Määrus sätestab sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra rahvastikuregistri järgselt Hiiu valla elanikele.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) sotsiaaltoetus - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 2) sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 3) Hiiu valla elanik - isik, kelle elukohaks rahvastikuregistris on määratud Hiiu vald; 4) klient - isik, kellele osutatakse sotsiaalteenuseid või eraldatakse sotsiaaltoetus; 5) perekond - abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavad või ühise majapidamisega isikud; 6) kliendi esindaja - kliendi poolt volitatud isik või kliendi seadusliku esindajana eestkostja; 7) vähekindlustatud isik või perekond – toimetulekuraskustes isik või perekond; 8) tugiisik - isik, kes käsunduslepingu alusel osutab tugiisikuteenust ning lähtub oma tegevuses sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist; 9) isiklik abistaja – isik, kes käsunduslepingu alusel abistab klienti füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule ning lähtub oma tegevuses sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist; 10) ülalpidamiskohustusega isik - perekonnaseaduse mõistes seadusjärgne ülalpidaja; 11) sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus - toetus toimetulekuraskustes isikutele ja perekondadele; 12) sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus - universaalse iseloomuga toetus konkreetselt määratletud sihtrühmale; 13) tasuta sotsiaalteenus - kliendile täies ulatuses Hiiu valla eelarvest finantseeritav teenus; 14) omaosalusega sotsiaalteenus - osaliselt valla eelarvest finantseeritav teenus, mida klient saab valla poolse toetuse tõttu odavamalt teenuse tegelikust hinnast või maksab teenuse tegeliku hinna vastavalt kehtestatud hinnakirjale; 15) hooldajatoetus – toetus, mida makstakse igakuiselt raske või sügava puudega isiku hooldajale; 16) hindamisinstrument - metoodiline vahend, mis võimaldab hinnata kliendi tervislikku seisundit, igapäevast toimetulekut teda ümbritsevas keskkonnas, kõrvalabi vajadust ja selle mahtu; 17) laps – alaealine, vanuses 0-18 eluaastat; 18) asenduskodu – koht, kus füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus osutab teenust vastavalt talle antud tegevusloale; 19) hoolekandeasutus – päevaselt või ööpäevaringselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine.
Käesoleva määruse alusel võivad toetusi taotleda: 1) Hiiu valla elanik; 2) asenduskodu kasvandik, eestkostel või perekonnas hooldamisel olev laps, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel enne asenduskodusse paigutamist, eestkostja või hooldusperre asumist oli Hiiu vald; 3) lapse eestkostja või perekonnas hooldaja, kui laps on Hiiu valla elanik; 4) kinnipidamiskohast või kinnisest hoolekandeasutusest vabanenu, kelle elukohaks enne kinnisesse asutusse paigutamist oli Hiiu vald; 5) hoolekandeasutuses hooldusel olev eakas või puudega inimene , kelle elukohaks enne hooldekodusse paigutamist oli Hiiu vald; 6) puudega lapse või raske ja sügava puudega täiskasvanu hooldaja, kui hooldatav on Hiiu valla elanik; 7) erandina erivajadusega lapse, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Hiiu vald, esindaja või juriidiline isik, kui laps vajab päeva- või lapsehoiuteenust; 8) erandina kliendi esindaja või kliendiga seotud juriidiline isik, kui klient ise ei ole suuteline avaldust esitama.
(1) Sotsiaalteenuse või –toetuse taotlemiseks esitab klient Hiiu Vallavalitsuse sotsiaalosakonnale (edaspidi sotsiaalosakond) vastavasisulise kirjaliku avalduse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus kehtestab avalduse vormi. (3) Avaldusele lisatakse sotsiaalteenuse või -toetuse vajadust tõendavad dokumendid. (4) Sotsiaalosakonna ametnikul (edaspidi ametnik) on vajadusel õigus nõuda kliendilt või tema esindajalt andmeid perekonna vara ja sissetuleku kohta või muud täiendavat teavet. (5) Toetuse taotleja perekonna abivajaduse hindamiseks viib ametnik vajadusel läbi sotsiaalnõustamise või taotleja kodu külastuse. (6) Hoolduse seadmist taotlev isik märgib avalduses kõrvalabi vajaduse ning esitab hooldajaks soovitava isiku andmed ja kirjaliku nõusoleku. (7) Taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. (8) Lapse- ja päevahoiuteenusele saamiseks esitab lapse rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus tagatiskirja, millega kinnitab valmisolekut tasuda lapse eest tegevuskulu arvestuslik maksumus.
