Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonnajätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.
(1) Käesolevat seadustikku kohaldatakse ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu seadusega, ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga või Euroopa Liidu õigusaktiga. Käesoleva seadustiku nõuded tegevusele avalikus veekogus kohalduvad samaväärseltKäesolev seadustik kehtib ka tegevusele merealaterritoriaalmeres ja majandusvööndis.
(2) Käesolevat seadustikku ei kohaldata päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata tehtavale, vältimatu ja edasilükkamatu vajaduse tõttu ehitamisele.
(3) Käesolevat seadustikku ei kohaldata maavara kaevandamisele, kui kaevandamist reguleeriv seadus ei sätesta teisiti. 3 (3¹) Käesolevat seadustikku ei kohaldata maaparandussüsteemide ehitamisele, kui maaparandusseadus ei sätesta teisiti.
(4) Käesolevas seadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seadustiku erisusi.
(5) Käesolevat seadustikku kohaldatakse riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ning riigipiiri taristule, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadustikku ei kohaldata Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe käigus ajutise ehitise ehitamisele.
(6) Ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus käesolevas seadustikus sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded.
(1) Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.
(2) Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
(3) 4Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.
(4) Ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.
(5) Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, sealhulgas ehitisealuse pinna, ehitise kõrguse ja sügavuse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
(2) Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.
(3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksiku osaüksikute osade vahetamist samaväärsesamaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis olemuslikult sarnasena.
(4) Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle maht ja kasutusotstarve ei muutu ning arhitektuurilised lahendused ei muutu või muutuvad väga vähesel määral ajakohaste ehitusmaterjalide või tehnosüsteemide kasutuselevõtu või eluruumile esitatavate nõuete täitmise tõttu. 4 (4¹) Tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutataksearhitektuuriline lahendus ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis. Tehnovõrku või -rajatist loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle asukohtmaht ei muutu ja kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutub kuni 33 protsenti ning selle kasutusotstarve ja mõju jäävad varasemaga sarnaseks.
(5) Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.
Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud teabekogumdokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet.
(1) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavadpeab olema võimalikult keskkonnasäästlikudkeskkonnasäästlik, seejuuressealhulgas tuleb uue ehitise ehitamisele eelistada ehitise ajakohastamist ning ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid säästlikult. Projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga.
(2) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad soodustama vastutustundlikku maakasutust, säästvaid liikumisviise ning ehitatud keskkonna mitmekesisust, kohandatavust ja taaskasutust.
(1) Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.
(2) Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul: 1) struktuuri terviklikkust, sealhulgasmehaanilist vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust, kasutatavust ja stabiilsust; 2) tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni- ja päästevajadusi; 2¹) varjendi rajamist; 3) hügieenitingimusi ja kaitsethügieeni, tervist kahjustava mõju eestja keskkonda; 4) kasutamise ohutust ja ligipääsetavustjuurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti; 5) mürakaitset ja akustilisi omadusikaitset müra eest; 6) energiasäästlikkust ja -tõhusust; 7) loodusvarade säästvat kasutamist; 8) 8¹) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda seda kahjustamatapuudega inimeste erivajadusi; 9) ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust; 10) kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid; 11) ehitise ja selle asukoha märgistamist.
(3) Ehitisele esitatavate nõuete puhulsisustamisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024nr 305/31102011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid jaturustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305nõukogu direktiiv 89/2011106/EMÜ (ELT L 88, 2024/3110, 1804.1204.20242011, lk 5–43), I lisas sätestatud olulisi nõudeid.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.
(5) Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.
(1) Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.
(2) Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.
2 (2¹) Pädev asutus võib põhjendatud juhul lubada ajutise ehitise ehitamist kinnisasjale, mille üldplaneeringujärgne juhtotstarve, detailplaneeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve või katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele, tingimusel, et üldplaneeringust tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu olemasolu korral on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavus.
(3) Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.
(4) Ehitamisel tuleb kasutada selliseid tooteid, mille omadused võimaldavad ehitisel mõistliku aja vältel vastata nõuetele, sealhulgas peab ehitise nõuetele vastavus olema tagatud ehitisse tööstuslikult töötlemata loodusliku ehitusmaterjali, traditsioonilisel teel valmistatud rahvusliku ehitustoote või taaskasutatud ehitustoote püsival paigaldamisel. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ehitamisele esitatavad nõuded.
(1) Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.
1 (1¹) Lähtudes ehitise olemusest, tuleb ehitise sobivuse hindamisel muu hulgas arvestada asukoha eripära ja konteksti ning funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumi.
(2) Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.
(3) Ehitusprojekti esitamise, selle sisu ja vormi ning koostamise nõuded kehtestab valdkonnaValdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ehitusprojektile esitatavad nõuded.
