Käru vallavara valdamise eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks Käru valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra.
Vallavara käesoleva eeskirja tähenduses on Käru valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(1) Vallavara valitsejad on vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused. (2) Vallavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus valla nimel ning oma pädevuse piirides korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.
(1) Vallavara kasutajaks võib olla volikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse hallatav asutus või kolmandad isikud. (2) Vallavara kasutamine on vallavara omaduste tarbimine üldiseks otstarbeks, valitsemiseks või tulu saamiseks. Vallavara võib kasutada mitmel otstarbel üheaegselt. (3) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. (4) Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.
(1) Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri kehtestatud korras ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (2) Vallavara inventeerimine toimub Käru valla raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras.
Vallavara omandamisel tuleb vahendeid kasutades järgida riigihangete seadust ja vallavalitsuse poolt kehtestatud hankelepingu sõlmimise korda.
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimisel alla riigihanke piirmäära otsustab vallavalitsus. (2) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise maksumusega üle riigihanke piirmäära otsustab vallavalitsus, kui kulutus on ette nähtud vallaeelarves. (3) Riigihangete läbiviimiseks annab loa vallavolikogu kui: 1) sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või 2) hanke eeldatav maksumus ületab jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendeid või 3) jooksva aasta eelarvet ei ole vastu võetud. (4) Vallaavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus.
(1) Laenu ja muu rahalise kohustuse võtmise otsustab vallavolikogu juhul, kui seda ei ole ette nähtud vallaeelarves. (2) Pärandvara vastuvõtmise või loobumise otsustab vallavalitsus. Vallavolikogu otsustab pärandvara vastuvõtmise, kui pärandiga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused. (3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise, kui see tekitab eelarves mitteettenähtud kulutusi otsustab vallavolikogu. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus, kui sellega ei võeta vallale jooksvas eelarves sätestamata lisakulutusi.
(1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine ei ole otstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, vallavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed. (3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus korralduse alusel. (4) Vallavara hävitamise kohta koostab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta.
(1) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab vallavolikogu. (2) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 639 eurot. (3) Nõudest võib loobuda, kui see on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud Käru valla raamatupidamise sise-eeskirja sätete kohaselt.
(1) Vallavara kasutusse andmine toimub enampakkumise teel või otsustuskorras kasutusse andmisena. (2) Vallavara antakse kasutusse otsustuskorras: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 5) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 6) eluruume sotsiaalhoolekannet vajavatele vallaelanikele; 7) kui vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud enampakkumine ei ole andnud soovitud tulemusi; 8) muudel juhtudel kasutusse andja otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (3) Vallavara kasutusse andmise viisi otsustab kasutusse andmise otsustaja.
(1) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavolikogu, kui: 1) kasutustähtaeg on rohkem kui 5 aastat või 2) kasutajale seatakse ostueesõigus või 3) kasutusse antakse kinnisvara (v. a elu- ja äriruumide üürimine tähtajatu üürilepingu alusel). (2) Muudel juhtudel otsustab kasutusse andmise vallavalitsus.
(1) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavalitsus. (2) Rendilepingu vms alusel vara ajutiseks kasutamiseks (tunniarvestuse või ajagraafiku alusel) andmise kohta sõlmib lepingud vallavalitsuse hallatav asutus.
(1) Vallavalitsus kinnitab: 1) enampakkumise viisi; 2) rendi/üüri suuruse alghinnana, alghind määratakse arvestades väljakujunenud rendi- või üürihindasid piirkonnas; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendi- või üürilepingu põhitingimused (kestus, kasutusotstarve, vara hoid, sanktsioonid, muutmine, lõppemine, lõpetamine); 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt 15 päeva enne enampakkumise toimumist vastavas internetiportaalis ja vajadusel muus infokanalis. (3) Kuulutuses peab sisalduma: 1) enampakkumise nimetus; 2) renditava või üüritava vara täpne nimetus, asukoht ja iseloomustus; 3) rendi või üüri algsuurus; 4) enampakkumise viis, kirjaliku enampakkumise korral tähtajad ja märgusõna; 5) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, tasumise tähtajad ja kord.
(1) Enampakkumise läbiviimiseks moodustab vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab liikmete hulgast komisjoni esimehe. (2) Enampakkumine on suuline või kirjalik.
