Määrusega reguleeritakse Lääne-Saare Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 15 minuti jooksul;22) kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 5 minuti jooksul;33) sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses;44) märkus on volikogu liikme, ettekandja või kaasettekandja poolt esitatav ja aruteluga haakuv selgitus;55) repliik on ettekandja, kaasettekandja või volikogu liikme poolt antav vastus oma oponendile.
Volikogu töövormiks on istung.
Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kuid kokku mitte vähem kui 10 korda aastas.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht.2(2)Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli kalendripäeva enne volikogu istungit koos volikogu õigusaktide eelnõudega. Nimetatud nõuded ei kehti uue koosseisu esimese istungi kohta.3(3)Volikogu istungi päevakorra kava koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.4(4)Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha:11) volikogu esimees;22) volikogu liikmed;33) volikogu komisjonid, fraktsioonid;44) volikogu fraktsioon;55) valitsus;66) vallavanem.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Õigusakti eelnõu esitatakse kantseleisse üldjuhul hiljemalt 10 päeva enne istungi algust. Volikogu esimees võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu, kui puudub vajadus selle läbivaatamiseks volikogu komisjonides.3(3)Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Üldakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse:11) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;22) ülevaade, milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;33) edasised tegevused, sh milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;44) ülevaade kaasnevatest kuludest ja katteallikatest;55) ülevaade, kas eelnõu vajas kooskõlastust mõne huvirühmaga ning milliseid arvamusi esitati kaasamise käigus;66) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või valitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud.4(4)Eelnõule märgitakse eelnõu esitaja nimi, esitamise kuupäev, koostaja nimi, ettekandja või kaasettekandja volikogu istungil ning lisatakse nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud õigusakt. Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms).5(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele mittevastava õigusakti eelnõu võib volikogu esimees sõltuvalt puuduste olulisusest tagastada eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega. Kui puudused kõrvaldatakse kahe tööpäeva jooksul, suunab volikogu esimees eelnõu menetlusse.6(6)Nõuetekohaselt esitatud õigusakti eelnõu suunab volikogu esimees vajadusel kahe tööpäeva jooksul läbivaatamiseks volikogu vastavasse komisjoni.7(7)Volikogu esimees suunab kahe tööpäeva jooksul valitsuse tööd puudutavad volikogu õigusaktide eelnõud, mida ei ole algatanud valitsus, valitsusele seisukoha saamiseks. Valitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kahe tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kes esitab valitsuse seisukoha volikogu komisjonides ja istungil.8(8)Mitmel lugemisel menetletav eelnõu esitatakse volikogu istungile terviktekstina, arvestades esimesel lugemisel tehtud muudatusi. Vajadusel lisab kantselei eelnõule muudatusettepanekute koondtabeli koos vastava komisjoni ja valitsuse arvamusega. Ühte komisjoni suunatud ühel lugemisel menetletav eelnõu esitatakse volikogu istungile terviktekstina, kui eelnõu algataja on tehtavate muudatustega nõus.
(1) Volikogu liige võib esitada volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule arupärimisena küsimusi, mis puudutavad nimetatud isiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale enne istungi päevakorra kinnitamist. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.2(2)Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse soovi korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.3(3)Volikogu liige, kes soovib volikogu istungil esitada valitsuse liikmele küsimuse tema valitsemisala probleemi kohta, esitab sellekohase kirjaliku taotluse volikogu esimehele istungile eelneva tööpäeva kella 12-ks. Taotluses märgitakse nimeliselt, kellele soovitakse küsimus esitada ning probleem, mida küsimus puudutab. Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Volikogu liige saab registreeruda kuni kolme küsimuse esitamiseks ühel istungil iga päevakorrapunkti kohta. Kui sama probleemi kohta esitatakse samasisuline küsimus uuesti enne kolme kuu möödumist viimasest vastusest, võib volikogu esimees küsimust päevakorra projekti mitte võtta.4(4)Pärast vastamist võib istungi juhataja anda küsijale võimaluse esitada kuni kaks täpsustavat küsimust. Vastaja võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui täpsustav küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi.5(5)Volikogu fraktsioon või komisjon võib algatada ühe vallale olulise tähtsusega küsimuse arutelu, esitades sellekohase taotluse volikogu esimehele. Taotluses märgitakse arutatav küsimus, arutelu soovitav aeg ja ettekandjad.
