Redaktsioonide võrdlus

Kasepää valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla hallatavate asutuste moodustamise kord; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

(1) Vallaelanik põhimääruse mõistes on isik, kes on oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud Kasepää vallas. (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele ja teistele hüvedele vallavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.

(1) Valla sümbolid on lipp ja vapp. (2) Valla lipu mõõtmed on105x165 ning laiuse ja pikkuse suhe on 7x11. Lipp koosneb sinisest ja kollasest pinnast. ¼ ülaosast on sinine pind ja ¾ lipu pinnast on kollane. Kollase välja keskosas on kolmnurkselt tipuga alla kolm musta kella. (3) Valla vapi kuldsel kilbil on sinine päis kolmnurkselt tipuga alla kolm musta kella. (4) Vald kasutab oma sümboolikana aunimetusi ja aumärke, mille andmise korra kehtestab vallavolikogu. (5) Vallavalitsus võib kinnitada muid valla sümbolitega kaasnevaid visuaalseid sümboleid ja stiilielemente (nt logo, tunnuslause, kujundus kutsetel, tänuavaldustel, kaartidel, ümbrikel, visiitkaartidel jms kujundus jne).

(1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt Kasepää Vallavalitsuse haldushoone(te)l; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavallavalitsusüksustega, muudel pidulikel üritustel; 3) muudel juhtudel vallavalitsuse loal. (2) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga. (3) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad vallavolikogu istungid. (5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele. Nimetatud tegevuse korraldab vallavalitsus. (6) Valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu dokumendiplankidel; 2) vallavalitsuse dokumendiplankidel ja pitsatitel; 3) valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel; 4) valla autasudel ja muul sümboolikal, meenetel, trükistel, suveniiridel; ametlikel tõenditel ja tunnistustel; 5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

(1) Vallavolikogu juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, seadustest ning normatiivaktidest. (2) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. (3) Vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab valla kantselei.

(1) Vallavolikogu esimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (3) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine. (4) Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses sellega, et vallavolikogu esimehe volitused vallavolikogu liikmena peatuvad või lõpevad enne tähtaegselt, korraldab esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks hääletamiskomisjoni käesoleva põhimääruse § 7 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras. (5) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge istungi protokolli. (6) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus vastavalt kandidaatide ülesseadmise järjekorrale. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või hääletamiskomisjon valmistab ette hääletussedelid Sedelitele kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras. Iga kandidaadi nime taha kantakse kirjed “poolt”, “vastu”, “erapooletu”. Enne hääletussedelite jagamist kontrollib komisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast on enne hääletussedelite kasti laskmist tühi. Seejärel pitseerib komisjon hääletuskasti. Komisjoni liige annab igale vallavolikogu liikmele hääletajate nimekirja alusel valla pitseriga varustatud ja täidetud hääletussedeli. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirja allkirja. (9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja salajase hääletamise. (10) Salajasel hääletamisel tõmbavad vallavolikogu liikmed sobivale kirjele joone alla ja lasevad sedeli valimiskasti. Vallavolikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti või ei täida sedelit, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Kui joon on alla tõmmatud ühe kandidaadi mitmele kirjele, loetakse valimissedel rikutuks. (11) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada komisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge. (12) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (13) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks. (14) Komisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Hääletamistulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (15) Valimistulemused kinnitatakse: 1) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega; 2) seoses vallavolikogu esimehe volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega. (16) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab komisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Komisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (17) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata. (18) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja kuni 15- minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (19) Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung kokku uuesti. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

