(1) Määrusega sätestatakse eluruumi mõiste, üürile andmise tingimused, üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu ülesütlemise kord ning eluruumi üürniku õigused, kohustused ning piirangud eluruumi kasutamisel. (2) Määrus ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist majutamist.
Eluruum käesoleva määruse tähenduses on Kaiu valla munitsipaalomandis olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajavale isikule ja tema perekonnaliikmele, kes ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama.
Eluruumi üürile andmise või sellest keeldumise otsustab Kaiu Vallavalitsus korraldusega.
Eluruumi võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav isik (edaspidi taotleja), kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kaiu vallas.
(1) Eluruumi olemasolul antakse see üürile järgmistele eluaset mitteomavatele isikutele: 1) isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale tagama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku või tema perekonna toimetulekut, elu ja tervist; 2) isikule, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme. 3) kinnipidamiskohast vabanenutele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Kaiu vald; 4) muid sotsiaalteenuseid vajavatele vähekindlustatud probleemsetele isikutele; 5) isikule, kes on tulnud asenduskodust ja oli asenduskodusse suunatud Kaiu vallast. (2) Õigus kasutada konkreetset eluruumi tekib isikul pärast üürilepingu sõlmimist. (3) Eluruumi üürnik võib majutada talle üürile antud eluruumi oma abikaasat ja alaealisi lapsi. Teisi isikuid on lubatud eluruumi majutada ainult vallavalitsuse otsuse alusel.
(1) Eluruumi võib üürile anda reeglina kuni üheks aastaks. (2) Üürilepingu tähtaja määrab vallavalitsus ja lepingut pikendatakse vastavalt vajadusele.
Eluruumi üürimiseks esitab taotleja Kaiu Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kirjaliku vormikohase taotluse. Lisa.
(1) Taotlus registreeritakse dokumendi haldussüsteemis asjaajamist reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. (2) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb vallavalitsus.
(1) Isikuga, kellele on eluruum üürile antud sõlmitakse kirjalik üürileping (edaspidi leping). (2) Enne lepingu sõlmimist on eluruumi taotlejal õigus talle määratud eluruum üle vaadata. (3) Leping sõlmitakse kahe nädala jooksul otsuse teatavakstegemisest. (4) Lepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse paragrahvi 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust, millest tulenevalt üürnikku teavitatakse, et temale üürile antud eluruumile ei kohaldata võlaõigusseaduses elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut. (5) Eluruumi lepingu sõlmib vallavanem.
(1) Eluruumi üüri määra määrab üürileandja. (2) Üürnik tasub lähtuvalt üürilepingust eluruumi kasutamisega seotud kulud. (3) Vähekindlustatud eluruumi üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras. (4) Eluruumi remondi kohustus määratakse kindlaks üürilepingus.
(1) Eluruumi lepingu võib üürnik ennetähtaegselt üles öelda, esitades vastava avalduse vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne lepingu lõpetamist. (2) Kui eluruumi üürnik rikub temaga sõlmitud lepingu tingimusi, võib vallavalitsus lepingu ennetähtaegselt üles öelda, esitades sellekohase otsuse lepingu lõpetamiseks.
(1) Eluruumi üürnik on kohustatud: 1) kasutama eluruumi ja abiruume ning sellega piirnevat kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste kaaselanike (naabrite) huvidega; 2) pidama kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest; 3) hoidma üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda; 4) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi ja/või selles asuvate seadmete ja/või kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud; 5) rakendama eluruumis rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning koheselt teavitama rikete olemasolust vallavalitsust; 6) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks eluruumi siseneda üürileandja esindajal; 7) andma lepingu lõppemisel eluruumi üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli lepingu sõlmimisel; 8) vabastama eluruumi pärast lepingu tähtaja lõppemist või taotlema uue lepingu sõlmimist. (2) Eluruumi üürnikul on keelatud: 1) pidada eluruumis lemmikloomi; 2) anda eluruumi allüürile; 3) teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
Eluruumide sihipärast kasutamist kontrollib sotsiaaltöö spetsialist.
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud eluruumi kasutamise lepingud kehtivad tähtaja lõpuni. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.