(1) Kärla valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) sätestatakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ning reeglid Kärla vallas. Ehitusmäärusega jaotatakse vallas ülesanded planeerimis-ja ehitusala korraldamisel.2(2)Kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning Kärla Vallavolikogu (edaspidi "volikogu") poolt reguleerimata küsimused lahendab Kärla Vallavalitsus (edaspidi "valitsus"), kes teeb ettepanekud arengu- ja rahanduskomisjonile seisukoha võtuks (edaspidi “komisjon”).3(3)Valitsusel on õigus ehitusmäärusega valitsusele antud küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, toimkondi ja kaasata selleks muid isikuid.4(4)Ametiisikute vahelise tööjaotuse ehitusmääruse täitmisel määrab vallavanem käskkirjaga.
Volikogu pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmiste küsimuste otsustamine:11) valla seisukoha andmine üldplaneeringu muutmise suhtes maakonnaplaneeringu koostamise käigus ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks volituste andmine;22) mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamise kokkuleppe sõlmimise otsustamine;33) valla seisukoha andmine olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse suhtes;44) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;55) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;66) teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;77) detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustamine juhul, kui seadus selle koostamist ette ei näe või see vajadus ei ole üheselt mõistetav;88) kehtestatud planeeringute ülevaatamine;99) kinnisasja omandamise otsuse tegemine, kui kohalik omavalitsus on planeerimisseaduse järgi kohustatud kinnisasja omandama;1010) riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine;1111) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu osalisena kehtestamine. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutumist ei loeta põhilahenduse muudatuseks;1212) detailplaneeringu algatamisest keeldumine, kui algatamise ettepanek on vastuolus üldplaneeringuga, piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga, valla avalike huvidega või kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering olemas;1313) muud volikogu ainupädevusse seadusega antud või volikogu poolt võetud küsimused.
Arengukomisjoni pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmistele küsimustele seisukoha andmine:11) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks seisukoha andmine. Heakskiidetud planeering edastatakse volikogule otsuse tegemiseks;22) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute lähteülesannete pikendamise ja muutmise taotlusele seisukoha andmine. Seisukoht edastatakse valitsusele korralduse tegemiseks;33) üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule avalikul väljapanekul esitatud vastuväitele seisukoha andmine. Seisukoht edastatakse volikogule või valitsusele detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks;44) üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule lähteülesandes nõutud kooskõlastuse mittesaamisel kaaluda planeeringu edasine menetlemine.
Valitsuse pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmiste küsimuste otsustamine:11) üldplaneeringu koostamise korraldamine ja otsustamine, kes hakkab üldplaneeringu koostamist juhtima;22) üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, valitsuse poolt algatatud detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine;33) detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ja kooskõlastustele esitamine;44) vajadusel ehituskeelu kehtestamine planeeringu ajal;55) üld-ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine;66) avaliku väljapaneku või arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste tegemine ning vajadusel koos ettenähtud lisainformatsiooniga planeeringu järelevalve teostajale esitamine;77) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise võimalikkuse üle otsustamine;88) järelevalve teostajale valla seisukohtade selgitamine;99) omavalitsuse teadete edastamine ja informatsiooni andmine õigusaktidega ettenähtud korras;1010) üldplaneeringu kehtestamise määruse ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus-ja ehitustingimuste kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale saatmine;1111) naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine ja muudatusettepanekute tegemine;1212) valla poolt koostatavate planeeringute kooskõlastamine;1313) detailplaneeringute kooskõlastamise vajaduse määramine ja täiendavate kooskõlastuste vajaduse selgitamine;1414) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise ja/või selle rahastamise kohta ning detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja selle rahastamise kohta;1515) lepingu sõlmimine detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja selle rahastamise kohta ning teede, tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks hüpoteegi ja reaalkoormatise seadmiseks;1616) pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist kuu aja jooksul detailplaneeringu alal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise paigaldamine vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama teadet planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke;1717) planeeringust huvitatud isikule enne detailplaneeringu kehtestamist arve esitamine valla kulude kohta planeeringu korraldamisel.
