Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord

(1)Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korralduse nr 20 „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ning valdkondlike rakenduskavade heakskiitmine” ja sellest tuleneva „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” eesmärkide elluviimiseks.

(2)Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) artikli 2 mõistes. Toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3)Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 15. novembri 2013. a otsusega kinnitatud „Eesti riiklikust turismiarengukavast 2014–2020” (edaspidi turismiarengukava).

Meetme eesmärk on Eesti kui mereturismi sihtkoha rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine harrastusmeresõitjatele suunatud väikesadamate võrgustiku arendamise kaudu, mille abil luuakse reisimotivatsioon Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks.

(1)Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2)Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) taotlus on vormikohane avaldus, mis lähtub kehtivatest tingimustest toetuse saamiseks ning millele on lisatud nõutavad dokumendid toetuse taotlemiseks; 2) väikesadam on sadam sadamaseaduse § 2 punkti 18 tähenduses; 3) väikesadamate võrgustik on väljaarendatav sadamavõrgustik, milles Eesti rannikualal, sealhulgas saartel, asub vähemalt iga 30 meremiili tagant harrastusmeresõitjate teenindamiseks mõeldud väikesadam.

Meetme raames toetatakse harrastusmeresõitjatele suunatud väikesadamate (edaspidi sadam) võrgustiku väljaarendamiseks vajalikke järgmiseid tegevusi: 1) sadama hüdrotehniliste rajatiste ehitamine ja laevasõiduteede märgistamine; 2) sildumisrajatiste väljaehitamine (näiteks kaid ja ujuvkaid); 3) väikelaevade teenindamiseks vajalike sadamarajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; 4) akvatooriumi ja sadama sissesõidutee süvendustööde teostamine; 5) sadama territooriumi väljaarendamine; 6) meresõiduohutuse, keskkonnakaitse ja turvalisuse nõuete tagamine sadamas; 7) sadama jätkusuutlikule arengule kaasa aitavate lisateenuste väljaarendamine (toitlustus, veevarustus, kütuse müük ja sarnased lisateenused).

(1)Meetme raames on abikõlblikud alljärgnevad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks, § 10 lõike 4 punktides 3–16 toodud nõuete täitmiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud piirmääradele: 1) objekti ehitamise ja objektiga seotud infrastruktuuri rajamisega seotud kulu, sealhulgas ehitusseaduse tähenduses ehitusprojekti põhiprojekti projekteerimisega seotud kulu; 2) ehitusseaduses sätestatud korras teostatava omanikujärelevalve ja ehitusjuhtimisega seotud kulu; 3) sadama süvendamisega seotud kulu; 4) objekti toimimiseks ja teenuste osutamiseks vajaliku mööbli ja sisseseade, sealhulgas masinate, seadmete või muude vahendite soetamise ning nende paigaldamisega seotud kulu; 5) klientide teenindamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste rakendamise ja soetamisega seotud kulu; 6) turismiinfo viitade, tahvlite ja elektroonilise turismiinfopunkti soetamise ning paigaldamisega seotud kulu; 7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” § 2 lõikega 1 kehtestatud kohustuste täitmisega seotud kulu; 8) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(2)Lisaks perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud mitteabikõlblikele kuludele on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) projektijuhtimisega seotud kulu; 2) majutusvõimaluste loomise ja parendamisega seotud kulu; 3) ühisveevärgi, kanalisatsiooni, telekommunikatsiooni-, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga ühinemise liitumistasud; 4) mitterahaline sissemakse; 5) kulum; 6) üldkulu; 7) muu projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu; 8) kulu, mis on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud.

(3)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija ja tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on seotud isikud tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

(4)Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja üksikasjalikult kirjeldatud.

(1)Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamisel tekkivad kulud on toetamiseks abikõlblikud.

(2)Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2015. aasta 31. oktoobriks.

(3)Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast alguskuupäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtpäevaga.

(4)Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 19 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaks. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajaliseks kestuseks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega määratud abikõlblikkuse periood.

