Varstu valla põhimäärusega sätestatakse:11) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;22) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;33) vallavolikogu töökord;44) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;55) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja vallavalitsuse pädevus;66) valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatavad asutused;77) sotsiaalsed garantiid;88) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;99) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;1010) õigusaktide täitmise kontrolli ja arupärimise kord volikogus.
Valla omavalitsusorganid on Varstu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Varstu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
Varstu valla elanik on isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Varstu vald.
(1) Varstu valla sümbolid on vapp ja lipp. Valla vapi ja lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 05.04.2002 a.2(2)Varstu valla vapil on rohelisel kilbil ratasrist ehk päikeserist, mis koosneb rõngast ja ristist rõnga sees ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad kuldsed. Vapikilbi roheline osa osutab valla puutumata loodusele. Laineline lõikejoon on valla veekogude (jõed, järved) võrdkuju. Kuldne ratasrist (päikeserist) sümboliseerib jõudu, elu arengut ning aja pidevat kulgu.3(3)Varstu valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut. Rohelise kanga alaservas on kollane laineline laid ning rohelise välja keskel kollane ratasrist.
(1) Valla vapi kujutist kasutatakse:11) valla vapipitsatil ja valla hallatavate asutuste pitsatitel;22) dokumentidel (kirjaplank, üldplank) ja hallatavate asutuste dokumentidel;33) valla lipul;44) valla vapimärgil;55) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ning muudel ametlikel trükistel;66) valla piiritähistel valda läbivate suuremate maanteede ääres;77) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel ja trükistel;88) vallaametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel;99) muudel juhtudel võib valla vapi kujutist kasutada üksnes kooskõlastatult vallavalitsusega.2(2)Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.
(1) Valla lipp heisatakse:11) alaliselt vallamaja juurde lipumasti koos Eesti riigilipuga;22) valla pidulikel üritustel või üritustel, kus osaleb valla ametlik esindus.2(2)Valla lipu kasutamisel tuleb järgida Eesti lipu seadust ja head tava.3(3)Valla lipu tellimine toimub üksnes vallavalitsuse poolt.4(4)Vallavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane valla lipuga.5(5)Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.6(6)Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.7(7)Valla sümbolite kasutamine kooskõlastatakse vallavalitsusega.
(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks.2(2)Vallavolikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.3(3)Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel sätestatud korras.4(4)Vallavolikogu pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu liikmete häälteenamusega.2(2)Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees ja volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmisel istungil, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud hääletamiskomisjon.3(3)Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek. Kandidaat peab andma nõusoleku kandideerimiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.4(4)Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti ülesseadmise järjekorras. Volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.5(5)Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel.6(6)Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni.7(7)Valla valimiskomisjon või volikogu hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.8(8)Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele esitamise järjekorras.9(9)Hääletamist korraldav komisjon selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni liige annab igale istungil osalevale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti.10(10)Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed ringi ümber kandidaadi järjekorranumbri, kelle poolt nad hääletavad. Vastuhääletamisel tõmmatakse kriipsuga kandidaadi nimi maha.11(11)Volikogu liikmed, kes võtavad sedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisel osavõtnuks.12(12)Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel pole märgistatud ühegi kandidaadi nimi või kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.13(13)Volikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.14(14)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kuni kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust võib esitada uuesti.15(15)Valla valimiskomisjon/hääletamiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.16(16)Volikogu esimehe valimise tulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega või vallavolikogu otsusega.
(1) Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees.2(2)Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimeest asendav volikogu liige kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla, lisades sellele sõnad «volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes».3(3)Vallavolikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.4(4)Vallavolikogu aseesimehe valimist korraldab vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel valitud hääletamiskomisjon.5(5)Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub samas korras vallavolikogu esimehe valimistega.
Vallavolikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab omavalitsusüksust ja volikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;33) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele;44) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;55) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid;66) korraldab volikogu komisjonide tegevust;77) koos vallavalitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste eelnõud;88) esitab volikogu istungi päevakorra projektid;99) korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise;1010) esindab volikogu üritustel.
(1) Vallavolikogu töötab täiskoguna ning alatiste komisjonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe.2(2)Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei.3(3)Vallavolikogu komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.
(1) Vallavolikogu töö vorm on istung.2(2)Vallavolikogu asjaajamiskeel on eesti keel.
