Rae Huvialakooli (edaspidi Huvikooli) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab Huvikooli ametliku täieliku nime ja asukoha, Huvikooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, Huvikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, Huvikooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, Huvikooli finantseerimise, ümberkorraldamise ja lõpetamise alused ning põhimääruse muutmise korra.
Huvikooli nimetus on Rae Huvialakool. Ametlik lühend RHK. Spordiosakond võib kanda nime Rae Spordikool, muusikaosakond võib kanda nime Rae Muusikakool, kunstiosakond nime Rae Kunstikool.
Huvikool asub Rae vallas. Huvikooli postiaadress on Laste tn 3, Jüri alevik, 75301 Harjumaa. Järveküla filiaali aadress on Reti tee 20, Peetri, 75312. Vaida filiaali aadress on Vana-Vaida tee 7, Vaida, 75302. Peetri filiaal tegutseb aadressil Pargi tee 6, Peetri alevik, 75312. Lagedi filiaal tegutseb aadressil Kooli tn 18b Lagedi, Rae vald 75303.
(1)Huvikool on Rae Vallavalitsuse (edaspidi Huvikooli pidaja) hallatav munitsipaalharidusasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Rae Vallavolikogu.
(2)Huvikool on huvikoolina tegutsev muusika-, kunsti-, üldkultuuri- ja spordikool.
(3)Huvikool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel.
(4)Huvikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist Rae Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ning teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
Huvikoolil on oma nimega pitsat ja sümboolika. Kooli sümboolikas võib kasutada oma kujundusega logo.
(1)Huvikooli õppe- ja asjaajamise keel on eesti keel.
(2)Asjaajamine Huvikoolis toimub lähtuvalt arhiiviseadusest, avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, digitaalallkirja seadusest, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetest alustest, antud valdkonda reguleerivatest standarditest ja muudest kehtivatest õigusaktidest.
(1)Huvialakooli järjepideva arengu tagamiseks ja põhieesmärgist tulenevate tegevuste planeerimiseks koostatakse arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt viieks aastaks.
(2)Arengukavas määratakse: 1) huvikooli visioon, missioon ning arengu põhisuunad; 2) huvikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded; 3) tegevuskava kolmeks aastaks; 4) arengukava uuendamise kord.
(3)Arengukava kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras.
(4)Arengukava avalikustatakse Huvikooli veebilehel.
Huvikooli tegevuse eesmärgid on: 1) muusika- ja kunstialase põhihariduse andmine ja õppurite ettevalmistamine professionaalseks õppeks; 2) eelduste loomine kultuurielu edendamiseks ja säilitamiseks muusika, teatri, tantsu ja folkloori valdkonnas, elustades, tutvustades ja väärtustades ajaloolisi traditsioone; õpetades võõrkeeli ja arendades muid üldkultuuri valdkonna oskusi ja teadmisi; 3) soodsa arengukeskkonna loomine lastele ja noortele käeliste tegevuste ja kujutava kunstiga seotud eelduste väljaarendamisel; 4) soodsa arengukeskkonna loomine lastele ja noortele kehakultuuri ja spordiga, sh saavutusspordiga tegelemiseks; 5) õppuri loovuse arendamine; tema arengu, iseseisvuse, omaalgatuse, initsiatiivi ja aktiivsuse toetamine; 6) vastavalt vajadusele ja võimalustele võib Huvikool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika-, kunsti-, üldkultuuri- ja spordiharidust.
(1)Huvikooli ülesanded on: 1) leida ja koondada õppima muusika-, kunsti-, üldkultuuri- ja spordialaselt võimekaid lapsi ja noori; 2) avastada ja kavakindlalt arendada laste ja noorte loomevõimeid; 3) luua tingimused vaba aja sisustamiseks muusika-, kunsti-, üldkultuuri- ja spordialase tegevusega erinevates õppevormides; 4) korraldada kontserte ja muid üritusi ning arendada näitus- ja võistlustegevust; 5) kindlustada õppurite huve ning eeldusi arvestav õppe- ja kasvatustöö; 6) luua Huvikooli töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 7) korraldada koostööd teiste huvikoolidega.
(2)Vastavalt vajadustele ja võimalustele võib Huvikool: 1) korraldada täiskasvanute muusika-, kunsti-, üldkultuuri- või spordialast koolitust; 2) läbi viia laagreid, töötube, seminare ja kursuseid; 3) laenutada muusikainstrumente ning osutada muid tasulisi teenuseid.
(1)Huvikoolis on muusikaosakond, kunstiosakond, üldkultuuriosakond ja spordiosakond.
