Kuressaare linna (edaspidi: linn) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse eelkõige: 1) linna sümbolid ja nende kasutamise kord ning linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord; 2) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord; 3) linnavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 4) linnavalitsuse moodustamise kord; 5) linnapea valimise kord; 6) linnavalitsuse pädevus; 7) linnavalitsuse hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord; 8) linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 9) linna esindamise kord.
(1) Linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Linn kohaliku omavalitsuse üksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning teistest linna õigusaktidest ja lepingutest. (3) Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik.
Linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu (edaspidi: volikogu) – linna esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt seaduse alusel, ja 2) linnavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
(1) Linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Linnapea kasutab pidulikel juhtudel oma ametiülesannete täitmisel ametiraha ja -saua vastavalt käesoleva põhimääruse § 6 sätetele. (3) Linna sümboolika muutmise või täiendamise otsustab volikogu.
(1) Kuressaare sai linnaõigused 1563. aastal. Sellel puhul kinkis Taani kuninga Frederiku vend hertsog Magnus linnale esimese vapi, mis pole säilinud. Kingitud vapiks oli Saare–Lääne Piiskopkonna vapp. Kuna piiskopkond oli pühendatud apostel Johannesele, siis on vapil apostel Johannese sümbol kotkas. Linna uue vapi on joonistanud Endla Tuutma linna esimese suure pitsati, mis asub Saaremaa Muuseumis, jäljendi alusel, kotka joonise eeskujuks on kotkas piiskopilinnuses asuva piiskopi eluruumi kaminalt. (2) Linna vapil on sinisel kilbil kahe torniga hõbedane loss, mille parempoolsel tornil on tuulelipuga kuldne teravatipuline kiiver. Lossi väravas langevõre all seisab vasakule vaatav nimbusega hõbedane kotkas, kes hoiab küünte vahel linti tähtedega I.P.E.V. (esitähed Johannese evangeeliumi esimesest lausest: „In principio erat verbum“ – „Alguses oli sõna“). Vapipildi kujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Linna lipul on sinine lipuväli, millel kaks valget pakku ja südapunktis linna vapipilt. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalmõõdud 1050 × 1650 mm. Lipu värvid on Pantone sinine 285 C, valge White, kollane 108 C, must Black C. Lipu kujutis on toodud põhimääruse lisas 2. (4) Vapi ja lipu täpsed joonised säilitatakse linnakantseleis.
(1) Kuressaare linnapea ametiraha ja ametisau on Kuressaare linnapea ametitunnused. Linnapea ametiraha ja ametisaua kasutamise ainuõigus on Kuressaare linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Ametiraha kannab linnapea pidulikel sündmustel ja linna esindades. Linnapea kasutab ametisaua koos ametirahaga eriti pidulikel sündmustel ja linna esindades. (2) Linnapea ametiraha põhitunnuseks on linna vapp. Ametiraha on hõbedast, 70 mm läbimõõduga medaljon, mida kantakse kaelas 13 hõbeplaadist ketiga. Ametiraha medaljoni esiküljel on linna vapi kujutisega vaskne ring, mida ümbritseb hõbedane ring. Hõbedasele ringile on kirjutatud tekst „KURESSAARE LINNAPEA“ ja aastaarv „1990“, mil taastati linna kohaliku omavalitsuse üksuse õigused. Ametiraha medaljoni tagaküljel on kujutatud Saare–Lääne Piiskopkonna sümbolid: kotkas ja tähed „I.P.E.V.“. Tagakülje hõbering on tähekujuline. Ametiraha keti 13 plaadist üks ühendab ketti ja ametiraha medaljoni ning sellele on kinnitatud vääristatud kivi. Ametiraha keti 12 plaati kannavad linnapeade nimesid ja ametis oleku aega alates 1990. aastast. Hõbeplaadid on omavahel ühendatud hõbekettidega. Ametiraha foto on toodud põhimääruse lisas 3. (3) Linnapea ametisau on puidust 160 cm pikkune kuuetahuline kepp, mille ülaosas on nikerdustega nupp. Kepile on kinnitatud hõbeplaadid linnapeade nimedega ja ametisoleku aegadega. Ametisaua foto on toodud põhimääruse lisas 4. (4) Ametist lahkuv linnapea annab oma ametitunnused üle volikogu esimehele. Kohe pärast linnavalitsuse koosseisu ametissekinnitamist ja uue linnapea volituste jõustumist annab volikogu esimees linnapea ametitunnused üle uuele linnapeale. (5) Pärast ametitunnuste üleandmist graveeritakse linnapea ametitunnustele uue linnapea nimi.
