(1) Kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. (2) Kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punkti 1, 2, 3, 5 või 6 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) tema kinnipidamisega väärteomenetluses; 2) ebamõistliku menetlusajaga; 3) vara arestimise või äravõtmisega. (3) Kui isikule tekitati kriminaalmenetluses kahju käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ja pärast kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1 alusel alustati tema suhtes sama teoga seoses väärteomenetlust, mis lõpetati käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel, on isikul õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. Kui isikule tekitati kahju käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses ja pärast väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punkti 4 alusel alustati tema suhtes sama teoga seoses kriminaalmenetlust, mis lõpetati käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, on isikul õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. (4) Süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. (5) Kui vara arestides tekitati kahju kolmandale isikule karistusseadustiku 7. peatüki tähenduses, võib ta nõuda kahju hüvitamist vara konfiskeerimata jätmise korral, välja arvatud juhul, kui vara jäetakse konfiskeerimata karistusseadustiku § 831 lõike 3 alusel. (6) Kui vara võeti ära isikult, kes ei olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav või väärteomenetluses menetlusalune isik, on tal kahju tekkimise korral õigus nõuda kahju hüvitamist juhul, kui süüteomenetlus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel.
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 177 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel kriminaalmenetluses makstavad summad;”; 2) paragrahvi 190 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kas ja millises ulatuses rahuldada isiku taotlus hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.”; 3) paragrahvi 206 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud selgitus kahju hüvitamise taotlemise korra kohta, kui isikul tekib õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 või 6 kohaselt;”; 4) paragrahvi 262 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „
(2) Kui kohus leiab, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuid halduskohus on eelnevalt leidnud, et sama asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.”; 5) paragrahvi 306 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) kas ja millises ulatuses rahuldada isiku taotlus hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.”; 6) paragrahvi 312 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses: „8¹) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;”; 7) paragrahvi 313 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12¹ järgmises sõnastuses: „12¹) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;”; 8) paragrahvi 314 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;”.–
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 85 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „
(2) Kui kohus leiab, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuid halduskohus on eelnevalt leidnud, et sama asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras[Käesolevast tekstist välja jäetud.”; 2) paragrahvi 108 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.”; 3) paragrahvi 111 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses: „8¹) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;”; 4) paragrahvi 112 lõikesse 1 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses: „Määruses märgitakse otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.”; 5) paragrahvi 133 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.”.]
Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus tunnistatakse kehtetuks.
Tulumaksuseaduse § 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.”.
Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõnu „kohtueelses menetluses” sõnadega „, samuti prokuratuuri määrus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitise tagasinõudmise kohta”.