(1) Sissetulekust sõltuvatele sotsiaaltoetustele tekib õigus, kui pärast üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust peale eluasemekulude tasumist jääb ühe inimese kohta kätte vähem kui kahekordne kehtestatud toimetulekupiir. (2) Õnnetusjuhtumi ja muu ettenägematu asjaolu korral on õigus määrata toetus ka perekonnale, kes ei ole vähekindlustatud. (3) Abivahendi- või tervisetoetust makstakse mitte rohkem kui 30% kliendi enda poolt tasutavast summast. (4) Põhjendatud juhul võib sotsiaalkomisjon toetuse protsenti suurendada. (5) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramisel võetakse arvesse eelmise kolme kuu kuludokumendid.
(1) Sotsiaalteenuse ja -toetuse määramisel lähtutakse Hiiu valla eelarvest sotsiaalseks kaitseks eraldatud vahenditest (edaspidi eelarve), toetuse piirmäärast, kliendi ja tema pereliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ja kliendi konkreetsest vajadusest. (2) Transpordi- ja koduteenusele, sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse, hooldajatoetuse, toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse määramise või sellest keeldumise otsustab ametnik. (3) Tugiisikuteenuse, asenduskoduteenuse, hooldamise hoolekandeasutuses, hooldamise perekonnas ja isikliku abistaja teenuse osutamise otsustab sotsiaalosakonna juhataja, kes sõlmib teenuse osutajaga lepingu. (4) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise otsustab vallavalitsus kord kuus. (5) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse ja hooldajatoetuse suuruse kehtestab igal eelarveaastal vallavalitsus. (6) Sotsiaalteenuse ja –toetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. (7) Sotsiaalteenuse ja -toetuse võib jätta määramata järgmistel põhjustel: 1) taotleja elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Hiiu vald; 2) taotleja on teadlikult esitanud valeandmed või andmeid varjanud; 3) kui taotlejal või tema perekonnal on piisavalt elatusvahendeid oma abivajaduse rahuldamiseks; 4) kui puudub alus toetuse saamiseks; 5) taotlus pole piisavalt põhjendatud; 6) valla eelarves toetuseks ettenähtud rahaliste vahendite puudumise või ebapiisavuse tõttu.
(1) Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus makstakse välja kord kuus vallavalitsuse korralduse alusel. (2) Sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul arvates ametniku otsuse tegemisest. (3) Vastavalt kliendi soovile kantakse toetus pangakontole või makstakse välja sularahas valla kassast. (4) Kui klient vajab erakordselt kohest rahalist abi, võib toetuse määrata ametnik.
(1) Vallavalitsus moodustab alatise sotsiaalkomisjoni (edaspidi komisjon) sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise ning muudes sotsiaalhoolekannet puudutavates küsimustes ettepanekute tegemiseks vallavalitsusele. (2) Klient võib soovi korral osaleda komisjoni töös teda puudutava küsimuse arutelul, samuti on komisjonil õigus kutsuda klient komisjoni koosolekule ja kuulata ära tema arvamus ning esitada täiendavaid küsimusi. (3) Vallavalitsus võib kehtestada komisjoni põhimääruse.
(1) Tasuta sotsiaalteenused: 1) sotsiaalnõustamine; 2) päevakeskusteenus; 3) tugiisikuteenus. (2) Omaosalusega sotsiaalteenused: 1) koduteenus; 2) hooldamine hoolekandeasutuses; 3) hooldamine perekonnas; 4) isikliku abistaja teenus; 5) transporditeenus; 6) saunateenus; 7) dušiteenus; 8) pesupesemisteenus; 9) pediküüriteenus; 10) päevahoiuteenus; 11) eluasemeteenus. (3) Riigi poolt rahastatavad hoolekandeteenused: 1) asenduskoduteenus; 2) lapsehoiuteenus; 3) igapäevaelu toetamise teenus; 4) töötamise toetamise teenus; 5) toetatud elamise teenus.