(1) Volikogu liige võib osaleda volikogu istungil volikogu poolt kasutatava infosüsteemi kaudu tingimusel, et on tagatud tema: 1) turvaline autentimine istungil osalemiseks; 2) õigus jälgida reaalajas istungi toimumise kulgu, eelnõusid ja nende osas tehtavaid muudatusettepanekuid; 3) õigus kasutada istungi toimumise ajal kõiki volikogu liikme õigusi; 4) õigus osaleda hääletamisel. (2) Volikogu poolt kasutatava infosüsteemi kaudu osalev volikogu liige peab tagama, et: 1) istungil osalemiseks kasutatav riistvara vastab osalemiseks kasutatava infosüsteemi turva- ja tehnilistele nõuetele; 2) keegi ei jälgi tema hääletamist salajase hääletuse ajal (3) Volikogu poolt kasutatava infosüsteemi kaudu osalev volikogu liige saab teostada salajast hääletust vaid juhul, kui kõik volikogu liikmed seda teevad. (4) Volikogu istungil viibimise ajaks loetakse aega, mil volikogu liige on istungil osalemist võimaldavasse infosüsteemi sisse loginud. (5) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustest jääb volikogu istungi toimumise ajal tehnilistel põhjustel täitmata, loetakse volikogu liige selle päevakorraküsimuse arutelul mitteosalenuks. (6) Volikogu poolt kasutatava infosüsteemi kaudu osalemist ei või üldjuhul kasutada üle kahe järjestikuse korra.
(1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. Esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.2(2)Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:11) volikogu liikmete osalemisest teatamine;22) kutsutud külalistest teatamine;33) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.3(3)Enne päevakorra kinnitamist antakse sõna:11) arupärimise või õigusakti eelnõu esitamiseks kuni üks minut ühe arupärimise või eelnõu kohta;22) vallale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise taotluse üleandmiseks kuni üks minut;33) volikogu nimel esitatava avalduse teksti üleandmiseks kuni kolm minutit ühe avalduse kohta. Avalduse tekst lisatakse istungi protokollile.4(4)Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja kinnitatud päevakord muudetakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele.
(1) Päevakorraküsimuse arutelu koosneb:11) õigusakti eelnõu arutelu korral ettekandest, kaasettekannetest, küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast;22) õigusakti eelnõuta arutelu korral ettekandest ja kaasettekannetest, küsimustele vastamisest ning sõnavõttudest;33) arupärimisele vastamise korral ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.44) informatsiooni ärakuulamise korral informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks;55) istungi päevakorda eraldi punktina võetud küsimuse korral küsimuse esitamisest ja küsimusele vastamisest.2(2)Päevakorraküsimuse arutamisel on aega:11) ettekandeks kuni 15 minutit;22) kaasettekandeks kuni 10 minutit;33) küsimuseks kuni üks minut küsimuse kohta;44) istungi päevakorda eraldi punktina võetud küsimusele vastamiseks kuni kaks minutit;55) sõnavõtuks (ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis) kuni viis minutit;66) repliigiks (märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis) kuni kaks minutit;77) üheks vastusõnavõtuks (märkus või õiendus volikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutanud sõnavõtu kohta) kuni kaks minutit;88) ettekandjate ja fraktsioonide esindajate lõppsõnaks kuni kolm minutit.3(3)Valitsuse algatatud õigusakti eelnõu kannab üldreeglina ette vallavanem või vastava valdkonna abivallavanem.4(4)Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale ühe minuti lisaaega. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorraküsimuse arutamise aega 30 minutini.5(5)Sõnavõtu-, küsimuse või repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Sõna antakse taotlemise järjekorras. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt.6(6)Igas päevakorraküsimuses on käesoleva määruse § 8 lõikes 5 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule ja vastusõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale.7(7)Istungi juhataja võib võtta igal istungi etapil vaheaja kuni 10 minutit. Fraktsioonidel on õigus enne hääletamist taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni viieminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.8(8)Volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli.9(9)Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.10(10)Kui volikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti. Kui volikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse. Istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata.11(11)Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta ning muudes volikogu istungi ettevalmistamist puudutavates küsimustes. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.12(12)Volikogu istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.
(1) Muudatusettepanek õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult valla kantseleisse hiljemalt volikogu eestseisuse toimumise päeval kell 16.00 ning see peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepanek mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta esitatakse hiljemalt volikogu määratud tähtajaks. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja ja juhtivkomisjoni arvamust.2(2)Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras. Üksteist välistavate või vastandlike muudatusettepanekute toetamise korral suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele.3(3)Hääletamisele ei pea panema ettepanekut ilmsete kirja- ja stiilivigade parandamiseks, kui tehtavad muudatused ei mõjuta dokumendi sisu. Sellised parandused viib eelnõusse sisse volikogu kantselei õigusakti vormistamisel.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]