(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.3(3)Vallavolikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. Suvekuudel (juulis, augustis) istungeid ei toimu, kui vallavolikogu esimees ei otsusta teisiti.4(4)Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.5(5)Vallavolikogu istungi toimumise kohta saadetakse vallavolikogu liikmetele kirjalik kutse koos istungi päevakorra projekti ja istungi materjalidega e-posti teel. Teade vallavolikogu istungi toimumise kohta avaldatakse valla veebilehel.6(6)Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(1) Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende puudumisel volikogu vanim liige.2(2)Esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.3(3)Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.4(4)Volikogu istungi avamisel:11) istungi juhataja teatab kohalolevate volikogu liikmete arvu ja tutvustab kutsutud külalisi;22) istungi juhataja esitab volikogu istungi päevakorra projekti arutamiseks;33) ettepanekuid päevakorra muutmise kohta võib teha kuni päevakorra kinnitamiseni;44) päevakorda võib lisada kiireloomulise küsimuse lahendamise;55) istungi päevakord kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.5(5)Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:11) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul;22) kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;33) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;44) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine maksimaalselt 5 minuti jooksul;55) repliik on märkus, ettepanek või õiendus, mille kestus ei ületa 2 minutit;66) küsimuse, sõnavõtu ja repliigi esitamise soovist antakse märku käetõstmisega;77) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjale kuni 5 minutit lisaaega ja volikogu liikmetele kahe küsimuse esitamiseks ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;88) istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis;99) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.6(6)Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest.7(7)Enne õigusaktide eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta.8(8)Istungi päevakorrapunktis, mille juurde ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõud, koosneb päevakorrapunkti arutelu ettekandest ja küsimustele vastamisest. Vallavolikogu võib vastu võtta ka istungi protokolli kantavaid otsuseid.9(9)Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.10(10)Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.11(11)Istungist video- ja fonosalvestuste tegemiseks annab loa istungi juhataja, kes teeb selle teatavaks volikogule.12(12)Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Hääletamine volikogus on avalik v.a. isikuvalimised. Vallavolikogu liige võib taotleda, et vallavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.3(3)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel järgmiselt:11) isikuvalimistel on õigus kandidaate üles seada volikogu liikmetel. Ülesseatud kandidaadid annavad nõusoleku kandideerimiseks;22) kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale;33) kandidaatidele antakse võimalus enda tutvustamiseks;44) kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni;55) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel;66) pärast nimekirja sulgemist valib vallavolikogu avalikul hääletamisel oma liikmete hulgast kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe;77) komisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise;88) hääletamise läbiviimiseks kuulutab volikogu esimees volikogu istungil välja vaheaja;99) komisjon sulgeb kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti ja volikogu liikmete nõudmisel pitseerib selle;1010) komisjon selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, annab igale istungil osalevale volikogu liikmele täidetud valimissedeli, kuhu on kantud kõigi kandidaatide nimed nende esitamise järjekorras;1111) igal volikogu liikmel on niimitu häält, kui on valitavaid kohti;1212) kui hääletussedel rikutakse enne valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletussedel;1313) hääletav volikogu liige märgib sedelile oma otsustuse: poolt hääletamisel tõmbab ringi ümber kandidaadi järjekorranumbri, kelle poolt ta hääletab. Vastuhääletamisel tõmbab kriipsuga kandidaadi nime maha;1414) volikogu liige laseb hääletussedeli isiklikult hääletuskasti;1515) häältelugemine on avalik;1616) volikogu liikmed, kes võtavad sedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisel osavõtnuks;1717) kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel pole märgistatud ühegi kandidaadi nimi või kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada;1818) komisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed;1919) komisjoni esimees kannab volikogule ette hääletamistulemuste protokolli.4(4)Valituks osutuvad kandidaadid, kes saavad volikogu koosseisu häälteenamuse.5(5)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kuni kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust võib esitada uuesti.6(6)Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja nõutav ei ole volikogu koosseisu häälteenamus.7(7)Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.3(3)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate arv, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile lisatakse osavõtjate poolt allkirjastatud registreerimisleht.4(4)Protokollid ja muud dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.5(5)Protokollid ja muud dokumendid peavad olema allkirjastatud kümnendal päeval peale istungi toimumist.6(6)Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad peale allkirjastamist valla kantseleis ja veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(1) Vallavolikogu moodustab oma tegevuse kavandamiseks ja õigusaktide ettevalmistamiseks alatisi ja vajadusel ajutisi komisjone. Komisjonid juhinduvad oma tegevuses õigusaktidest, põhimäärusest ning valla elanike huvidest ja vajadustest.2(2)Alatine komisjon võib koostada ja esitada volikogule kinnitamiseks oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks komisjoni põhimääruse.3(3)Ajutine komisjon moodustatakse teatud probleemi või ülesande lahendamiseks. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses.4(4)Vallavolikogu moodustab alatised komisjonid oma volituste ajaks.5(5)Vallavolikogu komisjonid moodustatakse volikogu otsusega.6(6)Vallavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel põhimääruse § 14 alusel.7(7)Vallavolikogu komisjoni koosseis (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.8(8)Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.9(9)Vallavolikogu otsustab komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul või komisjoni liikme enda avalduse alusel.10(10)Komisjoni esimeest asendab aseesimees või komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige.