(2)Õppetöö Huvikoolis toimub õppeastmete kaupa.
(3)Muusikaosakonnas on järgmised õppeastmed: 1) eelõpe 1-2 aastat (6-9-aastased); 2) algõpe 1.- 4. klass; 3) põhiõpe 5.-7. klass; 4) lisa-aasta(d); 5) vabaõpe; 6) üldõpe.
(4)Kunstiosakonnas on järgmised õppeastmed: 1) eelõpe (6-10-aastased õpilased, õppeaeg 1-3 aastat); 2) põhiõpe (10-16-aastased õpilased, õppeaeg 4-5 aastat); 3) lisa-aasta(d) 4) vabaõpe.
(5)Üldkultuuriosakonnas on järgmised õppeastmed: 1) algõpe 1-3 aastat; 2) põhiõpe 1-5 aastat.
(6)Spordiosakonnas on järgmised õppeastmed: 1) algettevalmistusaste (AE) 3-4 aastat; 2) õppe-treeningaste (ÕT) 4-5 aastat; 3) spordimeisterlikkuse aste (SM) 2-3 aastat; 4) vabaõpe.
(1)Muusikaosakonna eelõppe ülesandeks on laste loomevõimete avastamine, muusikataju arendamine, muusikaõpinguteks ettevalmistamine.
(2)Muusikaosakonna algõppes antakse õppuritele muusikaline algharidus, mis võimaldab neil õpinguid jätkata järgmises astmes.
(3)Muusikaosakonna põhiõppes toimub õppurite muusikaliste võimete ja loovuse mitmekülgne arendamine ning muusikalise põhihariduse omandamine, mis loob aluse lisa-aastate õppeks või edasiõppimiseks kõrgemas muusikaõppeasutuses.
(4)Muusika üldosakonna õppes toimub õppurite muusikaliste võimete ja loovuse aredamine ning muusikalise põhihariduse omandamine väiksemas mahus.
(5)Kunstiosakonna eelõppe ülesandeks on õpilaste kunstialane ettevalmistamine, võimete väljaselgitamine ja sobivus õpinguteks kunsti põhikooli astmes.
(6)Kunstiosakonna põhiõppe ülesandeks on loomevõimete kavakindel arendamine, tehniliste oskuste ja teoreetiliste ainete õpetamine, mis loob aluse edasiõppimiseks kõrgemas kunstiõppeasutuses.
(7)Lisa-aasta(d) võimaldatakse õppuritele, kellel on soov muusika ja kunsti alal edasi õppida või mõnel muul eesmärgil õpinguid jätkata.
(8)Vabaõppes toimub õppetöö individuaalse õppekava alusel, milles on lähtutud õppuri ootustest ja võimetest.
(9)Üldkultuuriosakonna algõppe ülesandeks on õpilaste teadmiste, oskuste avastamine ning arendamine ja kavakindel ettevalmistamine õppimiseks üldkultuuri põhiastmes.
(10)Üldkultuuriosakonna põhiõppe ülesandeks on õpilaste teadmiste, oskuste avastamine ja kavakindel arendamine ning ettevalmistus õpinguteks kõrgemas valdkonna koolis.
(11)Spordiosakonna algettevalmistuse astme ülesandeks on õppurite tervise tugevdamine; erinevate kehaliste võimete arendamine; spordiala tehnika põhialuste õppimine ja omandamine; sportlike iseloomuomaduste, suhtumiste ja hoiakute ning spordiga tegelemiseks püsiva huvi kujundamine ja arendamine.
(1)Huvikooli õppekorralduse aluseks on Huvikooli õppekava. Igal huvialal on huvihariduse standardile vastav ainekava.
(2)Õppetöö toimub õppuri alus-, põhi-, üld-, kesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(3)Õpe toimub tunniplaani alusel õpperühmades ja/või individuaalselt, kasutades seejuures erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetund, e-õpe, iseseisev töö, esinemised, kontserdid, konkursid, võistlused, näitused, laagrid jne.
(4)Õpe toimub Huvikooli direktori poolt kinnitatud õppekava kohaselt.
(5)Õppimine Huvikoolis on üldjuhul tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab Huvikooli pidaja.
(1)Õppe- ja ainekava kiidab heaks õppenõukogu ja kinnitab direktor.
(2)Õppekavaga sätestatakse: 1) õppe eesmärk ja kestus; 2) õppeainete loendid; 3) ainekavad.
(3)Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.
(1)Huviala õppekava muutmine või olemasoleva sulgemine toimub pärast huvikooli vastava huviala õppeperioodi lõppu. Huvialade õppekavades tehtud muudatused koos uuendatud õppekava terviktekstiga või teate olemasoleva õppekava sulgemise kohta esitab EHIS-le Huvikooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik.
