(1) Määrusega reguleeritakse: 1) eriloa andmist riigile, välisriigi relvajõududele või Kaitseliidule kuuluva sõjaväerelva, lahingutehnika, lahingumoona ja kaitseotstarbelise erivarustuse (edaspidi koos sõjaväeline kaup) sisse- ja väljaveol Eesti territooriumile või sealt välja eesmärgiga sama kaup hiljem vastavalt Eestist välja viia või tagasi tuua; 2) eriloa andmist sõjaväelise kauba sisseveoks Eesti territooriumile eesmärgiga võtta see kasutusele Kaitseväe, Välisluureameti või Kaitseliidu ülesannete täitmisel; 3) sisse- ja väljaveetava sõjaväelise kauba riigipiiri ületamist; 4) riigipiiri ületava sõjaväelise kauba vedu; 5) riigipiiri ületava sõjaväerelva ja laskemoona käitlemist ja üleandmist. (2) Välisluureameti peadirektori poolt eriloa väljastamise korral ei kohaldata käesoleva määruse § 2 lõiget 4, § 4 lõike 1 punkti 6, § 4 lõikeid 4 ja 5, § 5 lõikeid 3 ja 4, § 6, § 7 lõikeid 3, 4, 6 ja 7 ning § 9 lõiget 6.
(1) Sõjaväelise kauba sisse- ja väljaveo eriloa (edaspidi eriluba) taotlus tuleb Kaitseministeeriumile või Kaitseministeeriumi nimel eriloa väljastajale esitada vähemalt viis tööpäeva enne soovitavat sõjaväelise kauba sisse- ja väljavedu. Eriloa taotlus esitatakse elektroonselt või kirjalikult. (2) Eriloa taotluse esitamise õigus on sõjaväelist kaupa valdava asutuse juhil või tema volitatud isikul. Välisriigi relvajõududele kuuluva sõjaväelise kauba sisseveo korral on taotluse esitamise õigus vastuvõtva asutuse juht või tema volitatud isik. (3) Eriloa taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) soovitava toimingu kirjeldus; 2) sõjaväelise kauba nimetus, mudel, kaliiber, kogus ja relvanumber või seerianumber või muu registreerimisnumber; 3) riik, kuhu sõjaväeline kaup soovitakse viia; 4) riik, kust sõjaväeline kaup soovitakse Eestisse tuua; 5) piiripunkt, mida soovitakse kasutada sõjaväelise kauba üle riigipiiri vedamiseks; 6) veo eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ametikoht (edaspidi loaomaniku esindaja); 7) taotletava eriloa kehtivusaeg; 8) vajaduse korral salastatuse tase. (4) Sõjaväelise kauba sisseveo või väljaveo korral, kui kaup toimetatakse otse Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse või Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki, peab esitama taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule Euroopa Nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi kaubakood). (5) Relvanumbri, seerianumbri või muu registreerimisnumbri puudumisel võib numbri jätta märkimata, tehes taotlusse sellekohase märke vastava sõjaväelise kauba andmete juurde. 5 (5¹) Käesoleva määruse § 4 lõikes 8 nimetatud eriloa taotlemisel Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude liikmete relvadele, sidevahenditele, öövaatlusseadmetele ja sõidukitele, millega isikkoosseis liigub, ei pea eriloa taotluses esitama relvanumbrit, seerianumbrit ega muud registreerimisnumbrit. (6) Kaitseministeeriumil
(1) Eriloa väljastab Kaitseministeeriumi kantsler või tema volitatud isik. 1 (1¹) Kui sõjalist kaupa veab Välisluureameti ametnik või töötaja, väljastab Kaitseministeeriumi eriloa Välisluureameti peadirektor. (2) Kaitseministeeriumil või Kaitseministeeriumi nimel eriloa väljastajal on õigus keelduda eriloa väljastamisest, kui taotluses näidatud sõjaväelise kauba sisse- või väljavedu ei ole kooskõlas rahvusvaheliste lepingu või kokkuleppega või Eesti õigusaktiga või kui ei ole selge väljaveo eesmärk või sihtriik või väljavedu võib kahjustada Eesti kaitsevõimet või rahvusvahelist mainet. (3) Eriloa väljastamata jätmist või selle andmisest keeldumist ei pea põhjendama.
