(1) Hankekorra kehtestamise eesmärk on sätestada kohustuslikud reeglid riigihanke korraldamisel Peipsiääre vallavalitsuses ja vallavalitsuse hallatavas asutuses. (2) Hankija on vallavalitsuse struktuuriüksus või vallavalitsuse hallatav asutus (struktuuriüksus), millele seadusest või vallavolikogu pandud või vallavalitsuse antud ülesandest lähtuvalt on riigihanke korraldamine vajalik ning mille eelarves on vastava tegevuse jaoks vajalikud vahendid kavandatud. Vallavalitsus võib kohustada mõnda struktuuriüksust korraldama riigihanget teise struktuuriüksuste eest. (3) Riigihanke õiguspärase ja õigeaegse korraldamise eest vastutab riigihanget korraldava vallavalitsuse struktuuriüksuse juht või vallavalitsuse hallatava asutuse juht (struktuuriüksuse juht). (4) Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, kohelda kõiki pakkujaid võrdselt, tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning eelistada võimaluse korral keskkonna- ja energiasäästlikke lahendusi.
(1) Struktuuriüksuse juht planeerib kolme nädala jooksul pärast eelarveaasta algust või lisaeelarve vastuvõtmist või muude asjaolude selgumist kavandatavad riigihanked, mille eeldatav maksumuse piirmäär ületab lihthanke piirmäära (ilma käibemaksuta). (2) Hankeplaani märgitakse: 1) riigihanke nimetus; 2) hankemenetluse liik ja hankelepingu eeldatav maksumus; 3) kavandatav riigihanke alustamise aeg kalendrikuu täpsusega; 4) riigihanget korraldav struktuuriüksus ja riigihanke eest vastutav isik. (3) Vallavalitsus kinnitab korraldusega hankeplaani kahe nädala jooksul arvates käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatud tähtaja möödumisest. (4) Riigihanke planeerimisel näidatud andmed avalikustatakse Peipsiääre valla veebilehel. (5) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb kohustuste võtmine üle ühe eelarveaasta, on lepingu sõlmimine ilma Peipsiääre Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsuseta lubatud, kui kohustuste võtmine on sätestatud valla eelarvestrateegias.
(1) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik määratakse riigihanke planeerimisel. (2) Struktuuriüksuse juht võib vajadusel moodustada riigihanke korraldamisel ühe või mitme konkreetse otsuse tegemiseks või toimingu sooritamiseks riigihanke komisjoni.
(1) Hankekomisjon kinnitab riigihanke alusdokumendid enne hanketeate riigihangete registrile esitamist ja riigihanke alusdokumentide väljastamist. Riigihanke alusdokumentides hilisemate muudatuste tegemise peab eelnevalt kooskõlastama hankekomisjon. (2) Hankekomisjon avab riigihanke pakkumused või taotlused hanketeates, riigihanke alusdokumentides või pakkumuse või taotluse esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas. (3) Hankekomisjon kontrollib pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni, pakkumiselt kõrvaldamise aluseid ja pakkumuste vastavust hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, vajadusel valib välja riigihankes osalevad taotlejad ning peab pakkujatega ja taotlejatega läbirääkimisi, hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. (4) Põhjendamatult madala pakkumuse maksumuse korral otsustab hankekomisjon pakkujalt asjakohase kirjaliku selgituse nõudmise, kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid ning põhjendatud juhtudel teeb valitsusele ettepaneku pakkumus tagasi lükata. (5) Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa enam kui pool komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Hankekomisjoni koosoleku võib läbi viia kirjalikult. (6) Hankekomisjonil on õigus kaasata oma töösse sõnaõigusega spetsialiste või eksperte. (7) Hankekomisjoni koosolekutel teostatavad hankemenetluse toimingud ning vastuvõetud otsused vormistatakse hankekomisjoni protokollis. Hankekomisjoni koosoleku protokolli allkirjastavad kõik komisjoni koosolekul osalejad. Hankekomisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma eriarvamus.
(1) Riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena. Riigihangete registris koostatud dokumente ei pea dokumendihaldussüsteemis registreerima. (2) Riigihanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui seadus seda ei nõua. (3) Kui riigihanget ei korraldata riigihangete registris, tuleb riigihankega seotud dokumendid registreerida dokumendihaldussüsteemis.