(1) Linna vappi on lubatud kasutada: 1) volikogu, linnavalitsuse, linnakantselei pitsatitel, ümbrikel ja dokumendiplankidel; 2) linna autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel; 3) linna raekoja ja linnavalitsuse hoonel, nende hoonete siltidel ning linna piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib linna vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3) Linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (4) Lipp heisatakse: 1) alaliselt linna raekoja hoonel ja linnavalitsuse hoone ees; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel või maa-aladel. Teistele kinnistuomanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas vastavasse hoidjasse lipuvardaga või lipumasti. (7) Kui lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (8) Lipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. (9) Linna visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavalitsus.
(1) Linn avaldab tunnustust aukodanikuks nimetamise, teenetemärgi omistamise ja au- või tänukirja andmisega. Linnavalitsusel on õigus rakendada ka muid tunnustamise vorme. (2) Linna aukodaniku nimetuse võib anda füüsilisele isikule linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. Linna aukodaniku statuudi kinnitab volikogu. (3) Linna teenetemärk antakse austusavaldusena linnale silmapaistvaid teeneid osutanud füüsilisele isikule. Teenetemärgi statuudi kinnitab volikogu. Teenetemärgi foto on toodud põhimääruse lisas 5. (4) Linna aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud linna korraldatud konkursil või muudel juhtudel vastavalt linnavalitsuse korraldusele. (5) Linna tänukiri antakse isikule vastavalt linnavalitsuse korraldusele.
(1) Volikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse linna kodulehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (4) Volikogu ja linnavalitsuse määrus avalikustatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. (5) Volikogu otsus ja linnavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses või korralduses märgitud ajal.
(1) Volikogul on õigus otsustada linnaelanike küsitluse läbiviimine linnaelu olulistes küsimustes. (2) Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (2) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (3) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada volikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates; 6) esineda volikogu istungil toetus-, eriarvamus- ja protestiavaldusega ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 8) kasutada linna ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada selle korraldamiseks tehnilist abi linnakantseleist; 9) jääda hääletamisel eriarvamusele, mis kantakse protokolli. (4) Volikogul on õigus maksta volikogu liikmele esitatud dokumentide alusel tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.
(1) Volikogu töötab täiskoguna. (2) Volikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (3) Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse linnaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks, õigusaktide algatamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning volikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab linnakantselei.
(1) Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord on reguleeritud põhimääruse §-s 16. (2) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama linna ja volikogu vastavalt seadusele ja põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele; 3) on õigustatud nõudma linnavalitsuselt ja hallatavatelt asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist, tehes vastava ettepaneku revisjonikomisjonile; 6) annab välja käskkirju volikogu töö korraldamiseks; 7) pikendab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra eelnõu; 9) korraldab fraktsioonide koostööd; 10) võib osaleda linnavalitsuse istungitel ja nõupidamistel; 11) täidab muid seaduse alusel ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (3) Juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees. Kui ka temal ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, on volikogu esimehe asendajaks vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõppevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras vähemalt kümme korda aastas. (2) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu teisel või neljandal neljapäeval vastavalt volikogu istungite ajakavale. Juulis või augustis volikogu istungit ei toimu. (3) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb ajalehes, milles volikogu avaldab oma ametlikke teateid, avaldatavas kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Päevakorra eelnõu koos eelnõude ja muude materjalidega on linnakantseleis kättesaadav neli päeva enne volikogu istungi algust. (5) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu erakorralise istungi linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu kutsutakse kokku kuue päeva jooksul arvates kehtestatud nõuetele vastava ettepaneku saabumisest volikogu esimehele. Üldist 15-päevast eelnõude esitamise tähtaega siin ei rakendata.
(1) Käesolev kord reguleerib volikogu esimehe, aseesimehe ja linnapea valimiseks läbiviidava hääletamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korda volikogus. Käesolevast korrast juhindutakse volikogu revisjonikomisjoni moodustamisel, alatiste komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning teiste isikuvalimiste läbiviimisel volikogus. (2) Isikuvalimistel võib kandidaadi üles seada volikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekirja sulgemine otsustatakse avaliku hääletamise teel. (3) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaadid tutvustavad alfabeetilises järjekorras ennast ja oma seisukohti volikogule kuni 15-minutilises sõnavõtus. Kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele ja osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (4) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidatuuride läbiarutamist moodustatakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (5) Volikogu liikmetele tutvustatakse hääletamise korda. Seejärel kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletamisprotseduuride läbiviimiseks. (6) Häältelugemiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamisele asumisel annab hääletamist korraldava komisjoni liige igale volikogu liikmele hääletussedeli, mille vastuvõtmise kohta hääletaja annab allkirja hääletamisest osavõtjate registreerimislehele. (7) Hääletussedeli täitmine toimub selleks eraldatud ruumis. Pärast sedeli täitmist voldib hääletaja sedeli pooleks, laseb häältelugemiskomisjoni liikmel märgistada selle pitsatiga ning laseb sedeli isiklikult valimiskasti. (8) Pärast hääletamisvooru lõppemist avab häältelugemiskomisjon hääletamiskasti ja teeb avalikul häältelugemisel kindlaks valimistulemused. Valimistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, mille allkirjastavad kõik komisjoni liikmed. Komisjoniliikmete eriarvamused valimistoimingute kohta tuleb kanda protokolli. (9) Volikogu liikmete märkused, ettepanekud ja muud arvamuseavaldused arutatakse läbi ja lahendatakse koheselt volikogu istungil. Protesti või ettepaneku rahuldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. (10) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos. (12) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (13) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (14) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel lähtutakse täiendavalt lõigete 15–18 sätetest. (15) Volikogu esimehe valimised volikogus pärast uue koosseisu valimisi viib läbi Kuressaare linna valimiskomisjon ning kinnitab tulemused oma otsusega. (16) Kui volikogu esimehe kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (17) Volikogu aseesimehe valimine toimub samas korras volikogu esimehe valimisega. Valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon. (18) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras.
