusplaan, krundi plaan või muu asendiplaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.2(2)Ehitusprojektis tuleb lahendada lammutatavad konstruktsioonid, lammutustööde kirjeldus, kasutatav tehnoloogia ja järjekord, konstruktsioonide ajutise toestamise viisid, lammutatavate ehitusmaterjalide ja -toodete ligikaudsed kogused ning käitlemiskohad, tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, lammutamiseaegse liikluskorralduse lahendus ja lammutamise järgne krundi heakorrastamine. Topo-geodeetiline alusplaan või krundi plaan registreeritakse osakonnas.3(3)Ehitise lammutamisel tuleb ehitise omanikel esitada ehitise likvideerimise teatis koos jäätmete realiseerimise dokumentidega osakonnale.
(1) Osakond korraldab ehitamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni.2(2)Väljastatud projekteerimistingimustega, ehitusprojektidega, ehitus- ja kasutuslubade jm dokumentidega saavad huvitatud isikud tutvuda osakonnas vastuvõtuaegadel.
Järelevalvet ehitusmääruse täitmise üle teostavad vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet vastavalt oma pädevusele.
(1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab vastava loa andja või planeeringu algatamise õigust omav organ vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 3.2(2)Vallavalitsus otsustab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha.3(3)Osakond korraldab:11) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu;22) keskkonnamõju hindamisega seotud teadete avaldamise vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-dele 16 ja 21;33) esitab aruande heakskiitmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale;44) keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud teadete avaldamise vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-dele 37 ja 41.4(4)Juhul, kui keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik detailplaneeringule, mille koostamist või mille koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda, võib sõlmida lepingu hindamise teostaja ja huvitatud isikuga, millega vald tellib keskkonnamõju strateegilise hindamise ja huvitatud isik kannab hindamisega kaasnevad kulud.
Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teavitab osakond vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 44.
(1) Miljööväärtuslikul hoonestusalal ei tohi ehitustegevus minna vastuollu algsete hoonestus- ja ehitustavadega (hoonete ja kinnistute suurus, tänavate ja hoovide kattematerjal, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised viimistlusmaterjalid, välimiste avatäidete ja fassaadidetailide kujundus, haljastustavad, krundi tänavapoolsed piirded jms). Soodustada tuleb hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.2(2)Hoone laiendamisel tuleb korrastada hoone kõik fassaadid. Eelistada tuleb algse arhitektuurilise lahenduse taastamist. Uushoonete tänavaga külgnev sein tuleb kujundada fassaadina, kuhu on paigutatud aknad ja vähemalt üks sissepääs hoonesse.3(3)Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam või muud objektid ei tohi varjata ega segada vaadet miljööväärtuslikele hoonetele või nende detailidele. Reklaam paigaldatakse vastavalt Põlva Vallavolikogu 8. jaanuari 2014. a määrusele nr 2 "Välireklaami paigaldamise eeskiri".
(1) Hoonestuspõhimõtete muutmise otsustab detailplaneeringu algatamisel vallavolikogu.2(2)Planeeringu koosseisus:11) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned) ning näidatakse ehitiste asukohad ja võrdlusena muudetud kruntide piirid;22) esitatakse graafiliselt kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning antakse tingimused väärtusliku haljastuse säilimiseks;33) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus).
Miljööväärtuslikul hoonestusalal on väikeehitise, mille ehitise alune pindala on 20–60 m2, ehitusprojekti koostamine kohustuslik.
(1) Hoonete rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada miljööväärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja taastamine. Hoone soojapidavuse parandamisel tuleb tagada võimalikult hoone algsete proportsioonide säilimine.2(2)Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades konstruktsiooni, materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu.3(3)Miljööväärtuslike hoonete seinakatte, sokli või katuse remontimisel või vahetamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.4(4)Uute hoonete välisviimistluses tuleb kasutada naaberhoonetele sarnast viimistlusmaterjali, akende ja uste kujundus peab sobima piirnevate hoonete akende ja ustega, katusekatte materjalina tuleb kasutada tsingitud valtsplekki või katusekivi kui planeeringu või projekteerimistingimustega ei ole ette nähtud teisiti.5(5)Miljööväärtusega hoonestusaladel ning Põlva linna üldkeskuses on lisaks muudele tingimustele keelatud elektrikilpide, õhksoojuspumpade ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete avalikust ruumist vaadeldavatele fassaadidele ning nende ette. Juhtmed ja ühendused paigaldatakse seinakatte alla.
Miljööväärtusega hoonestusalal võib ehitise lammutada, kui seda pole võimalik ehitustehnilise ekspertiisi andmetel enam restaureerida. Huvitatud isikul on õigustellida ehitise ekspertiis.
Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid osakond.
Aadressiandmete süsteemi esitab andmeid osakond.
Delegeerida maakatastriseaduse § 18 lõigetes 2, 4, 5 ja 6, lennundusseaduse § 35 lõigetes 2 ja 3, veeseaduse § 30 lõikes 1 ja looduskaitseseaduse § 40 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse pädevusse antudküsimuste otsustamine vallavalitsusele.
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.
Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlus menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud määruse kohaselt ning enne käesoleva määruse jõustumist välja antud loale kehtib taotluse esitamise ajal kehtinud määrus.
Põlva Vallavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrus nr 14 „Põlva valla ehitusmääruse kehtestamine“ ja Põlva Linnavolikogu 11. veebruari 2009. a määrus nr 13 „Põlva linna ehitusmääruse kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.
(1) Määruse § 22 lõige 7 jõustub uue üldplaneeringu kehtestamisel.2(2)Määrus jõustub 2014. aasta 1. juulil.