(1) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. (2) Teenuse osutamine toimub kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel.
(1) Päevakeskusteenus on eakale ja puudega täisealisele isikule huvitegevuses osalemise võimaldamine, teavitamine, vabatahtliku töö ja eneseabiliikumise soodustamine. (2) Teenuse osutamine toimub kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel.
(1) Tugiisikuteenus on üksikisikule või lastega perele osutatav sotsiaalteenus. (2) Tugiisikuteenuse eesmärkideks on: 1) jõustada ning juhendada klienti teda ümbritsevas keskkonnas igapäevaelu toimingute tegemisel; 2) leida koostöös kliendiga lahendus probleemide leevendamiseks, tuginedes kliendi või pere sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele. (3) Lastega peres jälgib tugiisik laste turvalisust ning juhendab pereliikmeid laste kasvatamisel ja õpetamisel. (4) Tugiisik ei kuulu teenust vajava perekonnaliikmete hulka ning osutab teenust lepingu alusel.
(1) Koduteenus on eaka või puudega isiku abistamine kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu. (2) Koduteenuse osutamise tingimused ja korra kehtestab Hiiu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (3) Koduteenuste hinnakirja ja hoolduskava vormi kehtestab Hiiu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(1) Hooldamine hoolekandeasutuses on isikule tema eale ja seisundile vastamise hooldamise tagamine. (2) Hooldusele hoolekandeasutusse võib paigutada eaka või puudega isiku, kes ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. (3) Osaliselt valla eelarvest finantseeritavale hooldusele hoolekandeasutuses paigutatakse klient, kellel puudub ülalpidamiskohustusega isik või nimetatud isik ei suuda põhjendatult talle seadusega pandud kohustusi täita. (4) Klient on kohustatud tasuma ülalpidamiskulude katteks vähemalt 85% oma pensionist. (5) Juhul, kui ülalpidamiskohustusega isik pole suuteline täies mahus katma kliendi ülalpidamisega seotud igakuiseid kulusid, võib vallavalitsus ülalpidamiskohustusega isiku avalduse alusel ja piisavate rahaliste vahendite olemasolul osaliselt toetada ülalpidamiskohustusega isiku poolset kulu.
(1) Hooldamine perekonnas on kliendi hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. (2) Hooldamine perekonnas toimub vallavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. (3) Teenusele on õigus lapsel, eakal ja puudega inimesel. (4) Laste hooldamine perekonnas toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.
(1) Isikliku abistaja teenusele on õigus puudega isikul, kellel on funktsioonihäire, mille tõttu ta ei tule iseseisvalt igapäevaste tegevustega toime ning vajab nende tegevuste sooritamiseks isiklikku abistajat. (2) Isiklik abistaja aitab kliendil väljaspool kodu iseseisvalt tegutseda. (3) Isikliku abistaja teenust ei osutata alkoholiprobleemiga kliendile ja lamavale haigele. (4) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on võimaldada kliendil osaleda ühiskonnas võrdväärselt teistega ja elada täisväärtuslikku elu. (5) Isikliku abistaja teenuse osutamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping kliendi, isikliku abistaja ja sotsiaalosakonna juhataja vahel, milles fikseeritakse osutatavate teenuste loetelu, maht ja kestvus. (6) Isikliku abistaja teenuse hind on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär. (7) Klient otsib endale isikliku abistaja, vajadusel ja võimaluste piires aitab isikliku abistaja leidmisel sotsiaalosakond.
(1) Transporditeenusele on õigus puudega lapsel, raske või sügava puudega täiskasvanul, eakal või isikul, kes tervisliku seisundi tõttu teenust vajab. (2) Transporditeenuse korra ja tingimused kehtestab vallavolikogu. (3) Transporditeenuse hinnakirja kehtestab vallavalitsus.
(1) Saunateenusele on õigus eakal, puudega isikul, töötul ja paljulapselisel perel. (2) Saunateenuse hinna kehtestab vallavalitsus. (3) Teenuse osutamine toimub kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel. (4) Saunateenuse osutamise aeg ja koht avaldatakse Hiiu Valla Teatajas ja Hiiu valla koduleheküljel.
(1) Dušiteenusele on õigus puudega isikul või koduteenusel oleval kliendil. (2) Dušiteenust osutatakse kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel. (3) Dušiteenuse hinnakirja kehtestab vallavalitsus.