(5)Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud ja projekti eesmärgid on saavutatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.

(6)Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

(1)Toetuse minimaalne suurus on 30 000 eurot ja maksimaalne suurus 200 000 eurot ühe projekti kohta.

(2)Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 70% abikõlblikest kuludest.

(3)Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigieelarvelisi või välisvahenditest antud tagastamatuid või tagastatavaid toetusi.

(1)Meetme raames toimub vooruline taotlemine.

(2)Taotlus esitatakse sihtasutuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäev ei tohi olla varasem kui 30 tööpäeva vooru avamisest arvates. Taotlusvooru avamisest ja tähtpäevast teavitab sihtasutus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormid kättesaadavaks oma veebilehel.

(4)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutuse veebilehel asuva portaali „E-keskkond” kaudu, digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt või paberkandjal. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt täidetud taotlusvorm.

(1)Taotlejaks võib olla sadamaseaduse tähenduses Eesti sadamaregistrisse sadama pidajana kantud kohaliku omavalitsuse üksus, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing ning avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik.

(2)Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 3) äriühingust taotleja netovara vastab äriseadustiku nõuetele ning selle suurendamiseks või vähendamiseks tehtud otsuse korral peab vastav registrikanne äriregistris olema tehtud taotluse esitamise hetkeks; 4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele; 5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud saneerimis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega kuulutatud välja pankrotti; 6) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dele 37, 371 ja 372 vastav arengukava; 7) kui taotlejaks on sihtasutus või mittetulundusühing, peavad projektis kavandatud tegevused kuuluma taotleja põhikirjaliste tegevuste hulka; 8) taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul vähese tähtsusega abi määruse alusel eraldatud vähese tähtsusega abi koos meetmest taotletava toetusega ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris ( ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), kohaselt antud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot; 9) juhul, kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8–13) alusel, siis ei tohi nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma kokku jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 500 000 eurot.

Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest, samuti ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima taotlejaks oleva juriidilise isiku või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral esitama sellekohase teabe; 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

(1)Taotluses sisalduv projekt peab olema vajalik turismiarengukava eesmärkide saavutamiseks, vastama meetme eesmärgile ja tingimustele ning õigusaktides sätestatud tingimustele.

(2)Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa määruse §-s 8 kehtestatud toetuse maksimaalset suurust ja määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks; 5) taotluses sisalduva projekti kulueelarve on kavandatud koos nõutava omafinantseeringuga; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või elektroonselt digitaalallkirjaga.

(3)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas nimi, registrikood, käibemaksukohustuslase number (kui taotleja on käibemaksukohustuslane), postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, põhitegevusala, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, eelarve tegevuste lõikes, taotletava toetuse summa ja omafinantseeringu summa, mis katavad projekti eelarvesumma, ja taotleja kinnitus omafinantseerimiseks nõutavate vahendite olemasolu kohta; 3) andmed projekti sisu kohta, sealhulgas projekti kirjeldus, projekti seos turismiarengukava ja meetme eesmärkidega, projekti teostamise ja toetuse vajaduse põhjendus; 4) konkurentsianalüüs; 5) sihtgruppide ja -turgude valiku põhjendused, turunduskanalite ja turundustegevuste kirjeldus ning hinnanguline turunduseelarve; 6) meeskonna kompetentsi, oskuste ja kogemuste kirjeldus nii projekti elluviimis- kui rakendusfaasis; 7) riskianalüüs; 8) prognoositavad müügimahud arendatava sadama osas, andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta, projektiga seotud strateegiliste eesmärkide kirjeldus ja oodatavad tulemused; 9) andmed projekti objektiks oleva sadama tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal ja jooksval aastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, bilansimaht, tegevuskulud liigiti ja nende summa, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv, põhivara suurus, kulum. Andmeid ei pea esitama alustavad sadamapidajad, kellel vastavad andmed puuduvad; 10) juhul kui taotleja pakub teenuseid väliskülastajatele, siis netokäive väliskülastajate teenindamisest; 11) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 12) kontserni puhul taotleja kontserni liikmete koosseis; 13) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon, sealhulgas hanketeated, hankest osa võtnud ettevõtte hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid, või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused; 14) vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavad hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, juhul kui tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot ning taotleja ei pea järgima riigihangete seadust. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada põhjendus; 15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 16) projekti meeskonnaliikmete elulookirjeldused; 17) taotleja kinnitus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta.