(2)Ettepanekuid huvikooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võib teha Huvikooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, Huvikooli hoolekogu või õppenõukogu.
(3)Õppekava kinnitab Huvikooli direktor käskkirjaga, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu arvamuse.
(4)Huvikooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
(1)Huvikooli vastuvõtmise aluseks on lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) elektrooniline taotlus e-keskkonnas ARNO.
(2)Muusikaosakonda võetakse õppureid vastu järgmiselt: 1) Algõppe 1. klassi võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse Huvikooli õppekavas ning katsete hindamine Huvikooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õppuri Huvikooli vastuvõtmiseks teeb direktori käskkirjaga kinnitatud vastuvõtukomisjon. 2) Algõppe 2.-4. klassi ja põhiõppe 5.-7. klassi võetakse ka õppurid, kes mõnes teises muusikakoolis on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õppuri seaduslik esindaja lisaks taotlusele lisama vastava tunnistuse ja õppur läbima vastuvõtukatsed. Otsuse õppuri Huvikooli vastuvõtmiseks teeb direktori käskkirjaga kinnitatud vastuvõtukomisjon. 3) Lisapilli võetakse õppur õppima üldjuhul alates 3. klassist lapsevanema avalduse põhjal. Otsuse õppuri Huvikooli vastuvõtmiseks teeb direktori käskkirjaga kinnitatud vastuvõtukomisjon. 4) Eelõppesse võetakse vastu ilma katseteta vähemalt 6-aastaseks saanud lapsi.
(3)Kunsti- ja üldkultuuriosakonda võetakse õppureid vastu katseteta.
(4)Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on muusika- ja kunstikooli põhiõppe eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata. Otsuse õppuri jätkamiseks lisa-aastal teeb õppenõukogu.
(5)Vabaõppesse võetakse vastu õppuri avalduse alusel vabade kohtade olemasolul.
(6)Muusika üldosakonda suunatakse õppurid, kelle õpijõudlus on väiksem või muud põhjused ei võimalda põhiõppes õppimist. Otsuse õppuri jätkamiseks üldosakonnas teeb õppenõukogu. Õppenõukogu võib teha otsuse ka õppeperioodi keskel.
(7)Spordiosakonda võetakse õppureid vastu järgmiselt: 1) Algettevalmistuse astmesse võetakse õppur vastu lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) taotluse alusel katseteta. 2) Õppe-treeningastmesse võetakse vastu õppur, kes on eelnevalt spordikooli algettevalmistuse taseme läbinud ning soovib õpet jätkata. 3) Spordimeisterlikkuse astmesse võetakse vastu õppur, kes on läbinud õppe-treeningastme ning soovib õpet jätkata. 4) Õppe-treening- ja spordimeisterlikkuse astmesse võib Huvikool korraldada vastuvõtukatseid või võtta vastu ilma eelnevaid astmeid läbimata õppureid, kes omavad märkimisväärseid saavutusi oma spordialal.
(1)Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja huvikooli lõpetamisel.
(2)Direktor võib õppuri huvikoolist välja arvata enne huvikooli lõpetamist järgmistel juhtudel: 1) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu; 2) tervislikel põhjustel; 3) õppetasu võlgnevusel rohkem kui kaks
(2)kuud järjest; 4) Huvikooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramisel või rikkumisel; 5) muudel põhjustel.
(3)Õpilase Huvikooli nimekirjast väljaarvamise aluseks on: 1) lapsevanema elektrooniline taotlus Arnos käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 2 ja 5 puhul vähemalt üks kuu ette; 2) õppenõukogu otsus käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 3 puhul; 3) õppenõukogu otsus direktori/õppejuhi taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 puhul.
(1)Huvikooli alg- või põhiõppe lõpetamiseks peab õppur täitma kõik huvikooli õppekavale vastava kooliastme lõpetamiseks sätestatud nõuded.
(2)Huvikooli lõpetamist tõendab põhiõppe lõputunnistus, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
(1)Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab kalendriaasta 31. augustini.
(2)Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.
(1)Õppeperiood kestab muusika-, kunsti- ja üldkultuuriosakonnas üldjuhul 35 õppenädalat ja spordiosakonnas võib õppeperiood kesta kuni 40 nädalat.
(2)Õppeperioodi arvestusühikud on trimester ja õppetund.
(3)Õppeperiood jaguneb kolmeks trimestriks.