(1) Vallavolikogu komisjonil on õigus:11) algatada vallavolikogu õigusakti eelnõu;22) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta;33) taotleda vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud dokumente ja teavet;44) kaasata komisjoni töös asjatundjaid, tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega ja arvestades valla eelarvet.2(2)Vallavolikogu esimees suunab vallavolikogu komisjoni läbivaatamiseks:11) vallavolikogu õigusaktide eelnõud;22) isikute avaldused;33) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid.3(3)Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral pidanud otsustusvõimelist koosolekut või ei ole kahel järjestikusel korral tähtaegselt täitnud talle antud ülesannet.4(4)Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjoni koosseis.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.2(2)Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.3(3)Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.4(4)Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.5(5)Volikogu komisjoni koosoleku kutse ja päevakord tuleb komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele teha teatavaks vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.6(6)Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja.7(7)Protokollid avalikustatakse valla kantseleis ja valla kodulehel dokumendiregistris. Kättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Vallavolikogu õigusakti eelnõu vaadatakse komisjonis läbi hiljemalt kahe nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal. Muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.2(2)Volikogu õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtivkomisjoni, kellele teised komisjonid esitavad oma ettepanekud.3(3)Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta esitab komisjon selgituse kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud kirjadele ja selgitustaotlustele vastab komisjon ja allkirjastab komisjoni esimees.
(1) Vallavolikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks seaduse poolt pandud ülesannete täitmiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse salajasel hääletamisel.2(2)Revisjonikomisjon lähtub kontrollimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest, valla põhimäärusest ja volikogu poolt antud ülesandest.3(3)Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida vallaeelarve täitmist, kontrollida ja hinnata vallavalitsuse ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust, valla poolt sõlmitud lepingute täitmist ning valla vara kasutamise sihipärasust.4(4)Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.5(5)Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks.6(6)Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.7(7)Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse ja majandusaasta aruande kohta.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.2(2)Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitab volikogu.3(3)Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.4(4)Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu.5(5)Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
Vallavalitsus:11) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;22) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;44) lahendab küsimusi, mis on seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud ja volikogu poolt valitsusele lahendamiseks delegeeritud.
(1) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.2(2)Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid annavad nõusoleku kandideerimiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemine otsustab volikogu avalikul hääletamisel.4(4)Vallavanema kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti ülesseadmise järjekorras. Volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.5(5)Vallavanema kandidaadi leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi.6(6)Vallavanema valimisteks moodustatakse hääletamiskomisjon. Vallavanema valimised toimuvad samaselt volikogu esimehe valimisega.7(7)Vallavanema valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.
Vallavanem:11) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;22) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;33) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;44) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;55) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;66) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;77) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;88) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid;99) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud tema alluvuses olevate töötajatega ja hallatavate asutuste juhtidega;1010) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;1111) kinnitab valla ametnike ja töötajate ametijuhendid;1212) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu poolt pandud ülesandeid.
(1) Vallavanema puhkus vormistatakse vallavalitsuse ametnike, töötajate ja valla hallatavate asutuste juhtide puhkuste ajakavas, mille kinnitab vallavanem oma käskkirjaga. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.2(2)Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse vanim liige. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».3(3)Vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud vallavalitsuse liige
(1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.2(2)Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.3(3)Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.4(4)Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallasekretärile, kes edastab selle volikogu esimehele või tema asendajale.5(5)Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt.6(6)Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni.7(7)Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.2(2)Vallavalitsuse istungite sageduse otsustab vallavanem.3(3)Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.4(4)Valitsuse istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär sõnaõigusega. Vallavanem võib istungile kutsuda ka teisi isikuid, kes on seotud arutatavate küsimustega.5(5)Valitsus on otsustusvõimeline, kui valitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust. Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikme eriarvamus kantakse tema soovil vallavalitsuse istungi protokolli.6(6)Valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes laieneb talle toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.7(7)Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär. Protokoll vormistatakse kümne päeva jooksul pärast istungi toimumist ja selle allkirjastavad istungi juhataja ja protokollija.