(1) Eriluba võib olla elektroonses või kirjalikus vormis ning sellel tuleb märkida vähemalt järgmine teave: 1) loa tüüp ja väljaandja nimetus; 2) loa number ja väljaandmise kuupäev; 3) loa omaniku nimetus ja registrikood; 4) lubatud toimingu kirjeldus; 5) sõjaväelise kauba nimetus, mudel, kaliiber ja kogus; 6) kaubakood, kui kaup toimetatakse otse Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse või Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki; 7) veo sihtriik; 8) veo lähteriik; 9) riik, kuhu ajutiselt sisseveetud sõjaväeline kaup tagasi viiakse; 10) piiripunkt, mille kaudu sõjaväeline kaup veetakse Eestist välja või tuuakse Eestisse; 11) sisse- ja väljaveo eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ametikoht; 12) loa kehtivuse tähtaeg; 13) loa väljastanud isiku ees- ja perekonnanimi ning allkiri. (2) Kirjalikus vormis väljastatud eriloale kantakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule Kaitseministeeriumi või Kaitseministeeriumi nimel eriloa väljastava asutuse pitser. (3) Sõjaväelise kauba suures koguses sisse- ja väljavedamisel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ettenähtud teabe esitada eriloa lisas või lisades. Eriloa lisa on eriloa lahutamatu osa ja kehtib ainult koos eriloaga. (4) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse või Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki toimetatava sõjaväelise kauba korral märgib Maksu- ja Tolliamet eriloale järgmise teabe: 1) tolliformaalsuste teostamise koht ja kuupäev; 2) tolliformaalsuste käigus tehtud märkused; 3) tolliametniku ees- ja perekonnanimi, allkiri; 4) tolliasutuse pitser, välja arvatud elektroonse eriloa korral. (5) Elektroonsel eriloal esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud andmed elektroonselt koos loaga või prinditud eriloale tehtud kandena. Prinditud eriluba loetakse eriloa lisaks ning see edastatakse koos Maksu- ja Tolliameti tehtud kandega Kaitseministeeriumile. (6) Eriluba väljastatakse kehtivusajaga kuni üks aasta. (7) Ametnikule või töötajale, kes täidab oma teenistus- või tööülesandeid välisriigis ja kelle teenistuse või töö iseloom eeldab korduvat riigipiiri ületamist, võib anda eriloa sõjaväerelva, lahingutehnika või kuni ühe lahingukomplekti laskemoona korduvaks sisse- ja väljaveoks. Korduva sisse- ja väljaveo soovi korral peab eriloa taotlemisel esitama koos eriloa taotlusega ameti- või tööülesannete kirjelduse ning kirjaliku põhjenduse, miks eriluba on vajalik korduvaks piiriületuseks. (8) Välisriigi relvajõududele kuuluva sõjaväelise kauba korduva sisse- ja väljaveo vajaduse korral võib vastuvõtva asutuse juhi või tema volitatud isiku taotlusel väljastada eriloa sõjaväelise kauba korduvaks- sisse ja väljaveoks. Korduva sisse- ja väljaveo soovi korral peab eriloa taotlemisel esitama koos eriloa taotlusega kirjaliku põhjenduse, miks eriluba on vajalik korduvaks piiriületuseks. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul võib eriloa anda tähtajaga kuni neljaks aastaks, kuid mitte kauemaks kui teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalik aeg. Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul võib eriloa anda tähtajaga kuni üks aasta, kuid mitte kauemaks kui sõjaväelise kauba rotatsiooniperiood. Korduvat piiriületamist võimaldavale eriloale kantakse läbivalt suurtähtedega märge „KORDUVAKS PIIRIÜLETUSEKS”. (10) Eriluba, mis käsitleb riigisaladust või salastatud välisteavet, väljastatakse vaid kirjalikus vormis. (11) Eriloal ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud teabes teha muudatusi ega parandusi. Eriloal muudatuste ja paranduste tegemise vajaduse korral tuleb taotleda uue eriloa väljastamist, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (12) Kirjaliku eriloa näidis on toodud käesoleva määruse lisas.
(1) Eriluba muutub kehtetuks: 1) loa kehtivuse lõpptähtpäeva saabumisel; 2) loa hävimise korral; 3) loa kadumise või varguse korral; 4) loal märgitud sõjaväelise kauba sisse- või väljaveost loobumisel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti; 5) pärast loaga lubatud toimingute teostamist, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti; 6) loal muudatuste ja paranduste tegemisel; 7) Kaitseministeeriumi või Kaitseministeeriumi nimel eriloa väljastajal kantsleri või tema volitatud isiku poolt loa kehtetuks tunnistamisel.