(1) Volikogu eestseisus on volikogu esimehele nõu andev organ, mille kutsub kokku ja mille tööd juhib volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja ning sinna kutsutud isikud. Eestseisuse koosolekust võivad osa võtta linnavalitsuse liikmed. Eestseisuse koosolekust saab erandkorras osa võtta ka kirjalikult, järgides § 18 lõike 6 sätteid. (4) Eestseisus vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud, mida ei ole arutanud volikogu komisjon. Eestseisus vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra eelnõu ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollidega saab tutvuda linnakantseleis. (6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone, määrates nende tegevusvaldkonna, koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. Oma ülesannete paremaks täitmiseks koostab komisjon tööplaani poolaasta või aasta kaupa. (2) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid; 3) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja isikute avalduste kohta; 4) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist; 5) teeb ettepanekuid linnaeelarve, eelarvestrateegia, arengukava ja põhimääruse eelnõude kohta. (3) Volikogu alatise komisjoni esimees ja aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu liikmete hulgast §-s 16 ettenähtud korras. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolt. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjoni liikmel on igal ajal õigus isikliku avalduse alusel komisjonist tagasi astuda. (4) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees. Eelnõude, kirjade, avalduste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ja esitab selle kirjalikult linnakantseleile. Seisukoha võib esitada ka komisjoni koosoleku protokollina. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kolm kalendripäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuste eelnõud. (6) Komisjoni koosolekust saab erandkorras osa võtta ka kirjalikult. Kirjaliku osavõtu puhul peab komisjoni liige saatma hiljemalt komisjoni koosoleku alguseks komisjoni esimehele paberkandjal või digitaalselt oma kirjaliku ja allkirjastatud seisukoha kõigi komisjoni päevakorras olevate punktide kohta. Seisukoht peab selgelt väljendama liikme arvamust, sealhulgas seda, kas liige eelnõu või otsust toetab või ei toeta. Komisjoni esimees arvestab seda hääletusel, andes kõigile teada kirjalikult osalenud liikme poolt- või vastuhääle. Kui komisjon teeb eelnõu või otsuse kohta parandusi, mis selle sisu muudavad, siis muudetud versiooni hääletusel komisjoni liikme arvamust ei arvestata. Koosoleku juhataja fikseerib ja kinnitab allkirjaga osavõtulehel komisjoni liikme kirjaliku osavõtu. Komisjoniliikme kirjaliku osavõtu dokument lisatakse komisjoni koosoleku protokollile. (7) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt ½ komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise koosolekul otsustab koosoleku juhataja. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. (9) Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ja sellele kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolliga on võimalik tutvuda volikogu tööruumides ja linna kodulehel. Komisjoni liikme poolt komisjoni koosolekutel esitatud olulisemad küsimused ja eriarvamused kantakse tema soovil protokolli. Eriarvamused tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnakantseleile ettepanekuid eksperthinnangu tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja nende kaudu linnavalitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnakantseleiga. (11) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. (12) Komisjoni tegevuse võib lõpetada volikogu otsusega.
(1) Volikogu komisjoni asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees. Komisjoni töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnakantselei. (2) Komisjoni koosolekute ja asjaajamise materjale hoitakse kuni maakonna arhiivi üleandmiseni volikogu tööruumides. (3) Komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosoleku päevakorra eelnõu; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) kirjutab alla koosoleku protokollidele; 8) esitab volikogu istungil komisjoni seisukohad komisjonile läbivaatamiseks suunatud küsimustes; 9) peab komisjoni nimel kirjavahetust. (4) Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks volikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse linna kodulehel. (5) Õigusaktide eelnõude menetlemisel ja komisjoni muude ülesannete täitmisel nõustab komisjoni ja tema liikmeid linnasekretär või tema poolt määratud isik. (6) Komisjoni kirjad vormistatakse linnavolikogu plangile, mille päisesse on lisatud komisjoni nimi.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõike 2¹ alusel kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik. (3) Revisjonikomisjon kontrollib õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning tulude ja kulude vastavust linna eelarvele; 3) linnavalitsuse ja selle hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimiste läbiviimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest ning linna põhimäärusest. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga linnakantselei ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige. (3) Töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja volikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine. (4) Kontrollimine toimub kirjaliku kontrollimisülesande alusel, millele kirjutab alla volikogu esimees. Ülesandes märgitakse kontrollitav asutus, kontrolli ülesanne, kontrolli plaaniline algus ja lõpp, teostaja, vajadusel märked ka ülesande muutmise või tähtaja pikendamise kohta. (5) Revisjonikomisjon vormistab kontrollimise tulemused aktiga. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (6) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (7) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos revisjoniaktiga volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Volikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (8) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega või takistada kontrollitava asutuse tööd. (9) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel volikogu.