(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks.2(2)Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija esitab valitsusele kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maaala). Taotlus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid. Taotlusele lisatakse vajadusel:11) hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid ( ostu-müügi leping, ehitisregistri väljavõte vms);22) kinnistusraamatu väljavõte;33) volitus kinnistu omaniku nõusoleku kohta, kui taotleja ei ole kinnistu omanik;44) eskiis.3(3)Ehituskomisjon koostab ja kinnitab detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt kinnitatud vormile. Detailplaneeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks planeeringu ülesanded, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised, looduskaitselised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, kruntide miinimumsuurused, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallapoolsed tingimused. Detailplaneeringu lähteseisukohad kehtivad kaks aastat. Valitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt lähteülesande kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteülesande kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteülesande kehtivuse tähtaja lõppemist.4(4)Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest ning detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev, sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise ja selle rahastamise kohta vastavalt kinnitatud vormile.5(5)Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib valitsus sõlmidahuvitatud isikuga lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta vastavaltkinnitatud vormile.6(6)Vallavalitsusel on õigusteha detailplaneeringu algatamise otsuse pärast lähteseisukohtadele vastava eskiisi esitamist ja huvitatud isikuga lepingu sõlmimist.7(7)Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib valitsus huvitatud isikuga lihtkirjaliku lepingu detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimisest on volikogul õigus jätta detailplaneering kehtestamata.8(8)Lähteülesandele vastava detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse paberkandjal valda registreeritud topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500 ja pdf ning dwg formaadis e-maili teel või CD-l, kui lähteülesandega ei ole määratud teisiti. Koos eskiislahendusega esitatakse keskkonnamõju eelhindamise ankeedi A-osa.9(9)Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib valitsus lisaks lähteseisukohtades märgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi.10(10)Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada kahes eksemplaris (kui vallavalitsus ei määra teisiti) paberkandjal koos lisamaterjalidega ja elektrooniliselt pdf ning dwg formaadis e-maili teel või CD-l valitsusele vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses/korralduses ei ole sätestatud teisiti. Valitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse tegemisest detailplaneeringut vastu võetud võib valitsus tunnistada detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks. Enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks tunnistamist informeerib valitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle 1 kuu oma seisukoha esitamiseks.11(11)Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab volikogu detailplaneeringu ning valitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse.12(12)Planeeringutest informeerimise ametlikud kohad on ajalehed "Saarte Hääl", "Kärla Teated" ja Kärla valla veebilehel.13(13)Planeering tuleb esitada enne kehtestamist valitsusele vähemalt kolmes eksemplaris paberkandjal koos kooskõlastuste ja lisamaterjalidega (tehnilised tingimused, eelkokkulepped, eelkooskõlastused, lepingud, lähteülesanne, valla otsused, korraldused, protokollid, väljavõtted registritest jne) ja elektroonilisel kujul dwg ja pdf formaadis CD-l. Planeeringumaterjale säilitatakse valla arhiivis.14(14)Planeeringu vastuvõtmisel sõnastab vastuvõtja valla seisukoha kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta.15(15)Planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab valitsus seisukoha ning teatab kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele avaliku arutelu toimumise aja ja koha.16(16)Planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagab valitsuse kantselei üldises korras.17(17)Juhul, kui volikogule tehakse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul ettepanek kehtestatud planeering või planeeringu kehtestamise otsus seaduse võimuu õigusaktiga vastavusse viimiseks ja volikogu leiab, et ettepanek on põhjendatud, teeb volikogu ettepaneku kohta oma otsuse ja viib planeeringu või selle kehtestamiseotsuse õigusaktiga vastavusse ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.18(18)Kehtestatud planeeringutega tutvumise tagab valitsuse kantselei üldises korras.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.Ehitis peab:11) olema teostuselt heatasemeline;22) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda;33) ei tohi olla ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale.2(2)Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.3(3)Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ühtki ehitise osa (v.a. trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katus).4(4)Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning ruumide avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.5(5)Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ehituskruntidele jätta minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist 4 m, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja sellega on nõustunud päästeteenistus või detailplaneering ei näe ette teisiti.6(6)Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut.7(7)Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada komplekselt kõikide korterite vajadusi arvestades.8(8)Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal.9(9)Ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel omanik on kohustatud taotlema valitsuselt kooskõlastuse:11) ehitise välisviimistluse muutmiseks, v.a. hajaasustuspiirkonnas;22) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;33) krundipiirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.