(1) Vallavolikogu aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast vallavolikogu esimehe valimist. (2) Vallavolikogu aseesimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks oma liikmete hulgast kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (4) Ettepanekuid hääletamiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Hääletamiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Hääletamiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes on esitatud kandidaadiks. Hääletamiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis. (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. (6) Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (7) Kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja ta ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa. (8) Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib ja korraldab vallavolikogu tööd ning annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 4) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 5) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 6) jälgib vallavolikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 8) määrab vallavolikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõud komisjonide vahel ümber; 9) võtab vastu vallavolikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest; 10) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe lähetuse otsustab vallavolikogu esimees vallavolikogule ettenähtud eelarve piires. (3) Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu töö korraldamisel ning istungite ettevalmistamisel. (4) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. (3) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul kord kuus, vajadusel kutsutakse istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus. (4) Vallavolikogu liige, kes ei saa istungil osaleda, peab sellest hiljemalt vallavolikogu istungi alguseks, teavitama vallavolikogu esimeest. (5) Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige. (6) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud. (7) Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälteenamusega. (8) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega. Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse istungi protokolli. (9) Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) vallavolikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (10) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega vastavalt edastatud päevakorra eelnõule. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse istungi protokolli. Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega. (11) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. (12) Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. (13) Istungi päevakorras märgitud küsimuste arutamisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimusi tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 5) igas päevakorrapunktis on vallavolikogu liikmel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel õigus ühele sõnavõtule, vallavolikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele suulisele ja kahele kirjalikule küsimusele ning kahele repliigile; 6) küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega; 10) sõnavõtu, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega, sõna andmise otsustab istungi juhataja; 11) muudatusettepanekud vallavolikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult; 12) vallavolikogu liikmel on õigus jääda eriarvamusele ja nõuda selle arvamuse kandmist protokolli. Nõue võib olla tehtud suuliselt või kirjalikult istungi ajal enne hääletamisele asumist; 13) kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõu, piirdub arutelu ettekande ja kaasettekannete ning küsimustele vastamisega; 14) kui vallavolikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, saab informatsiooni esitajale esitada küsimusi kehtestatud korras. (14) Hääletamisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel; 2) muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab; 3) hääletamine vallavolikogus on avalik; 4) isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel; 5) hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed; 6) vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada; 7) vallavolikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (15) Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras. Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos nende esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (16) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimusteks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (17) Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (18) Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäältega enim hääli saanud kandidaat. (19) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli (edaspidi protokoll) koostamiseks võib istungist teha helisalvestist. (2) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras); 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 5) viited vastuvõetud õigusaktidele; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (5) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (6) Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt kümnendal päeval pärast vallavolikogu istungit. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (7) Vallavolikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta kirjalikke märkusi viie päeva jooksul protokolli avalikustamisest. Märkused lisatakse protokollile.

(1) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning vallaelu valdkondades vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks vallavolikogu volituste ajaks alatisi komisjone. (2) Vallavolikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast vallavolikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal. (3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Ajutise komisjoni või töörühma koosseis, volituste ulatus ja kestus sätestatakse vallavolikogu õigusaktis, millega ajutine komisjon või töörühm moodustatakse. (4) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond ja liikmete arv.

(1) Vallavolikogu komisjon: 1) selgitab välja valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) algatab arutelusid; 5) teeb ettepanekuid vallavolikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta; 6) vaatab läbi ja annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 7) teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate päevakorrapunktide kohta; 8) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 9) vaatab läbi ja esitab isikute avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide suhtes kirjaliku seisukoha vallavolikogu esimehele; 10) vaatab läbi ja vastab komisjonile adresseeritud märgukirjadele ja avaldustele; 11) vaatab läbi, annab arvamuse või võtab teadmiseks informatsiooni vallavalitsuselt komisjonile saadetud materjalide suhtes; 12) võib kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega. (2) Komisjonide otsustused on valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (3) Komisjonid annavad aru tehtud tööst kord aastas vallavolikogu istungil.

(1) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Esmalt toimub komisjoni esimehe valimine. Komisjoni aseesimehe valimine toimub pärast komisjoni esimehe valimist. (2) Komisjoni esimehe ning aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 sätestatud korras.

(1) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse nimekirjana komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (2) Alatiste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga. (3) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustamine toimub komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel. (5) Vallavolikogu komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (6) Vallavolikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada. (7) Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajal või lõpetatakse vallavolikogu otsusega. (8) Komisjoni liige on kohustatud komisjoni liikme volituste ajal ja pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone. (2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt kord kvartalis. Juulikuus üldjuhul alatised komisjonid koosolekuid ei korralda. (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. Kui vallavolikogu alatise komisjoni esimees ja aseesimees on mõlemad ära või ei saa komisjoni juhtida, korraldab komisjoni tegevust vallavolikogu esimees või viimase äraolekul või puudumisel vallavolikogu aseesimees. Vallavolikogu esimees või aseesimees võib komisjoni kokkukutsumise ning komisjoni koosoleku juhtimise erandkorras anda ülesandeks komisjoni ühele liikmetest. (4) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku toimumist. (5) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Erandkorras võib komisjoni koosolekut juhatada vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu esimehe ülesandel üks komisjoni liikmetest. (6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (7) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevad küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (8) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse ja avalikustatakse vastavuses vallavolikogu protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon vallavolikogule aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