(1) Vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada volikogu fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Volikogu fraktsiooni registreerimise otsuse teeb volikogu. (3) Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu vastava otsuse tegemisest. (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5) esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 6) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra eelnõu kohta.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) linnapeal ja linnavalitsusel; 5) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 sätestatud alustel ja korras; 6) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
(1) Volikogus menetletava õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga valmistab üldjuhul ette linnavalitsus, volikogu komisjon või volikogu liige. Eelnõu, mida ei ole esitanud linnavalitsus, tuleb viivitamatult saata läbivaatamiseks ning seisukoha andmiseks linnavalitsusele, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutav eelnõu. (2) Volikogu liikme või komisjoni poolt päevakorda esitatud eelnõu valmistab ja kannab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige või volikogu vastava komisjoni esimees. (3) Volikogu õigusakti eelnõu peab olema enne päevakorra eelnõusse kandmist eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis või eestseisuses. Volikogu otsusel võib menetleda päevakorras esitatud eelnõu, mille kohta puudub komisjoni või eestseisuse arvamus. (4) Kõik volikogu õigusaktide eelnõud, alternatiivsed eelnõud ja parandusettepanekud esitatakse volikogu esimehele ja linnakantseleile. (5) Nõuetekohaselt vormistatud õigusakti eelnõu peab olema esitatud volikogu esimehele hiljemalt 15 kalendripäeva enne istungi algust. Eelnõu või seletuskiri peab sisaldama järgmist: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja tühistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja nimi, esitamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri ning nimekiri isikutest, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu või sellele lisatud materjalid on puudulikud, tagastatakse need motiveeritud saatekirjaga eelnõu esitajale täienduste tegemiseks volikogu esimehe määratud tähtpäevaks. (8) Volikogu menetlusse esitatud korrektse eelnõu suunab volikogu esimees läbivaatamiseks volikogu komisjonile ning kui eelnõu esitaja ei ole linnavalitsus, linnavalitsusele, kes esitab oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem, kui viis päeva enne istungi algust. Kirjaliku seisukoha eelnõu kohta võib esitada ka komisjoni koosoleku protokollina. (9) Eelnõu võib vajadusel koos selle juurde kuuluvate materjalidega esitada eksperthinnangu saamiseks asjatundjale. Asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtpäevaks kirjalikult. Volikogu võib kasutada asjatundja või komisjoni abi eelnõude läbivaatamiseks ka istungi ajal või selle vaheajal. (10) Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab laekunud ettepanekute põhjal volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu istungi päevakorra eelnõu võib volikogu esimehe ettepanekul läbi arutada volikogu eestseisuses. (11) Alternatiivse eelnõu võib volikogu liige või valitsus esitada enne istungi päevakorra kinnitamist. (12) Volikogule esitatud õigusaktide eelnõud, mis on volikogu esimehe poolt päevakorra eelnõusse kantud, ja volikogu esimehele laekunud alternatiivsed eelnõud, kirjalikud küsimused, volikogu liikmete ja linnavalitsuse parandusettepanekud, mis ei kajastu komisjonide protokollides, avaldatakse hiljemalt ühe tööpäeva jooksul linna veebilehel volikogu päevakordade ja eelnõude rubriigis. (13) Päevakord kinnitatakse hääletamisega volikogu istungi alguses.
(1) Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Mõlema puudumisel juhib istungit vanim kohalolev volikogu liige. (2) Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile; 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) päevakorra eelnõu muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. (3) Volikogu istungid algavad reeglina kell 15:00. Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui 1,5 tunni töötamise järel. Istungi töö lõpetatakse hiljemalt kell 20:00. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. (4) Päevakorraküsimuste arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, küsimused ettekandjale, kaasettekanded, küsimused kaasettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. (5) Väljaspool järjekorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 1) proteste protseduurireeglite kohta; 2) teadete edasiandmist; 3) töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 4) ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. (6) Ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks – kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks – kuni 5 minutit; 3) kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 minutit; 4) sõnavõtuks – kuni 5 minutit; 5) märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 3 minutit; 6) arupärimise esitamiseks – kuni 5 minutit; 7) arupärimisele vastamiseks – kuni 7 minutit; 8) küsimustele vastamiseks – kuni 7 minutit. (7) Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata, kui need on laekunud vähemalt kolm päeva enne volikogu istungi algust. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. (8) Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. (9) Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande või sõnavõtu täpsustamiseks ning eelnõust ja päevakorrapunktist arusaamiseks. (10) Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. (11) Repliik on esitaja märkus, s.t millelegi tähelepanu juhtimine, õiendus, s.t istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jne parandamine, või ettepanek kas arutamise korra või eelnõu kohta. (12) Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (13) Kui istungil tuleb ette kuulajate või volikogu liikmete korrarikkumisi või istungi segamist, nõuab istungi juhataja kuulajate või volikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel selle päevakorrapunkti arutamise lõpuni. (14) Volikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega, võivad esitada volikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt viivitamatult või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist.