(1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on:11) kehtiv detailplaneering. Kehtestatud üldplaneeringu alusel kehtestatud detailplaneeringutele on võimalik lisaks esitada projekteerimistingimusi, kui planeering ei käsitle kõiki tingimusi või on määratlemata arendamise ja/või ehitusjärjekord;22) üldplaneeringu alusel koostatud arhitektuurse projekteerimise lähtetingimused vastavalt kinnitatud vormile detailplaneeringu koostamise vajaduse puudumisel;33) muinsuskaitse eritingimused (muinsuskaitse all olevate ehitiste ja muinsuskaitsevööndis asuvate ehitiste/kinnistute kinnistute puhul);44) maaüksuse ehitusgeoloogia ja geodeetiliste tööde tulemused;55) ehitusmäärus.2(2)Projekteerimistööde alustamiseks tuleb esitada valitsusele projekteerimistingimustevormikohane taotlus vastavalt kinnitatud vormile. Taotluse vormi saab valitsusest või Kärla valla veebilehelt.3(3)Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine:11) projekteerimistingimused määrab valitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks;22) projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab valitsus valla ehituskomisjoni ettepanekul planeerimisseaduse ja ehitusseaduse (edaspidi EhS) nõuete alusel ning vastavalt valla üldplaneeringu juhistele.4(4)Projekteerimistingimustega määratakse vajadusel:11) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;22) lubatav hoonete suurim ehitusalune pind;33) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;44) hoone suurim lubatud kõrgus;55) ehitise kasutamise otstarve;66) rajatise olulised tehnilised näitajad;77) fassaadi-ja katusematerjalid;88) muinsuskaitse erinõuded;99) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;1010) haljastus ja heakorra nõuded;1111) projekti kooskõlastamise vajadus;1212) esitada kavandatava tegevuse keskkonnamõju kohta piisav teave otsuse tegemiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta.5(5)Projekteerimistingimustega saab tutvuda valitsuse kantseleis ja valla kodulehel dokumendiregistris.6(6)Projekteerimistingimuste säilitamise tagab valitsus.7(7)Ehitusprojekti nõuded:11) ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele;22) ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:2.1 arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;2.2 põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;2.3 uusehitiste ja juurdeehitiste puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;2.4 olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde korral võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundi plaanil;2.5 lisadena hindamiseks (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, mõõdistusjoonised).33) ehitusloa taotlemiseks esitatud projekt peab olema kooskõlastatud:3.1 päästeametiga;3.2. Rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide korral tervisekaitse teenistusega;3.3 mälestiste, mälestiste kaitsevööndis ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;3.4 looduskaitseala või kaitsetsoonis paikneva ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;3.5 teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;44) Asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga.4.1 ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.4.2 keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse otsustab ja keskkonnamõju hindamise läbiviimist ehitusprojektile korraldab valitsus.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt koos ehitusloa taotlusega valla ehituskomisjonile.2(2)Ehituskomisjon kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele.3(3)Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab valitsus. Ehitusluba väljastatakse hiljemalt 20 päeva pärast riigilõivu tasumist, ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti esitamist. Ehitusloa omanik peab taotlema nõusolekut ehitusprojekti muutmiseks või taotlema uue ehitusloa, kui muudetakse ehitusprojekti, mille tulemusena muutuvad ehitise olulised osad või olulised tehnilised näitajad. Uue ehitusloa taotlemise vajaduse otsustab valitsus ehituskomisjoni ettepanekul.4(4)Valitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi andmiseni.
(1) EhS § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevate hoonete tehnosüsteemide muutmine või asendamine samaväärsega, EhS § 16 lõikes 1 p 3 nimetatud piirdeaedasid, EhS § 16 lõike 1 p 4 ja 5 alusel ehitise välimiste avatäidete asendamine ning laste mänguväljakuid (v.a. avalikuks kasutamiseks mõeldud laste mänguväljakuid) võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Selle saamiseks esitatakse vormikohane taotlus valitsusele, millele lisatakse ehitise välismõõtudega eskiis, asukoht, põhiplaan ja 2 vaadet.2(2)Valitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist.3(3)Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline ehitis ei tohi paikneda väljaspool ehitusjoont ega ilma naabrite kooskõlastuseta krundi piirile lähemal kui 4 meetrit. Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamisel peab ehitise omanik väikeehitisepüstitamise kavatsusest teavitama valitsust.4(4)Väikehoonete ehitamisel tuleb jälgida ja arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, mitte kauemaks kui 5.aaastaks.2(2)Valitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas, kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:11) ehitise kasutamise tähtaja;22) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.3(3)Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas määratud tähtajaks, korraldab ehitusjärelevalvet teostav ametnik valitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse valitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv.2(2)Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab valitsus.3(3)Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul dwg ja pdf formaadis kasutusloa taotlusmaterjalidele.Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse valitsuses.4(4)Ehitise või tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega valitsusele.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik valitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele lisada krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.2(2)Valitsusel on õigus nõuda vajadusel lammutamise projekti, millega lahendatakse:11) tehnovõrkudest lahtiühendamine;22) lammutusplatsi piirded;33) tööde teostamise tehnoloogia;44) ehitusjäätmete käitlemine;55) heakorrastamine pärast lammutust.3(3)Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Selle kõrvaldamata jätmisel teeb valitsus omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu likvideerimiseks. Ettekirjutise täitmata jätmisel valitsuse korralduse alusel ehitusspetsialist korraldab ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Vallavalitsus teostab ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet.2(2)Vallavalitsus ülesandeid oma territooriumil riiklikku järelevalve teostamisel:11) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine ning ekspertiisi tegemine ja tellimine;22) ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimine ning ekspertiiside tegemine ja tellimine;33) ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;44) kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;55) ehitustööde ja ehitusprojektide nõuetele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse ning lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest selle korrashoiu ja kasutamise kontrollimine;66) järelevalve avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste üle.
Ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid registripidaja.
Valitsust volitatakse kinnitama määruses viidatud lepingute, taotluste ja lubade vormid ning otsustama maakatastriseaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi.
Tunnistada kehtetuks Kärla Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määrus nr 17 „Kärla valla ehitusmäärus“.
Määrus jõustub 01. jaanuaril 2015.