(1) Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta: 1) ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid; 2) asjakohaseid ehitusuuringuid ning riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid; 3) planeeringut või projekteerimistingimusi nende olemasolu või olemasolu kohustuse korral; 4) ehitise asukohaga seonduvaid avalik-õiguslikke kitsendusi; 5) ehitamisprotsessist lähtuvaid vajadusi.
(2) Vajaduse korral tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha ehitusuuring. Ehitusuuring võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. Ehitusuuringu tulemused tuleb esitada ehitisregistrile ning õigusaktis sätestatud juhul ka muule andmekogule või haldusorganile. Eelistada tuleb ehitusuuringu tulemuste elektroonilist üleandmist.
(3) Enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui: 1) kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga või 2) ehitusjärelevalvet tegeval asutusel on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetele vastavuses, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.
(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) ehitusprojekti ekspertiisile, selle esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded , sealhulgas täpsemad kriteeriumid nende ehitiste määratlemiseks, mille ehitusprojektile tuleb teha ekspertiis; 2) ehitusuuringutele, nende esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded , sealhulgas nõuded uuringu andmekoosseisule ning tulemuste vormistamisele ja nende esitamisele.
(1) Õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.
(2) Ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.
(3) Ehitusdokumendid on eelkõige: 1) teostusjoonised või teostusmudel; 2) ehituspäevik; 3) kaetud tööde akt; 4) töökoosolekute protokollid; 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete ja tehnosüsteemi seadistus- ja katseprotokollid ning paigaldusjuhendid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.
(4) Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) ehitamise dokumenteerimisele ja ehitusdokumentidele esitatavad nõuded ; 2) ehitusdokumentidele, nende üleandmisele jaehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded , seejuures täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda.
(1) Ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek.
(2) Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid.
(3) Ehitise kasutamiseNõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiu nõudedkorrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend).
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded ehitise korrashoiule.
(1) Hooldusjuhend sisaldabHooldusjuhendis sisalduvad ehitisse paigutatud tehnosüsteemimaterjali, seadme, toote või erihooldust vajava konstruktsiooni või materjalitoote tootja määratud korrashoiunõudeidpoolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, arvestades ehitise kasutamisekasutamisega seonduvat eripära. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise kasutamise kohta, ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet.
(2) Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit muuta.
(3) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, ei ole hooldusjuhendi olemasolu kohustuslik. Hooldusjuhendi olemasolu või hooldusjuhendis sätestatud toimingute ja nõuete järgimine ei välista omaniku vastutust ehitisest tulenevate ohtude korral.
(4) Hooldusjuhend tuleb esitada elektrooniliselt ehitisregistrile ning õigusaktis sätestatud juhul ka muule registrile või pädevale asutusele.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega kehtestada nõuded hooldusjuhendile, selle esitamiselehoidmisele ja säilitamisele esitatavad nõudedesitamisele, sealhulgas nõuded hooldusjuhendi ajakohastamiseks, ningsamuti määrata juhud, millal nõutakse hooldusjuhendithooldusjuhend on nõutav.
(1) Ehitise auditi eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise auditit.
(2) Kasutuseelne audit tuleb teha õigusaktis sätestatud juhul enne ehitise kasutusele võtmist ja korraline või erakorraline audit ettenähtud juhul ehitise kasutamisel.
(3) Ehitise auditit tegev isik peab olema pädev ja sõltumatu ning tagama auditeerimise ühetaolisuse ja usaldusväärsuse.
(4) Ehitise auditit tegev isik ei või olla auditeeritava ehitise omanikuga, kasutajaga, projekteerijaga, ehitajaga, ehitises kasutatava ehitustoote tootjaga, vastava toote importija või levitajaga ja paigaldajaga seotud määral, mis tekitaks kahtlusi auditi tegija sõltumatuses ja erapooletuses.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ehitiseEhitise auditile, selle meetoditele, auditi esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, auditi meetodid, samuti korralise ningja erakorralise auditi juhud ja sageduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: 1) ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele; 2) ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise; 3) et vahetult tema korraldusel tehtavat ja käesoleva seadustikuga reguleeritud tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega (edaspidi kvalifikatsioon) isik; 4) ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse; 5) seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve.
(2) Kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti, ehitab ise või teeb omanikujärelevalvet või muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.
(3) Kui juriidilisest isikust omanik ehitab ehitusloakohustuslikku ehitist või koostab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ise, siis kohalduvad talle samad nõuded nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule, sealhulgas peab tema kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.
(1) Omanikul on kohustus tagadaOmanik tagab ehitise ehitamise üle asjatundlikasjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.
(2) Omanikujärelevalve tegijaMajandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla majandustegevuse raames seotud sama ehitisega seonduva muu tegevusegaehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.