(1) Volikogu istungi juhataja: 1) jälgib istungi päeva- ja kodukorrast kinnipidamist; 2) vastutab töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 3) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, vajadusel teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 4) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt, ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 5) märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 6) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 7) kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. (2) Volikogu istungi juhataja ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult.
(1) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või mitmel lugemisel. Määruse või otsuse eelnõu algataja nõusolekul võib komisjon esitada eelnõu volikogule arutamiseks või esimesele lugemisele muudetud kujul. (2) Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon või ⅓C0#3F volikogu liikmete arvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu teisele või kolmandale lugemisele panemine hääletamisega. Linnaeelarve eelnõu menetletakse kolmel lugemisel. (3) Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 1) eelarve muutmine; 2) kohalike maksude kehtestamine; 3) linna põhimääruse kinnitamine ja sellesse sisuliste muudatuste tegemine; 4) muud seadusest tulenevad küsimused. (4) Vaheaeg eelnõu iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 7 päeva. (5) Volikogu liikmed, fraktsioonid, komisjonid ja linnavalitsus võivad esitada volikogule arutamisel oleva eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid, mis suunatakse kahe lugemise vahel volikogu esimehe poolt määratud vastavale volikogu alalisele komisjonile või eestseisusele. (6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kavandatud tulude või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud allikad. (7) Komisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 1) arvestada täielikult; 2) arvestada osaliselt; 3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 4) jätta arvestamata. (8) Muudatusettepanekud vormistab komisjon või tema ettepanekul linnavalitsus loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, komisjoni ja eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta. (9) Kui komisjon arvestab volikogu liikme muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu volikogu liikme muudatusettepaneku järele ka ettepaneku komisjoni redaktsiooni. Kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst eelnõust välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus esitatud. (10) Muudatust, mis on eelnõusse viidud hääletamise tulemusena volikogus, ei või komisjon täielikult, osaliselt ega sisuliselt muuta. Volikogu poolt eelnõusse hääletatud muudatust võib muuta ainult volikogus hääletamise teel. (11) Komisjon või tema ettepanekul linnavalitsus valmistab ette arutatava eelnõu uue teksti, millesse on viidud sisse muudatused, lähtudes komisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest. (12) Oma otsuse lõplikuks sõnastamiseks võib volikogu moodustada redaktsioonikomisjoni, mis vaatab läbi ja formuleerib asja arutamise käigustehtud ettepanekud. Redaktsioonikomisjon võib oma tööks nõuda volikogu istungil kuni 20-minutilist vaheaega. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti kohta arutelu ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni formuleeringud kuuluvad hääletamisele. (13) Istungi juhataja lõpetab arutelu antud päevakorrapunktis, kui sõnasoovijaid enam ei ole või volikogu sellekohase otsuse põhjal. (14) Volikogu võib küsimuse arutelu katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. (15) Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamiseta. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. (16) Kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist. (17) Kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, määrab volikogu arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtpäeva, mis võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski kohalolev volikogu liige seda ei vaidlusta. (18) Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst oluliselt muutunud, avab istungi juhataja uue arutelu.
(1) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata „jah“ või „ei“. (2) Enne küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni kümme minutit vaheaega. (3) Linnavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadusega ette nähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. (4) Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolthääli on rohkem kui vastuhääli. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et rohkem kui pooled volikogu liikmed hääletavad poolt. (5) Muudatusettepanekud paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. (6) Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid. Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu tervikuna. (7) Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. (8) Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohal viibivad volikogu liikmed. (9) Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab ⅓C0#3F kohal viibivatest volikogu liikmetest. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. (10) Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse vastavalt käesoleva põhimääruse §-s 16 ettenähtud korrale. (11) Istungi juhataja teeb teatavaks istungil volikogu poolt vastuvõetud otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (12) Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu „Määrus/otsus on vastu võetud“.
(1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. Protokollimise tagab linnakantselei. Protokoll ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Kui volikogu istungist tehakse helisalvestus, siis säilitatakse seda vähemalt kuus kuud. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ning vastu võetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Protokollijal ja linnasekretäril on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. (4) Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. (5) Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata ja märkega protokollile allakirjutamata jäämise põhjuste kohta.