(1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 18 lõikes 3 sätestatud valdkondades vallavallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tööd vallavolikogu otsusega kinnitatud tööplaani alusel. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid. (2) Kontrolli teostavad revisjonikomisjoni liikmed, kes võivad kaasata vajadusel eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi; 4) saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (4) Revisjonikomisjoni esimees teatab vallavanemale või valla hallatava asutuse juhile revisjoni läbiviimisest vähemalt viis tööpäeva ette. Teade peab sisaldama revideeritavate dokumentide loetelu. (5) Revisjonikomisjoni peab järgima kehtestatud töösisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (6) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon. (7) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (8) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja komisjoni poolt kontrollitud asutuste juhte. (9) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. (10) Revisjonikomisjon peab enne valla majandusaasta aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(1) Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis täidab seaduste, valla põhimääruse ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (3) Ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta esitab vallavanem vallavolikogule hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates. Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu. (4) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile. (5) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (6) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. Ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ametnik oma teenistust. (7) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavalitsuse liikme kandidaadile enne vallavalitsuse kinnitamist küsimusi. (8) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavallavolikogu otsustab vallavalitsuse ametisse kinnitamise avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue koosseisu. (10) Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni vallavolikogu poolt.

Lisaks seaduses sätestatule vallavalitsus: 1) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) korraldab valla hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet; 5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 6) võib taotleda vallavallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(1) Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse kinnitamisest. (2) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. (4) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. (5) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad: 1) vallavalitsuse tagasiastumisega; 2) vallavalitsuse liikmest tagasiastumisega; 3) vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel; 4) vallavalitsuse liikmele umbusalduse avaldamisega; 5) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) ) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas; 7) uue vallavalitsuse ametisse kinnitamisega; 8) surma korral. (6) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast või eelmise vallavanema vabastamisest arvates. (3) Vallavanema leidmiseks võib vallavolikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu vallavanema valimiseks eraldi korra. (4) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 6 lõigetes 4 kuni 14 sätestatud korras. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele, käesoleva põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta; 4) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku uue vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu; 8) esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega; 9) esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi, kui vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; 10) annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks; 11) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine toimub vallavallavolikogu otsuse alusel.

(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavolikogu otsusega määratud üks vallavalitsuse liige. (2) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (3) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem end toimingute või tehingute tegemiselt taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud üks vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (3) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (5) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (6) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega. (7) Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt. (8) Vallavalitsuse liige on kohustatud vallavalitsuse istungil osalema. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt, kuid mitte hiljem kui ennem istungi algust teatama vallavanemale või tema asendajale. (9) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (10) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse vastavuses vallavolikogu protokollile sätestatuga. (11) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks, oma tegevuse kavandamiseks ning vallavalitsusele arvamuste esitamiseks komisjone. (2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. (3) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alalisel komisjonil tuleb määrata aseesimees. (5) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (6) Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega lõpetada varem. (7) Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtajani või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega. (8) Vallavalitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada vallavalitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku toimumise kohta koostatakse protokoll, mida säilitatakse valla kantseleis. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (10) Komisjoni otsustused on vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Valla ametiasutuseks on vallavallavalitsus (valla kantselei), mida juhib vallavanem. (3) Ametiasutus esindab oma tegevuses valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid. (4) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu. (5) Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgajuhendi kinnitab vallavolikogu.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi asutus), mis ei ole juriidilised isikud. (2) Asutus esindab oma tegevusega valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. (3) Asutust finantseeritakse valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (4) Asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse vallavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (5) Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. (6) Asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Vallavolikogu võib põhimääruse kinnitamise delegeerida vallavalitsusele. (7) Asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. (8) Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse vallavalitsuse protokollis.

(1) Valla arengu planeerimiseks peab vallal olema arengukava. Arengukava kinnitab vallavolikogu määrusega. (2) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukavas kajastatakse valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (3) Valla valdkonnapõhised arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. (4) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva aasta kohta ja seal kajastatakse hetkeolukorra analüüs ja kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ning tegevused eesmärkide saavutamiseks. (5) Arengukavast lähtuvalt koostatakse eelarvestrateegia. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, vallale kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks.

(1) Arengukava koostamist korraldab ja ning esitab selle vastava eelnõuna vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus, arvestades kohaliku omavallavalitsuse korralduse seadusega arengukava. (2) Arengukava koostamise ja muutmise ning arengukava analüüsi korraldab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutustega. Vallavalitsusel on õigus arengukava koostamise, analüüsimise või muutmise ettevalmistamiseks kehtestada vajadusel eraldi kord. (3) Arengukava koostamisse või muutmisse tuleb kaasata kõik huvitatud isikud. Huvitatud isikud kaasatakse arengukava koostamisse avalike arutelude kaudu. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel ja ajalehes Kasepää Valla Teataja. (4) Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav valla veebilehelt vähemalt kaks nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist. Arengukava muutmise eelnõu tuleb vallavolikogule esitada hiljemalt jooksva aasta septembris. (5) Vallavolikogu kinnitab arengukava määrusega vähemalt neljaks järgmiseks aastaks hiljemalt jooksva aasta 15. oktoobriks.

