Redaktsioonide võrdlus

(1) Sotsiaalministeeriumi ülesanded lastekaitse korraldamisel on: 1) lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja selle rakendamise koordineerimine; 2) Vabariigi Valitsusele laste ja perede olukorra kohta aruannete esitamine; 3) lastekaitse ja selle järelevalve riiklik koordineerimine; 4) rahvusvahelises lastekaitsepoliitika kujundamises ja koostöös osalemine; 5) lastekaitsealaste uuringute ja analüüside tegemise korraldamine ning lastekaitsemeetmete planeerimine ja arendamine; 6) lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamine ning nendest avalikkuse teavitamine;. 7) lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. (2) Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.3 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepinguga anda üle eraõiguslikule isikule.

(1) Sotsiaalkindlustusameti ülesanded lastekaitse korraldamisel on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. (2) Sotsiaalkindlustusamet rakendab kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse alusel järgmisi lapsi ja peresid toetavaid riiklikke meetmeid: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine lapse heaolu toetavate arengukavade koostamisel; 2) rahvusvaheliste lastekaitse üksikjuhtumite vahendamine kohaliku omavalitsuse üksusele ja sellealane kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse abistamine lastekaitse juhtumite lahendamisel; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete hulgast. (3) Sotsiaalkindlustusamet rakendab järgmisi lapsi ja peresid toetavaid riiklikke meetmeid: 1) riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ning rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine; 1¹) hooldusperede leidmine, nende sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine; 2) lastekaitsealase statistika kogumine; 3) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste ja nende ametiisikute ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute ööpäevaringne nõustamine abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks; 4) lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine; 54¹) kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajate töönõustamisetäienduskoolituse korraldamine; 4²) vanemlike oskuste arendamine, sellega seotud täienduskoolituste ja ennetustegevuste korraldamine; 5) 6) lasteabitelefoni 116 111 pidamine ja selle kaudu või muul viisil lasteabile saabunud teabe vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine käesoleva seaduse § 33 alusel; 6¹) seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud meetmete pakkumine; 7) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine käesolevas seaduses sätestatud alustel. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 41 nimetatud lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktidespunktis 4–6 loetletud ülesannete täitmise võib halduslepinguga anda üle eraõiguslikule isikule. (5) Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette nähtud ülesandeid.

(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-dess 89–93, 95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451, 175, 1751 või 178–179 või 187 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut kohaldatakse ka isikuteleisikule, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102, § 115 lõike 2 punkti 3, § 115 lõike 3, § 1151 lõike 2, §-de 116 ja –117, § 118 lõike 2, §-de 200, 2003 ja, 202 ning, 2022, 2024 või § 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi, samuti isikuteleisikule, keda on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete kuritegude eest. (2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-dess 118, 1191, 121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135 lõikes 2, § 136 lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2 või, §-des 172s 1531, 171–174, 180, –182, 1821, 185, 187 või § 195 lõike 2 punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373, 244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266 lõike 2 punktis 42, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312, 322, 323, § 327 lõikes 3, §-s 403–405 või 5435 sätestatud kuriteosüüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (3) Kui lastega töötamiseksLapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja on kohustatud kontrollima käesoleva seaduse § 18 lõike paragrahvi lõigetes 1–2 tähendusessätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Lapsega töötamist võimaldav isik on vajalik tegevuslubakohustatud kontrollima lapsega töötava isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt. Juriidilise isiku puhul on käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise kohustatud korraldama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle andmiseks õigustatudkohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete täitmise korraldamine on juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt edasi delegeeritud, vastutab nõuete täitmise korraldamise eest isik kohustatud jälgima, kellele see kohustus on delegeeritud. (4) Isik, keda on karistatud kriminaalkoodeksi § 118 lõike 2 või § 202 alusel või karistusseadustiku § 175, 1751, 178 või 179 alusel, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile taotluse lapsega töötamise piirangu ümberhindamiseks, kui piirangu aluseks olev tegu ei ole kehtiva õiguse kohaselt karistatav või on üle viidud teise süüteokoosseisu alla. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses esitatakse põhjendused piirangu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisatakse isiku suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia. (6) Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks, kui taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel: 1) ei ole kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav; 2) ei ole kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest kinnipidamistnimetatud süüteona või 3) oleks kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. (7) Sotsiaalkindlustusamet võib kaasata taotluse lahendamise menetlusse Justiits- ja Digiministeeriumi arvamuse andmiseks taotleja toime pandud teo karistatavuse kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktidele 1–3. (8) Sotsiaalkindlustusamet edastab otsuse lapsega töötamise piirangu kehtetuks tunnistamise kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes eemaldab isiku karistusandmed karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu vastusest.