(3) Selliste toimingute üle järelevalve tegemiseks, milleks omanikujärelevalve tegijal puuduvad oskused või teadmised, kaasatakse pädev isik. Kaasatud isiku tegevuse eest vastutab teda kaasanud isik.
(4) Omanikujärelevalve tegemine ei välista ega piira töövõtja vastutust töövõtulepingu alusel.
(5) Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.
(2) Pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud järgmistel tegevusaladel: 1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine; 2) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine; 3) omanikujärelevalve tegemine; 4) energiamärgise andmine; 5) energiaauditi tegemine; 6) ehitusuuringud; 7) ehitusprojekti ekspertiis; 8) ehitise audit; 9) tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine; 10) korstnapühkimine; 11) liiklusohutuse audit; 12) avalikult kasutatavate teede korrashoid; 13) liikluskorralduse projektide tegemine.
2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud liiklusohutuse auditi tegevusalal tegutsedes on pädeva isiku tõendatud kvalifikatsiooni eeldus käesoleva seadustiku § 102 lõike 2 punktis 5 nimetatud õppekava läbimine ning õppekava korduv läbimine iga seitsme aasta tagant.
(3) Kui isik on omandanud töö eripärale vastava kvalifikatsiooni välisriigis, ei pea ta oma kvalifikatsiooni tõendama kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust käesolevast seadustikust tulenevatele nõuetele hindab ja tõendab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt: 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 2) Transpordiamet teede ehituse valdkonnas ja liiklusohutuse auditi tegevusalal; 3) Päästeamet käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 9 ja 10 nimetatud tegevusaladel. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusalal on pädevaks isikuks ka arhitekt, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni, mida tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 23 lõigetes 3‒5, artiklis 49 ning V ja VI lisas nimetatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusalade täpsema jagunemise kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 5 (5)
(1) Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda detailplaneeringus käsitletud ehitiseehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline muudatus planeeringualaloluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjualalmõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
(2) Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse: 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 3) planeeringusüldplaneeringus määratud tingimusi; 4) detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks üldplaneeringut muutvas osastäiendamiseks, avalikus veekogusavalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.
(4) Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud: 1) kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui needvastavad sihtotstarbed on sellele krundilemõlemad varasemalt detailplaneeringus kindlaks määratudette nähtud; 2) hoonestusala ja ehitisealust pindatingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 1510 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 3) kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist alla 20 meetri kõrgustel ehitistel kuni kolm meetrit esialgsest lahendusest või üle 20 meetri kõrgustel ehitistel 15, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 3¹) ehitise korruste arvu; 4) arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi; 5) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta ja rajatise liiki; 5¹) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike hoonete arvu; 6) ehitusuuringu tegemise vajadust; 7) haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid; 8) planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust tingimusel, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et selle tulemusena ei muutu planeeringualale esialguesialgselt antud ehitusõigus.
(5) Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.
(1) Projekteerimistingimuste taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui projekteerimistingimuste taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.
(2) Projekteerimistingimuste taotluses märgitakse eelkõige: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) projekteerimistingimuste kättetoimetamise viis; 3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 4) projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitisehoone või olulise avaliku huviga rajatise kirjeldus või sellega seotudseonduva ehitamise liik ja võimalik asukoht kinnisasjal; 5) andmed riigilõivu tasumise kohta; 6) muud vajalikud andmed.
(3) Projekteerimistingimuste taotluse ja projekteerimistingimuste vorminõuded ning nende andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Pädev asutus võib otsustadaotsustab projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada käesoleva seadustiku §-s 27 ja planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul.
(2) Pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva.
(3) Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
(4) Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
(5) Kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist.
(6) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui: 1) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta planeeringuleüldplaneeringule; 3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 27 esitatud tingimustele; 4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele; 5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi; 6) käesoleva seadustiku § 31 lõike 4 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik; 7) projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 8) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist, või 9) projekteerimistingimustega soovitakse täpsustada riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tuleb pädevat asutust ehitamisest eelnevalt teavitada.
(2) Ehitusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2 (2¹) Ehitusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega.
(3) Ehitusteatise esitamine on nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul.
(4) Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
(5) Kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, siis asendab ehitusloa taotluse esitamine ehitusteatise esitamistehitusteatist ehitusluba.
(6) Ehitusteatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada neljakahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või kontrolli tulemusel esitatudtäiendavate nõuete haldusaktina andmisestesitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.
(1) Ehitusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine mitme riigiasutuse pädevuses, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule.
(2) Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse.