(4)Õppevaheajad Huvikoolis on üldhariduskoolidega samadel aegadel ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega või Rae vallavalitsuse korraldusega.
(5)Õppevaheajad jagunevad: 1) sügisvaheaeg; 2) jõuluvaheaeg; 3) talvevaheaeg; 4) kevadvaheaeg; 5) suvevaheaeg.
(6)Õppetunni pikkus on üldjuhul 45 minutit. Algõppes võib ühe 45-minutilise tunni jagada kahe päeva peale. Õpilase kahe järjestikuse õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit. Spordiosakonnas võib olla kaks treeningtundi järjest vaheajata.
(7)Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis.
(8)Rühmaõppetunniplaanid avaldatakse kooli kodulehel, individuaalõppetunni toimumise aja lepivad õpetaja ja lapsevanem omavahel kokku õppeperioodi algul.
(1)Õppurite hindamise korra kehtestab huvikooli õppenõukogu.
(2)Õppurite teadmisi ja oskusi tagasisidestatakse tundides, kontsertidel, arvestustel, eksamitel ja näitustel, võistlustel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavaga.
(3)Õppurite edasijõudmise üle peetakse arvestust elektroonilises päevikus Stuudium.
(4)Stuudiumiga liitumine on iga lapsevanema kohustus.
(5)Stuudiumis kajastatakse tagasiside ja hinnangud ja kokkuvõtvad hinded ja tunnistused.
(1)Huvikooli juhib direktor, kes vastutab Huvikooli tulemusliku toimimise, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2)Direktor peab Huvikooli ja enda tegevusest andma aru Huvikooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule.
(3)Direktor: 1) juhib Huvikooli õppenõukogu; 2) tagab Huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 3) sõlmib, muudab, peatab ja ütleb üles töölepingud koolitöötajatega; 4) kinnitab Huvikooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid; 5) kinnitab Huvikooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks; 6) esitab vähemalt üks kord aastas aruande Huvikooli tegevusest hoolekogule ja Huvikooli pidajale; 7) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise; 8) sõlmib koostöölepinguid spordiklubide ja sponsoritega; 9) esindab huvikooli ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusorganites ja -asutustes ning suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega v.a juhul, kui riigi või Rae valla õigusaktid sätestavad teisiti; 10) lahendab muid seadusega, Huvikooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.
(4)Huvikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja Huvikooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(5)Huvikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse vallavalitsuse poolt avalik konkurss ja töölepingu sõlmib, peatab, muudab või lõpetab Rae vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.
(6)Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.
(1)Õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2)Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
(3)Õppenõukogu tööd juhib Huvikooli direktor.
(4)Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
(5)Õppenõukogu töövorm on füüsiline või elektrooniline koosolek, mis toimub vähemalt üks kord poolaastas.
(6)Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist kutsega, kus on ära märgitud õppenõukogu päevakord. Erakorralisest õppenõukogu koosolekust informeeritakse õppenõukogu liikmeid kolm päeva ette.
(7)Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.
(8)Õppenõukogu päevakord kinnitatakse koosoleku alguses.
(9)Õppenõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega.
(10)Õppenõukogu koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse koos teiste Huvikooli dokumentidega vastavalt õppekasvatustöö alase dokumentatsiooni pidamise ja säilitamise korrale.
(1)Huvikoolis valitakse iga viienda õppeaasta algul Hoolekogu, kelle ülesanne on suunata Huvikooli tegevust ning teha ettepanekuid Huvikooli direktorile ja Huvikooli pidajale Huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(2)Hoolekogu koosseisu valivad lapsevanemad füüsilisel või elektroonilisel üldkoosolekul endi hulgast vähemalt 3 esindajat, õppenõukogu valib vähemalt 2 õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a Huvikooli direktor). Lisaks neile nimetab vallavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku ning soovitavalt kuuluvad hoolekokku õppurite ning Huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad.
(3)Hoolekogu koosseisu kinnitab Huvikooli direktori ettepanekul Rae Vallavalitsus.
(4)Töö korraldamiseks valib hoolekogu esimesel koosolekul oma liikmete hulgast esimehe ja asetäitja.
(5)Hoolekogu: 1) teeb vajadusel Huvikooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks Huvikooli tegevuse üle; 2) kuulab ära Huvikooli direktori aruande Huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi; 3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning annab sellele arvamuse; 4) arutab läbi ja annab arvamuse Huvikooli arengu- ja tegevuskavade kohta; 5) teeb ettepanekuid Huvikooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks; 6) teeb ettepanekuid Huvikooli põhimääruse täiendamiseks ja muutmiseks; 7) teeb ettepanekuid õppetasu kehtestamise, selle suuruse ja kasutamise kohta; 8) teeb ettepanekuid Huvikooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.