(1) Enne istungi lõpetamist informeerib istungi juhataja volikogu istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kirjadest. (2) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „Istung on lõppenud“ ja kinnitab seda haamrilöögiga.
(1) Volikogu kinnitab linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (2) Volikogu valib linnapea ja kinnitab linnapea ettepanekul linnavalitsuse liikmed. (3) Linnapea ja linnavalitsuse liikmete ametipalga ning neile rakendatavad muud tasud ja soodustused otsustab volikogu. (4) Linnapea võib minna ja saata linnavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Linnapea on linnavalitsuse juht. Ta esindab linna ja linnavalitsust suhetes riiklike ja muude asutuste, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii linnas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadustele ning põhimäärusele ning juhib linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tööd. (2) Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) annab linnavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju; 3) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 4) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 6) nimetab kooskõlastatult linnavalitsusega ametisse linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 7) nimetab ametisse ning vabastab linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ning linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 8) annab linnavalitsuse nimel volitusi; 9) kinnitab linnavalitsuse töökorra reeglistiku; 10) esindab linna pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja linna osalusega äri- või mittetulundusühingus ning sihtasutuses ilma erivolituseta; 11) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks. Linnapea ja volikogu kinnitatud asendaja üheaegsel puudumisel asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud linnavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. (4) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, linnapea tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel ametist vabastamisel, talle umbusalduse avaldamisel või tema surma korral valib volikogu uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (5) Linnapea ametitunnused on linnapea ametiraha ja ametisau. Ametiraha ja ametisaua kasutamine toimub põhimääruse §-s 6 sätestatud korras.
(1) Volikogu valib linnapeaks teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Volikogus linnapeakandidaadi ülesseadmisel ja linnapea valimisel rakendatakse põhimääruse § 16 sätteid. (4) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
(1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt nelja nädala jooksul tema linnapeaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad seaduse alusel linnapea ja volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmed. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea hiljemalt nelja nädala jooksul volikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Linnapea esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana. Linnavalitsuse koosseisu hilisemal muutmisel nimekirja nõuet ei rakendata. Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (6) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse koosseisu esitamiseks volikogule. (7) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(1) Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsuse kinnitab volikogu linnapea volituste ajaks. (3) Uue linnapea valimise korral kehtivad linnavalitsuse volitused kuni uue linnavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Linnapea võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (4) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (5) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi, sealhulgas peab istungeid, ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse volituste jõustumiseni. (6) Kui linnavalitsusele avaldatakse umbusaldust, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue linnapea valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. (7) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 37 lõikes 5 nimetatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesolevas põhimääruses valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ettenähtud korras või muudetakse valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (8) Kui valitsuse liikmele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud põhimääruse § 37 lõikes 5 nimetatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. (9) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse volikogu otsusel hüvitust seaduses sätestatud korras.
Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse või kinnitatakse uus isik linnapea esildisel volikogu poolt käesoleva põhimääruse §-s 16 sätestatud korras.
(1) Linnavalitsuse töökord määratakse: 1) käesoleva põhimääruse §-des 38 - 43 sätestatud korraga; 2) linnavalitsuse töökorralduse reeglistikuga, mille kinnitab linnapea; 3) struktuuriüksuste põhimäärustega, mis kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega; 4) ametijuhenditega, mis töötatakse välja lähtuvalt juhtimisstruktuurist ja alluvusvahekorrast. (2) Linnavalitsus täidab oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete struktuuriüksustele õigusakti alusel delegeerimisega, linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja äriühingutele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sealhulgas omavalitsusliidule, ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab linnavalitsus volikogu ees. (3) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Linnavalitsus võib istungil otsustatavate asjade arutamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning informatsiooni vahetamiseks pidada lõikes 5 nimetatud kvooruminõuet järgimata korralisi töönõupidamisi, kus õigusakte vastu ei võeta ja mida üldreeglina ei protokollita. Nõupidamisele materjalide esitamise sisu ja vormi üle otsustab küsimuse tõstatanud linnavalitsuse liige või linnasekretär. (5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär. (6) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele.