(2) Kaitseministeeriumi kantsleril ja tema volitatud isikulnimel eriloa väljastajal on õigus tunnistada eriluba kehtetuks, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad loa andmise ja kasutamise või otsustatakse keelata eriloal märgitud sõjaväelise kauba sisse- või väljavedu või on vaja eriluba muuta või parandada. Korduvat piiriületust võimaldava eriloa võib kehtetuks tunnistada ka korduva piiriületuse vajaduse äralangemisel. EriloaKaitseministeeriumi kantsleri või tema volitatud isiku väljastatud eriloa, millega oli lubatud sõjaväelise kauba toimetamine Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki või selle toimetamine Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse, kehtetuks tunnistamisest teavitatakse eriloa omanikku ning Maksu- ja Tolliametit.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2−4 sätestatud juhtudel peab loaomaniku esindaja või eriloa omanik sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseministeeriumi ning kui eriloaga oli lubatud sõjaväelise kauba toimetamine Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki või selle toimetamine Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist, teavitatakse ka Maksu- ja Tolliametit.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4−7 sätestatud juhtudel peab loaomaniku esindaja või eriloa omanik tagastama kirjaliku eriloa Kaitseministeeriumile.
(1) Sõjaväelise kauba ajutisel sisse- ja väljaveol, kui kaup kavatsetakse tagasi tuua või välja viia, peavad need relvad või laskemoon olema eriloal märgitud tähtajaks Eestisse tagasi toodud või Eestist välja viidud.
(2) Sõjaväelist kaupa võib üldjuhul vedada järgmiste rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu: 1) Ikla; 2) Kunda; 3) Muuga; 4) Narva-1; 5) Paldiski-2; 6) Tallinn-1; 7) Tallinn-5; 8) Tallinn-7; 9) Tallinn-11; 10) Valga-1; 11) Ämari.
(3) Loaomaniku esindaja peab teavitama asutusi sõjaväelise kauba veost järgmiselt: 1) Eestisse sisseveo korral Politsei- ja Piirivalveametit; 2) Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki või Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetamise korral ka Maksu- ja Tolliametit.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusi teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks päev ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata piiripunkti kasutamisel vähemalt kolm päeva enne kavandatud riigipiiri ületamist.
(5) Eriloal märgitud laskemoona äratarvitamise või sõjaväelise kauba hävimise, kadumise või varguse korral peab loaomaniku esindaja koostama akti, milles näitab äratarvitatud laskemoona koguse, hävinud, kadunud või varastatud sõjaväerelva, lahingutehnika või laskemoona andmed võrreldes eriloal märgituga. Aktis tuuakse välja ka andmete erinevuse põhjus. KirjalikuKaitseministeeriumi kantsleri või tema volitatud isiku väljastatud kirjaliku eriloa korral koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar edastatakse koos eriloaga Kaitseministeeriumile ja teine jääb eriloa omanikule. Elektroonset akti säilitatakse elektroonselt väljastatud eriloa juures.
(6) Sõjaväelise kauba toimetamisel Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki või selle toimetamisel Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kirjalik akt kolmes eksemplaris. Kolmas eksemplar jääb Maksu- ja Tolliametile. Kaitseministeeriumile edastatavale aktile kannab Maksu- ja Tolliamet käesoleva määruse § 4 lõikes 4 ettenähtud teabe. Elektroonse akti korral toimib Maksu- ja Tolliamet vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikes 5 sätestatule.
(7) Eestisse sisse veetud välisriigi relvajõududele kuuluva sõjaväelise kauba vargusest või kaotsiminekust tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule viivitamata teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Politsei- ja Piirivalveametit.
(1) Riigipiiri ületava sõjaväerelva üleandmine toimub valdkonna eest vastutava ministriVälisluureameti peadirektori poolt relvaseaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud sõjaväerelvade käitlemiseeriloa väljastamise ja üleandmise korras sätestatud nõuete kohaselt või rahvusvahelises kokkuleppes ettenähtud korraseriloa alusel tehtud toimingute üle teeb haldusjärelevalvet kaitseministri määratud isik.
(2) Välisriigile kuuluva sõjaväerelva ja laskemoona üleandmine toimub riigivaraseaduses sätestatud või rahvusvahelises kokkuleppes ettenähtud korras.