(1) Pesupesemisteenusele on õigus pensionäril või puudega isikul, kellel puudub kodustes tingimustes pesupesemisvõimalus. (2) Teenuse osutamine toimub kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel. (3) Vallavalitsus tasub pesupesemisteenuse eest üks kord kuus 5 kg pesu kliendi kohta.
(1) Pediküüriteenusele on õigus raske ja sügava puudega või koduteenusel oleval isikul. (2) Pediküüriteenuse hinnast tasub vallavalitsus 50% ja klient 50 %. (3) Pediküüriteenust osutatakse kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel.
(1) Päevahoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega ning liitpuudega lapsel, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei pea olema Hiiu vald, et pakkuda arengut ning toimetulekut toetavat päevategevust. (2) Päevahoiuteenuse eesmärk on toetada puudega last kasvatavat perekonda ja anda võimalus vanematele tööl käimiseks.
(1) Eluasemeteenus on sotsiaaleluruumi kasutusse andmine või eluruumi kohandamine. (2) Sotsiaaleluruumi andmise ja kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. (3) Puudega isikul, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, on õigus abile eluruumi kohandamisel. (4) Eluruumi kohandamise eesmärk on tagada isikule võimalikult iseseisev toimetulek oma eluruumi piires, sellesse sisenemisel ja väljumisel. (5) Kui kohandamist vajav eluruum ei ole kliendi omandis, lisatakse taotlusele omaniku nõusolek ruumi kohandamiseks. (6) Eluruumi kohandamisest võib keelduda, kui see ei ole mõistlik suurte kulutuste tõttu.
(1) Asenduskoduteenus on vanemliku hoolitsuseta lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. (2) Asenduskoduteenuse taotlemine ja osutamine toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.
(1) Lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapsel seaduslikul esindajal või sotsiaalhoolekande seaduse § 252 lõige 1 nimetatud hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias). (2) Lapsehoiuteenust on õigus osutada tegevusluba omaval isikul. (3) Lapsehoiuteenuseks eraldatud ja kasutamata jäävate vahendite kasutamise korra kehtestab volikogu.
(1) Igapäevaelu toetamise teenusele on õigus psüühilise erivajadusega tööealisel isikul. (2) Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng läbi psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. (3) Igapäevaelu toetamise teenuse taotlemine ja osutamine toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.
(1) Töötamise toetamise teenusele on õigus psüühilisega erivajadusega tööealisel isikul. (2) Töötamise toetamise eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. (3) Töötamise toetamise teenuse taotlemine ja osutamine toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.
(1) Toetatud elamise teenusele on õigus psüühilise erivajadusega tööealisel isikul. (2) Toetatud elamise teenuse eesmärk on inimese sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine temale eluruumi kasutusse andmise võimaluse loomise kaudu. Inimest juhendatakse majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada tema võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. (3) Toetatud elamise teenust võib osutada inimese enda elamispinnal või teenuse osutaja poolt pakutaval elamispinnal. (4) Toetatud elamise teenuse taotlemine ja osutamine toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.
(1) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) täiendav lapsetoetus; 2) koolitoetus; 3) suure pere toetus; 4) eakate sünnipäevatoetus; 5) matusetoetus; 6) elluastumistoetus. (2) Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused: 1) transporditoetus; 2) abivahenditoetus; 3) tervisetoetus; 4) lastelaagritoetus; 5) huvialategevuse toetus; 6) muu ühekordne toetus. (3) Riigieelarvest kaetavad sotsiaaltoetused: 1) toimetulekutoetus; 2) täiendav toimetulekutoetus; 3) vajaduspõhine peretoetus.