(3) Ehitusloa kõrvaltingimusena võib eelkõige sätestada: 1) ehitusloa kehtivusaja piiramise ajutise ehitise lammutamise tähtajaga; 1¹) ehitise lammutamise tähtaja ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust; 2) ehitusloa muutmise võimaluse seoses samale kinnisasjale antud mitme ehitusloa kehtivusega; 3) ehitusloa tähtaja muutmise võimaluse; 4) võimaluse sama ehitist korduvalt paigaldada samasse asukohta või ehitusloas piiritletud alale ilma ehitusteatist või -luba esitamata; 5) ehitise või ehitamise keerukusest tulenevad lisatingimused ehitamiseks või 6) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise.
(4) Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist. Uuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel.
(5) Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva.
(6) Pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
(7) Pädev asutus esitab ehitusloa taotluseeelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.
(8) Kui ehitusloa taotluseeelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse.
(9) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa taotluseeelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa taotluseelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa taotluseeelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui: 1) kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele; 2) ehitusprojekti ei ole koostanud pädev isik või pädev isik ei ole teinud ehitusprojekti ekspertiisi; 3) ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata; 4) ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada; 5) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 6) käesoleva seadustiku § 42 lõike 7 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa taotluseeelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 7) pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse; 8) pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise menetluse; 9) kinnisasjale, millele taotletakse ehitusluba, on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 10) ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 10¹) ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada; 10²) samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik; 11) ehitise lammutamine ei vasta olulistele avalikele huvidele või 12) ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist.
(1) Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust õigusaktides sätestatud korras.
(2) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev.
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tuleb ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada.
(2) Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.
(3) Kasutusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3 (3¹) Kasutusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega.
(4) Kasutusteatise esitamine on nõutav käesoleva seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.
(5) Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda kasutusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 2. Kasutusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.
(6) Kui kasutusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitist, mille kasutamisest peab teavitama, siis asendab kasutusloa taotluse esitamine kasutusteatise esitamistkasutusteatist kasutusluba.
(7) Kasutusteatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav käesoleva seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral.
(2) Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda kasutusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 2. Kasutusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.
(3) Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda.
(4) Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega ei kaasne käesoleva seadustiku lisas 1 loetletud teavitamis- või loakohustuslikke tegevusi, siis lähtutakse kasutusotstarbe muutmisel käesoleva seadustiku lisas 2 kasutusotstarbe muutmise kohta kehtestatud veerust.
(5) Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada.
(6) 7Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi. Kasutusluba antakse eraldi ka igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele.
(7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) ehitise kasutamise otstarvete loetelu ; 2) kasutusotstarbest tulenevad nõuded ehitisele .
(1) Kasutusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või mille ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega, siis annab kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on kasutusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitist, mille kohta on kasutusloa andmine mitme riigiasutuse pädevuses, siis annab kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse.
(2) Kasutusloa taotluses märgitakse: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) kasutusloa kättetoimetamise viis; 3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 4) kasutusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik; 5) ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg; 6) õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend; 7) ehitist ehitanud isiku andmed, asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed, ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed; 8) energiamärgis, kui see on nõutav; 9) õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta; 10) ehitusdokumendid, välja arvatud juhul, kui kasutusloa taotlus esitati ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks; 11) andmed riigilõivu tasumise kohta.
(3) Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Ehitusprojekti ei pea esitama, kui kasutusloa taotlus esitatakse ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks.
3 (3¹) Kui pärast ehitusloa andmist on ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud ekspertiis, esitatakse koos kasutusloa taotlusega ekspertiisiakt.
(4) Kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Pädev asutus kontrollib kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu eelkõige juhul, kui ehitise ehitamiseks oli nõutav ehitusteatise või ehitusloa olemasolu ja see puudub.
(1) Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale.
(2) Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse eelkõige juhul, kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ja seda ei ole varem hinnatud.
(3) Kasutusloa kõrvaltingimusena võib eelkõige sätestada: 1) põhjendatud juhul kasutusloa kehtivuse tähtaja; 1¹) kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui lammutamise tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust või tähtaeg tuleneb ehitusloa kõrvaltingimustest; 2) kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ajutise ehitise lammutamise tähtajaga, mis ei või olla pikem kui viis aastat kasutusloa andmisest; 3) lisakohustuse taotleda ehitise osakasutusloa andmise korral teatud tähtaja jooksul kasutusluba; 4) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise koos selle tegemise tähtajaga; 5) pädeva isiku arvamuse tellimise vajaduse ehitise nõuetele vastavuse tuvastamiseks; 6) auditi tegemise nõude.
(4) Pädev asutus annab kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva.
(5) Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
(6) Pädev asutus esitab kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada.
(7) Kui kasutusloa taotluseeelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Kasutusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse.
(8) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kasutusloa taotluseeelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kasutusloa taotluseelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi kasutusloa taotluseeelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui: 1) ehitis ei vasta nõuetele; 2) ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik; 3) ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele; 4) pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse; 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist; 6) ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik; 7) audit on tegemata; 8) käesoleva seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa taotluseeelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 9) ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 9¹) ehitis ei vasta käesoleva seadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga või 10) kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.