(1)Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmiseid toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine, taotluse tagastamine taotlust sisuliselt hindamata, taotluse tagastamine läbivaatamatult, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse osaline või täielik rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2)Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

(3)Sihtasutusel on õigus teha taotluse menetlemise käigus taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat, projekti tegevusi või abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa, projekti tegevuste või perioodi muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotlusvooru tähtpäevast arvates. Sihtasutus võib taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus ekspertiisi teostamiseks või taotleja esitab taotluse täiendusi või muudatusi.

(5)Sihtasutusel on õigus kaasata taotluste menetlusse nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning eksperte.

(1)Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja taotleja nõuetele vastavust ja taotluse juurde kuuluvate vajalike lisade olemasolu.

(2)Taotlejale teatatakse e-posti või sihtasutuse veebilehel asuva portaali „E-keskkond” teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3)Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

(4)Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja: 1) ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul; 2) ei ole esitanud kõiki struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente.

(5)Kui taotlus on esitatud hiljem kui sihtasutuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäev, jätab sihtasutus taotluse läbi vaatamata ja teavitab sellest taotlejat.

(1)Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2)Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlejale ja tema pidamisel olevale sadamale kehtestatud nõuded.

(3)Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1)Taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele kehtestatud nõuded.

(3)Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik käesoleva määruse § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid, mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole käesoleva määruse § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4)Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse vastavalt sihtasutuse kinnitatud hindamismetoodikale. Sihtasutus peab hindamismetoodika enne kinnitamist kooskõlastama rakendusasutusega.

(2)Sihtasutusel on õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning kaasata hindamiseks eksperte. Hindamis- või ekspertkomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

(3)Toetuse saamiseks esitatud taotlusi hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,75 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 kuni 4 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(4)Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamiseks ja kooskõla turismiarengukava ning muude väikesadamate arendamisega seotud arendusdokumentide eesmärkidega – kuni 15% maksimaalsest koondhindest; 2) toetuse mõju taotleja majandustegevusele ning ettevõtluse arengule projekti rakendamise piirkonnas – kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 3) arendatava sadama ja sadamateenuste vastavus väliskülastaja vajadustele – kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti jätkusuutlikkus ja taotleja organisatsiooniline võimekus – kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 5) projekti tegevuste kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelistuste hulka – kuni 15% maksimaalsest koondhindest.

(5)Toetuse andmisel eelistatakse projekte, mis aitavad kaasa väikesadamate võrgustiku kujunemisele, millega on tagatud toimiva sadama asukoht iga 30 meremiili tagant.

(6)Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 ning mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui koondhinde 2,75 või kõrgema hinde saanud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale.

(1)Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb sihtasutus.

(2)Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise puhul. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada toetuse summat ja muuta projekti tegevusi, eelarvet ja abikõlblikkuse perioodi pärast taotlejalt nõusoleku saamist.

(3)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluse rahastamise vooru eelarve vaba jäägi; 2) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne; 3) toetust on taotletud tegevuste või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud.

(4)Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse projektiga seonduvad tingimused. Otsuses märgitakse muuhulgas: 1) toetuse saaja ning projekti nimi; 2) projekti abikõlblik kogumaksumus, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu suurus eurodes ning nende osakaal abikõlblikest kuludest; 3) toetuse ja omafinantseeringu määr; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) projekti abikõlblikkuse periood; 6) toetuse väljamaksmise tingimused; 7) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 8) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi; 9) viide toetuse saaja kohustustele; 10) teavitus, et toetuse väljamaksmine võidakse peatada või väljamaksmisest keelduda või väljamakstud toetus tagasi nõuda, kui ilmneb kulude mitteabikõlblikkus või toetuse saaja kohustuste rikkumine.