(1) Varstu valla ametiasutuseks on vallavalitsus, mida finantseeritakse vallaeelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine.2(2)Vallavalitsust juhib vallavanem.3(3)Vallavalitsuses töötamist loetakse töötamiseks Varstu valla omavalitsusteenistuses.4(4)Vallavalitsuse struktuuri, teenistuskohtade ja töötajate koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu. Ametiasutuse teenistujate ülesanded sätestatakse ametijuhendeis, mille kinnitab vallavanem.
(1) Vallavalitsuse hallatav asutus (edaspidi asutus) on organisatsiooniliselt iseseisev institutsioon, mille ülesandeks on Varstu vallale kui omavalitsusüksusele vajalike teenuste osutamine.2(2)Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Asutus ei ole juriidiline isik.3(3)Asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ja kinnitab volikogu.4(4)Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. Asutuse põhimääruses peab kajastuma:11) asutuse nimi ja asukoht;22) asutuse tegevusvaldkond ja osutatavad teenused;33) asutuse juhtimise, tegevuse kontrollimise ja järelevalve kord;44) asutuse juhi pädevus, sh. õigus käsutada asutuse kasutuses olevat vallavara, sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ja sooritada muid tehinguid;55) teenuste osutamisest asutusele laekuvate vahendite kasutamise põhimõtted;66) pangaarve olemasolu.5(5)Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Asutust juhib asutuse juht (direktor). Asutuse juhi vabale ametikohale korraldatakse konkurss. Asutuse juhi kinnitab ametisse, vabastab ametist ja asutuse juhile määrab palga vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem.2(2)Asutuse juhi äraolekul määrab kohusetäitja ja tema palga vallavanem.3(3)Kui põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, täidab asutuse juht järgmisi ülesandeid:11) juhib asutust, tagades põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise ja kannab vastutust asutuse üldseisundi, varade säilimise, arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest;22) esindab asutust;33) teostab tehinguid põhimääruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks volikogu poolt kehtestatud korras;44) kinnitab asutuse töökorralduse reeglid ja töötajate ametijuhendid ning sõlmib, muudab ja ütleb üles töötajatega töölepinguid;55) esitab asutuse eelarve projekti vallavalitsuse poolt kehtestatud korras;66) annab oma pädevuse piires käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi;77) täidab talle põhimäärusega pandud muid ülesandeid.4(4)Töötamine asutuses toimub töölepingu alusel.5(5)Asutuse töötajate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu.
(1) Volikogu palgalisele esimehele või aseesimehele, vallavanemale ning volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse tema ametist vabastamisel hüvitist vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:11) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduses loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus;22) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks;33) vabastatakse ametist tema enda algatusel, väljaarvatud tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustuste täitmist.3(3)Kohaliku omavalitsuse ametnike, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistujad, vabastamisel makstakse hüvitist vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 131.4(4)Ametniku teenistusest vabastamisel vanadus- või invaliidsuspensionile jäämise või töövõimetuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle lisaks seaduses ettenähtule hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat enne teenistussuhte lõppemist.5(5)Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses.6(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist.
Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuste taotlemisel.
(1) Valla eri eluvaldkondade arengu integreerimiseks ja koordineerimiseks koostatakse valla arengukava ja valla hallatavate asutuste arengukavad.2(2)Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva aasta kohta ja selles tuuakse välja hetkeolukorra analüüs ning planeeritavad tegevused eesmärkide saavutamiseks.3(3)Arengukava peab olema kooskõlas valla üldplaneeringuga.4(4)Arengukava eelnõu koostab vallavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule. Koos eelnõuga esitatakse kõik laekunud muudatus- ja täiendusettepanekud.5(5)Valla hallatavate asutuste arengukava koostamist ja muutmist korraldab hallatava asutuse juht.6(6)Arengukavad kinnitatakse vallavolikogu määrusega.
