lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord
→
5 § muudetud+100 sõna lisatud−259 sõna eemaldatud
§ 1Lastehoiu ja lasteaia õpetajate tööjõukulude toetusmuudetud

(1) Koolieelsete lasteasutusteLastehoiu ja lasteaia õpetajate (edaspidi lasteaiaõpetajaalusharidusõpetaja) tööjõukulude toetust (edaspidi toetus) antakse kohaliku omavalitsuse üksustele vastavalt lõikele 2 lasteaiaõpetajaalusharidusõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnevate lisakulude osaliseks katmiseks (edaspidi tasandustoetus) ning ülejäänud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralastehoidudes ning munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvule. Eelkooliealiste laste arv saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemist (edaspidi EHIS) toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. (2) Tasandustoetuseks arvestatakse 2017. aastal 85% ja 2018. aastal 67% arvestuslikust lisakulu vajadusest koos tööjõukuludega kaasnevate maksude ja sotsiaalkindlustusmaksega. Arvestusliku lisakulu vajadus 2017. aasta septembrist detsembrini ja 2018. aastal leitakse, korrutades lõike 3 kohaselt vastavaks perioodiks nõutud alammäära ja kohaliku omavalitsuse üksuse 2017. aasta 1. aprilli seisuga kehtinud kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate ametikohtade arvuga eelneva aasta 10. novembri seisuga EHIS-e andmetel. 2019. aastast alates hinnatakse tasandustoetus võrdseks 2018. aasta kohta arvutatud tasandustoetusega. Tasandustoetuse arvutamisel võetakse arvesse, et ühinemise tulemusena ei saaks ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused kokku vähem toetust võrreldes olukorraga, kus nad ei oleks ühinenud. (3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema vastaval aastal

← Tagasi teksti juurde
kehtiv
lasteaiaõpetaja
alusharidusõpetaja
töötasu alammäär on
: 1) 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 840 eurot; 2) 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal; 3) 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal; 4) 2023. aasta 1. jaanuarist
keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastaval
lasteaiaõpetajal
alusharidusõpetajal
vähemalt 90% ning samadele nõuetele vastaval magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega
lasteaiaõpetajal
alusharidusõpetajal
vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada
lasteaiaõpetajate
alusharidusõpetajate
ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed
lasteaiaõpetajate
alusharidusõpetajate
kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.
§ 3Vaimse tervise teenuse toetusmuudetud

(1) Vaimse tervise teenuse toetuse jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 39. Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste elanike arv vastava aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 39 ja 310 sätestatud tingimustest.

§ 6Rahvastikutoimingute hüvitismuudetud

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele makstakse rahvastikutoimingute hüvitist jooksva aasta riigieelarve seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu hüvitamise määras jooksvale aastale eelneval aastal registreeritud järgmiste rahvastikutoimingute eest: 1) sünni registreerimine; 1¹) elektroonilise avalduse alusel sünni registreerimine; 2) surma registreerimine; 3) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine; 4) isikukoodi andmine Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis; 5) hilisema isaduse omaksvõtu registreerimine; 6) abielu sõlmimine; 7) abielu lahutamine; 8) nime muutmine; 9) soo muutmise andmete registreerimine; 10) vaimulike juhendamine; 11) 12) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamine, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine, korduva tõendi või muu perekonnasündmuse dokumendi väljastamine ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemine ja parandamine; 13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine; 14) rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine. 1 (1¹) Kohaliku omavalitsuse üksustele makstakse koolitusteks toetust rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud vahenditest järgmiselt: Tallinna linnale 6000 eurot, Tartu linnale 1400 eurot ning Hiiumaa vallale, Jõhvi vallale, Narva linnale, Jõgeva vallale, Paide linnale, Haapsalu linnale, Rakvere linnale, Pärnu linnale, Põlva vallale, Rapla vallale, Saaremaa vallale, Valga vallale, Viljandi linnale ja Võru linnale igaühele 800 eurot. 1 (1²) 1 (1³) Rahvastikutoimingute hüvitise jäägist jaotatakse kuni 2000 eurot igale lõikes 11 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksusele. Sellest üle jäänud summa jaotamisel samade kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse lõike 1 alusel hüvitatud juhtumite arvu proportsioonist. (2) Kui eelarves planeeritud vahenditest hüvitise maksmiseks ei piisa, vähendatakse proportsionaalselt hüvitise määra ning vähendamisega tekkinud vahe kaetakse järgmisel aastal. (3) Hüvitise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 8Üle antud endiste riigiteede toetusmuudetud