(1) Linnavalitsuse istungile esitatavad eelnõud valmistab ette linnavalitsuse vastav osakond. Osakondade pädevusse mittekuuluvate päevakorrapunktide eelnõu valmistab ette linnakantselei. (2) Eelnõu esitaja kooskõlastab enne eelnõu istungi päevakorda esitamist selle linnavalitsuse liikmega ja osakonnajuhatajaga, kelle pädevust esitatav eelnõu puudutab. Töönõupidamistel käsitletud õigusakti eelnõu loetakse nõuetekohaselt kooskõlastatuks ning selle võib esitada istungile otsustamiseks. (3) Linnavalitsuse või volikogu õigusakti eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
(1) Linnavalitsuse istungi päevakorra eelnõu koostab nõuetekohaselt ettevalmistatud materjalide põhjal linnakantselei. (2) Linnavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamiseks vastuvõetava õigusakti eelnõu; 2) muu linnavalitsuse pädevusse kuuluv otsustamist või seisukoha kujundamist vajav küsimus, millega ei kaasne linnavalitsuse õigusakti kehtestamist; 3) volikogu menetlusse esitatav linnavalitsuse algatatud volikogu õigusakti eelnõu; 4) valitsusele läbivaatamiseks suunatud volikogu õigusakti eelnõu, mida ei algatanud linnavalitsus. (3) Päevakorrapunktide istungile esitamisel edastatakse nõuetekohaselt kooskõlastatud õigusakti eelnõu või muu kirjalik materjal linnakantseleile hiljemalt istungile eelneval tööpäeval kell 14:00.
(1) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul teda asendav abilinnapea. (2) Linnavalitsuse istungist võtavad peale linnavalitsuse liikmete ja linnasekretäri või teda asendava isiku osa oma tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste arutamisel kutsutud ametnikud ning vajadusel õigusnõunik, rahandusnõunik, linnapea abi istungi tehnilise teenindajana ja linnavalitsuse pressiesindaja. Istungile kutsutavatele isikutele õigeaegse teatamise tagab kantselei. (3) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi päevakorra eelnõu ning vajadusel tehakse selles muudatusi. Valitsuse liige võib teha ettepaneku istungi päevakorrast päevakorrapunkte välja arvata või kiireloomulisel juhul päevakorda lisada. Pärast läbirääkimisi kinnitatakse päevakord valitsuse liikmete häälteenamusega. Vajadusel võib istungi päevakorda täiendada istungi ajal. (4) Iga päevakorrapunkti läbiarutamisel kuulatakse ära ettekandja. Sellele järgnevad küsimused ning linnavalitsuse liikmete ja linnasekretäri, vajadusel aga ka teiste istungile kutsutute arvamuste ja ettepanekute ärakuulamine. (5) Linnavalitsuse otsused langetatakse istungil osalevate linnavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on üldjuhul avalik, kui ei otsustata teisiti. Kui ükski linnavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastu võetuks ühehäälselt. (6) Istungi juhataja, samuti linnavalitsuse liikme põhjendatud taotlusel lükatakse asja otsustamine edasi ja ettepanekuid hääletamisele ei panda. (7) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Hääletamistulemused loeb kokku ja teeb teatavaks istungi juhataja. (8) Linnavalitsuse istungi tehnilise teenindamise ja protokollimise korraldab linnakantselei. Istungi protokoll vormistatakse reeglina kolme järgneva tööpäeva jooksul ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokoll peab olema kättesaadav linnakantseleis. (9) Istungi protokollis kajastatakse istungi aeg ja koht, protokolli number, osavõtvate linnavalitsuse liikmete ja istungil osalenud isikute nimed, istungi päevakord, vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, otsustused teistes päevakorrapunktides, küsimuste arutamise käik. Sõnavõtu põhiseisukohad kantakse protokolli sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul. Linnavalitsuse liikmete või linnasekretäri nõudmisel protokollitakse nende eriarvamus.
(1) Linnavalitsuse istungil võetakse vastu õigusaktidena määruseid ja korraldusi. Kui istungil tehakse linnavalitsuse õigusakti eelnõusse täiendusi ja parandusi, on esitaja kohustatud vahetult pärast istungit redigeerima selle teksti, arvestades istungil vastuvõetud täiendusi ja parandusi. Õigusakti keelelised või normitehnilised puudused parandatakse enne allakirjutamist õigusakti sisu muutmata kantseleis, vajadusel kooskõlastades need eelnõu esitajaga. (2) Linnavalitsuse õigusaktid esitatakse allakirjutamiseks linnasekretärile ja seejärel linnapeale või vastavalt neid istungil asendanud isikutele. (3) Päevakorrapunktides, mis ei nõua õigusakti kehtestamist, dokumenteeritakse linnavalitsuse otsustus protokolli märgitava otsusega. (4) Linnavalitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab ja väljastab kantselei hiljemalt kolme tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates eelnõu jaotuskavas märgitud osakondadele ja isikutele, kelle õigusi või kohustusi need puudutavad. (5) Linnavalitsuse õigusaktid jõustuvad põhimääruse §-s 9 sätestatud korras. Linnavalitsuse sisemist tööd puudutavad korraldused loetakse teatavaks tehtuks istungile järgneval päeval korralduse elektroonilisel teel edastamisega lõikes 4 nimetatud isikutele. (6) Linnavalitsuse otsusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse õigusaktid ajalehes, milles linn avaldab oma ametlikke teateid. (7) Linnavalitsuse õigusaktis ilmse ebatäpsuse parandamiseks haldusmenetluse seaduse § 59 alusel tehakse parandus õigusakti originaaleksemplaril, parandusele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. Pärast paranduse tegemist vormistatakse õigusakt uuesti korrektse tekstiga ja allkirjastatakse esialgsete allakirjutajate poolt või lisatakse parandatud originaaleksemplari juurde linnasekretäri õiend. Kantselei teeb õigusakti parandamise teatavaks õigusakti ärakirja saanud isikutele.