(1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja valla põhimäärusega vallavalitsus. Finantsjuhtimise aluseks on KOFS-i alusel antud õigusaktid ja muud õigusaktid. (2) Valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et valla eelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavallavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks. (3) Valla finantsjuhtimine hõlmab: 1) valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlustvalla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust; 2) valla ja KOFS-is sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist; 3) valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamistvalla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist.

Valla finantsjuhtimise alused on: 1) valla eelarvestrateegiavalla eelarvestrateegia; 2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud valla eelarve; 3) vallaeelarve täitmine kooskõlas KOFS-i, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;vallaeelarve täitmine kooskõlas KOFS-i, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega; 4) läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne;läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne; 5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavaga seotud dokument, mis on aluseks vallaeelarve koostamisele, vallale kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele. (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist vähemalt eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt KOFS § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Vallavalitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.

(1) Kasepää valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) koosneb Kasepää valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest. (2) Kasepää valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Vallaeelarve eesmärk on kindlaks määratai valla arenguks ning vallale pandud ja vallale võetud kohustuste täitmiseks vajaliku raha suurus ja summade jaotus. (4) Vallaeelarve vastuvõtmisega annab vallavolikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi vallale pandud ja võetud ülesannete täitmiseks. (5) Vallaeelarvega võib vallavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks aasta. (6) Vallaeelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult vallaeelarvega kinnitatud otstarbel. (7) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga vallaasutuse eelarves ettenähtud kulude tegemist.

(1) Vallaeelarve koostatakse kassapõhiselt ja esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks vähemalt järgmises liigenduses: 1) eelarve põhitegevuse tulud; 2) eelarve põhitegevuse kulud; 3) investeerimisetegevused; 4) finantseerimisetegevused; 5) likviidsete varade muutus. (2) Vallavalitsus võib eelarvet detailsemalt liigendada.

(1) Vallaeelarve ja selle lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja vallavolikogu alaliste komisjonidega. (2) Eelarve koostamisel arvestatakse järgnevaid põhimõtteid: 1) valla asutused ja teised alaeelarvete vastutajad esitavad eelseisva eelarveaasta finantseerimisvajadused majandusliku sisu lõikes koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 10. septembriks; 2) teised juriidilised ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad esitada taotlusi vallaeelarvest toetuste saamiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks; 3) eelarve koostamisel lähtutakse ökonoomsuse põhimõtte; 4) eelarve peab olema tasakaalus. (3) Vallaeelarve eelnõu koostamiseks vajalikud andmed kogub ning vastavalt KOFSi ja valla põhimääruses vallaeelarvele kehtestatud nõuetest lähtuva eelnõu koostab ametiasutus, kaasates ametiasutuse hallatavad asutused. (4) Vallavalitsus esitab eelarve volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Seletuskiri peab sisaldama vähemalt KOFS § 22 lõikes 2 nimetatud informatsiooni.

(1) Vallavolikogu esimees korraldab vallavalitsuse esitatud vallaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga vallavolikogu alalistele komisjonidele edastamise. (2) Vallavolikogu alalised komisjonid menetlevad eelarve eelnõu ning esitavad vajadusel ettepanekud eelarve eelnõu muutmiseks vallavalitsusele. (3) Iga ettepanek eelarve või eelarve eelnõu muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada kirjalikult koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (4) Vallavalitsus vaatab esitatud parandusettepanekud läbi kahe nädala jooksul ettepanekute esitamise tähtajast arvates, võtab seisukoha nende vastavusest nõuetele ja koostab vallaeelarve eelnõu lõpliku versiooni. (5) Vallaeelarve võtab vastu volikogu. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes vallaeelarves selleks ettenähtud otstarbeks. (3) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulud kaetakse järgmise aasta vallaeelarvest. Olenevalt kohustuste sisust võib neid kohustusi katta ka järgmistel eelarveaastatel. (4) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbel.

(1) Reservfondi suurus on kuni 1% eelarve põhitegevuse kuludest. (2) Reservfondi suuruse kinnitab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisega. (3) Reservfondi suurust võib eelarveaasta jooksul muuta lisaeelarvega. (4) Reservfondi kasutatakse ettenägematute ja teiste edasilükkamatute vajaduste kulude katteks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha. (5) Reservfondi kasutab vallavalitsus. (6) Reservfondi kasutamise aruande esitab vallavalitsus vallavolikogule koos eelarve täitmise aruandega.