(1) Ehitisregistri pidamise eesmärk on tagada ehitiste kohta asjakohane andmestik ehitistega seotud menetluste läbiviimisekshoida, sealhulgas riikliku järelevalve teostamiseksanda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning ehitisteganendega seotud prioriteetide seadmiseks ja nende elluviimiseksmenetluste kohta. 1 (1¹) Ehitisregister on ühtne teabepunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 6 lõike 1 tähenduses.
(2) Ehitisregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.
(1) Ehitisregistri üldandmed on: 1) ehitise andmed; 2) ehitise asukoha andmed; 3) ehitusdokumendid; 4) ehitamise andmed; 5) vallasasjast ehitise omaniku üldandmedandmed; 6) ehitustehniliste uuringute andmed; 7) ehitise auditi andmed; 8) ehitise hooldusjuhend; 9) ehitise või ehitamisega seotud isikute üldandmedandmed; 10) andmed ehitise või ehitamisega seonduvate taotluste ning projekteerimistingimuste, teatiste, lubade ja ettekirjutuste kohta; 11) riikliku järelevalve andmed; 12) energiamärgise andmed; 13) võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt määruse (EL) 2024/1309 artikli 6 lõikele 1; 14) vajaduse korral muud ehitise või ehitamisega seonduvad andmed.
1 (1¹) Funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetluses koos, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis eraldi.
(2) Ehitisregistri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete koosseisu ning registrisse kandmise erisusi tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest.
(3) Ehitisregistri andmed avaldatakse ehitisregistri veebilehel. Ehitisregistri andmed tehakse kättesaadavaks X-tee kaudu.
3 (3¹) Ehitise või ehitamisega seotud füüsilise isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja kontaktandmed avalikustatakse ehitisregistris, sealhulgas ehitisregistrisse kantud dokumendis, mis tõendab ehitise, ehitamise või ehitise kasutamise nõuetele vastavust, üksnes juhul, kui need andmed on vajalikud ehitise või ehitamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks ning sellega seotud menetluste läbiviimiseks.
(4) Ehitisregistri veebilehe ja X-tee kaudu on juurdepääs kõikidele ehitisregistri andmetele, välja arvatud hooneregistri arhiivi andmed, täidetud ettekirjutusega seotud andmed ja registrist kustutatud ehitise andmed.
(5) Ehitisregistrile andmete esitamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Ehitisregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Ehitisregistri põhimääruses võib sätestada lühemad säilitamise tähtajad.
(1) Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
(2) Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndiga ehitiselekaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase tõttu tekkinud ohu likvideerimistsäilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused.
(3) Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.
(4) Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale.
(5) Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.
(6) Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
(7) Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt.
(8) Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teealune ja teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
(2) Käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Muu maanteeÜlejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.
(3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud juhul vähendada.
(1) Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) ladustada metsamaterjale ja töödelda puituteha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat tööd; 6) püstitada müügipunkti või muud teeninduskohta, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maanteegamaaparandustööd.
(2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava ja liiklusele ohtliku taimestikuistandiku, objektipuu, põõsa või ehitiseliiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
(3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
(4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
(1) Raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.
(2) Raudtee kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel; 2.
(3) rajada maaparandussüsteemeLisaks raudtee omaniku nõusolekule on vajalik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba raudtee kaitsevööndis: 1) maaparandussüsteemide rajamisel, kaevandada maavara ja teha kaevetöidkaevandamisel, kaevetööde tegemisel; 32) teha uuendusraietuuendusraie ja muudmuu looduskeskkonda muutvat töödmuutva töö tegemisel; 43) toota ning ladustada kergestisüttivaid aineidkergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmisel ja ladustamisel; 54) ladustada ning paigaldada seadmeidseadmete ja materjalematerjalide ladustamisel ja paigaldamisel, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis; 65) ehitada ehitisiehitise ehitamisel.
(3) 4
(4) Enne käesoleva seadustiku § 70 lõikes 3 nimetatud nõusolekuloa andmist on raudtee omanikulTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda nõusoleku taotlejalt riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.
(5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa, või juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik, mis ei vasta metsamaa tunnustele, ja kinnisasja omanik ei raiu või ei niida seda taimestikku, siis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muul omanikul või valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel kasutatavatest meetmetest.
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke; 3) istutada puid.
(1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
(2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale, aineid ja esemeidaineid, mis ohustavad elektripaigaldist või takistavad ligipääsu elektripaigaldisele, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid ja metallaedu, rajada loomade joogikohti ningja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
(1) Paigaldis käesoleva seaduse tähenduses on seade seadme ohutuse seaduse tähenduses, mis on statsionaarselt paigaldatud ehitisse või on iseseisev ehitis. Paigaldis on eelkõige: 1) elektripaigaldis; 2) mahuti ja torustik, sealhulgas gaasipaigaldis; 3) lift; 4) köistee.