(1) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus abivajava lapse väljaselgitamise eesmärgil töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris sellistejärgmiste laste andmeid: 1) lapsed, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus või kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud andmed puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt; 2) lapsed, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 26 lõike 2 alusel sätestatud terviseseisundist tingitud püsiv toevajadus, mille kohta on kantud andmed tervise infosüsteemi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikeslõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgillaste puhul töötleb kohaliku omavalitsuse üksus järgmisi isikuandmeid: 1) lapse ees- ja perekonnanimiüldandmed; 2) lapse elu- ja viibimiskoht; 3) lapse isikukood; 4) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta; 53) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta; 64) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle; 5) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed; 6) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht; 7) lapse surmakuupäev. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud laste puhul töötleb kohaliku omavalitsuse üksus järgmisi isikuandmeid: 1) lapse üldandmed; 2) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed; 83) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht; 94) lapse surmakuupäev. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab vanema või eestkostja nõusolekul andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse kohta Sotsiaalkindlustusametile puude raskusastme tuvastamiseks.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet võib eraldada lapse perekonnast ja vajaduse korral määrata lapse ja vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse jätmine perekonda või vanema ja lapse vaheline suhtlus ohustab lapse tervist või elu. Kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse hädaohus oleva lapse ajutiseks perekonnast eraldamiseks järgmistel juhtudel: 1) lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või tegevusetusega; 2) lapse hooldusõigust teostav isik keeldub lapse ajutisest paigutamisest teenuseosutaja juurde sobiva teenuse saamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega eraldatakse hädaohus olev laps perekonnast ja määratakse tema viibimiskoht ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse resolutiivosa edastatakse ka teenuseosutajale või muule isikule, kelle juurde perekonnast eraldatud laps ajutiselt paigutatakse. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet peab hindama lapse olukorda ja abivajadust ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega arvestades pöörduma kohtusse hooldusõiguse ja vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alustel. 3 (3¹) Isik või asutus, kellel on hädaohus oleva lapse olukorra ja abivajaduse hindamiseks või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab viivitamata lastekaitsetöötaja nõudele saada asjakohast teavet ja andmeid. (4) Kui hädaohus olev laps tuleb ise või satub muul viisil teenuseosutaja juurde, peab teenuseosutaja viivitamata taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust lapse ajutise perekonnast eraldamise kohta, kui talle on saanud teatavaks või tal on alust arvata, et lapse hooldusõigust teostav isik on põhjustanud lapse hädaohtu sattumise.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab perekonnast eraldatud lapsele eestkostja valimisel, lapsendamiseks nõusoleku andmisel, kasuperekonna sobivuse hindamisel jaLasteabitelefonile tehtud kõned salvestatakse lapse asendushooldusele paigutamisel lähtuma lapse üleskasvatamise järjepidevusestabivajaduse väljaselgitamiseks ja abi paremaks osutamiseks, arvestades lapse etnilist, usulist, kultuurilistsalvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses ja keelelist päritolunõustamise kvaliteedi tagamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja koostöös last kasvatava isiku või lasteasutusegaSotsiaalkindlustusamet väljastab kõne salvestise Politsei- ja Piirivalveametile, kus perekonnast eraldatud laps viibib, on kohustatud andma lapsele teavetprokuratuurile või kohtule tema päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste ja teda puudutavate edasiste hooldusküsimuste kohta ning võimalusenõudmise korral säilitama ja toetama perekonnast eemal viibiva lapse ja tema perekonna vahelisi suhteid. (3) Õdede ja vendade lahutamine pärast perekonnast eraldamist võib olla vaid äärmuslik abinõu olukorras, kus nende kokkujäämine ohustab oluliselt nende heaolu või õigusiKõne salvestist säilitatakse digitaalsel andmekandjal kuus kuud salvestamise kuupäevast arvates. (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja koostab perekonnast eraldatud lapsele käesolevas seaduses nimetatud juhtumiplaani ning tagab selle perioodilise ülevaatamise ja vajaduse korral muutmise koostöös lapse ja last kasvatava isikuga Nimetatud tähtaja möödumisel salvestis kustutatakse.

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Sotsiaalkindlustusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi korrakaitseorgan). (2) Sotsiaalkindlustusamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 19–21, § 22 lõigetes 2–4, § 24 lõikes 3, §-des 27 ja 28, § 29 lõigetes 2–5, §-s 31, § 32 lõigetes 1–4 ja lõike 5 punktides 1 ja 2 ning §-des 33, 34, 36 ja 37 sätestatud nõuete täitmise üle. (3) 4 (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud nõuete täitmise üle. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 21 ja 22, § 23 lõikes 1 ning §-des 24, 27 ja 31 sätestatud nõuete täitmise üle. (6) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 17 kohaliku omavalitsuse üksuse kohta sätestatud nõuete ning §-s 28, § 32 lõikes 3käesolevas seaduses ja lõike 5 punktis 2, § 33 lõigetes 1 ja 4 ning §-s 34selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja kohta sätestatud nõueteülesannete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse või Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöötajalSotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus valdusesse sisenemiseks ohukahtluse: 1) külastada lasteasutust, vajaduse korral ohu väljaselgitamiseks. (ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel lasteasutuse tegevusele kehtestatud nõuete täitmist; 2) Kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud ametnikul on õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi abivajava lapse kaitseksteavitada avalikkust ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajagavanemaid lasteasutuses tuvastatud rikkumistest; 3) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.

Käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud abivajava lapse esmakordsel väljaselgitamisel teeb kohaliku omavalitsuse üksus otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks 30 päeva jooksul abivajavast lapsest teadasaamisest arvates 20 lõikes 3 nimetatud lapsega töötava isiku käesoleva seaduse nõuetele vastavuse regulaarse kontrollimise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.