(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukavaga seotud iseseisev dokument ja kinnitatakse vallavolikogu määrusega.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, kus esitatakse kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
(1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia.2(2)Eelarve eelnõud arutatakse volikogus vähemalt kahel lugemisel.3(3)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.4(4)Volikogu kehtestab eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise, muutmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra. 5(5)Ettenägematute väljaminekute tegemiseks planeeritakse eelarves reservfond. Volikogu kehtestab reservfondi kasutamise korra.6(6)Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 1. juuniks.2(2)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30.juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse.3(3)Eelarve ning majandusaasta aruande eelnõud avaldatakse enne volikogus kinnitamist koos seletuskirjadega valla veebilehel.4(4)Kinnitatud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldises korras volikogu õigusaktidega.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.3(3)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Varstu valla haldusterritooriumil.
Õigusaktide algatamise õigus on:11) vallavolikogu liikmel;22) vallavolikogu komisjonil;33) vallavalitsuse liikmel ja vallavanemal;44) vallasekretäril;55) ametiasutuse teenistujal tema ametijuhendis antud ülesannete täitmiseks;66) valla hallatava asutuse juhil;77) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;88) valla valimiskomisjonil talle seadusega antud ülesannete täitmiseks.
(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.2(2)Õigusakti eelnõu esitatakse kantseleisse üldjuhul hiljemalt 14 päeva enne istungi algust. Volikogu esimees võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu, kui ei ole vajadust seda eelnõud esitada läbivaatamiseks volikogu komisjonile.3(3)Eelnõu peab olema normtehniliselt ja keeleliselt korrektne. Üldakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse:11) õigusakti vastuvõtmiseks vajalik põhjendus;22) ülevaade, millised õigusaktid on küsimust reguleerinud ja vajadusel edasine tegevus valla õigusaktide muutmise või tühistamise suhtes;33) ülevaade kaasnevatest kulutustest ja katteallikatest;44) ülevaade eelnõu kooskõlastamisest;55) eelnõule märgitakse esitaja allkiri, kuupäev, koostaja nimi, ettekandja, vajadusel kaasettekandja.4(4)Õigusakti eelnõu ja lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele.5(5)Volikogu õigusaktide eelnõud, mis ei ole esitatud valitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha andmiseks.6(6)Volikogu komisjonid edastavad oma seisukoha õigusakti eelnõu kohta kantseleisse hiljemalt kuus tööpäeva enne istungi toimumist. Kui komisjon nimetatud ajaks seisukohta ei esita, eelnõud istungi päevakorda ei võeta.7(7)Eelnõu, mis ei saa komisjoni heakskiitu volikogu istungi päevakorda ei võeta ja tagastatakse koos põhjendustega eelnõu algatajale.8(8)Kooskõlastatud õigusakti eelnõu koos lisadokumentidega esitatakse koostaja poolt vallasekretärile ülevaatamiseks hiljemalt viis tööpäeva enne istungi toimumist.
(1) Valitsuse õigusakti eelnõu:11) peab olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, valla põhimääruse ja teiste vallavolikogu õigusaktidega;22) vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav;33) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse;44) peab omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu;55) peab sisaldama määruse või korralduse jõustumise aega ja viite vaidlustamise võimaluste kohta, istungile kutsutavate isikute nimekirja ja ettepanekut, kellele saata vastuvõetud õigusakt.2(2)Eelnõule tuleb vajadusel lisada seletuskiri eelnõu vastuvõtmise vajalikkusest ja vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest sarnaselt volikogu eelnõu seletuskirjaga.3(3)Koostaja esitab eelnõu vallasekretärile, kes peale kontrollimist esitab selle vallavalitsuse istungile.4(4)Vallasekretäril on õigus eelnõu selle esitajale tagastada, kui eelnõu ei vasta sätestatud nõuetele.
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu ja valitsus on seda käesolevas põhimääruses sätestatud korras menetlenud ja kui see on saanud nõutud häälteenamuse.2(2)Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.3(3)Volikogu ja valitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.4(4)Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest.5(5)Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees.6(6)Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.7(7)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nende juurdepääsu võimaldamisega valla kantseleis ja valla veebilehel dokumendiregistris.8(8)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, volikogu revisjonikomisjon, valitsus ja vallasekretär.2(2)Volikogu ja valitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet maavanem.3(3)Volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või suuliselt volikogu istungil.3(3)Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult vallakantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist.
Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil, välja arvatud juhul kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Tunnistada kehtetuks Varstu Vallavolikogu 08.02.2000 määrus nr 5 „Varstu valla põhimääruse kinnitamine“.2(2)Tunnistada kehtetuks Varstu Vallavolikogu 21.05.2002 määrus nr 6“ Varstu valla vapi ja lipu kasutamise kord“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.