(2) Sideehitis on liin ja liinirajatis, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega sidevõrk elektroonilise side seaduse tähenduses.
(3) Lift on: 1) ehitisse püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade, mille tõstekõrgus onkandur liigub piki horisontaalpinna suhtes üle 2,5 meetri ning15-kraadise kaldega jäiku juhikuid ja mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks, inimese ja asja veoks või ainult asja veoks, kui inimene pääseb kandurile takistuseta ningja juhtimisseadmed on kanduris või kanduril oleva inimese käeulatuses; 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud fikseeritud suunal liikuv tõsteseade ka siis, kui see ei liigu mööda jäiku juhikuid, näiteks käärlift.
(4) Kandur on lifti osa, mille abil sellel asuvaid inimesi või asju tõstetakse või langetatakse.
(5) Lifti paigaldaja on isik, kes vastutab lifti projekteerimise, tootmise, paigaldamise ja turule laskmise eest. Lifti paigaldaja on toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tootja.
(6) Päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergiasalvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste seadmete, pumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, käsitatakse hoone tehnosüsteemina, kui need on hoone toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud.
(1) Projekteerimistingimused on nõutavad: 1) sideehitise puhul, välja arvatud liin, uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks; 2) kahte või enamatmitut kinnisasja läbiva uue ehitusloakohustusliku elektripaigaldise rajamiseks või 3) olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle.
(2) ProjekteerimistingimusiProjekteerimistingimused ei anta,ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitisenende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
(1) Kui ehitise kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitises oleva paigaldise suhtes kehtib auditi või kontrolli tegemise kohustus, tuleb koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.
2 (2) Lifti kasutusele võtmisele eelnevat auditit asendab toote nõuetele vastavuse seaduse kohane vastavushindamine ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kasutuseelse auditi järeldusotsust asendab vastavushindamise alusel koostatud lifti tootja vastavusdeklaratsioon.
(1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Käesolevas peatükis sätestatud nõuetest kohalduvad metsateele vaid §-s 93 sätestatud nõuded.
(2) Tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele võib kohaldadaei kohaldata ehitisregistri kohta sätestatut.
(1) Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.
(2) Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.
(3) Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
(4) Tee võib koosneda mitmest tee liigist.
(5) Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
(6) Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet.
(7) Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamisekstee või muuks kohaliku omavalitsuse üksusevolikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1–21 sätestatud ülesande täitmisekshallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee või tema.
(8) Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalikavalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga. Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus
(9) Üleeuroopalise teedevõrgu teena käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuvaid teid.
(10) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tee liikide ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu, tee ehitamise ja korrashoiu termineid ning riigiteede nimekirja.
(1) Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel ja projekteerimisel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91).
(2) Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel ja projekteerimisel esitatavad nõuded ning tunneli ohutuse eest vastutava asutuse määramise võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega.
(3) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.
(2) Tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Raudteeületuskohal teeb lõikumiskoha ehitamist, korrashoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustöödel, mida on raudteeülesõidukoha terves ulatuses kohustatud tegema tee omanik. Tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.
3 (3¹) Kui riigitee põhitunnustele mittevastava tee osaks olev sild või viadukt on rajatud 1435-millimeetrise rööpmelaiusega avaliku raudtee ületamiseks, täidab silla või viadukti omaniku ülesandeid Transpordiamet. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teeosal tagab tee seisundinõuetele vastavuse kohaliku omavalitsuse üksus, kui Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava kokkuleppe alusel ei ole teeosa seisundinõuetele vastavuse tagamise kohustused poolte vahel jaotatud.
(4) Eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses.
(5) Teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsiooni- ja hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras.
(6) Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
(7) Riigiteid korrashoidev ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(9) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(1) Projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee rajamise ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht kinnistu täpsusegatäpselt määratud.
(2) Tee, välja arvatud riigitee projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega annab kohaliku omavalitsuse üksus. Riigitee projekteerimistingimused annab Transpordiamet.
2 (2¹) Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, millele projekteerimistingimuste andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, siis annab projekteerimistingimused asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.
(3) Olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee piirides tuleb ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded: 1) materjalidele; 2) mõõtudele; 3) konstruktsioonile; 4) tehnoloogiale; 5) asukohale, kui see ei ole määratud planeeringu või projekteerimistingimustega.
(4) Tee projekteerimise normid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigiteeTee ehitamiseks, annab riigitee ehitamisega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet esitatakse ehitusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele või tuleb esitada kasutusteatis Transpordiametileannab kohaliku omavalitsuse üksus ehitusloa.