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede hoiuks 21002200 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse lisas 3 toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Sildade eest arvestatakse lisatoetust 1819 eurot ruutmeetri kohta. (2) Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuks.

§ 10Määruse rakendaminemuudetud

(1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a. (2) 2015. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks korrutatakse 2014. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulud kümnega ja lahutatakse saadud tulemusest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk. 2 (2¹) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse 2015. aastal toetust § 4 lõike 1 punktis 4 toodud määra kolmekordses suuruses. (3) Määruse § 3 lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a. (4) Määruse § 81 lõiget 2 rakendatakse 1. detsembrist 2017. a. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile 2017. aastal hiljemalt 20. augustiks. (6) 2018. aastal võetakse § 6 lõike 1 punktides 3–12 nimetatud juhtumite arvu leidmisel aluseks eelmisel eelarveaastal samas kohaliku omavalitsuse üksuses maavalitsuse registreeritud juhtumite arv. (7) 2018. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele uute ülesannetena üle tulevate rahvastikutoimingute korraldamise ettevalmistamiseks ja koolitusteks starditoetust rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud vahenditest järgmiselt: Tallinna Linnavalitsusele 15 962 eurot, Hiiumaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Jõhvi Vallavalitsusele 8830 eurot, Narva Linnavalitsusele 7796 eurot, Jõgeva Vallavalitsusele 6796 eurot, Paide Linnavalitsusele 6796 eurot, Haapsalu Linnavalitsusele 6796 eurot, Rakvere Linnavalitsusele 6796 eurot, Pärnu Linnavalitsusele 7796 eurot, Põlva Vallavalitsusele 6796 eurot, Rapla Vallavalitsusele 6796 eurot, Saaremaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Tartu Linnavalitsusele 10 398 eurot, Valga Vallavalitsusele 6796 eurot, Viljandi Linnavalitsusele 6796 eurot ja Võru Linnavalitsusele 6796 eurot. (8) 2020. aastal § 6 lõike 1 punkti 2 alusel surmade registreerimise eest hüvitist ei maksta. (9) 2020. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetust 29 000 000 eurot, mis jaotatakse nende vahel lähtuvalt elanike arvust rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2020. a seisuga järgmiselt: 1) toetuse määr on 80 000 eurot, kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on vähemalt 4000; 2) toetuse määr on 40 000 eurot, kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on alla 4000; 3) punktide 1 ja 2 kohaselt jaotatud raha ülejääk jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt elanike arvuga. (10) 2020. aastal makstakse saarvaldadele lisaks lõikele 9 tulubaasi stabiliseerimise toetust 1 000 000 eurot, mis jaotatakse nende vahel lähtuvalt elanike arvust rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2020. a seisuga järgmiselt: 1) igale saarvallale 20 000 eurot; 2) punkti 1 kohaselt jaotatud raha ülejääk jaotatakse saarvaldade vahel proportsionaalselt elanike arvuga. (11) 2021. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi toetuseks 16 000 000 eurot, mis jaotatakse järgmiselt: 1) toetusest 15 000 000 eurot jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt elanike arvuga rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2021. a seisuga, seejuures Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste elanikud arvestatakse koefitsiendiga 1,5; 2) toetusest 1 000 000 eurot jaotatakse õpilaste kodudes internetiühenduse (sealhulgas mobiilside ja koduinternet) ja digiõppematerjalide kättesaadavuse edendamiseks, eesmärgiga tagada õpilaste võrdne ligipääs haridusele distantsõppe perioodil, mis jaotatakse järgmise valemiga: Toetus = 1,5654222 × 7–18-aastaste arv × tagamaalisuse koefitsient3 ÷ tulukusmäär3, kus: 7–18-aastaste arv 7–18-aastaste arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2021. a seisuga; tagamaalisuse koefitsient 2021. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikes 1 märgitud tagamaalisuse koefitsient; tulukusmäär kohaliku omavalitsuse üksuse 2020. aasta tulumaksu laekumine elaniku kohta võrreldes riigi keskmise näitajaga. Elanike arv võetakse rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2021. a seisuga. [RT I, 23.04.2021, 7 - jõust. 26.04.2021] (12) Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse 2022. aastal arvesse kas 2021. aasta alguse või 2022. aasta alguse seisuga avalikuks kasutuseks määratud erateede pikkus, olenevalt sellest, kumb on suurem. (13) Kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel võetakse alates 2023. aastast arvesse üksnes need avalikuks kasutuseks määratud erateed, mis on avalikuks kasutamiseks määratud seadusega ette nähtud korras ning mille kohta on teeregistrisse esitatud vastava alusdokumendi number ja kuupäev. (14) Toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud hüvitatakse 2022. aastal lisaks sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikes 2 toodud juhtumitele ka sama seaduse § 1604 kohaselt. (15) 2022. aastal hüvitatakse Ukraina sõjapõgenikele andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise ja sisestamise ning perekonnaseisudokumentide andmehõivekannete tegemise kulud. Hüvitist makstakse kahes jaos, võttes esimesel jaotamisel aluseks 2022. a veebruarist kuni juuni lõpuni tehtud toimingute arvu ning teisel jaotamisel 2022. a juulist kuni oktoobri lõpuni tehtud toimingute arvu. Kui tegelike toimingute arv ületab rahvastikutoimingute hüvitamiseks riigieelarves ette nähtud eelarve mahtu, vähendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste hüvitist proportsionaalselt eelarve mahu piiresse. Toiminguid, mille eest on hüvitist makstud 2022. aastal, ei võeta arvesse 2023. aastal rahvastikutoimingute hüvitise maksmisel. (16) Andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise eest, mida on käsitletud lõikes 15, arvestatakse 2022. aastal hüvitist eraldi dokumentide vastuvõtmise ja isikukoodi moodustamise toimingute eest 2022. aasta riigieelarve seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu hüvitamise määras. (17) Pikaajalise hoolduse korraldamiseks 2023. aastal antava toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 37. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks elanike arv 1. jaanuari 2023. a seisuga rahvastikuregistri andmetel. (18) Kõrgenenud kuludega toimetulemise toetus jaotatakse 2023. aastal kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt nende elektri- ja küttekulude olulise kasvuga. Oluliseks kasvuks loetakse elektri- ja küttekulude kasvu ajavahemikus 2022. aasta jaanuarist kuni novembrini võrreldes 2021. aasta sama perioodiga, mis ületas 0,5 protsenti nende 2022. aastal laekunud tulumaksu, määratud maamaksu ning tasandusfondist tulude ja kulude tasanduseks saadud vahendite mahtu. Arvesse võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate valitsussektorisse kuuluvate üksuste eelarvest kaetavad elektri- ja küttekulud, välja arvatud kinnisvarainvesteeringute ja üürile antud varade kulud ning soojatootmise, veevarustuse pakkumise, tervishoiu valdkonna ning muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusala alla kuuluvad kulud. (19) Määruse §-s 12 nimetatud koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse saamiseks 2023. aastal esitab kohaliku omavalitsuse üksus andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks. (20) Määruse §-de 2 ja 6 alusel ei maksta hüvitist selliste toimingute ja kulude eest, mille eest on varem makstud hüvitist toetusfondist või muust allikast. (21) Lastehoiu ja lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse jaotamisel 2026. aastal ei arvestata munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate laste arvuga.