(6)Taotlus jäetakse rahuldamata kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad muud asjaolud, mille tõttu ei saa taotlust rahuldada; 2) taotluse hindamise järgselt esineb käesoleva määruse § 17 lõikes 3 toodud asjaolu; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, sh toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega; 4) projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(7)Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale või toetuse saajale elektrooniliselt.

(1)Taotluse rahuldamise otsus muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2)Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht, tingimusel, et toetuse summa ei suurene; 2) projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva, mille muutmisel tuleb arvestada käesoleva määruse §-s 7 kehtestatud tingimustega; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

(3)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse ja mõju saavutamise.

(4)Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses märgitud või õigusaktidega kehtestatud kohustusi ja nõudeid või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel ja sihipäraselt; 4) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

(5)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele struktuuritoetuse seaduse §-s 34 sätestatud alustel ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(1)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” alusel ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustel.

(2)Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: 1) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine sihtasutuse poolt; 2) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude täielik tasumine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ning mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 3) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ning kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele.

(3)Põhjendatud juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatud tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale.

(4)Toetuse saaja esitab sihtasutusele ettemaksena saadud toetuse ja sellele vastava omafinantseeringu kulude tõendamiseks nõutavad kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul.

(5)Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavate väljamaksete puhul tuleb toetuse saajal vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavale osakaalule ning mitteabikõlblike kulude osas.

(6)Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumendid ja maksete toimumist tõendavad dokumendid või nende koopiad.

(7)Toetuse väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja vormikohase väljamaksetaotluse sihtasutusele.

(8)Kui väljamaksetaotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg. Väljamaksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

(1)Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

(2)Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuanded sihtasutusele sihtasutuse veebilehel asuva portaali „E-keskkond” kaudu, digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt või paberkandjal kirjalikult taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. Paberkandjal esitamise korral esitatakse elektrooniline koopia.

(3)Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded kiidab sihtasutus heaks või lükkab tagasi hiljemalt 20 tööpäeva jooksul nende laekumisest ja teavitab toetuse saajat nimetatud aruannete heakskiitmisest või tagasilükkamisest.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruandevormid kinnitab sihtasutus. Sihtasutus teeb aruandevormid kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel ja portaalis „E-keskkond”.

Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruanded; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest; 9) säilitama toetuse taotlemise ja kasutamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. a 31. detsembrini; 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt struktuuritoetuse seaduses sätestatule; 11) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 12) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul audiitori ja järelevalvet teostava isiku nõudmisest arvates; 13) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 14) järgima hangete läbiviimisel riigihangete seadusega sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 15) esitama, juhul kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot, vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, kui on muutunud ostetav asi või teenus, samuti asja või teenuse hind, võrreldes taotluses tooduga. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade ja õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest, projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 21) juhul kui toetuse saaja on äriühing, siis viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 22) tagama toetuse abil loodud, parendatud või soetatud vara säilimise ja kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning Veeteede Ametile informatsiooni esitamise vastavalt liiklusandmete esitamise vormile; 23) tagama toetuse abil loodud või väärindatud objektil külastajate kvaliteetse teeninduse ja selle järjepideva arenduse; 24) tagama toetuse abil loodud või väärindatud objekti avamise külastajatele projektis määratud tähtajal ja sihtotstarbel; 25) esitama sihtasutuse nõudmisel projekti järelhindamise teostamiseks vajalikke andmeid viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest; 26) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

Sihtasutusel on õigus: 1) teostada auditeid ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestvuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata projektis planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle rakendusaktide või käesoleva määrusega kehtestatud tingimustest või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses märgitud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse eesmärgipärane kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.