(2) Riigitee ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Transpordiametile või annab Transpordiamet ehitusloa.
(3) Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisitee ehitatakse koos teiste teega funktsionaalselt koos toimivate ehitistega, mille kasutusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab kasutusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab ehitusprojektis enamusesiis võib tee ehitusloa andja ühitada antavate ehituslubade menetlused.
(1) Teeregistri eesmärk on tagada avalikult kasutatavate teede terviklikkohta vajalike andmete töötlemine ja ajakohane andmestik teehoiu korraldamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseksavalikustamine.
(2) Teeregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav ministerVabariigi Valitsus määrusega, millega sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmekogu ülesehitus; 2) andmete täpsem koosseis; 3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4) andmete esitamise kord; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 7) vastutava töötleja ülesanded; 8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
(3) Teeregistri vastutav töötleja on Transpordiamet.
(4) Teeregistri andmed on: 1) tee tehnilised andmed; 2) tee toimimiseks vajalike rajatiste andmed; 3) tee ruumiandmed; 4) tee omaniku soovil tee korrashoidu teostava ettevõtja andmed.
(5) Teeregister koosneb: 1) riigiteede andmetestandmebaasist; 2) kohalike teede andmetestandmebaasist; 3) tee omaniku soovil muude teede andmetestavalikuks kasutamiseks määratud erateede andmebaasist.
(6) 7Teeregistri andmed on avalikud.
(7) Tee omanik on kohustatud esitama andmed tee kohta 30 päeva jooksul tee vastuvõtmisest või kasutusloa andmisest arvates.
(8) Põhimäärusega võib sätestada, et teeregistrisse võib kanda ka need teed, mida ei ole reguleeritud käesolevas eriosas või käesolevas seadustikus.
(9) Teeregistri andmed avalikustatakse teeregistri veebilehel.
(10) Teeregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Teeregistri põhimääruses võib sätestada lühemad säilitamise tähtajad.
(1) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva lõike punktis 11 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumise korral hoonestusloa eelnõu, ehitusloa taotluseelnõu või ehitusteatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele, kui: 1) kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi; 1¹) kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki; 2) kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis; 3) kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.
(2) Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest: 1) kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele; 2) kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet; 3) kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet.
(3) Kaitseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutus võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa ja kasutusloa taotluseeelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks.
(4) Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigipiiri taristule.
(1) Puurkaevu või -augu rajamist kavandav isik (edaspidi taotleja) peab rajatava puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse üksusega. Rajatava puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise taotluses sisalduvad: 1) taotleja nimi, registri- või isikukood, kontaktandmed ning maaomaniku nõusolek, kui maaomanik ei ole isik, kes puurkaevu või -augu rajamist kavandab; 2) puurkaevu või -augu planeeritava asukoha aadress, maaüksuse nimi ja katastritunnus; 3) kavandatav veevõtt puurkaevust või -august – kuupmeetrit ööpäevas; 4) puurkaevu või -augu kasutamise otstarve. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab rajatava puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise taotluse saamisest arvates.
(1) Puurkaevu või -augu puurimistöid teostav isik (edaspidi puurija) peab puurimistööde ajal pidama puurimispäevikut, kuhu kantakse: 1) puurkaevu või -augu asukoht; 2) töö tegemise aeg; 3) tehtud tööde kirjeldus, sealhulgas puurimismeetodi ja isolatsiooni tegemise kirjeldus; 4) vastavalt puurimissügavusele puuri ja manteltoru läbimõõt ning geoloogilise läbilõike kirjeldus; 5) kasutatud setete eemaldamise meetod; 6) puurkaevu või -augu hüdrogeoloogilised andmed.
(2) Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed käesoleva seadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi.
(1) Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise Keskkonnaametiga, kui: 1) rajatakse või ehitatakse ümber puurkaev, millest kavatsetakse võtta põhjavett rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas või rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 50 inimese jaoks; 2) rajatakse või ehitatakse ümber avatud maasoojussüsteemi puurkaev; 3) rajatakse maasoojussüsteemi puurkaev või -auk, mis on sügavam kui 100 meetrit, või maasoojussüsteem, mille projektvõimsus on alates 25 kilovatist; 4) rajatakse puurkaev kambriumi-vendi või ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi või kehtestatud põhjaveevaruga alale või põhjaveemaardlasse või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud aladel; 5) rajatakse puurkaev looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektile või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud objektil. 1 (1¹) Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise või keeldub taotluse või teatise kooskõlastamisest kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(2) Kooskõlastamisel lisatakse ehitusloa eelnõule lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule: 1) puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastus; 2) veehaarde sanitaarkaitseala projekt, kui selle koostamine on õigusaktide kohaselt nõutav; 3) puurkaevu või -augu ehitusprojekt.
