(1) Määrusega sätestatakse sotsiaaleluruumide mõisted, sotsiaaleluruumide üürile andmise tingimused, sotsiaaleluruumide üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu lõpetamise kord ning sotsiaaleluruumi üürniku õigused, kohustused ning piirangud sotsiaaleluruumi kasutamisel. (2) Määrus ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist majutamist. (3) Eluruumi tunnistab sotsiaaleluruumiks Haaslava Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab Haaslava Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(1) Sotsiaaleluruum on vallavolikogu poolt sotsiaaleluruumiks tunnistatud eluruum, mida antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele. Sotsiaaleluruum võib olla kohaldatud erivajadustega inimestele. (2) Käesolevas korras mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses: 1) sotsiaalkorter – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav munitsipaalomandis olev eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest; 2) sotsiaalpind – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav eluruum (sh eluruum, mis on kohtumääruse või mõne muu eritingimuse alusel vallavalitsuse halduses), mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt.
(1) Sotsiaaleluruum (edaspidi eluruum) võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Haaslava vallas (edaspidi taotleja) järgnevatel juhtudel: 1) üksinda elav vanur, kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid ja kes vajab kõrvalist abi, elab elamiskõlbmatus eluruumis; 2) puuetega inimene, kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid ja kes vajab kõrvalist abi, elab elamiskõlbmatus eluruumis, puudega inimesed kellel tervislikel põhjustel on raskusi eluruumis liikumisega või igapäevase toimetulekuga; 3) regulaarseid sotsiaalteenuseid sh laste hoolekannet vajav vähekindlustatud lastega pere; 4) isikud, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme; 5) isikud, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suutelised eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isikute toimetulekut, elu ja tervist; 6) teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. (2) Isikule, kelle aadressiandmed Eesti rahvastikuregistri andmetel ei ole Haaslava vallas, eraldatakse eluruum vaba elamispinna olemasolu korral juhul kui isikul ei ole alalist elukohta, kuid isik viibib püsivalt Haaslava valla haldusterritooriumil ja eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku elu ja tervist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikutega võrdsustatakse: 1) isikut, kes on tulnud asenduskodust ja kelle elukohaks rahvastikuregistri andmete kohaselt enne asenduskodusse suunamist oli Haaslava vald; 2) kinnipidamiskohast vabanenut, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmete kohaselt enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Haaslava vald.
(1) Eluruumi taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku avalduse. (2) Avalduses märgitakse: 1) taotleja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadress); 2) elama asuva leibkonna liikmete andmed (nimed, sünniajad); 3) eluruumi taotlemise põhjus; 4) andmed leibkonna sissetulekute kohta. (3) Avaldusele lisatakse vajadusel järgmised dokumendid: 1) Isikut tõendav dokument ja/või puudega isiku kaart, Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme ja lisakulude tuvastamisest või pensionitunnistus; 2) tõend taotleja või tema leibkonna sissetuleku kohta; 3) tõend asenduskodust lahkumise või kinnipidamiskohast vabanemise kohta. (4) Asjaolude selgitamiseks on vallavalitsuse sotsiaalametnikul õigus vajadusel nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid. (5) Käesoleva määruse §-s 3 loetletud isikute taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik, kes esitab vallavalitsuse istungile korralduse eelnõu üürilepingu sõlmimise kohta. (6) Eluruumi kasutamiseks sõlmitava üürilepingu tähtaja määrab vallavalitsus. (7) Vallavalitsusel on õigus hoida eluruume reservis erakorraliste olukordade jaoks.
(1) Isikuga, kellele vallavalitsus eluruumi eraldas, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping. (2) Enne üürilepingu sõlmimist on eluruumi taotlejal õigus talle määratud eluruum üle vaadata ja sellest keelduda, kui eluruumi seisukord, suurus või asukoht ei sobi üürnikule või tema perekonnaliikmetele. (3) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt, on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks. (4) Eluruumi üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust. (5) Eluruumi üürilepingu sõlmib vallavanem. (6) Üürilepingu sõlmimisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ja lõppemisel koostatakse eluruumi tagastamise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord. (7) Üürileping ja selle lisad sõlmitakse kahes võrdses eksemplaris.
(1) Üürilepingu lõppemise tähtaja möödumisel ja eluruumi vajaduse säilimisel, võib üürniku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikule eraldatud eluruumi üürilepingut pikendada. Eluruumi üürilepingut pikendatakse juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused ja vastab käesoleva määruse § 3 nõuetele. (2) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne eluruumi üürilepingu lõppemist. (3) Eluruumi üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus lepingu pikendamise vajadusest, eluruumi sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest. (4) Juhul, kui üürnik ei ole täitnud kõiki üürilepingujärgseid kohustusi, kuid isikul säilib määruses sätestatud alustel õigus ja vajadus eluruumile, võib vallavalitsus anda taotlejale üürile senisest vähem heakorrastatud ja väiksemaid kulutusi nõudva eluruumi või ühiseluruumi. (5) Üürilepingu pikendamine fikseeritakse lepingu lisaga.
(1) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, eluruumi hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel, üürniku alalisel lahkumisel eluruumist, sotsiaaleluruumi taotlemisel aluseks olnud § 3 lõikes 1 nimetatud vajaduse äralangemisel või üürniku surma korral, kui lepingut ei ole varem üles öeldud. (2) Üürilepingu võib üürnik erakorraliselt üles öelda, esitades vastava avalduse vallavalitsusele. (3) Vallavalitsus võib eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürnikule ette vähemalt 30 päeva, kui üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad pidevalt üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu. Ülesütlemistähtaega ei pea järgima, kui üürnik kahjustab eluruumi tahtlikult. (4) Üürilepingu lõpetamise otsustab vallavalitsus.
(1) Õigus eluruumi kasutada tekib isikul ja tema leibkonna liikmetel, kes eluruumi taotlesid, pärast vastava üürilepingu sõlmimist ning eluruumi üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist. (2) Eluruumi üürnik on kohustatud: 1) kasutama eluruumi vastavalt otstarbele ning arvestama teiste elanike ja naabrite huvidega; 2) pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest ning Haaslava valla eeskirjadest (Haaslava valla koerte ja kasside pidamise eeskiri, Haaslava valla heakorraeeskiri jne); 3) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi või selles asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahjud; 4) rakendama eluruumi rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust vastavatele ametiasutustele ja üürileandja esindajale; 5) lubama üürileandja esindajal siseneda avariide ja rikete likvideerimiseks eluruumi; 6) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (v.a arvestades normaalset kulumist); 7) vajadusel sõlmima eraldi lepingud kõrvalkulude tasumiseks teenuse osutajatega; 8) vabastama eluruumi pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist selle pikendamist. (3) Eluruumi üürnikul on keelatud: 1) anda eluruumi allkasutusse kolmandatele isikutele; 2) teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. (4) Kontrolli eluruumi üürilepingute täitmise üle teostab sotsiaalvaldkonna ametnik (vajadusel mõni muu vallavalitsuse ametnik). (5) Vallavalitsuse ametnik võib etteteatamise tähtajaga kontrollida üüriobjektiks oleva vara sihipärast kasutamist. (6) Vallavalitsuse ametnik võib ette teatamata teostada kontrolli eluruumis seadusega sätestatud juhtudel ja korras, avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks või kuriteo tõkestamiseks.
Üürnik tasub üüri ja kõik eluruumi kasutamisega seotud võimalikud kõrvalkulud (elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ja muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale, tasu lauatelefoni, interneti ning valveteenuse kasutamine jms) vastavalt esitatud arvetele.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.