(1) Riigihanke korraldamisel vallavalitsuse korralduses sätestatakse eelkõige: 1) riigihanke nimetus; 2) hankemenetluse liik; 3) riigihanke eest vastutav isik; 4) pakkumuse hindamise kriteerium; 5) vajadusel hankelepingu eeldatav maksumus vm hankelepingu oluline tingimus; 6) hankekomisjoni koosseis; 7) ideekonkursi korral ideekonkursi komisjoni koosseis; 8) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hanke alusdokumendid; 9) pakkumuse tagatise nõutavus, liik ja summa. (2) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik on kohustatud täitma kõiki riigihanke korraldamisel ja pärast riigihanke korraldamist riigihangete seaduses nimetatud vajalikke ülesandeid, sh koostab ta riigihanke alusdokumendid, langetab riigihanke korraldamisel vajalikud otsused ja teeb kõik riigihanke korraldamisel vajalikud toimingud, esitab riigihankega seotud aruanded jm, kui struktuuriüksuse juht ei ole otsustanud moodustada riigihanke komisjoni või kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui struktuuriüksuse juht on otsustanud moodustada riigihanke korraldamisel riigihanke komisjoni, teeb vastava otsuse või toimingu riigihanke komisjon. (4) Pakkumuse edukaks tunnistamise või hankelepingu sõlmimise otsuse teeb vallavalitsus.
(1) Hankeleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis ja loetakse sõlmituks pärast lepingupoolte poolt lepingu allkirjastamist. (2) Hankelepingu allkirjastab vallavanem.
(1) Hankelepingu täitmise korraldab ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab riigihanke korraldanud struktuuriüksuse juht, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik määratakse hankelepingu allkirjastamise hetkeks. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus või lepitakse hankelepingus kokku selles, kuidas vastutav isik määratakse ja kuidas teist lepingu poolt sellest teavitatakse. Vastutava isiku muutumisel tuleb hankelepingut vastutava isiku osas vajadusel muuta.
(1) Hankelepingu muutmisel tuleb lähtuda riigihangete seaduses sätestatud reeglitest, hankelepingu muutmine on lubatav üksnes riigihangete seaduses nimetatud juhtudel. (2) Kui hankelepingu muutmine toob Peipsiääre vallale kaasa täiendava rahalise kulu ning kulu on suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta või ei ole täiendava rahalise kulutuse tegemiseks vahendeid eelarvesse kavandatud, otsustab hankelepingu muutmise lubamise Peipsiääre vallavolikogu. (3) Kui hankelepingu muutmisega ei kaasne Peipsiääre vallale võrreldes hankelepingu esialgse maksumusega täiendavaid rahalisi kulusid või ei ületa nimetatud kulud 20 000 eurot ilma käibemaksuta ja vahendid on eelarves olemas, otsustab hankelepingu muutmise hankelepingu täitmise eest vastutava struktuuriüksuse juht. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul on hankelepingu muutmise lepingule allakirjutamise õigus hankelepingu täitmise eest vastutaval struktuuriüksuse juhil.
(1) Asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus on 5 000 eurost ilma käibemaksuta kuni 30 000 euroni ilma käibemaksuta ning ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 eurot ilma käibemaksuta kuni 60 000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on riigihangete seaduse kohaselt lubatud korraldada riigihange välja kuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse korras. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (3) Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ilma käibemaksuta ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (4) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt. (5) Erandina on lubatud teha ettepanek pakkumuse esitamiseks ilma asjade, teenuste või ehitustööde tehnilist kirjeldust koostamata, andes pakkujale võimaluse tutvuda riigihanke objektiga kohapeal. (6) Kui hankelepingu maksumus jääb alla 20 000 euro, tuleb hange dokumenteerida kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul (näiteks leping, hankija tellimus, pakkuja hinnapakkumine, hankija nõustumus, teostatud ehitustöö või teenuse või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, arve). (7) Alla lihthanke piirmäära jäävad hanked dokumenteeritakse dokumendihaldussüsteemis, välja arvatud teenuste ja ehitustööde tellimine ning asjade ostmine maksumusega alla 3000 euro.
(1) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 300 000 euroni ilma käibemaksuta, ja eriteenuste puhul 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 60 000 euroni ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents ning võimalused ettepaneku tegemiseks kahele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (3) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ilma käibemaksuta, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (4) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate teenuste tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.
(1) Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti. (2) Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma vahetut ülemust asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vastav isik taandatakse riigihanke korraldamisest.
Peipsiääre Vallavolikogu 27.02.2019 määrus nr 6 „Peipsiääre valla hankekord“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.