(3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasest kooskõlastamisest, kui: 1) ehitusprojekti on koostanud isik, kellel ei ole puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba; 2) puurkaevu või -augu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega; 3) puurkaevu ehitusprojektikohane sügavus ja konstruktsioon ei taga ehitusprojektikohast vee tootlikkust või vee kvaliteeti; 4) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist; 5) puurkaevuga või -auguga ehitusprojektikohaselt avatava põhjaveekihi valik ei ole lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud; 6) puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus ületab piirkonnas kinnitatud vaba põhjaveevaru koguse; 7) 8) taotleja ei ole esitanud kõiki nõuetekohaseid dokumente või on teadvalt esitanud valeandmeid.
(4) Puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise kooskõlastamiseks on Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt veeuuringute või hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist. 4 (4¹) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustele keeldub pädev asutus puurkaevu või -augu ehitusloa andmisest, kui: 1) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ületatakse piirkonnas vaba põhjaveevaru kogust; 2) puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ei ole põhjaveekihi valik lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud; 3) puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.
(5) Kui ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude ehitusprojektikohane tootlikkus kokku on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, on ehitusloa taotluse kooskõlastamisel Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt põhjaveeseire puuraukude rajamist ühisveevärgi puurkaevuga või puurkaevudega avatava põhjaveekihi vee seisundi jälgimiseks põhjaveehaarde mõjupiirkonnas.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) salvkaevu konstruktsiooni, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded; 2) puurkaevu ja -augu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded ning nõuded ehitusprojektile, konstruktsioonile ja puurimismeetodile; 3) puurkaevu ja -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra; 4) puurkaevu või -augu ehitus-asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste ning, ehitus- javõi kasutusteatise täpsustatud andmekoosseisud ja, puurimispäeviku vormi; 5)ning puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja esitatavate andmete koosseisupuurkaevu või -augu lammutamise teatise vormid või andmekoosseisu.
(1) Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või -augu.
(2) Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti Keskkonnaametiga.
(3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti kooskõlastamisest, kui: 1) puurkaev või -auk on riikliku keskkonnaseire jaam; 2) kohaliku omavalitsuse üksus on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna; 3) ehitusprojekt ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.
4 (4) Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse lisaks pädevale asutusele ka Keskkonnaametile.
Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest KeskkonnaagentuuriKeskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust.
(1) Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis nimetatud asutused.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine; 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise ning kohaliku tee kaitsevööndi nõuete järgimise kontrollimine.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded raudteerajatise, survetorustiku ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige ehitise kasutusele võtmise järgsekasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks; 3) riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitise riigi eriplaneeringule ja muudele nõuetele vastavuse kontrollimine; 4) ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise kontrollimine; 5) hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning käesoleva seadustikuseaduse § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine; 5¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine; 5²) mobiiltelefonivõrgu aktiivseadmele juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine; 6) ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise kontrollimine; 7) kasutuses oleva ehitise või selle osa ligipääsetavuse, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 8) tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisavalt suur, et aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. 4 (4¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidav energiamärgiste kontroll hõlmab: 1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli; 2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse kontrolli; 3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida märgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.
(5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatava meretuulepargi vee erikasutuse nõuete täitmise ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.
(6) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet: 1) avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse tee seisundinõuete täitmise, riigitee kaitsevööndi nõuete, kasutamisnõuete ja kaitsenõuete täitmise ning tee-ehitamisega seotud ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle; 2) lennundusseaduses sätestatud ulatuses lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses oleva või muul juhul lennuohutusega seonduva ehitise üle; 3) meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutusega seonduvate nõuete täitmise üle.
(7) 8
(8) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet riigitee ja kohalik tee kasutamise ja kaitsmise ning seisundinõuete üle, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.
(9) Muinsuskaitseamet teostab järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(10) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.
(11) Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise terviseohutust puudutavate nõuete täitmise üle, kui nimetatud nõuete üle järelevalve teostamise pädevus on seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt Terviseametil.
(12) 13
(13) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet loomade pidamiseks kasutatavate ehitiste üle.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kohustada omanikku teavitama avalikkust ehitisega seotud ohtudest või omaniku kulul teavitama ise avalikkust ehitisega seotud ohtudest.
(2) Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse, pärast ehitustoote turule laskmist sisenemisel selle ladustamis-, paigaldus- või müügikohta või ehitustoote kasutuskohta.
(3) Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada; 3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamiseks kehtestatudlammutamise tähtaeg on saabunud ning uut tähtaegaja ehitist ei ole võimalik määrata.
(4) Korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise ehitaminelammutatud või selle kasutamine ka ohukahtluse korralteisaldatud.