(1) Linnavalitsuse istungil arutatakse eelnevalt läbi volikogu menetlusse esitatav linnavalitsuse algatatud volikogu õigusakti eelnõu, mis on koostatud ja kooskõlastatud vastavalt põhimäärusele ning otsustatakse selle suunamine volikogule. Volikogu õigusakti eelnõule peab vastavalt põhimääruse § 24 lõikele 5 olema lisatud seletuskiri. (2) Linnavalitsuse istungil arutatakse läbi volikogu õigusaktide eelnõu, mida ei algatanud linnavalitsus, ning otsustatakse linnavalitsuse poolt eelnõule antav seisukoht. Linnavalitsus arutab läbi ja võtab seisukoha ka kõigi laekunud alternatiivsete eelnõude ja parandusettepanekute kohta. (3) Linnavalitsuse algatatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse istungil heakskiidetud kujul linnasekretärile, kes koostab kaaskirja materjalide esitamise kohta volikogu menetlusse. Eelnõud esitatakse volikogule hiljemalt 15 kalendripäeva enne planeeritud volikogu istungit. Eelnõus või kaaskirjas peab olema märgitud eelnõu koostaja ning ettekandja volikogu istungil. (4) Volikogu liikme esitatud selgitustaotlusele, märgukirjale või arupärimisele vastab linnapea poolt volitatud isik, kelle seisukohad kooskõlastatakse linnapea ettepanekul linnavalitsuse istungil.
(1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi komisjone (edaspidi: komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse või töökorra kinnitab linnavalitsus. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses või töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel.
(1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutusena linnavalitsus struktuuriüksustega, kes teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud linnavalitsuse hallatavad asutused, kes ei teosta avalikku võimu, kuid keda finantseeritakse linnaeelarvest. (2) Linnakantselei on linna struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on linnavalitsuse ja volikogu, volikogu alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning volikogu liikmete töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. (4) Linnavalitsuse hallataval asutusel on oma eelarve ja arengukava.
(1) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu. (2) Linnavalitsusel on õigus linnavolikogu poolt kehtestatud palgafondi piires teha ajutisi muudatusi linnavalitsuse teenistuskohtade koosseisus, sealhulgas korraldada ümber või vähendada teenistuskohtasid või moodustada tähtajalisi teenistuskohtasid.
(1) Linnal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu lõimimisele ja koordineerimisele. Linnavolikogu kehtestab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra. (2) Arengukava koostatakse linna kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. (3) Linn võib koostada täiendava arengukava: 1) mõne linna territooriumi osa kohta; 2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks; 3) mitme valla ja linna või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel. (4) Lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga. Arengukava peab arvestama linna üldplaneeringut. (5) Kui lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama. (6) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. (7) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. (8) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.
(1) Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalituse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linna arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes. (2) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. (3) Kuressaare linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise, aruandluse ja reservfondi kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab linnavalitsus.
(1) Linna esindavad neile seaduste ja põhimäärusega antud pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus, linnapea ja linnasekretär või nende poolt volitatud isikud. Linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastav volitus antud linna õigusaktidega. (2) Volikogu: 1) esindab linna suhetes Riigikoguga; 2) esindab linna suhetes Vabariigi Presidendiga; 3) volitab isikuid sõlmima välislepinguid, kui nendega kaasnevad kulutused linna eelarvest, ja kinnitab välislepingud; 4) otsustab linna esindamise omavalitsuste liitudes; 5) esindab linna suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (3) Volikogu esimees esindab linnavolikogu. (4) Linnavalitsus: 1) esindab linna suhetes Vabariigi Valitsuse ja sellele alluvate riigiasutuste, -ametite ja organisatsioonidega; 2) esindab linna ja sõlmib lepinguid kõigi teiste isikutega, välja arvatud juhul, kui see kuulub volikogu pädevusse. (5) Linnapea esindab linnavalitsust. (6) Linnasekretär esindab linna kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ettenähtud institutsioonides või volitab selleks teisi isikuid.
(1) Linna nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) linnapea. (2) Linnavalitsuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) linnapea; 2) linnavalitsuse korraldusega volitatud isikud. (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Sõlmitavad lepingud kooskõlastatakse linna asjaajamiskorras sätestatud korras. (5) Sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse linnakantseleis.
(1) Volikogu otsustab linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse üksuse sõprusomavalitsuseks tunnistamise. (2) Linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsus. (3) Linnavalitsus korraldab linna sõprusomavalitsusüksusega lepingu sõlmimise ja jälgib selle täitmist.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.