(1) Majandusaasta aruande koostab KOFS § 29 sätestatud korras ametiasutus ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. (2) Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades vallvolikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse: 1) esialgne vallaeelarve; 2) lõplik vallaeelarve; 3) vallaeelarve täitmise andmed. (3) Majandusaasta aruande jaoks vajaliku informatsiooni saamiseks on vallavalitsusel õigus vajadusel kehtestada majandusaasta aruande koostamise täpsem kord. (4) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

(1) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu oma otsusega hiljemalt 30. juuniks. (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (3) Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud vallavolikogu määratud audiitori arvamus, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ja revisjonikomisjoni aruanne.

(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.

(1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) valla ametiasutusel; 4) vallavalitsusel; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Vallavalitsuse õigusakti algatamise õigus on: 1) vallavolikogul; 2) vallavalitsusel; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallavalitsuse komisjonil; 6) vallasekretäril; 7) vallaametnikul; 8) asutuse juhil; 9) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada valla õigusakti eelnõu. (4) Valla õigusakti eelnõu peab: 1) olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktidega; 2) olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav; 3) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse; 4) omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu; 5) kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid; 6) sisaldama õigusakti jõustumise aega. (5) Vallavolikogu õigusakti eelnõule (vajaduse korral ka vallavalitsuse õigusakti eelnõule) peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Seletuskiri peab sisaldama: 1) asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2) eelnõu rakendamisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 3) eelnõu rakendamisega kaasnevaid võimalikke organisatsioonilisi muudatusi. (6) Valla õigusakti eelnõu ja seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskirja ei lisata, kui õigusakti eelnõu sisu ja vastuvõtmise vajadus tuleneb õigusakti eelnõust endast või seadusest. (7) Kui valla õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada seadusjärgselt või valla õigusaktidega sätestatud korras, tagab kooskõlastamise vastavate isikutega eelnõu koostaja. Eelnõu peab olema kooskõlastatud enne selle esitamist. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tuleb viseerida või põhjendatult (eelnõu muutmise /täiendamise kohta) selle esitajale tagastada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul. (8) Valla õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele. (9) Vallavolikogu õigusaktide eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ning eelnõu kohta käivad täiendus- või muudatusettepanekud esitatakse valla kantseleisse Vallavolikogu esimees suunab eelnõud vallavolikogu liikmetele, vajadusel vallavolikogu komisjonide koosoleku päevakorda. (10) Kõik vallavolikogu õigusaktide eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks. (11) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud vallavolikogu õigusaktide eelnõudest koostab vallavolikogu esimees vallavolikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. (12) Vallavalitsuse õigusakti eelnõu esitatakse selle koostaja poolt vallasekretärile hiljemalt viis tööpäeva enne istungi toimumist. (13) Vallasekretäril on õigus vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusakti eelnõu, mis on esitatud vallavalitsuse poolt heaks kiitmiseks, selle esitajale tagastada, kui: 1) eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele; 2) õigusakti andjal puudub selle andmiseks volitusnorm; 3) eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, valla õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega; 4) eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab täiendavalt kooskõlastamist. (14) Vallaelanike poolt esitatavad eelnõud esitatakse paberkandjal. Eelnõu allkirjastab selle koostaja, lisades eelnõu esitamise kuupäeva.

(1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesoleva põhimääruse paragrahvides 9 ja 24 sätestatud korras. (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (5) Õigusaktide ärakirjad saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist asjaosalistele. (6) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla vallavolikogu esimees, tema puudumisel aseesimees. (7) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (8) Valla õigusaktid vormistatakse valla kantselei poolt viie tööpäeva jooksul pärast istungit. (9) Avalikustamisele kuuluvad valla õigusaktid avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (10) Valla õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab valla kantselei vallasekretäri juhtimisel.

(1) Põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks vallavolikogu määrusega. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(1) Tunnistada kehtetuks Kasepää Vallavolikogu 10.12.2004 määrus nr 11 „Kasepää valla põhimääruse kinnitamine“. (2) Tunnistada kehtetuks Kasepää Vallavolikogu 17.02.2010 määrus nr 1“ Kasepää Vallavolikogu alatise arenduskomisjoni põhimääruse kinnitamine“. (3) Tunnistada kehtetuks Kasepää Vallavolikogu 17.02.2010 määrus nr 2 Kasepää Vallavolikogu alatise sotsiaal- ja kultuurikomisjoni põhimääruse kinnitamine“. (4) Tunnistada kehtetuks Kasepää Vallavolikogu 17.06.2010 määrus nr 8 „Kasepää vallavolikogu eelarvekomisjoni põhimäärus“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.