(6)Hoolekogu töövorm on koosolek, mis võib olla füüsiline või elektrooniline ning toimub hoolekogu esimehe või Huvikooli direktori ettepanekul. Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.
(7)Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel.
(8)Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 5. tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(9)Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa Huvikooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.
(1)Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad (direktor, õpetajad, treenerid, ringijuhid, kontsertmeistrid, õppejuhid, dirigendid) ja Huvikooli teenindav personal.
(2)Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhenditega, töölepingutega, töökorraldusreeglitega ja muude õigusaktidega.
(3)Pedagoogidele esitatavad kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise tingimused ja korra kehtestab Huvikooli pidaja.
Õppurite õigused ja kohustused on kirjeldatud Huvikooli kodukorras.
(1)Huvikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Rae Vallavolikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel.
(2)Huvikooli valduses olev vara on Rae valla omand.
(1)Huvikoolil on oma eelarve, mille kinnitab Huvikooli pidaja.
(2)Huvikooli eelarve tulud moodustuvad: 1) riigi- ja vallaeelarve eraldistest; 2) kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust; 3) sihtasutustelt laekunud summadest; 4) annetustest; 5) käesolevas põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest; 6) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt, eestkostjalt või täiskasvanud õppurilt võetavast õppetasust.
(3)Õppekulude osaliseks katmiseks on Huvikoolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul Huvikooli pidaja. Õppetasu suuruse muudatustest teavitatakse lapsevanemaid üks kuu ette.
(4)Huvikooli finantstegevust juhib koostöös Huvikooli hoolekoguga Huvikooli direktor.
Huvikooli direktoril on lapsevanema põhjendatud avalduse alusel ja õigusaktides sätestatud korras õigus otsustada õppuri õppetasust osaline või täielik vabastamine.
(1)Huvikooli raamatupidamist korraldab Rae Vallavalitsus.
(2)Huvikool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Rae Vallavolikogu ja Rae Vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1)Huvikool võib osaleda muusika-, kunsti- ja spordikoolide jne ühistegevuses.
(2)Huvikool võib osaleda õpilaskonkurssidel, kontsertidel, näitustel, festivalidel, laagrites, olümpiaadidel ja võistlustel.
(3)Huvikool võib olla Eesti Muusikakoolide Liidu liige, tasudes oma eelarvest liikmemaksu, kasutades selle kaudu ühistegevuse tulemusi soodustatud tingimustel ning osaledes liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelises muusikahariduse alases koostöös.
(4)Huvikool võib olla Eesti Huvikoolide Liidu või Eesti Kunstikoolide Liidu liige, tasudes oma eelarvest liikmemaksu, osaledes liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelise huvihariduse (tants, kunst, keeleõpe jne) alases koostöös.
(5)Huvikool võib olla spordiorganisatsiooni liige, tasudes oma eelarvest liikmemaksu, osaledes liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelise huvihariduse (sport, liikumine jne) alases koostöös.
(1)Riiklikku järelevalvet Huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2)Teenistuslikku järelevalvet Huvikooli ja Huvikooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Huvikooli pidaja.
(3)Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtajaks.
(1)Huvikooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Huvikooli pidaja.
(2)Huvikooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb Huvikooli ühinemises või jagunemises.
(3)Huvikooli tegevus lõpetatakse: 1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2) kui Huvikooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida; 3) kui Huvikooli järele puudub vajadus; 4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
(4)Huvikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.
(5)Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õppuritele, lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.
(1)Huvikooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Huvikooli pidaja.
(2)Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja Huvikooli direktor. Põhimääruse muudatus- ja täiendusettepanekuid võivad teha Huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu.
(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud].
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.
(12)Õppe-treeningastme ülesandeks on valitud spordiala süvendatud õppimine.
(13)Spordimeisterlikkuse astme ülesandeks on spordiala nõuetele vastavate kehaliste võimete rõhutatum arendamine üheskoos spordiala tehnilise, taktikalise ja psühholoogilise ettevalmistusega, eesmärgiga jõuda omaealiste paremikku vabariigis.
(14)Spordiosakonna allüksused on osakonnad ja treeninggrupid. 1) Õppetöö osakondades, mis on moodustatud spordialade kaupa ja kuhu kuuluvad vastava spordiala treenerid ja õppurid, toimub treeninggruppides. 2) Treeninggrupid on moodustatud vastavalt õppekavaga määratud õppurite arvule, õppurite vanusele ja sportlikule tasemele.