(1) Täiendav lapsetoetus makstakse välja kolmes osas: 1) esimene osa makstakse emale seitsmendal raseduskuul ema avalduse ja naistearsti tõendi alusel; 2) teine osa makstakse lapsevanemale või last kasvatavale isikule lapse üheaastaseks saamisel; 3) kolmas osa makstakse lapsevanemale või last kasvatavale isikule lapse kaheaastaseks saamisel. (2) Enne täiendava lapsetoetuse esimese osa taotlemist peab ema registrijärgseks elukohaks olema vähemalt 6 kuud Hiiu vald. (3) Täiendava lapsetoetuse teist ja kolmandat osa on õigustaotleda kui lapse ja vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on vähemalt kuus kuud olnud Hiiu vald. (4) Täiendava lapsetoetuse teise ja kolmanda osa määramise aluseks on lapsevanema või last kasvatava isiku avaldus koos lapse sünnitõendiga. (5) Täiendava lapsetoetuse teist ja kolmandat osa ei maksta, kui laps on täielikul riiklikul ülalpidamisel. (6) Täiendava lapsetoetuse saamiseks tuleb esitada avaldus kolme kuu jooksul pärast sätestatud tähtaja saabumist.
(1) Koolitoetust makstakse rahvastikuregistri järgselt Hiiu vallas elavatele Hiiu valla põhikoolides õppivatele õpilastele. (2) Toetuse määramise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud õpilaste nimekiri jooksva õppeaasta 15. septembri seisuga. (3) Teised toetuse maksmiseks vajalikud andmed kogutakse koostöös kooliga. (4) Toetus kantakse lapsevanema või lapse seadusliku esindaja arvelduskontole jooksva õppeaasta 15. oktoobriks. Lapsevanema soovil võib toetuse kanda lapse arvelduskontole.
(1) Suure pere toetus määratakse nelja ja enamat alaealist last kasvatavale vanemale üks kord aastas. Kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. (2) Toetus määratakse perele kui vähemalt ühe lapsevanema ja laste rahvastikuregistri järgne elukoht on olnud Hiiu vald vähemalt kuus kuud enne toetuse taotlemist.
Elluastumistoetust makstakse eestkostel, perekonnas hooldamisel olnud või asenduskodus elanud lapsele tema 18aastaseks saamisel kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Hiiu vald.
Eakate sünnipäevatoetust makstakse 75-nda, 80-nda, 85-nda ja iga järgneva sünnipäeva puhul kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Hiiu vald.
(1) Matusetoetust makstakse esitatud avalduse alusel füüsilisele või juriidilisele isikule, kes korraldab Hiiu valla elaniku matuse. (2) Toetuse taotleja esitab avalduse juurde surmatõendi.
(1) Transporditoetus määratakse raske või sügava puudega täiskasvanule või puudega lapsele haridus-, meditsiini- või rehabilitatsiooniasutusse sõiduks vaid juhul, kui põhjendatud juhtudel pole võimalik saada vallavalitsuse poolt osutatavat transporditeenust. (2) Väljaspool maakonda päevases õppes kutseõppeasutuses omandavatele õpilastele hüvitatakse kooli ja koju sõidukulud esitatud sõidupiletite alusel kord kuus. (3) Lõikes 2 sätestatud toetuse ülempiiri kuu kohta kehtestab vallavalitsus.
Abivahenditoetus on ette nähtud haiguse või puude tõttu abivahendit vajavale kliendile abivahendi ostmiseks või laenutamiseks.
Tervisetoetus määratakse: 1) prillide ostmiseks; 2) retseptiravimite ostmiseks; 3) haigla voodipäevade eest tasumiseks; 4) mähkmete jt hooldusvahendite soetuseks kuni ühekordse toimetulekupiiri ulatuses eelarveaastal; 5) ravikindlustuseta isikutele esmaseks arstiabiks ja uuringuteks vastavalt esitatud arvele.
Lastelaagritoetus määratakse lasterikastele, vähekindlustatud, üksikvanemaga ja puuetega laste peredele eraldatavate riiklikult doteeritavate lastelaagri tuusikute jääkmaksumuse eest tasumiseks.
Huvialategevuse toetus määratakse huvikooli õppemaksu ja huvialaringi ringitasu tasumiseks.
Muu ühekordne toetus määratakse: 1) erakorraliste eluasemekulude osaliseks hüvitamiseks; 2) tulekahju või veekahjustuse likvideerimisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks; 3) majanduslikult raske olukorra puhul, kuid määratud toetus ei või ühel eelarve aastal ületada kehtivat perekonna toimetulekupiiri; 4) muude erakorraliste põhjendatud kulutuste hüvitamiseks.
(1) Toimetulekutoetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. (2) Toimetulekutoetuse määramine toimub sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvestatavate eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab vallavolikogu.