(1) Enampakkumise komisjoni esimees registreerib pakkumisel osalejad, kes on kohustatud esitama isikut tõendava dokumendi, vajadusel esindust tõendava dokumendi ning tõendid osavõtutasu ja tagatisraha maksmise kohta. (2) Enampakkumisel osalejad on kohustatud andma allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest. Allkirja andmisest keeldumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud dokumentide mitteesitamisel isik kaotab õiguse osaleda enampakkumisel. (3) Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui: 1) ei ole ilmunud ühtegi pakkujat või 2) pakkujad on ilmunud, kuid neid ei registreerita käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuete mittetäitmisel. (4) Registreeritud pakkujale antakse registreerimisnumber. Komisjoni esimees tutvustab enampakkumise läbiviijat, selgitab pakkumise ja kaebuste esitamise korda, kinnitab pakkumise sammu suuruse. (5) Pakkumine algab läbiviija haamrilöögist või suulisest märguandest. Pakkujad annavad pakkumise soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega, peale läbiviija luba teatab pakkuja pakkumise suuruse. Pakkumine lõpeb peale läbiviija kolmekordset haamrilööki või suulist märguannet. Enampakkumise võitja on suurima pakkumise teinud pakkuja. (6) Suurim pakkuja annab allkirja selle kohta, et kohustub sõlmima lepingu esitatud tingimustel. (7) Kui parima pakkumise teinud isik keeldub allkirja andmisest ja lepingu sõlmimisest, tunnistab vallavalitsus enampakkumise nurjunuks. Vallavalitsusel on õigus sellisel juhul teha ettepanek paremuselt teiseks jäänud isikule lepingu sõlmimiseks parima pakkuja hinnaga. (8) Kogu pakkumise protseduur protokollitakse.
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada pakkumiste esitamise tähtajaks kinnises ümbrikus, mis on tähistatud nõutud märgusõnaga. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) füüsilise isiku puhul nime, isikukoodi, elukohta; 2) juriidilise isiku puhul nimetust, registrikoodi; 3) osavõtutasu ja/või tagatisraha maksmist tõendavaid dokumente (juhul kui osavõtutasu ja/või tagatisraha on määratud); 4) pakkumise summat; 5) pakkumise kehtivusaega; 6) pakkuja allkirja; 7) nõutud täiendavaid dokumente. (3) Saabunud pakkumised registreeritakse märkides ümbrikule vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja. (4) Pakkumised avatakse kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. (5) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama pakkujate nimesid ja pakutud summat. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (6) Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui ei esitatud ühtegi pakkumist või kui ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele.
(1) Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavalitsus hiljemalt 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse leping parima pakkumise teinud isikuga. Enampakkumise tulemused ja lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. (3) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab lepingu sõlmimiseks ilmuma. (4) Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks, sh osavõtutasu ja tagatisrahale. (5) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja osavõtu ning tagatisraha. (6) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte) kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (7) Lepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi või tagastatakse. (8) Lepingus tuleb ära määrata vallavalitsuse poolt isik, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (9) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(1) Lepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. Uuendamine ei tohi kahjustada kolmandate isikute huve. (2) Allrendile andmiseks nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus.
Vallavara parendamiseks tehtavad tööd peab vallavara kasutaja kooskõlastama vallavalitsusega enne tööde alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.Parenduslike tööde hüvitamine lepitakse eelnevalt kokku lepingus.
Vallavara võib võõrandada kui: 1) vallavara ei ole enam Käru vallale vajalik või 2) vallal on vallavara võõrandamise kohustus.
(1) Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu. (2) Vallasvara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui võõrandatava vara jääkväärtus on alla 5000 euro.
(1) Vallavara võõrandatakse: 1) enampakkumise korras või 2) otsustuskorras tasu eest või 3) tasuta või alandatud hinna eest. (2) Tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine peab olema otsustaja poolt põhjendatud.
Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist või 2) enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud või 3) vara võõrandatakse mittetulundusühingutele või sihtasutustele ja Käru valla osalusega äriühingutele või 4) ostja on vara senine kasutaja või 5) võõrandatava vara jääkväärtus on alla 5000 euro.
Vallaavara võõrandamine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja 3. peatükis sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) 3) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul otsuse kättesaamisest.
Alghinna määramisel võetakse aluseks vara eeldatav turuväärtus ja vara erilised omadused. Vajadusel võetakse alghinna määramisel aluseks eksperdi hinnang. Alghinna määramise aluse ja alghinna kinnitab vara võõrandamise otsustaja.
Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on Käru valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus vallavolikogu poolt. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib vallavalitsus.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks. (3) Isikliku servituudi seadmise otsustab muudel juhtudel vallavolikogu. (4) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. (5) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus.
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata või hoonestatud munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) mittetulundusühingute kasuks, mille liikmeks on vald ja sihtasutuste, mille asutaja on vald; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu. (4) Hoonestusõiguse seadmise munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks otsustab vallavalitsus. (5) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siis ületada üheksakümmend üheksat aastat. (6) Hoonestusõiguse lepingu sõlmib vallavalitsus.
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg) suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja 3. peatükis sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 14 lõikes 3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) hüvitis hoonestusõiguse omanikule langemise puhul; 10) muud vajalikud andmed.
(1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus vallavalitsuse poolt otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja paragrahvide 32 – 33 sätetest.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist Riigi Teatajas.