(1) Saue Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ametnike ja töötajate koolituse (edaspidi teenistujad) kord sätestab ühtsed alused, millest linnavalitsus lähtub ametnike ja töötajate koolitustegevuse puhul. (2) Koolituse eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine. (3) Koolitusele lubamise korra nõuded kehtivad ka hallatavate asutuste juhtide tööalase koolituse korraldamisele. (4) Käesolev määrus rakendub teenistusülesannetega seotud teabepäevadele ja konverentsidele.
(1) Koolitus käesoleva dokumendi tähenduses on täienduskoolitus, mis järgneb tasemeõppes omandatud või omandatavale haridusele ja on suunatud tööalaste teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute säilitamisele ja arendamisele. (2) Tasemekoolitusele lubatakse täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt kooli tõendi alusel ja tõendis märgitud sessiooni toimumise perioodiks. Huvikoolitusel osalemiseks antakse seaduse kohaselt palgata õppepuhkust 7 kp aastas. Taseme- ja huvikoolitus toimub õppija enese kulul. (3) Erandjuhul võib asutus hüvitada tasemekoolituse kulud osaliselt, kui koolitus on seotud teenistuskohal vajalike teadmistega. (4) Üldjuhul katseaja teenistujat koolitusele ei suunata, välja arvatud otseselt tööülesannete täitmisega seotud koolitus.
(1) Koolituskuludeks (sh koolituslähetuseks) planeeritakse linnavalitsuse eelarves vahendid, arvestades linnavalitsusele seatud eesmärke, tegevuse eripära ning teenistujate koolitusvajadusi. (2) Koolituseks vajalikud vahendid planeerib valdkonna juht ja määrab koolitusprioriteedid. Asutuses koolitustegevuse korraldamise täpsemad protseduurireeglid kehtestab linnapea. (3) Linnavalitsus hüvitab teenistuja koolituskulud üldjuhul täies ulatuses. (4) Asutus võib hüvitada kuni 50% võõrkeele täiendusõppe (v.a riigikeele õppe) kuludest tingimusel, et selle võõrkeele oskus on töökohustuste täitmiseks vajalik ning võõrkeele ja selle oskuse tase on nimetatud ametijuhendis, töölepingus või töökohale kehtestatud nõuetes.
(1) Koolitustegevus hõlmab järgmisi etappe: koolitusvajaduse analüüs, koolituse planeerimine ja korraldamine, koolitustegevuse hindamine ja koolitusarvestus. (2) Koolitusvajaduse analüüsi eesmärk on välja selgitada, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada. Koolitusvajadust analüüsitakse vahetu juhi ja teenistuja arenguvestluse käigus ning lähtuvalt teenistujate koolitusvajadustest aasta jooksul. (3) Linnavalitsuse arengusuundadest ja erinevate valdkondade kattuvate koolitusvajaduste tekkimisel viiakse linnapea nõusolekul läbi ühiskoolitusi. (4) Vahetu juht hindab teenistuja koolitustelt omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistujale tagasisidet koolituste tulemuslikkuse kohta arenguvestlusel. (5) Koolitusarvestuse eesmärk on saada teavet toimunud koolitustest. Koolituskulude arvestust peetakse raamatupidamise kaasabil.
(1) Ametniku ressursimahukale koolitusele saatmise otsustab ametniku taotluse ja valdkonna juhi nõusoleku alusel linnapea ning sellega peab olema arvestatud jooksva aasta eelarves. Ressursimahukale koolitusele saatmisel, osalemisel ning halduslepingu sõlmimisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 32. (2) Linnapea ja töötaja vahel sõlmitud lepingus võidakse kokku leppida, et asutus teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes teenistuja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks linnavalitsuses kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisel lähtutakse töölepingu seaduse §-st 34.
(1) Vähemalt 3 päeva enne koolituse tähtaja saabumist esitab teenistuja koolituse päevakava ja taotluse koolitusele lubamiseks vahetule juhile. Vahetu juhi ja linnapea poolt viseeritud koolituse päevakava ja taotluse alusel vormistab linnasekretär käskkirja teenistuja koolitusele lubamiseks, märkides käskkirjas teenistuja nime, koolitusürituse nimetuse, koolituse läbiviija, koolitusel viibimise aja. Vahetu juhi viseeritud koolituse päevakava on arve tasumise aluseks. (2) Kui koolitusel viibimine hõlmab ühe tööpäeva või osa tööpäevast, siis koolitustel viibimise kohta käskkirja ei vormistata, koolitusele lubamiseks annab nõusoleku vahetu juht. Hallatavate asutuste juhtidel on ühe ja osapäevaste koolituste puhul iseseisev otsustusõigus. (3) Koolitus, mis toimub väljaspool Harjumaad, vormistatakse teenistus –või töölähetusena (koolituslähetus), koolitusele lubamise taotluses märgib ametnik majutus-, transpordi jm kulude hüvitamise vajaduse. (4) Taseme- ja huvikoolitusele lubamine toimub käesoleva korra vormistamisnõudeid arvestades (v.a maksumus ja koolitusel osalemise muude kulude hüvitised). (5) Koolitusel saadud diplomi või tunnistuse ärakirja kohta tehakse märge personali arvestusregistrisse. (6) Käskkirja alusel koolitusel osalemine kajastatakse tööajatabelis. Tööalasel koolitusel osalemisel säilitatakse teenistuja palk.
Määrus jõustub 01.09.2014.