(1) Täiendavat toimetulekutoetust võib maksta ettenägematute eluasemega seotud kulude osaliseks katmiseks, kui tegemist on järgmiste sihtrühmadega: 1) lapsed ja lastega pered; 2) vanaduspensionärid; 3) töövõimetuspensionärid; 4) puudega isikud; 5) töötud; 6) teised abivajajad, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla kahekordset toimetulekupiiri. (2) Täiendava toimetulekutoetuse määramise ja maksmise otsustab vallavalitsus komisjoni ettepaneku alusel.
(1) Vajaduspõhist peretoetust makstakse perekonnale, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust sotsiaalhoolekande seadusega määratud korras. (2) Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonna keskmine kuu netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri. (3) Vajaduspõhise lapsetoetuse määramine toimub sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(1) Hooldajatoetus on igakuiselt makstav toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisakulude osaliseks katmiseks. (2) Hooldajatoetust võib taotleda: 1) 18- aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku hooldaja või eestkostja; 2) raske või sügava puudega lapse vanem, hooldaja või eestkostja, kes ei tööta.
(1) Ametnik on kohustatud pärast avalduse vastuvõtmist 10 tööpäeva jooksul läbi viima kliendi hooldusvajaduse hindamise, vajadusel koos kodu külastusega. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel täidetakse hooldusvajaduse hindamisinstrument, mis sisaldab puudega isiku võimele toime tulla igapäevaelu toimingutega. Hindamise tulemuste põhjal selgub puudega isikule hooldaja määramise vajalikkus ning talle seatakse hooldus. (3) Ametnikul on õigus hooldusvajadus perioodiliselt üle hinnata ning vajadusel kaasata hindamisprotsessi teisi spetsialiste.
(1) Hooldajaks määratakse isik, kes on teovõimeline ja kellel puudub raske või sügav puue. (2) Hooldaja ülesanneteks on kliendile tagada kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve: 1) sügava puude korral ööpäevaringselt; 2) raske puude korral igal ööpäeval; 3) raske või sügava puudega lapsele ööpäevaringselt. (3) Hooldaja kohustuseks on: 1) hooldada klienti vastavalt hooldusvajaduse hindamisinstrumendile; 2) teha koostööd sotsiaaltöötajaga, meditsiinitöötajaga jt spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 3) teavitada 5 päeva jooksul sotsiaalosakonda asjaoludest, mis toovad kaasa puudega isiku hooldamise eest toetuse maksmise peatamise või lõpetamise.
(1) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni puudega isiku arstliku ekspertiisi otsuses märgitud tähtaja lõpuni. Tähtajatu otsuse korral mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Hooldajatoetuse määramisest võib keelduda, kui: 1) puudega isiku hooldusvajaduse hindamisest ei tulene vajadust talle hooldaja määrata; 2) hooldusvajadusest tingituna peab ametnik puudega isikule sobivamaks hooldamise viisiks teise hoolekandeteenuse osutamist.
(1) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 1) kui hooldusvajaduse hindamisest tulenevalt on puudega isiku hooldusvajadus muutunud määral, mis tingib hoolduse osutamist teistsugusel viisil, sh haiglaravil või hoolekandeasutuses viibimisel; 2) kui puudega isiku hooldaja esitab kirjaliku taotluse ja soovib hooldajaks määramist lõpetada; 3) kui täisealine puudega isik esitab taotluse temale hooldaja määramise otsus lõpetada; 4) kui on tõendatud, et hooldaja ei täida oma kohustusi; 5) puudega isiku või tema hooldaja surma korral. (2) Hooldaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise. (3) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vastava otsuse tegemisele järgnevast kuust.
Määrus jõustub 01. jaanuarist 2015.
(1) Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 26.03.2009 määrus nr 62 „Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise kord“. (2) Tunnistada kehtetuks Hiiu Vallavolikogu 12.12.2013 määrus nr 3 „Täiendava lapsetoetuse määramise ja maksmise kord”. (3) Tunnistada kehtetuks Hiiu Vallavolikogu 18.09.2014 määrus nr 25 „Koolitoetus“. (4) Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 20.03.2009 määrus nr 64 „Hooldajatoetuse maksmise tingimused ja kord“.