Määrusega kehtestatakse väetisest proovide võtmise kord ja proovide analüüsi meetodid.
(1)Tahkest väetisest võetakse osaproove lamedapõhjalise vertikaalsete kõrgete servadega kühvliga, pika soonega või pesadega proovivõtmisoraga, mille mõõtmed peavad olema vastavuses väetise pakendi suurusega või puisteväetise kogusega ning väetiseosakeste suurusega.
(2)Vedelas olekus väetisest (edaspidi vedelväetis) võetakse osaproove toru, sondi, pudeli või muu sobiva vahendiga, mis ei muuda väetise koostist. Vedelväetised tuleb enne osaproovi võtmist võimaluse korral läbi segada.
(1)Osaproovid võetakse juhuvaliku abil kogu väetisepartii ulatuses ja need peavad olema ligikaudu võrdse suurusega.
(2)Puisteväetisest või üle 100-kilogrammise massiga vedelväetisest osaproovi võtmiseks jagatakse kogu väetisepartii võetavate osaproovide arvu järgi võrdseteks osadeks. Igast väetisepartii osast võetakse üks osaproov.
(3)Pakendatud tahkest väetisest või kuni 100-kilogrammise massiga vedelväetisest osaproovi võtmiseks valitakse väetisepartiist välja vajalik kogus pakendeid ja igast pakendist eraldatakse osa väetist osaprooviks.
(4)Väetisepartii kohta moodustatakse osaproovidest üks koondproov. Väetisest võetud osaproovi segamise tulemusena saadud koondproovis olevad tükid peenestatakse. Koondproovi vähendamisel kasutatakse mehaanilist jagajat või kvarteerimismeetodit.
(5)Kontrollproov moodustatakse kolme väetisest võetud osaproovi segamisel saadud koondproovist, mida vajaduse korral vähendatakse.
(6)Väetisepartii kohta valmistatakse vähemalt kolm kontrollproovi, millest üks saadetakse akrediteeritud laboratooriumisse, teine jääb Põllumajandus- ja Toiduametile ja kolmas käitlejale, kui viimane seda soovib.
(7)Väetisest võetavate osaproovide arv ning koond- ja kontrollproovide kogused on toodud määruse lisas.
Kontrollproov pakendatakse sobivasse õhukindlasse anumasse (edaspidi pakend) ning pitseeritakse ja märgistatakse selliselt, et pakendit ei oleks võimalik avada pitserit rikkumata. Kontrollproovi pakendil peab olema märgistus konkreetse väetisepartii identifitseerimiseks.
(1)Väetisepartii kohta tuleb analüüsida vähemalt üks kontrollproov.
(2)Kontrollproove analüüsitakse akrediteeritud laboratooriumis.
(3)Kontrollproov edastatakse akrediteeritud laboratooriumisse koos analüüsiks vajaliku teabega.
Analüüse tehakse rahvusvahelistele standarditele vastavate meetoditega.
Kuni 2016. aasta 1. juulini võib koondproovi vähendamisel kasutada § 3 lõikes 4 nimetatud mehaanilise jagaja või kvarteerimismeetodi asemel diagonaalide meetodit.